Tere hommikust, rõõmu ja rahu tänasesse päeva. Kuigi kestab paastuaeg suunab juba kolmandat päeva kirikukalender meile mõtiskluse aluseks kirjakoha, mis on kuidagi seotud söögi-joogiga. Teisipäeval oli juttu elul leivast, kolmapäeval vaimulikust piimast ja tänaseks on salmid vanast testamendist, mida sageli kasutamegi söögipalvena. Kõikide silmad ootavad sind. Ja sina annad neile nende roa omal ajal. Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab hea meelega. Ühe vana kirikuõpetaja kohta räägitakse lugu, kuidas ta oli istunud söögilauda ja kõik oli tasud omat usinasti toita, taldrikutele tõstma ja süüa Vahmima. Siis oli tema selge häälega üle laua öelnud, et tema ei suuda sööma hakata kui siga. Seepeale oli vaimulik olla osaks saanud hulk kohmetunud ja üllatunud pilke. Siga on loom, kes asub sööma kohe, kui talle toidumolli tema toit kallatakse. Tal on täiesti ükskõik, kes on see toidu kallaja, kes talle sööki annab, peaasi, et ninaesine on hea. Ütles see vaimulik kommentaariks. Tänulikkus on midagi, mis haakub sõnaga inimlikkus seletas vaimulik veel ja pidas seejärel söögipalve. Öeldakse, et jumalal on kaks elupaika. Üks on taevas ja teine tänulikkus südames. Meie häda on see, et me tahame sageli suuri asju ja unustame seetõttu ära väikesed igapäevased asjad, mis meil on olemas. Meil on kõht täis, tuba, soe riided seljas. Kui hästi on andmeil ka tervist ja palju muudki, millest iga päev jumalata tänada. Tänada võib hommik, kool ja keskpäeval ja õhtul iga kord lauda istudes iga kord lauast tõustes alati kui millegi üle rõõmustame. Isegi siis, kui on üks täiesti tavaline päev. Tänulikkus on südamehoiak, see ei sõltu niivõrd asjadest või võimalustest, mis meile kuivõrd meie suhtumisest neisse ja meie suhtest jumalaga. Küsimus on, kas märkama seda, mis meil olemas on või pigem seda, mis meil puudub. Kui tänamatustab kaasa kibestumise, siis tänulikkus teeb meele rõõmsaks ja toob näole naeratuse. Maailmas on palju neid, kes kannatavad nälja käes. Siinsamas Eestimaalgi on inimesi, kellel ei ole igapäevast leiba lauale panna. Ent siin maailmas on olemas veelgi tõsisem nälg. Emade Reisonaalnud olla soovimatu, olla mitte armastatud, olla ilma jäänud hoolitsusest ja kõigi poolt unustatud. Ma arvan, et see on suurem vaesus kui temal, kel ei ole midagi süüa. Leivatüki võib leida prügi kastistki, aga hoolitsust ja fooliumist sealt ei leia. Kui palju on meil põhjust olla tänulik? Tänupalve võib öelda oma sõnadega ette antud talvetekstiga hoopis laulda. Oluline on vaid üks, et tänu tuleb südamest. Külastagem oma südamed palveks. Jumal, me täname sind, et oled meid siiani hoidnud. Mida siin elus vajame meile andnud. Täname sind. Et sa oled andnud inimestele võime armastada ja hoolida. Jää meie juurde ja õnnista meid tänaselgi päeval. Haaman.