Tere hommikust. Ja veel ühel paastupäeval juhatab kirikukalender meile kirjakoha piiblist, mis räägib toidust. Paastuaeg on kirikus seatud mitte ihu kahandamiseks, vaid vaimu kosutamiseks. Küllap pannad roogadest kõnelevad kirje kohad seatud siia paastuaega just selleks et õhutada meid mõtlema, mis on see, mida me eluks vajame, mis on viimselt oluline. Jeesus ütleb Johannese evangeeliumi kuuendas peatükis. Ärge nõutage rooga, mis hävib vaid rohuga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile inimesepoeg, sest teda on jumal isa pitseriga kinnitanud. Need sõnad järgnevad 5000 mehe imelisele toitmisele viie leiva ja kahe kalaga. Suur rahvahulk, kes on saanud osa sellest söömaajast imest järgneb nüüd Jeesusele. Temaga manitseb järgijaid, kes teda on otsinud mitte nõudma ainult ajaliku vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Ta näeb inimest läbi. Näeb, et inimene otsib jumalat sageli valedel põhjustel soovides kergemat või paremat elujärge siin maailmas. Et ei oleks liiga suuri raskusega kannatusi. Et oleks rikkalikum toidulaud, mugavam kodu, rohkem tarvilik asju. Ja siis veel suurem kodu, kuhu need tarvilikud asjad ära mahuks. Ärge nõutage rooga, mis hävib, ütleb Jeesus. Tal on meie jaoks varuks midagi, palju enamat. Mäejutluses, lisab ta. Ärge siis hakake muretsema, öeldes, mis me sööme või mis me joome või millega me riietuma. Sest kõike seda taotlevad paganad. Tee taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt jumalariik ja tema õigust siis seda kõike antakse teile, pealegi. Olen oma elus märganud, et vahel, kui on väga kiire või kasvab mõni mure üle pea siis on kõige targem mittekiirusega kaastormata vaid aeg maha võtta. Hoopis jumala poole pöörduda, palvetada kas või paiku kõikides tema ees kuni jumal hakkab kõnelema. Või siis rääkides talle oma murest ja sellest tormamisest. 5000 mehe söötmine oli kahtlemata ime. Imeline on ka kogeda jumala tegutsemist oma elus. Kuidas siis sellistel hetkedel korraga nagu saaksid aega juhul või kindlust või rahu oma kiirustamise keskele. Hiljuti eesti keeles ilmunud Ljudmila Ulytskaja raamatus Taaniel stayn tõlkija harutleb nimitegelane enda kogemusest lähtuvalt. Tunneb ära selle tunnuse järgi, et selles saadab korda jumal. Kas see tähendab, et uskamatutega imetegusid ei sünni, ei tähenda sellepärast, et uskmatu inimese teadvus on seatud sedasi. Et siis seletab imet loomulike põhjustega tõenäosus teooriaga või erandiga, mis kinnitab reeglit. Uskliku inimese jaoks on ime, aga jumala kumine asjade loomulikku käiku. Ja kui imeteoks saab siis uskliku inimese teadvus, rõõmustab Jan, tulvil tänulikkust. Jumala arm on iga inimese jaoks saadaval iga päev. See on meie igapäevane vaimulik leib mida me saame vastu võtta üksnes tänulikkus südames koos Igapäevaste palvetega. Ülendagem oma südamed jumala poole. Kõigeväeline jumal. Me täname sind, et sa oled meid siiani hoidnud ja kõik eluks tarvilik on meile andnud paluma. Härra, lase meil väsida, nälgida või manduda vaimulikul teekonnal. Faid toidame hinge. Nakolad toitnud meie ihu. Aamen.