Margus Saare jutusaade Jutusaade tere kaunist päeva, head kuulajad, ilusat jõuluootuse aega kõigile. Mul on hea meel, et mu kutsele tulla jutusaatesse, vastas muusik, koorijuht, pedagoog, helilooja ja laulja Kadri Hunt, tere hommikust. Tere. Ja eriliselt hea meel on ka selle üle, et sa just enne tänast suurt kontserti Kaarli kirikus, kus sa laulad ise ja juhatad. Eesti Raadio laulab siia, kus teevad kaasa ka maarja ja ansambel Hinkus. Leidsid mahti jutuks, kas sa pabistad ka enne esinemist. Natuke ikka pabistan, aga, aga seda ei saagi täpselt pobistamiseks nimetada, see on nagu mingi kell kuskil hiljemalt tund aega enne enne kontserdi algust hakkab tööle mingisugune sisemine kell või mingisugune teistmoodi tiks. Ja ema nagu selle järgi tunnen, äratiks hakkab tööle, siis on meil kõik okei, aga et kui ühel päeval seda tiks enam ei oleks, siis poleks enam mõtet lavale minna. Et väike närv, nagu peab ikka alati sees olema. Nojah, see on pigem niisugune valmistumine ja nüüd sellel kontserdil, mis täna on muidugi mul hoopis suurem pabin, sellepärast et kuidas see kokku jookseb, kas lapsed saavad õigele lavale, sest meil on lapsi praegu kolm rühma väljas ettevalmistusrühm siis kaks, kaks suuremate laste rühma, et nad peavad kõik õigel ajal tegema ja seal on väiksed liikumised juures ja kuidas mikrofonid läbi kostavad. Kaarli kirikus ei ole võimendust väga lihtne teha, aga aga mulle on kinnitatud, et oma ala profid on kõik ametis, nii et noh, iseenesest võiksid Kasi loobuda. Kas sa iseenda pärast ka pabistad või rohkem laste pärast saju laulad ise kadena. Ja ma arvan, et ma pabistan küll pigem rohkem laste pärast, aga, aga kui ma juba ise laulan, siis nagu siis juba asi töötab. Et tavaliselt, kui ma laulan, siis, siis see on kuidagi minu loomulik olek. Et sellepärast võib-olla nii palju ei pabista. No sa oled juba 37 aastat lavadel laulnud, kes selle ajaga nagu see närv käib maha ka, et nüüd sa võtad nagu just seesama, et ootad seda tiksumist ja kõike võtad nagu loomulikult, et, et nii lähebki ja küll ma hakkama saan. Nojah võiks ju öelda, et ma peaksin olema mingis mõttes juba professionaal, eks ole, ja ja professionaalses tähendabki seda, et täitsa olla, mingisuguse taseme tavaliselt ei lange. Et, et noh, ma olen ka õppinud usaldama seda taset alla, mille ma ei lange. Aga lapsepõlves oli see asi hoopis teistmoodi, minu arust väiksed lapsed üldse nagu noh, mida nad seal ikka pabistad ka täna asi selgeks õpitud ta tuleb, teeb ära, on vahva. Ja siis erinevas vanuseastmes, tegelikult toimib see noh, nii nagu sa oled ka erinevalt küps erinevas vanuses toimib see teistmoodi, et mida sul on öelda, mille peale sa rõhud ja minul on meil muidugi see asi, et kuna ma laulan nii erinevaid asju, isegi Sigrad tüdimust ei teki, et nüüd ma teen igal õhtul täpselt ühte sama asja ja lõpuks tekib selline halvas mõttes ratsionaalsus, sest see on küll üks asi, mida, mida ma olen kontserdilavadel näinud ja mõelnud, et peaasi, et sellist asja ei juhtuks, kui tuleb inimene, kes kogu aeg teeb sedasama asjade tuleb lavale, tal on perfektne kõik aga ometigi, et sama hästi võiks koduskonna plaadi mängima, et ma imetlen seda, kui hästi see välja tuleb, aga samas ma ei saagi aru enam, et miks ta laval on. Elav esitus on ka nagu plaadi pealt. Ei no noh, just nimelt jah, ja tead, sul ei ole seda sädet, mispärast sa sinna laval lähed, et tekib mingi energeetiline kontakt publikuga või selle materjaliga või et see ei ole nagu mitte mingi tükitöö, vaid et ma ikkagi põlen ja elan selle sees. Et kui sa tõesti kogu aeg teed täpselt ühte asja päevast päeva, siis noh, see väsimus võib tekkida. Et ma õnneks ma tunnen veel, et, Ei ole, see lihtne on läinud. No muusikute perre oled sa sündinud ja muusikuks pidid sa saama. Ja, ja nõnda läheb ka sinu enda lastega. Poja ja tütrega. Minu isa oli tõesti muusikat õppinud, aga ema mul tegelikult hoopis hariduselt algklasside õpetaja, kuigi ta on tegelenud ka lastemuusikalide lavastamise ja sellise asjaga. Aga temal oli üks väga eriliselt hea joon. Et ta oskab alati hinnata või kuidagi näha läbi mind. Kas ma teen asja nagu ausalt, puhta südamega või on nagu midagi niimoodi nagu üle jala lastud, et kui olid mingid lindistused, kumba suurem olin, ma lasin emal alati ette emadesid naat, vot see sõna sul nagu ükskõikselt lauldud, et siit nagu et selles mõttes selline väga hea tundlik, tundlik hinnang, tuli kodu poolt alati ka just ema poolt. Aga lastega on jah, need praegu niimoodi, et et kuidagi juhus annab viinud kah muusikaradadele. Ja jälle ma arvan, selekteerida või midagi taolist. Et ma ei saa öelda, et Neid nagu selleks selleks sündinud või et kuidagi nii on läinud. Aga kui sinu algusest alustada, kus see lava oli, kus saab kolmeaastaselt esinesid? Ma mäletan ennast esimest korda Kalevi spordihallis, võib-olla sellepärast, et sellised on mingid pildid ja minu ema ja isa tegid tol ajal üsna populaarsete staadi ansamblit Elektra ja tehti korda aastas sellised suured lavashowd koos mingite naljanumbritega ja suled, lavaehitised, ma mäletan neid. Kultuurimaja, see oli jah, jah, just. Ja kuna ei olnud last kuhugi panna ja siis ta julkus nagu pidevalt kaasas ka proovidel, mul olid need laulud ka kõik selged. Ja siis isa kirjutas mulle ühe laulu ja siis seal kaheksa naisterahvast laulsid mulle veel taha jälgi tausta. Niuke tants, niisugune värk ja ma üldse ei mäleta, et ma oleks midagi kartnud. Et pilt on sellest hetkest, kus ma kummardusin, plaksutati kõigile väga meeldis, mulle toodi lilled ja see number kordamisele ja siis mul oli mingid liigud, seda ma juba neid lilli ära, nii et siis ma vihkasin nende lilledega ühes käes oli mikrofon ja need, kes olid lilled, aga ma sain hakkama. Ja kõik oli väga võluv, Wireid heldasid väikse lapse peale, jah, jah, ja siis ma olin täiesti kolmeni. No Eestis on muidugi vähe neid, kes pole, eks miskit kuulnud Entel-Denteli laulusaatest ja kontsertidest ja seal lauset sellised lapsed, kes keda kõik teised lapsed Kalestasid. Aga laule teadsid kõik ja, ja, ja sina olid ka see tüdruk, kelle nime isegi peas tead ja, ja nii väga taheti olla sinu moodi. Oli see ilus aeg või see on seesama, et eriti nagu midagi ei mäletagi, tuli, tulin ja laulsin ja ka ei saanud aru, kui suur asi see oli. Ei noh, ei saanud algul jah, liseniga vahva oli sealtsamast samadelt kontserditelt Sirje Kuusk mind nagu leidis ja kuna isa oli mulle teinud juba need need eelmised laulud, siis siis paluti, et kas ta teeks veel midagi ja siis nii sa mulle laule paar tükki sinna kirjutas ja Sulle emake läks nagu vist tõesti rahvale väga hinge. Aga isa on selline, kes oma tekstid võtab alati elust ja ütleb nagu väga otse ja kõik see, mis selles laulus oli kirjas, kõik, täpselt nii olime, tahtsin hirmsasti ema moodi olla ja, ja noh, minu suureks õnnetuseks tol ajal. Ma olin täiesti isa nägu ja mul oli isa moodi hambaga. Kahe iga kord, kui keegi tuli külla, ütles, et oi isa nägu lapse mulle saladi nagu tuju ära ja jah. Ja siis isa kirjutas selle sinna laulu sisse ja teine asi tõesti ikkagi riiete proovimine, et see on ju nii-nii igapäevane ja nii kõikides peredes, et võib-olla sellepärast ka see laul nii väga hinge läks. Aga ma sain aru siis, et joo sellest kellelegi noh, et see loeb nagu midagi, kui hakkasid tulema kaardid. Need kaardid anti alati meile kätte, mis oli siis mingile laulule saadetud ja neid kaarte oli tõesti virnade viisi, nii et ma mäletan, et ma tegin nendest igast ilusaid kaardist karpe, õmblesin neid kokku välja, et ma nagu meisterdasin nendega igasuguseid asju ja ja seal oli hästi ilusasti kirjutatud ja mõni laps oli saatnud joonistusi ja, ja see oli juba siis viie-kuueaastaselt, kui ma nagu hakkasin tajuma, et tõesti José laulsis ikka hinge läks inimestele. No välimuselt olid isa moodi, hambavahe oli ka isemoodi. Kui sa nagu suuremaks said, olid sa siis ema Modiga pärast vä? Praegu on öelnud, et ma olen nagu mõlema moodi, et praegu ma nagu seda enam ei põe, siis tegelikult on ka Isamaa, oli väga tore olla, aga ma ei tea, miks, miks see just nii oli, et, et et mu ema moodi olla tahtsin, aga, aga praegu ma olen nagu õnnelik, et mulle mõlemast vanemast midagi. Kas sa tundsid end popitüdrukuna? Populaarsus andis selles mõttes tunda, et tõesti, sa said nüüd virnade viisi kaarte, aga kuidagi nagu tähtsust täis läheb ka laps vä? Niukest popi tüdruku tunne, et mul polnud üldse sellepärast, et kui ma juba kooli läksin siis noh, koolis pidi olema küll koolivorm. Ma käisin seitsmendas keskkoolis, aga seal oli hästi palju selliseid lapsi klassis, kellel olid sugulasi kuskil välismaal, kes saatsid neile teksapükse ja puukingi ja minulegi tassile olnud. Meil ei olnud tuttavaid ja sugulasi välismaal ja kaubandusvõrgus nagu ka eriti mitte. Ja siis nagu vastupidi just ma tundsin ennast väga ebapopina, et noh, et mina olin nagu tavaline. Ja selles mõttes ma pigem nagu on olnud teedi põlves, noh ja ma ei saa öelda, et alaväärsuskompleksist, noh ma olin niisugune hakkaja laps, aga, aga sellist tunnet, et noh, et ma olen nüüd keegi nina püsti, sihukest ma pole nagu olnud kunagi. Kas vanemad sulle isa, eriti siis, kes tegi bändi ja nii see laulukirjutaja, kas ta nagu tegid sulle selgeks ka, et lava on mingi püha koht ja sa lähed nüüd esinema ja kuulajad tuleb austada ja, või, või, või lapsel ei ole seda vaja, seda juttu? No mina arvan, et lapsele mingisugust juttu on kindlasti vaja, mina praegu, kui ma nüüd raadio lapsi õpetanud, siis ma neile seletan küll, et noh, sa ei tohi lava peal lihtsalt maha vaadata, nina nokkida, et mida sa tegema pead. Aga ma ei mäleta, et mulle seda loengut oleks kunagi peetud. Võib-olla see tuli niimoodi töö käigus, sest mul oli laulude juurde, seal tehti mingeid väikseid liigutusi ja, ja noh, ma teadsin nagu, mida ma pean tegema, aga eeskätt see käis nagu läbi selle lauluteksti, et ka see ema laul, et ma mäletan seda, et kuidas, kuidas isa mulle seda õpetas ja ema nagu kõrvalt ütles, et vaata, siin sa pead laulma seda sõna niimoodi õrnalt, et noh, et et pigem selle kaudu, et mida see laul väljendab, aga rahvas saalis nägid? Ei näinud Alatliku sektor oli näkku ju. Et see ongi tegelikult ei näe ja, ja mind see ei ehmata, korrektor näkku on, et vastupidi, vahel kui on selline ruum, kus kõiki inimesi väga hästi näed, et siis pigem on, on nagu veidram esineda, sest siis sa näed igat ühte niimoodi silmast silma, aga võib-olla, et sinu laul on millestki hoopis hoopis muust, et samas kui ma vaatan kellelegi otse otsa ja laulan, siis tundub, et võib-olla see armastuslaul nagu puudutab teda isiklikult. Aga ega see ei ole nii mõelnud, räägib see nii mõeldudki, et selle pärast, eks see prožektor ilmselt ikka lapsena ma olin nii julged, et minna, kas midagi eriti? Miks me mäletame neist aegadest nagu lausa konkreetseid nimesid, et Klaarika ja Kersti Kuusk ja siis oli vist väike jonn ja Kadri on ja Monika vist oli ja et tänastest väikestest lauljatest ei tea me nagu midagi, et kas tollal tehti nagu siis nagu lapsstaarid valmis või? Minu arust polnud nagu mingeid erilisi staare. Ma arvan, et see oli lihtsalt kõige esimene ja tollel ajal ei olnud veel noh, praegu lihtsalt seda konkureerivat asja nii palju peale selle praegu on ju ka nii palju heliplaate kõiksugust, muusikat, kõikidel on olemas vahendit, mida kuulata telekanaleid. Kui palju sadade kaupa, kellel juba satelliidid on. Et see eesti kanali osatähtsus on võrreldes kõige muuga minimaalne, aga tollel ajal ei olnud ju midagi muud nagu vaadatagi. Ja, ja pealegi neid laulusaateid ka ennem ei olnud olnud ja laulud olid tegelikult ilusad. Et lihtsalt see aeg oli selline, et, et me kuidagi jõudsime kodudesse. Televisiooni mõjuvõim oli siis nagu suurem ka, eks ju, ja ühte sedasama telekanalit nagu vaatas kogu rahvas Ja pigem, ma arvan, et staaride tegemine, kui selline toimub praegu, sest vastasel juhul ei nähtan, ei näe siin nagu üldse enam mitte keegi, et kui sa niisama ilusasti kuskil laulad ja keegi otseselt promoma ei hakka, siis sa lihtsalt ei jõua kusagile. Et kunagi ma mäletan, mul üks tuttav käis Ameerikas paarkümmend aastat tagasi, ütles, et näed, et kõik kohad on niuksed reklaami täis ja kui sind pole tohutu suures sinu näopilti pole, pole meeletult suurel kujul kuskil väljas, siis sind keegi ei teagi ja meie Eestis mõtlesime, et appikene, mis asi see niuke on praegu tegelikult meil on seesama sama asi käes. Te kuulate jutusaadet, kus täna on külaliseks Kadri Hunt. No mis sai sinust edasi, kui Entel-Denteli aeg tegelikult läbi sai, mis teistest sai? Mulle tundub, et väga palju vist kokku ei puutu, mõned inimesed on jäänud muusika juurde, kes tollal Entel-Denteli tegid. Jah aeg-ajalt on tehtud selliseid saateid Entel-Denteli seal 20 või siis oli saade emad-isad, laululapsed, kus meil olid just niisugused pisikesed lapsukesed kaasas ja et, et see Entel-Denteli idee nii-öelda tegijate tiim on aeg-ajalt meil silma peal hoidnud ja ja siis vahetatakse omavahel kontaktandmeid ja, ja kõik on väga rõõmsad, kui kokku saavad, aga jah, niisugust igapäevast pidevat suhtlemist lastel pole, omavahel ei ole. Aga näiteks, et kui mina õppisin koorijuhtimist, siis on oli ka selles samas osakonnas, et et selles mõttes noh, tore on aeg-ajalt, kui siin-seal inimesi näed ja ja kui me tellisime raadio lastele ja masin pesi riided, siis puutusime Kadrimannikuga kokku. Juhtumisi tegeles lasteriietega. Noh, tihti ja Klaarika on hoopis välismaal praegu aga, et aeg-ajalt paigalt niisugusi kokkupuutepunkte on ja, ja me nagu tunneme 11 ära, et seal nagu mingisugune helge mälestus lapsepõlvest. Samamoodi nagu onu Kalmeriga oli, et, et ta oli ka kui vastu tuli, ta oli nagu kõikide siin tore ühine vanaisa ja ta viis noh, alati meil nagu vestlus jätkus kuskil poole pealt, et kuidas sul läheb ja see pole mitte niukene võõristus momenti kunagi ei ole, et nad üldse on. Kes. Kui rääkida sellest, kuidas sa muusikuna edasi arenesid, siis tegelikult läksid sa popmuusikasse. Alguses oli kooli prii ja pärast seda oli juba elektrosenine tõsine. Mina mäletan sind reklaamiklubi saates ilmselt paremini. Elektra tippaeg oli seeks popmuusikat Elektra oli, oli eksi, teemi. Ei sugugi mitte. Ja ma arvan, et, et igas žanris võib-olla võib-olla head muusikat ja halba muusikat, et ma kunagi ei jagaks nagu muusikat žanrite kaupa, et nüüd see popmuusika on halb või diskomuusika on halb või? Vaidet oleneb sellest, et kuidas sa seda teed ja kui hästi sa seda püüad teha ja mille peale orienteeritud. Et on ju väga palju niisugust muusikat, mida tehaksegi ainult eesmärgil panna nagu saada saada suurt kasumit, et läheb mingisse tööstusesse sisse ja, ja ei püütagi nagu mingit olulist kunstilist tulemust saavutada. Et seal elektriajal, noh, mina ikka püüdsin ka lauda neid laule, mis mulle meeldisid ja, ja seal olid väga toredad pillimehed. Ja väga andekad inimesed, kellega koos oli, oli hästi mõnus seda koostööd teha, aga aga jah, José, see pool minus natuke soiku jäi, et ma siis läksin konservatooriumisse ja ja mul nagu huvi suundus natukene mujale ja siis said poisid sellest aru ja siis siis. On see niisugune popdiiva karjäär sind ei köitnud või Barbra Streisand, eks saada. Arvan, et ta ei saanud, oli minu väga suur eeskuju on siiani, mulle väga meeldib tema laulmine, ma arvan, et mul lihtsalt ei olnud ka, ma ei sattunud ka niisuguse kuidas öelda, niukse hea mänedžer liiga kokku või et see on suur asi, et võib-olla kui keegi oleks võtnud mind hakata promoma selles vallas, võib-olla ma ei oleks siis kuskile mujale sattunud praegu. Aga, aga seda nagu niisugust inimest ei, ei sattunud minu teele ja oli noori sind ära ei tundnud ma just just. Ja, ja siis jah, mul tekkis nagu kooli konservatooriumi ajal hoopiski huvi vanamuusika vastu ja just sellepärast, et, et me ei teadnud sellest vallast midagi, et et mulle tundus, et need kontserdikavad, mida konservatooriumi kooriga tehti, riigieksamiks pidi olema üks nõukogude autor, siis üks mingisugune Bach või midagi varasemate siis kaasaegne, siis midagi Eesti, et see oli nagu niuke normeeritud žanrid, mida pidi laulma, aga tihtipeale ei olnud mitte mingit vahet esitusstiilil, et kas me laulame varasemad muusikat või Nõukogude autorit ja minul tekkis huvi selle vastu, et kuidas siis tegelikult peaks olema, kas seal siis ikka on mingi erinevus või ei ole. Siis siis mul see vana muusika vastu tekkis, et ma hakkasin lihtsalt sellepärast asja uurima ja selgus, et hästi huvitav See Elektra oli ju tegelikult ka sinu isaga seotud, eks ju, et kas see, kui see elektrist loobumine oli, kas see oli ka see aeg, kui sa, nagu ema kingadest välja astusid, läksid nagu oma teed vä? Ei, ma seda ei arva, meil on ema-isaga olnud alati väga tihe side ja võib-olla tõesti, et isa oleks tahtnud tahtnud rohkem näha seda, seda show business i poolt, aga noh, just umbes seitsmeid ei leidnud, mis siis ikka teha ja tema nagu siiamaani ootab, et ma laulaksin võib-olla selle kergemat muusikat rohkem ja, ja noh, võib-olla ka see võib olla ka seda võimalust veel, tuleb et ma ei saa öelda, et ma oleks nagu seda poolt endast täiesti mahumad. Nii kaua kui seda sinu ealisi naislauljad Eestis palju ei olegi, kes nii-öelda seda popmuusika poolt teevad? Nojah, et eks ma natuke olen teinud ka, et siin üheksakümnendatel aastatel tuli terve kassetitäis välja minu enda lauludega, suuremalt jaolt siis sai üks laul ka saata eurovisioonile, kus oleks, kus me jäime niimoodi nii-öelda jagama esikohta punktide poolest. Et ma niimoodi tasapisi olen ikka laule kirjutanud ja teinud ja aeg-ajalt ka ette kandnud, aga, aga jah, see ei ole nagu seda sellise kommertsi kommenteerinud ei ole, see on nagu rohkem oma lõbuks tegevus olnud. Sinu poeg Mihkel on noor pianist tütar Marion viiulimängija. Noh, ise nad vaevalt oma muusikutee valisid. Ma ei oskagi öelda. Poiss sai pandud Nõmme laste muusikakooli ettevalmistusklassi klaverit õppima, seda nii hirmsasti Siiberdas ringi kogu aeg, et tundusid, keda klaverit harjutas ja mängis teisteks paigal vähemalt. Ja siis ta seal ühe aasta käis. Ja siis selgus, et tema õpetaja ütles järsku, et ei, et poisid on väga andekas oma muusikakeskkooli panna, mul ei olnud plaani üldse. Ja siis niimoodi sinna sattusite nõmme õpetajale piss muusikakeskkooli õpetajaga kokku ja ja mis me siis nagu ei hakanud vastu vaidlema ja siis ta sinna niimoodi sattus. Ja siis see õpetaja, õpetaja vaigi Pakri oli sedavõrd nagu nügis neid lapsi edasi, et ta võttis ta kaasa ühele konkursile Jurmalasse. Mihkel oli vist kaheksa. Ja ta oli muidugi isegi osales seal, vanusegrupp oli vist kuni 12, nii et tal on ikka täielik tagalik. Ja muidugi tekitasid elevust, sest ta oli ka hästi niukene. Energiline laps, jah, tuli südamlikke tore. Täpselt nii, aga tema ise oli nagu kurb teise vooru temalt katel orkestriga mängida ja kõik ja siis ta järsku nagu jälle käis mingi krõps, et et see klaverimängumaailm hakkas teda huvitama ja sellest ajast saadik ei ole mina teda sundima pidanud. Sest noh, see muusikakeskkooliminek oli minu jaoks ikka selline, et vaatame, mis saab, et noh, las ta käib seal natukene. Ja nüüd tahan selle klaverimängu juurde jäänud ja jutt on peaaegu maailmakuulus. Noh seda on, seda on. Või see Riina salongi hallo, ma ei tea, kas ma seda õigesti isegi hääldan, aga no see konkursi võit oli alles. See oli jah, sügisel ma isegi käisin ta ka kaasa, sest kuigi ta on juba 18, aga ta ikka ei tahtnud päris üksi minna ja ma saan muidugi aru konkursi õhkkonnas, sa pead, kui keegi teine muretseb selle eest, kus sa saad süüa, millise bussiga sa kuskile sõidad, kas millal on vaja minna, millal sa, saaliproov, kui keegi teab, siis saavad ainult keskenduda oma asjale, sest see oli tõesti hästi raske, üritas viis vooru ja kolm tundi muusikat praktiliselt erinevat muusikat. Aga, aga see seal klaverikonkurssidel on nagu oma selliseid ringid, et millise taseme konkursse on ja see Riina Sala Kallo konkurss ei ole neid absoluutselt kõige tugevama ringi konkurss, nii et ta on, ütleme, selle järgmise ringi hulgas küll väga aktsepteeritud, aga see nagu ütleme, Tšaikovski konkurss on sellisele tasemele ta ta veel ei kuulu, nii et selles mõttes muidugi on väga hea, kui sa niukse konkursi võidad, aga see ei tähenda, et kõik teed sinu ees on veel lahti, et sellised näitab seda, et kiigel sind tunnustanud ja et sa oled juba üsna arvestatav mängija, aga noh, päris nii need nüüd päris seda see veel ei tähenda. Minu poja nimi on Mihkel Poll ja nimi on tõesti meediast läbi käinud. Kas need konkurssidel käimised üht kaheksateistaastast, noor täisealine küll nagu ära ei vaeva vä? Vaevalt küll ta on praegu üsna üsna järv ja sellepärast pärast seda oli veel kolm prio siin Eestis kui tal läks ka päris hästi. Ja siis nüüd selgus, et on vaja natuke koolis käia, sest tal on lõpuklass, et, et ta polnud septembris-oktoobris üldse kooli saanudki. Siis kui esimese mina teadsin, et ta ei käi, sest me olime augustis ostnud koolitarbed vihikuid ja pliiatseid, mis seisid lauanurgal. Ja siis, esimesel novembril võitis Mihkel välja, kirjutas siis tere, minu uusvihik ja läks kooli. Ja nüüd on vaja need asjad kõik järgi vastata ja õppida ja et eks tal ongi natuke tervis, kisub ära käest, et lihtsalt hästi suured pingutused on selja taga. Eks psüühilisele pingele, kuidas sellele vastu panna? Ega see ei olegi kerge aga mihkli jaoks me oleme leidnud ühe sellise väga hea asja nagu Aleksandertehnika mida meil Eestis on nagu üks kutseline õpetaja, selle jaoks on Maret Mursa tormis, kes muusikaakadeemias sellega tegeleb üha rohkem ja rohkem interpreet on ka aru saanud, et see on üks väga hea asi, see selline õpetus keha kasutamisest ja kuidas ma saan üleliigseid pingeid kehast vabastada, et see on üks asi, mis, mis väga hästi hoiab vähemalt keha poolt tasakaalus. Räägi veel kolm lauset selle kohta, mis õpetab, kuidas see käib. See on selline, selle tehnika võttis kasutusele või mõtles välja üks näitleja, kes oli kaotanud hääle ja kes ei saanud tema nagu eluunistus või kutsumus, oli näidelda ja hääl läks ära ja siis ta hakkas ennast jälgima ja avastasin, et iga kord, kui ta hakkab nii-öelda teksti andma iga kord ta tõmbab mul kuskilt kaela pingule. See tähendab, et põhiline põhiline eesmärk on see, et kui ma teen mingeid sooritusi, mis mul on minu elus nagu pidevalt kas klaverimängijaks, Ta mängib võib-olla Riin tantsi või mis iganes. Et siis ma jätan kõrvale igasugused valed pinged, et ma püüan seda sooritada nii et ma ei kompenseeri seda pingutust mingi teise lihase pingule tõmbamisega. Ja see ongi siis noh, regulaarselt on võimalik teha selliseid harjutusi, et sa ennast püüaksid lõdvestada ja siis ka õpetaja juhendamisel ja seda saab väga hästi teha ka ise. Ja see on suureks abiks, et noh, kui sa oled kasvõi pikalt istunud või pikalt sõitnud või, või mida iganes mina ka, näiteks kui ma olen kuskil kontsertreisil, et ma just kasutan seda, et oma keha püüda lõdvestada ja see on nagu väga hea, väga hea vahend kõikidele. Noh, mõtlen interpreetide üle ka väga hästi, mõjub. Mari Poll on 17. Sai nüüd hiljuti just mis tema teeb temal üldse kodust plehku pannud. Te ei teagi, mis ta teeb, sest et tema jah, praegu õpib Inglismaal nagu viiuli erialal, te läksite sellisesse kooli, kus tal on võimalik ka gümnaasiumiharidust saada ja, ja täiesti juhuslikult sattus tema video ühe Hollandi professori kätte, kes just case'ist Manchesteris õpetab. Sest vanasti oli ka nii, et ma kasvatasin Marit kõikides ettevõtmistes, et, et ta on mänginud nii poistekoori juures viidet ja viiulit kui ka see ansambel hüüdja hääl, mis meil praegu ka tegutseb džässmuusikutega koos tunda, viiulit mänginud, nii et tema nagu on alati ka kõiki neid asju, mida vaja on olnud, teha, anda, aga minuga koos teinud. Aga nüüd on jah, nii et ta on juba sügisest saadik ära jama, ma loodan muidugi, ta mängib edasi. Kui palju sa ise oma laste eest otsustajad või otsustavad sinu laste eest nüüd nende juhendajad, et mis ema osaks jääb? Õnneks vähemalt Mihkli koha pealt on niimoodi, et meil on juhendajatega ka päris hea koostöö ja, ja kuna ma olen ka mihklit raskematel perioodidel natuke aidanud, et ma olen nagu natuke repetiitor, et siis ma käin tundides ja kuula, mida õpetajad ütlevad ja siis siis abistan kodus. Aga muidugi igasugused kava, valikuid ja niuksed asjad, et see on kõik juba seal muidugi Mihkli ja tema õpetajate vaheline asi juba noh, mida me püüame kõrvalt vaadata, et kuidas teil selle päevakavaga on ja, ja režiimiga, et kuidas piisavalt ikkagi puhkust ja kõike ja ega see ei ole lihtne, sest et kaheksateistaastane ta teab juba täpselt ise, mida ta tahab, aga samas lihtsalt kõrvalt on just, et mida sa, mida sa peaksid tegema selleks, et ennast korras hoida? Mari osas, mul ei ole siin enam palju rääkida kaasa, eks ta seal ma võin ju soovitada midagi. Kas ta ikka helistab vahel või meeldib sulle? Ei, me ka tihtipeale meeldimine ahistama, ent nüüd on õnneks selline tore asi nagu Skype välja mõeldud, et saab, saab rahulikult helistada ka suhteliselt soodsa hinna eest. Aga, aga just selle emarolli koha pealt mul tuli see asi meelde, et Itaalias järsku ma sain aru, et miks neil on sellised maffiaperekonnad ja kõik märgid sellepärast et ema oli nagu mingi püha lehm, minul jalgu natuke piinlik, et noh, ma olen kaheksateistaastase poisiga kaasas, et noh, kes see nüüd on selline ema. Aga siis, kui selgus, et noh, tänu sellele, et kuningad A mamma on kaasas, hakati nagu poissi ka kuidagi hoopis lugu pidama, suhtlema sellesse nagu mihkli endasse koos emaga ja kui olime kunstiga orkestriga proovid ja mina olen dirigendile, esitles ennast, kui ma ütlesin, et noh, miks ma siin niimoodi käia ja üht-teist kõrvad, ütlesin ju. Et, et ma olen ka muusik natuke ja ka dirigent ja see nagu tal ei läinud korda, aga siis kui Mihkel siis on võimalik, a ma täiesti mingisugune hoopis teine kultuur võrreldes Eestiga, et emakultus kas pole tore ja no öeldakse, et meil on isegi nagu liigad. Suured mehed on oma oma Emalastega sõltuvad aga lihtsalt, et see oli minu jaoks täiesti üllatused. Kuidas see võib nagu näo naerule kiskuda kõikidel, kui ema. Mis saab siis, kui lapsed on kõikvõimalikud konkursid läbi käinud? No aga see konkurss ei ole üldse nagu mingi eesmärk omaette tegelikult konkurss on see nagu väga kindlad põhjused, miks konkursile minnakse esiteks, et sul on mingi põhjus mingit kava ette valmistada, sest et kui sa kui sa käid niisama tunnis, noh, siis läheb aeg rahulikult ja ikkagi inimene on loodud selliseks, et ta ikkagi pingutaks siis kui tal on mingi kindel eesmärke. Noh, muidugi sa saad langusega ennast proovile panna ja kõik see, aga teine asi siis, et kui sa juba tahad tõesti teha nagu elukutse mõttes karjääri, siis on väga tähtis, et sind märgatakse, vaat mida sa juba ennem ütlesin, et kas nüüd on uksed lahti, et et sellisel konkursil pole veel, ei ole, aga, aga justkui sa lähed mingitele suurematele, et siis siis kas tekib sulle pakkumisi, kas, kas sind tahetakse kuulata, kas sa saad kontserte, sest ega interpredil omaette mängides Sa ei ela sellest ära öelda. Nii et, et konkursitele ikkagi peab järgnema mingisugune töö, kus sa oled juba ise intervjuud, kus on inimestele midagi pakkuda ja kus keegi kutsub sind esinema? Kas muusika võib nõnda kalevi põleda, et enam nagu ei ei arenegi kuhugi või jääb ennast kordama või ma ei tea seda muusikute värki nii hästi? No alati viib seda garantiid ei ole ja sellepärast mina olen ka mihklile öelnud, et, et noh, mõtle, et sa võid ju ka midagi muud sealt kõrvalt õppi mingiks muud tänapäeval arvutid väga populaarsed ja kõik aga tema jaoks on see kõik väga ühel kaardil, et kui tema on otsustanud, et tema tahab klaverit mängida, siis noh, jääb ainult loota, et seda õnnestub. Et minu ülesanne lapsevanemana on ainult püüda siis toetada seda püüdlust, et mul on tegelikult hea meel, et kui inimene teab, mida ta tahab saada, sest sest mul on üks tuttav soomlane, kellel on kolm last ja kõik lapsed on väga ütleme eksklusiivsete huvialadega, mis on läinud vanematele väga palju maksma, üks ratsutama pidid muretsema hobused, üks õppis, oboe tähendab kursused, pillid kõik üksi õppis kunstnikuks, käis kuskil Ameerikas õppimas ja vaesed vanemad töötasid nagu hulluksmineku, nii et kõike seda võimaldada. Ja mina nagu oletasin, et oh, sa vaeseke ja see pereisa ütles mulle, et et siin nurga taga tänaval on neid inimesi, kes neid noori, kes süstivad endale narkootikumi pidevalt ja vanemad annaksid kõik hinge tagant, et nad teeksid midagi muud, et selles mõttes kõik need vanemad, kelle lastel on mingid huvid, on igal juhul õnnega koos. Ainult vanemate ülesanne, toetame neid nii palju, kui me saame. Sa ise, Kadri, olete muusikalises mõttes minu meelest teinud 180 kraadise pöörde. Laulud nendega alustavad kõik, eks ju. Et kui sa oled popmuusikas ja sealt läheb nagu ma ei teagi, kuidas seda täpselt siis nimetatakse muusika žanriliselt ja muusika ja vaimuliku rahvalaulu juurde, et see on hoopis midagi muud. See oli siis siis, kui sa konservatooriumis viimasel kursusel said selle asjaga tuttavaks ja, ja, ja sealt see Ärapööramine hakkas siis jah, täiesti juhuslikult kutsuti mind muusikamajja vanalinna muusikamajja, kus kasutati just ühte poistekoori ja taheti Tseegolavaks vanamuusikat ja seal teete ansambel linnas muusikud, kus ma hakkasin tegutsema ja see oli üks hästi ilus aeg, see kõik, mida me linna muusikates laulsime, õppisime just kauni Kaagregoriaan ka vanamuusika, vana kirik, muusika ja seda kõike me lõpetasime siis ka poistele. Ja, ja edaspidi ma olengi nagu selle selle ala juurde jäänud ka, aga ma ütlen veel kord, et minu jaoks ei ole seal vastandit. Sest et iga muusika võib olla hea. Et ilmselt lihtsalt neid sahtleid on minu sees, aga palju? Nexus diivanid on, ilmselt ka kuulad või? Ei. Aga see on ka seaded vanusega hästi väiksed. Ei et see on lihtsalt seal, teine iga lihtsalt et, et küll, kui ma oleksin nii vana, võib-olla siis kuulaksin seda ka, aga. Nii et sa ei pane pahaks, kui sinu laulukoorile tüdrukud neid kuulavad, absoluutselt mitte. Mis on, mis asi on vanamuusika? Ma tean, et sa oled end täiendanud Saksamaal ja Prantsusmaal ja sa tahad seda teha ja mis see tähendab? Selle all mõeldakse lihtsalt muusikat, mis on juba vanasti kirjutatud nii-öelda ja mida Eestis keegi kuulu rohkem kui sina ja sinu sõbrad. Ei, seda ma ei usu, sellepärast et näiteks kui Vox Clamantis, kellega me nüüd viimasel ajal oleme tihedamalt koostööd teinud kontserte, siis ma ütleksin, et saal on praktiliselt alati täis ja see on Gregoriaan, mis on nagu tõesti niisugune õhtumaade muusika, ema või isa või kuidas seda nimetada. Tugineb kogu õhtu maadi, hilisem muusikakultuur. Et samamoodi on selle renessanssmuusikaga ka, et kindlasti on palju inimesi, kes sellest lihtsalt midagi ei tea. Aga ma ei arva, et see tänapäeval noh, nii väga võõras on võib-olla see, et muusika nõuab nagu natuke süvenemist kuulamist ja kui su ümber käinud siukene, tihelikke vaibakloppimine ja see lärm väga suureks, siis, et tänaval inimesed enam ei oska nagu välja minna sellest hirmsast lärmist ja sellepärast need, kes tulevad näiteks ansambli heinavanker kontserdile, mis seal tõesti niisugune kuulamiste tähelepanu nõudev ja kuhu sa lähed nagu sisse siis alati, kui nad ära lähevad pärast kontserti paljud tihtipeale tulevad ütlema, et, et noh, see on nagu, nagu eriline kogemus ja eilne hea elamus, et nad said nagu mingisuguse teise niukse rahuliku hingamise, teine maailm ja teine maailm. Ja see muusika annab ka tegijale väga palju tagasi just seda niisugust rahu ja vaikust, mida on muidu väga raske saavutada. No ma olen aru saanud kuskil intervjuus, oled nagu öelnud ka, et see vaimuliku laulu laulmine nagu hoopis nagu teistmoodi või et laul kui liturgiline palve või et see seisund ja ma tean siis katarsise ka sinna juurde. Ta nimetada nüüd kas katarsise või ei ole, aga aga see on jah, et ma mitte ainult ei laula mingisugust, abstraktsed välja mõeldud sõnumit vaid, et, et jah, sellel asjal on ka nagu teisedimensiooniline mõte. Et ja oletame ka, et, et kui mul ei ole nagu saalitäit kuulajat või on ka mõni üksikkuule, aga ma tean, et on lisaks sellele on veel üks kuulaja, kes kuuleb seda muusikat, et et samal ajal siis on tõesti samal ajal ühtlasi ka palve ja ühtlasi ka kontsert, ühtlasi ka esinemine toimub nagu kaks asja korraga. Ma arvan, et see on väga tervistav. Jutusaatekülaliseks on täna Kadri Hunt kellel paari tunni pärast kell viis algab Kaarli kirikus kontsert koos Eesti Raadio laululaste Maarja ja Hinkusega. No kui raske ühte Eesti raadio laulaste punti pääseda on? Ei ole väga raske, neil on alati sügiseti katsed ja, ja need, kes on ikka viisipidajad ja, ja ja tahavad tulla, et väga paljud nendest ikka saavad ka. Ega ma täpselt ei teagi. Aga ma arvan, et me oleme nüüd võtnud endale ühe sellise plaani pikaajalise plaani, mis minu arust tundub üsna hea põhjendusena sellele küsimusele et me teeme plaate järjest nii-öelda heliloojate kaupa. Praeguseks on, ütleme, sellel ajal, kui mina olen siin töötanud Kodutöö on tehtud, mina ei teagi, et me oleme teinud nüüd juba neli plaati ja, ja igaühe ka on seotud nagu üks ütleme Eesti tegija või õieti heliloojad, kõige esimene plaat karjapoiss on kuningas, kus me tegelikult võtsime vanad head tuntud lastelaulud, siin juba linnukesed, kõik muud. Ja see oli Kaido soss, kes selle asja kõik nagu kokku viis ja kokku pani, kes valis lood välja ja tema enda laulu on ka hulgas, kes tegi väga ilusad seaded, mille kohta muideks öeldi, produtsent ütles, see on liiga ilus, ei müü. Ja tal ei olnudki väga-väga vale, sest et see muusika on lihtsalt tõesti nagu selline ilus, laste must. Ja siis järgmine oli Tiit Kikase plaat, kes kirjutas nagu üks minu, laulame seal peal, kes kirjutas kõik laulud spetsiaalseid laste jaoks, Andres Noormets tegi tekstid. Ja see oli just niisugune ka, et mitte ainult ütleme ikka tite muusika, vaid mina seal natuke laulsin peal ka, et aga tema asi siis nüüd tegi meile Rein Rannap terve plaaditäie seadeid ja, ja noh, see on jälle nagu ühe helilooja ja tema leidis ka, et see oli väga tänuväärne töö, tema jaoks otsis välja kõik oma lastelaulud, kõik ei mahtunudki plaadi küll ära, aga et jälle mingisuguseid abi süstematiseerimine ja nüüd on see jäädvustatud ja nüüd on Rein Rannapi lastelauludest vähemalt suurem osa olevat ühel helikaasaegses helikeeles just. Ja nüüd järgmine oli siis Märt hundi laulude plaat, mida me siis tegelikult nagu esimest korda ka välja käime nüüd tänasel kontserdil, kuigi see nüüd ei tule küll selle plaadipresentatsioon täpselt, sest et kuna tegemist jazzmuusika ansambliga Hinkus, kes lapsi seega saadab ja ütleme ka mind ja Maarit et siis nemad tegid natuke, keerasid ära need lood, et nad natuke Chatsilikumas seades. Aga aga see plaaditäis ja noh, need Märt hundi lastelaule ja arvestades, et ta on kirjutanud, ma ei tea, üle 10 lastemuusikali ja hästi palju kogu oma elu jooksul kirjutanud lastele laul, et on mul väga hea meel, et et Eesti raadiosse tuli, et teha ka tema lauludest, sest need on ka jälle niuksed vahvate tekstidega toredad. Ja, ja väga paljud inimesed võib-olla ei teagi, et kui palju tema niisugust muusikat on. Muidugi, siin on vähemalt 25 laulu koos sõnadega ja, ja, ja paarkümmend veel siis lisaks kaasalaulmiseks. Nojah, needsamad nii palju kui mahtus plaadi peale panime ka ainult fonogramme tõesti, kas lasteaedades, koolides või ka kodudes, et lapsed saavad ise kaasa laulda. Ja nüüd me vaatame siis edasi, et, et mida me tegema hakkame, siin paar plaanib, on, ma ei taha esialgu veel välja rääkida, et eks siis hiljem selgub, et me läheksime just nagu Neid pidi ja siis tegelikult tekib meie fonoteeki ju võimalus ka neid leida, sest kui on üksikud salvestatud laulud, vanasti oldi veel linti peal laiali, sa ei leia neid üleski tänapäevane inimene, nii mugav, et kui tal on ka mingi konkreetne helikandja, siis on see asi nagu olemas. Kuidas seal teie laulukooris end asjadega on, et kas laps tahab laulda või tahab lapse ema isa, et tema laps laulab? Ma arvan, et alguses, kui tuuakse, siis väiksemate puhul võib-olla taapima ei saanud kindlasti ka laps ise tahab kodus laulda, aga ilma ema isata tavaliselt ei tule seal 12 aastased juba tulevad vahel ka ilma ema isata, aga siis on juba peaaegu meie meie juures laulmise aeg läbi. Aga kui nad siin käivad, siis mulle tundub, et suurem enamus tahab laulda sellepärast et, et mõni üksik jääb ära küll sellepärast et lähevad, kas muusikakeskkooli, siis ei ole enam aega või tõesti mingisugust koolitundide ajad kattuvad ja ei saa käia. Aga ikka tavaliselt on pigem nii, et lapsed saavad juba teatud minu sisse ja nad ei taha ära minna, sest et neil on hakanud see tegevus meeldima. Aga noh, minul ei ole, ei ole jaksu ja tegelikult ka raadiol ei ole eesmärgiks nagu kasvatada sellist suurte inimeste laulustuudiote, siis ainuke väljund neil on see, et suuremad lapsed käivad suurtel projektidel ja teevad lihtsalt kaased, nüüd Kaarli kirikus Ki on kaasatud meie nii-öelda veteranid, kes tegelik regulaator, et iga päev ei käi, aga nüüd siis kuu aega enne kontserdi algust hakkasid osalema ja saavad ikka ka natukene kaasa lüüa. Ja see tähendab tegelikult minule teeb see südame soojaks, et, et järelikult on meil olnud siin lastega koos niivõrd tore, et tahetakse veel tulla tagasi, ei ole niisugust mälestust, et mingid kurjad õpetaja, tädid. Tänane kontsert on heategevuslik kontsert, mis heategevus sinu jaoks tähendab? Minule meeldib väga head teha. No tänaval kirjusale rahanade Pelgulinna haigla on üks kindel ja arusaadav partner, eks ju, et kõik saavad aru, kuhu asi läheb. See kerjastega küsimust ei, tegelikult on üks väga valus küsimus vahel Annani vahel ei anna nii palju olnud juttu sellest, et kerjused kerjavad kellegi teise jaoks. Saad sa nüüd aru, et kumb see kirjas on ja kui ma näen, et on mõni niuke teie täies tööjõus inimene, kes justkui nagu ongi selle peale välja läinud, siis mul tekib tunne, et, et noh, miks on ta ka vajalike, annan küll ja mul nagu süda valutab nende kerjuste pärast tegelikult ükskõik, kui ma näen neid, et kas ma siis annan võima, ei anna, aga igal juhul nagu jälle lööb mingisugune pauked. No miks näiteks inimesi peab ikkagi olema, et kas me kuidagi sellest üle saaks. Aga see Pelgulinna haigla aitamine, seda me oleme nüüd juba mitu aastat järjest oleme lastega sellel kontserdil osalenud ja minule väga hea meel, et mind kutsutakse niisugusesse kohta ja, ja ma arvan, et see on ka lastele hea teada, et nad teevad midagi kellelegi heaks. Mina arvan üldiselt seda hea tegemist võiks nagu rohkem olla. Et just eile olime koos Ameerikast pärit löökpillimängija Brian Melvin, iga tegime koolis loengkontserdi moodi asju ja, ja tema rääkis lastele kohe pikalt ja põhjalikult sellest, et tehke head ja see see, kui eksin. Tuleb, räägime oma ja Nõmme. Ja siis selle peale hakkab ka seitsmenda klassi poiss, vaata vea, year, good thing iie. Jaa, jaa. Siis küll. Kui, kui eesti õpetajatädi ütleb talle, et kuule, poiss, tee midagi head, siis võib-olla see tundub talle, et, et noh, mis tädi siin räägib, aga kui tuleb niisugune Ameerika mees ja egr sedasama, siis mulle tundus tõesti tegelikult ikkagi peaks rohkem rohkem head tegema. Sa said hiljuti 40 aastaseks. Kuulsile tuli vägev pidu oled. Kas sa oled 40 aasta jooksul palju muutunud või, või, või sa ütled, et mina olen alati jäänud iseendaks? Ei esiteks ei olnud vägev pidu, aga oli vägev kokkusaamine, et mul oli nii hea meel, et ma olin kutsunud erinevaid sõpru, et kes tuleksid ja esinesid, mängiksite laulaksid kas minuga koos või omaette ja. Ma olin siis, et hästi toredaid numbreid, mis oli tehtud nagu spetsiaalselt ette valmistatud ja, ja mul oli tõesti nagu süda läks soojaks, et nii paljud sõbrad tulid ja ma arvan, et see oli üks tore kontsert. See 40 selle kohta ütles üks minu tuttav, 82 aastane nunn, kes töötab Tartus see katoliku koolis. Et oo, et 40, et see oli nii ilus iga. Siis hakkasid juba aru saama, et väga paljud sinu unistused ei täitu. Et tegelikult see on selline vanus, kus, kus tõesti tekib selline kuidagi kainem kaine vaade asjadele, et ma pole, mul ei ole esinikest unedes, naersid mingi vana või midagi, et ma muretsen, et ega ometigi ei ole see aeg käes, et kas peaksime käituma kuidagi soliidselt vä või noh, teistmoodi. Aga võib-olla tõesti mingisugune rahulikum vaatamine asjadele, et mida eriti puberteedi eas, et ma ise mäletan maad, kujutleme oma tütre peadki, et kui sul on midagi ajakas, tuju ära või su midagi tahad või siis see on nagu sa tahad seda nii jäägitult, et see mingit kompromissi deta. Et sa ei oska nagu vaadata asja niimoodi teise nurga alt. Aga ma arvan, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta oskab seda vaadata, et võib-olla selles mõttes on see päris hea vanused, et suudame kassidele rahulikumalt järgi mõelda. Ega sa ometi taha öeldakse ju, et sa oled valmis saanud, sa ikka läheb ja nii edasi. Oh ei, mina olen seda nii, et iga päev, kui seal midagi nuut juurde õpid, on aga täie ette läinud päev. Aga kogu aeg on midagi õppida. Mina õpin praegu oma laste käest, ma käisin just möödunud aastal, lõpetasin magistratuuri. See oli nii vahvalt, sattusin ühtedesse loengutes ja peaaegu et minu poja eakaaslastega, kellest rääkinud ka seal pisid klaverimängijad, et eks mõni aasta vahet, et ma järsku nagu ei saagi enam aru, et millises vanuserühmas ma siis täpselt oleneb, see kuidagi väga noorendav puur on niimoodi aeg-ajalt jälle koolis käia. Ja just see, et kui sa midagi juurde õppida, siis sa pead kuidagi oma aju liigutama hakkama ja vaatad asjadele ka jälle teistmoodi. Mina arvan, et mida, mida rohkem inimene nagu mida avatumalt ta üritab just nimelt õppida ja, ja midagi uut kogeda ja omandada ja oma vaateid ümber vaadata ja ümber mõelda asju, seda nooremana ta pissinud. Aitäh Kadri Hunt, kahjuks meie saateaeg saab jälle läbi, aga igatahes niisu pojale, Mihklippolile tütrele Mari põlle kui sulle kaunist jõuluaega ja jõuluootust jõuluootuse aeg hakkas tänasest tegelikult ja palju edukaid kontserte tänaseks head publikut Kaarli kirikusse koos Maarja ja raadio, laulastaja, Hinkusega ja head kuulajad, aitäh kuulamast ja ilusat nädalat.