Tere hommikust ja õnnistatud pühapäeva sulle hea raadio. Kuule. Me alustasime sellel nädala teekonda nendega, kes juhtusid kuulama Jeruusalemmast. Ja nädala lõpus jõuame taas siia pühasse linna. Loen luuka evangeeliumi 13.-st peatükist. Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohvet teid ja viskad kividega surnuks, neid, kes sinu juurde on läkitatud. Kui palju kordi olen ma tahtnud kogudesse lapsi otsekui kana kogub oma poegi tiibade valla. Aga teie ei ole seda tahtnud. Vaata, teie koda jäetakse maha. Aga ma ütlen teile, te ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete. Õnnistatud olgu, kes tuleb issanda nimel. Alates ristimisest kuni risti löömiseni oli Jeesus teel. Sellel teekonnal ei olnud ühtegi pikemat peatust. Tema teekond vältas kolm aastat. Jeesuse maise teekonna lõpp. Ta oli kolgata tee, mis viis läbi Jeruusalemma tänavate hukkamispaika. Selle teekonna lõpul sai ta öelda isa sinu kätte, ma annan oma vaimu. Kogu ristiinimese elu on teekond, teekond jumala juurde taevasesse koju. Ent sinna ei vii eskalaatorid, iseliikuvad teed, trepid ega saa peale astuda, lõpus maha astuda. Iga inimene peab ikka ise astuma oma samme. Jeesus julgustab meid. Tulge siis kõik on ju valmis. Mulle jäi väga hästi meelde, kui ühel Reekollektsioonil ühel palvepäeval, kus kord aastaid tagasi osalesin, joonistas katoliku preester isa Ždeelin tahvlile järgmise pildi. Üks punkt, mis tähistas inimest ja teine, mis tähistas jumalat. Neid lahutab sügav lõhe inimese ja jumala vahel. Tõeline ütles, et kaks punkti tähistavad samas ka inimese maise elu algust ja lõppu. Kõik inimesed on teel. Mida aeg edasi, seda kiiremini, seda rohkem on kõigil tegemist. Siinkohal joonistas Ždeelin tahvlile sakilise joone mis ühendas kahte punkti inimese elu mis liigub üles-alla punktist A punkti B. Lapsepõlv, kool, töö, kodu, pere aga ei liigu sammugi edasi, jumala poole. Nii ei jõuagi ta kunagi kohale. Ikka mõni asjatoimetus, mis tundub olulisem ja tähtsam. Kas me liigume edasi või tormama samuti päev-päevalt edasi-tagasi. Aga ei jõua. Lähemale jumalale. Jumala juurde jõudmiseks tuleb edasi liikuda. Tee on meile sillutatud, kuid mööda seda teed tuleb astuda meil endil. Jeesus ise ütleb. Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu ja pisut on neid, kes selle leiavad. Siiski ei pruugi inimese teekond olla vaevaline. Teise Korintose kirjas ütleb apostel. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas Teie oma südames. Ma ütlen teile kui lastele avarduge teiegi. Nüüd kui me vaatame kogu oma elu, On see vaevaline teekond. Jeesus ütleb, minu ike on hea ja minu koorem on kerge. Meil on raske siis, kui me vaatame oma elu vaid inimlikult ja kerge siis, kui me oleme jumalaga koos. Mida lähemal jumalale, seda kergem ja parem on elada ja olla. Kõik need raskused on seotud inimeste sõnade või tegudega. Võime enda, inimlike nõrkuste ja mõtetega inimestele või inimlik kuule isee kaduvale keskendumisega, selle külge klammerdume isega jumalaga koos keeleraske ei ole raske ka elude de ellu. Tänases evangeeliumis suunab Jeesus oma pilgu Jeruusalemma Poola Jeruusalemma, kus on oma otsa leidnud nii paljud prohvetid. Jeruusalemm, kes sa oled jumalast armastatud. Kes sa oled jumala hüljanud. Jeruusalemma ei, tähendasin lihtsalt ühte linna siin maa peal. Kaitsjana. Ja ühtlasi kogu. Briti kirjanik ja peaminister 19. sajandi lõpukümnendil on öelnud, et ülevaade Jeruusalemmast annab ülevaate maailma ajaloost. Veelgi enam, see annab ülevaate maa ja taevaajaloost. Jeruusalemm. Miks sa ei tunne ära oma päästetundemaailm, miks sa ei tunne ära oma Lumastajat? Jeesus ei esita süüdistust, vaid kurdab oma südamevalu nende pärast, kes ei võta vastu jumala kutset. Jumal hoolib meist. Ta püüab meid koguda oma õnnistavate tiibade varju. Aga ta laseb meil minna, kui tahame minna omapäi Haiemaid kinni kuid rõõmustab meie üle, kui tuleme tagasi tema juurde. Palvetagem, nii nagu Jeesus meid on õpetanud. Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.