Mida te mäletate oma lapsepõlvest, rääkige natuke oma kodust, kust tuli muusika teie juurde. Kust oli muusika minu juurde võib, see on tõesti üks küsimus vist minu oma isalt. Me elasime Narvas, minu isa oli suur lauludel, ta laulis lõpmatuseni, tal oli all keldris majal, siis tegin suured keldrid. Keldris oli tal töökoda, ta oli sadulsepp ja väga otsitud meister. Ja sealt kõlas laul otsast lõpuni hommikust õhtuni. Tal oli suurepärane bariton. No minu ema ema laulis kohaga, ema käis nii koorseni, aga eeskuju kõigepealt nähtavasti selle ivakesemas väidis isalt. Isa ei laulnud kooris, muidu isa laulis end kodus töö juures, tema kooris ainult kodus töö juures, ainult kodus Türil. Terase tänav rõkkab otsekohe selles RKAS. Aga siis 1000 900 15. aastal. Siis meie elasime ka tsaarivalitsuse ajal. Siis algas üldmobilisatsioon. Ta ise on, mitte mingil juhul ei tahtnud tsaari sõjaväkke minna. Teenime ja sõitis ära Venemaale ja siis leidis seal koha. Ühe mõisniku juures ka sadulsepatöökojas ja kes kutsus oma naise kahe tütrega sinna ka järgi Eva sõitiski siis minu ja mu õega, sõitsime siis sinna, see oli 15. aastal ja seal sees säästes ma algasin oma kooliõpingud vene koolis vaatjuška juures. Läbi metsa tuli kooli minna, aga siis seitsmeteistkümnendal aastal algas revolutsioon siis ei olnud seal, sakslased läksid, põgenesid, venime. Talupojad hakkasid süütama seda mõisat ja isa, nii kui võõra keelega eesti keel, vene keel oli kasus. Venelased niikuinii pidasid sakslased, venelased ikka võtsid sakslase pähe, no nemad võtsid teda nii kui võõramaalased söömist, aga siis juhataja Levo oli seal juhatajaks ka ja see oli ka siis eestlane ja see siis seletas, ega tema ei ole temal samasugune võõram? Ma olen nagu minagi teie juures siin praegu. Aga ta on samasugune, tõeline ja siis nii saime vabaks ja siis ei olnud nii, et mul läks kõik, see oli nii mul silmi ees, kuidas rööviti seda mõisat, mis sekkuda, seal tapeti ja põletati ja kõik. Nii et revolutsi, revolutsiooni elasin, mina seal oma silmaga nähtud, siis ei ole meil seal külas aga midagi teha, siis pidin ära kolime, kolisime Orjoli neuroll linnas, siis ma hakkasin jälle vene koolis käima, nii et ma käisin kolm aastat seal vene koolis. Peale seda läks õde ega siis sinna. Aga isa hakkas kodus töötama raha eest, siis mitte midagi ei saanud. Suur ja kallis raha oli siis sool talumehed juba omale hobuseriistasid, enam mitte midagi teinud. Ja isa kvalifitseerus emperakas neid nähes saan talle ette tegema. Tegi siis neid ja ma olin siis niivõrd suur tüdruk küll, et sain juba aru midagi, mis tähendab müük, see pandi mulle nööriga kaela, need käisin siis rolli turul neid sandaale ette müümas, vaadataks nurgas isaga sandalectedegi tehes ikka laulis. Ei, seal oli, eks, ega, ega, ega ega isa suu kinni ei olnud kunagi nalja. Siis meil oli kaasas, oli ema õde, oli ka kaasas, tema oli ka suur laulumeister, mängis küll kitarri ka ja. Kõige suurem häda oli see, et eesti keelekas nagu ununema venelaste seas kogu aeg. Kui vene lapsed küsivad. Tõrjoscase kakaza paistanski. Mina ruttu lendab oma emale, ütle, kuidas. Seletasin siis nendele räägib eesti keelt seal olles ma käisin koolis ja seal vene koolis, siis ma laulsin, seal oli õpetaja, kes leidis, et vastavalt saab laulda, laulsin kooli õpilane. Õega kahekesi laulsime, kogunivil tantsisime, tegime igasuguseid ise niisugust isetegevust ja siis 20. aastal siis opterdi ja kõik Balti inimesed sealt ära. 20. aastal sügisel siis jõudsime Narva, olime Narvas, siis olime karantiinis, vanaisa, siis oli juba surnud saksa okupatsiooniaeg ja maja oli alles, vanaema oli alles siis elasime sinna ja siis jäimegi ikka sinna. Isa. Isa hakkas ikka edasi oma keldrisse omale tööd tegema. Siis ma hakkasin eesti koolis käima eesti koolis, muidugi eesti keelega oli suuri raskusi, oli, aktsent oli tohutu, kohutav. Ja läks ruttu ära ja ei tea, jõuluks oli igatahes eesti keel kaks nõrk. Aga kevadeks oli siiski parem. Aga selles see oli kolmas alkul. Eeeffi kolmas algkool, seal oli juhatajaks Johannes tõster. Naine Wilhelmiine sõrg, sõster oli meil saksa keele õpetaja ja ühtlasi ka laulukoori juhtis ja tema leidis otse jällegi minu hääles midagi ja hakkas mind siis koolikooris solistile kasutama. Siis kui ma ükskord algkooli ära lõpetasin. See oli 27. sügisel tuli kadunud Aino Tamm oma juubelikontserti andma sinna. Ja Wilhelmiine sõstar ütles, et võtõni nüüd lähme je Vaino tamme juurde, las ta kuulab sind, mis ta sulle ütleb, sa pead ikka õppima laulu. Kõnelemata pead õppima, pead õppima tulema konservatooriumi. Millest, millest, kes maksab, seda? Perekondlikult ei ole võimalik, sellist põrutusi teha. Ei ole mitte midagi härra seljast võrdse. Oi Aino Tamm oli üks väga, väga, väga, väga energiline ja nii heatahtlik ja kõik. Ja jah, aasta lõpus ja järgmise aasta algul tuligi teada, panen asjad kokku, Sõida Tallinnasse. Ja mul ei olnudki muud midagi, läksin Tallinnasse kohe Aino Tamme-Lauri klassi. Tema oli siis muretsenud, aga siis ma läksin ka kommertsgümnaasiumi pärasconverstkümnaasi, mis ma läksin üles, et tütar, teised tütarlaste gümnaasiumi. Sellepärast, et see oli õhtupoolne, aga konservatooriumis oli mullu hommikupoole kõike loengud. No ja tema muretses Aino Tamm oli see, kes muretses mulle prii konservatooriumi. Nii et mul ei tulnud mitte ühtegi eesti krooni maksta ise omast taskust õppimise eest. Puudusteti, tead jaa, no ministeeriumi vist oli 25 krooni kuus elasin oma tädi juures korteri eest ei maksnud, ainult, mis tädi kõrvalt siis siia sain, nii palju oligi kodus. Isal ei olnud võimalik mitt toetada emasest kestini. Koduse töö juures või majapidamisjuurest, kus sai siis ikke saatis mulle ikka mõned kroonid. Ei olnud ühtegi õpilasõhtud Estonia kontserdisaalis, kus ma ei esinenud. Ma palun, et te räägiksite meenutaksite veel Aino Tamme oma õpetajat. No mina olin nii kui Aino Tamme tütar. Aino Tamm oli mulle nii kui teiseks emaks. Ta hoolitses väga muie, kui mul miski puudus, oli miski otsekohe meil olid kas suur suur sõprus ja mina aitasin jälle omalt poolt ja, ja ema jälle, kui Narvas käis Tallinnas jällegi aitas ka teda, nii et meil oli Kui kellel ei olnud võimalik, siis oli õppimaks kallis, omas 520 krooni oli semestris, ei maksta midagi. Muretses kõigi ees, kui ka kes ei olnud võimalik võimalik maksta, siis ta ajutiseks maksildid siis saivad tagasi, miski aga täiendanud mitte kedagi ette. Ja siis see oli viimane aasta, kus ma olin ka seal tormis viies aasta, kus ma pidin juba lõpetama, aga enam võimalik süüa ei olnud midagi. Tädi oli ka kehva, tal ei olnud miski teada kuskilt. Ja Lemberg lemmiski otsis mu ülesse. Kas ma ei tahaks tulla sinna? Vaatas mind, ma mäletan, lasin veel kleidi ylesse poole tõsta, kuidas põlvedel? Hoida ja mõtlesin, et miks mitte, et mul ei ole siin mitte midagi, et ega sellepärast konservatooriumi pooleli ja kohe nõus. Jah, järgmisel päeval paari päeva pärast panin mina asjad pakki ja sõitsin Narva ja Narvas tallessess. Kirjutasin Aino Tammele. Kalliste Käina. Vaat minuga on nüüd niisugune asi, et ega ma Elabida nälgida nüüd ei taha. Ei jaa, teie kulul ka kogu aeg olla ja elada ei taha, aga ma annan sõna, et ma konservatooriumi kevadel lõpetan, kogu programmi määra teen. Ja, ja selles selles suhtes ei maksa mitte muretselegi külma maa hääldo ja ka siis siinsele Ja uus uus haridusminister tuli Füünerson ja 25 krooni pealt viidi mulle 10 krooni peale stipendium. Ja sellest ei saanud mitte midagi. Kui ainult tädili võib-olla korteri eest andsid või mis seal on midagi. No ja siis ma teen valmis, mõtlesin konservatooriumi repertuaari, aga see oli tohutu suur, see ei ole nii, ma ei tea, kuidas nüüd on seal konservatooriumis, aga siis oli küll niimoodi, et kui sa läksid lõpueksamile siis oli terve repertuaari patakas niisugune suur sul sealjuures. Ja siis valiti, mida sa siis laule, mida sa said, kõik viis pala pidid sa peast laulma esined kontsertettekandes. Aga siis tuli kellelgi Leosvad, et aga ma tahan seda kuulda, seda võtsid juba noodist laulda. Nii et täitsa põhjalik, põhjalik uurimine oli. Ja selle tegin ma vee peal ära. Ja niimoodi ma lõpetasin konservatooriumi konservatooriumi lõpetasin ma. Kuidas seda saab ütelda? Lõpetamata kõrgharidus seepärast, et ma ei jõudnud teha muusikaliteratuuri eksami teraselt, jäid, need puudus, mul nagu oli. Aga noh, see ei lugenud mulle palju midagi. Aga kui te läksite kontservad? Tooriumi, kui suur oli siis teie noh, niisugune muusikahariduslik pagas, kuidas oli näiteks klaverimänguga noodilugemisega? Neid asju mul ei olnud, üldse mitte. Narvas küll algasin muusikakoolis klaverit, õppisin üks pinnani. Imeline oli. Aga vähe sellest oli, see oli ainult kõik, mis konservatooriumis sai, see oli kõik see noodiõpetus ja, ja ja klaverimängija, kõik see oli ainult konservatooriumis, ainult konservatooriumis. 33.. Heile uuliga mõlemad laulsime Taska esimese vaatuse duetti peale seda lõpueksamid aidanud nüüdse täieviini mina muidugi, kuhu, mis viini, mis seal, vot seal on konkurss ja ja muudkui aga sõidan mõlemaga. Adrad päid ju ei ole kraane sina härrasoli võrrelda. Tema käis kõik paberid kantide juures, käis erineri, meeste juures kõikus kuvas, tema küll kokku ei korjendasid rahad ja siis sõitsime juuni maikuus Viini. Programm oli. Siis oli Schuberti tingimata olemas, seal thernoigigi kiirger ja oma eesti rahvalaul pidi ka olema. Nii et need olid kõik seal sellest need kõik ära lauldud. Ja siis tekkis üks väikene konkurents väikese piinlannaga. Aga publikud oli toodud lahtine konkurss, kõik inimesed saalis ja kõik. Ja. Kui hakati seal sellest rääkima, sellest auhinnast ja kõik ja kõik, tädi need mulle mulle endale rohkem seal käigane läks konkurss, nii et õieti see hõbemedal käe peale jagamisele. Aga esimese kuldmedalisajuks prantslanna No ja siis hakkasid mulle ettepanekuid seal tegema ettelaulmise ja ikka sinna jääda kuskile miski nagu. Ja noh, rahad kaeba lõppesid otsa ja. No aine veel teeb mulle nõlile, vaat tema nimetas mind lilla. Rootsi keeles pideval lillaslika väike plika, ja. Noh, ma ütlesin, tädi aina sõidame ära koju. Sõidame ära koju ei, ma ei tahaks niisuguse raskusi. Esiteks keel ka ei ole veel küljelt õid. Jah, sõidame kui S7 nikuga. Teie olite. See esimene, kes meilt rahvusvaheliselt konkursilt osa võttis, eks ole, mitte ainult esimene, kes sealt medaliga tulivaid üldse Ja üldse esimene oli küll, olin küll see esimene ja kas oli natuke õudne tunne ka või olite te sel ajal nii noor ja uljas, et ei osanudki karta? Ma nagu ei kartnudki, ma olin ju nii palju esinenud konsultuurime kontsertidel ja ja välja ka kutsutud esinema, ma olen väga palju esinesin nii, et ma nagu ei tundnudki hirmu, seda ei oska ja oma hea õpetaja kaasas. Küsiti minult, kust te siis õppisite seda laulu õppisite, nii tõsiasjad. Ja ma ütlesin, vot, professor on seene, ma õppisin tema juures, Eestis aru ei saadud, mispärast sealt tuldi otsima lauluõpetajate igasuguseid professionaal. Ei, et kui Eestis nii lauluõpetaja, nii et otsisid siis tudi väljast väljapoole sõideti Eestis laulma. Kas Aino Tamm oli tähendab, et ta niisugune teguvõimas ja vägev naine oli, seda on näha sellest, kuidas ta kasvõi teid organiseeris paika siia ka kas ta muidu inimesena oli niisugune leebe või oli ta range. Oi, ta oli hästi Rebeljeebeljeebeljeebee kui tema õpetuse juures või seal õppinud. Ta ütles küll tarvis, nii kuidas tarvis on. Ei, ta oli väga ja ta oli üks haruldane inimene, lihtsalt vaatan sellist. Kui ma sinna laagrisse teada sain, tema surmas Ma lihtsalt põrunud, lihtsalt seal ta oli haruldane, haruldane inimene, temast ei saa keegi halba midagi ütelda. Ja tema oli ju see, noh, vot võib-olla ma olen seda harjunud, võtad ikka sirgelt. Ega teda kunagi näinud, nii küürus üle, aga tema oli ikka sirgelt, tema oli ikka sirgel. Kui sa jootlasedki olema kuskil, siis kohe käe. Aga nii et see oli küll väga seltskondlik tema juurde, tihtipeale ta tegi enda juures kohviõhtud siis kutsuti sinna teatud muusikategelasi, kõik käisid seal ja ja siis mari raamoti oli, tema õde oli laadi, käis niine, Murripolonski käis alati seal ja Need muusikaõhtud olid seal tihtipeale siis me esinesime ikka seal. Laulsime eile oli siis saatja ikka neil ja ta oli väga hea pianist Nii et et niisugune kool nii hästi muusikas kui ka seltskondlikuks eluks kõik üheskoos, jah, seda küll, seda küll seda peab ütlema, seda peab ütlema. Hooaeg Narva teatris järgmine Ugalas siis leping Vanemuise ka rohkete sõnalavastuste ja operetiosadele, lisaks peaosad ooperites Tosca poeem, Rigolettot, Travjaata, Jevgenia Nieegin. Juttavad tiival taeva Vikerlastes, mis pingutas häälega, Sa oled nii üle, et laulmine ja isegi rääkimine keelati ära. Visa töö arsti ja Aino Tamme oskusliku järelvalve all taastas hääle täielikult jalgastowni krooni sädelev kontserditegevus. Alates 39.-st aastast ka pedagoogitöö Tartu kõrgemas muusikakoolis. Väga hästi läks, kõik kardab, programm oli mul väga tugev ja ma mäletan kadunud Raimond Kull oli siis nad kõik käisid Alladi kontserdil alati. Ta Se aaria esimeses vaadanud, aga see lõpeb seal miini myybeeemmolliga ära, yleval. Lõpetasin selle ära ja kõik jääb laks. Raimond Kull jookseb sessesed. Saka. Õliga. Imestasin, seal sai ka peal. No vaat siis oli siis ma hakkasingi kontsertidega esinema, kontsertidel. Estonia teid ei kutsunud või võide oma haaraja mulle, kas sa tead, mis, et koori jaoks meile ei kõlba, aga solisti kohta aiale? Sellest hiilgeajast pole meil ühtegi salvestist. Kõik selles saates kõlanud muusika on lindistatud 70. aasta paiku avalikul kontserdil sest varasemaid võtteid lihtsalt ei ole. Kõik paiskas segamini 1941. aasta. Jaanuaris siis arreteeriti mu mees, aga siis ta töötas. Ta oli Viljandi linavabriku direktor või omaniku poeg ja isa oli talle sinna tehtud, muretses Tartu üks Sugathertelleli, et ta sinna töölegi. Ja siis, kui ta ükskord läks töödes, kuidas sind otsitakse, siis ma pean kaduma ja siis talle sõitis Tartust ära. Kas selleks Tallinnas ta ütles, et ma nüüd lähen natukene silmapiirilt ära, et muidu tõesti mõelda. Ja noh, siis ma ei teadnud mitte midagi. Kuni siis ükskord tuldi läbiotsimisele, otsiti põhjalikult läbi, viidi mind siis sinna hallimaiaga? Küsiti, sealt ei kujuta, ma tahaks ise ka teada, kus mu mees on, vast te ütlete mulle jälle midagi, miski lasti jälle koju. Ja ma töötasin 39. aastal, õieti siis, kui juba teatris ei olnud enam, tehti mulle Tartu kõrgema muusikakooli poolt ettepanek asuda sinna lauluõpetajaks, sest siis Hitleri Kutled üks saksa Hannast, laulja õpetaja läks ära ja ma võtsin, tuvastasime, töötasin seal siis ma tegin Estonias oli märtsikuus, oli veel niisugune, koolis oli vähe aega ja ma tegin Estonias viltravjada muusikalist proovi ja pidin esinema tra, teatas Traviatega Estoniast. Idaloo veel oli seal ja kahekesi tema pidin teda dubleerima siis. Ja ei läinudki sealt midagi, palju midagi ma sõitsin, sõitsin koju tagasi ja teisel aprillil tuldi jälle kaks noortes mulle ilusti koju ja teedi läbiotsimine, ma ütlesin, läbiotsimine juba oli ja kõike, aga ütelge, milles asi seisneb? Andke mulle siis vastus, võib olla mees miski teada, mis. Ja siis tõmmati taskust välja, arreteerin minu arreteerimise order. No hea küll. No vot, võtke üks väike Kohverlikeni, võtkem asju, mina ütlesin pisikene kohvriteni. Kas kõik mõtlesin lämmistesse, kuhu ma reisin ja tal on ju koju tagasi, nii palju, kui mul seda vaja? Vaadake, kuidas arvate ise? Vot niimoodi siis oli, siis, siis olin mina juba trellide taga ja siis ema ei teadnud midagi, oma mehest saime teada alles. Lastane vanglas, Tallinnas oli üks korporatsioonide vilistlased koos ja mu mees oli ka Fraternitas Estica vilistlane ja seal olid koos. Ja nendel oli kavatsus üle lahe minna tulerinski kaasa, see kohe nõus, aga ilveta koju, koduga saaks kokku rääkida või mitte midagi. Ja järgmine päev nad olidki siis juba valmistanud ennitlejat lähvad ja aga siis kõik olevat paadid olnud ja kõik, aga siis Rocca al Mare juures olid seal prožektorid vastase, seal pandi nad raudu ja viidi ära Kirovi vangla vanglaõues nägime säält, neid pandi koos niisuguse väikse laevukesega, kus me koos sõideti malmi, sealt jälle moonutaski, need on kõik vanad mala vanad kloostri need. Ja seal siis ei teagi, siis üks oktoobri kooli naised olime ikka koos. Meil oli niis Eesti naist, kes hoidsime kõvasti kokku ja Mei laste jätsite lahutada, olime kogu aeg koos ja siis sealt viidi meid kirvi vanglasse. Kiirabi või kiirvanglast viidi meid siis jätkasse. Kui ma sinna laagrisse sattusin, muidugi hirmus külm ja seal oli kohutavalt külm, siis seal on nõnda. Laagrites on kultuurbrigaad kultuurbrigaadis ühtegi poliitilist vändi jälle, kõik on ainult mingisugused tagada, ka 58-st ei olnud mina 58 ja kuulajad nii hea laulja ja professionaalne. Ja kõike ta, see juhataja tahtis hakata mind kohe sinna läks laagri peavalitsuse juurde, aga tema on poliitiline 58, mul 58, üle seitsmeteistkümne, üks seitse täitsa kaudne teda mitte otsekohene, vaid kaudselt. Ja siis vaadati, et minul ei ole tõesti nii, aga siis selle juhataja eestvõtmisel lubati mind sinna brigaadi võtta. No ja siis nüüd ma pean ütlema, et seal, vot selles skulptuur brigaadis seal õieti algasid minu lauluaastad. Vaatamata vaatamata kõigele teistele oludele, mis seal oli, aga laagri peavalitsuse ülem kohe koolis me tegime väga suuri kontserte, meil olid suured artistid. Et jumal teid niisugune aastas tegime, lõikas soodustused iga kord pool Pollide piima tingimata iga päev kohe sellele Olejatarile kalale ja ja siis hakkasin, organiseerib nii teatri, seal neil teadet ei olnud. Üks tegime siis, kui käisime, seal on juba neid laagripunkte nii väga palju laagri üks hirmus suur majapidamine ja siis ühes laagripunktis tegime kontserti ja siis etenduse ja teised olime kaks seal siis läksime niimoodi ringi, käisime kogu aeg seda, nii et omamoodi ringreisid laagrisiseselt. Seda sai ringides, Venemaa sai seal Vjatka Saile läbi rännanud ja, ja siis seal need, vot seal seal oli seal ma pean ütlema, et lavaliselt tõusin, mina alles seal. Mis repertuaar teil seal oli, mida te seal laulsite, mis, mis laadi need kontserdid üldse olid? Näkineidu ainult see pulmastseen või see jäi ära, meil ei olnud nii palju rahvast, sealt niisugused asjad ja niuksed, ooperikatkendid tegime, meil oli suurepärased koosseis, meil suurepärane koosseis. Mul on praegu sellest sellest kogu sellest kõikidest nendest aastatest kokku, mis ma seal siis millel mind võeti. Viie 42. aastal võeti mind kultuurbrigaadi ja 44. alles algas meil teater, aga senine kontsertidega kogu aeg tegime. Ja ma selles on mul lihtsalt kõige paremat mälestused ja mul on pildid olemas nende inimestega. Niisugune tore kontakt. Siiamaani siiamaani suhtlesime ja väga hea oli. No küll on hea, et see niimoodi oli, sellepärast et kui need olid ju tegelikult teie elu kõige-kõige paremad aastad nagu, eks ole, 30 40 vahel, just see, kus, kus inimene 10 kahene oli, kui mind võeti 40 kahene, kui ma tagasi tulin. Ja ma tulin tagasi kodumaale, mul oli hääl ja ma saan kõike kõike teha ja Kaarel Ird ja Uudo Väljaots võtsid kahel, noh nagu ma valisin Tartu elukohaks ja aitäh Velda otsusele, tema andis mulle oma korteris toa, kus ma sain elada. Ja Kaarel Ird ja udu välja, et 20 toidu oli, nüüd hakkame tööle, nüüd hakkame tööle. Siis oli niisugust kuuldus, et sinna oli tekkinud nendele kaks lauljat, lamp ja Danny. Ja siis oli kuulunud, nemad on, aga siis võeti ju ankeedi põhjal. Parteikomitee ankeedi põhjal võeti vastu olnud ja siis mulle öeldi, et vaata, nad olevat käinud kaebamas, et sa oled, keda tahtsi võeti, poliitvangi miskine siis fantilistijale mind ei lubatud. Siis mul hakkas raske, kõige raskem aeg, mis üldse elus on olnud, see on mul Eestis olnud peale laagrist tulekut. Nii et see oli hullem kui laagriaeg. See on hullem, see oli 10 korda hullem, ma olin nii palju alandus kannatanud. Ma käisin, kulutasin kabineti ukse ja akna igalt pateete ainult tööd leida. Kuni siis lõpuks sai siis ikkagi niimoodi, et Vanemuise koori kooriartistiks. Lõpuks siis tuli üks uus uus tuli, tuli meile uus kaadide sektor virda. Ja tema vaatab, keda me nemad on võtnud Caroilt, keda sa võtsid. Tema tundis mind siis, kui tema markarrelirdiga olid poisikesena tulnud Vanemuise, siis kui mina olin seal priima ära vabastada, meie isa vabaks lasta. Markus oli siis direktoriks. Vabast ajast teab leida põhjust ei ole, peab leidma põhjuse. Vaat siis hakati otsima põhjust, kuidas siis Estonia kroonilist lahti saada, sealt Vanemuises leiti. Leiti küll, aga missugune. Ma pidin jälle ennast siis ümberkvalifitseerumine. Mind võeti orkestri Laager oli hea juhus, et meil koorist läks oma vanemate juurde sõites ja Kohtla-Järvele üks daam ja Richard Mölder oli siin ja tegi talle ettepaneku. Kuule, kutsume toonid, mis ta hakkab sealt, vaata, kuidas teda seal piinatakse. Et kutsume ta siia, neil kultuurimees ei ole solistideringi ega mitte midagi. Jah, nemad kohe nõus ja teost Vanemuine sõitis siia külalisetendusele ja teeb mulle ettepaneku. Kuulge, aga mis ma siis hakkan tegema klaverit õpetama? Mõtlesin, oleks Velo konservatooriumis teadnud, et ma ükskord laulja asemel klaverit. Palju rohkem rõhku pannud. Viga klõbedi. Kohe ülekande teel toodement sealt. Ja nii ma hakkasin siis silmad ja kõrvad lahti hoidma, seminaridel käima ja, ja õppima ja sain ikka niikaua, kui need kolm klassika sain 24 aastat järjest. Ära sõin töötatud. Aga alandus sai siin, see aeg oli mul lihtsalt tohutu alandav. Aitäh ainult nendele headele sõpradele ja need lastevanemad, kuidas nad kõik suhtuvad minusse ja kõik see on üks suure pere, las nad laste muusikakooli oli mul peakoht, teine koht, oli mul siis kultuurimaja solistide ring siis anti mulle, siis oli mul pioneeride majja saatjaks, siis oli veel kaks lasteaeda, nii et ma olin viies kohest korraga. Nii palju oli tööjõupuudus siin aitäh otnil Jürister, kes juhatasin, meil naiskoor kaja, peadirigent oli. Tema pidas minu arust väga suurt lugulaul laul, laul ja siis selle kooriga Me rändasime mööda Venemaad ja seal mass laulsid. Nii et see on küll nii, nii, et selle Venemaa peale on saatus teid viinud õige mitu korda lapsepõlves siis pärast oma hiilgeajal vägivaldselt ja lõpuks pakkusse Venemaa jälle meeldivaid kunstilisi elamus. Jänskide oma reisidel käis seda küll. Laste muusikakool on muidugi põhiliselt mõeldud selleks, et lihtsalt kasvatada muusikasõbralikke inimesi. Aga kas teie õpilastest on mõni läinud ka päris kutseliseks muusikuks ja, ja kes kes, Jaan Õun või Hirvo Surva. Ja siis Martin Laan kes oli äge möll Tartu kõrgemas muusikakoolis, kui ma olin seal lauluõpetajaks. Seal oli minul üks parimaid õpilasi. Vadim Frelinin. Vadim selliniga ainult meil on neli päeva vahet vanuses neli päeva vanem, minust suurepärane pass, haruldane pass. Pärast seda, kui te lõpetasite töö seal laste muusikakoolis. Mis teie päevad nüüd täidab maa töötanuga, Jaguari koolikooris hääleseade maalin ju kogu aeg lihtsalt vabatahtlikuna ilma tasuta, siis ma käisin vahel abistamas muusikakoolis, kui õpetajad haigeks jäid. Asendamas neid. Nii et ega ma käed rüpes ei ole olnud, ainult need viimased paar-kolm aastat olen käedritel. Käed tahavad natuke puhata. Aga no ma arvan, et selle pika-pika töö jooksul on teil Kohtla-Järvel nii palju häid sõpru ja tuttavaid, et ega te üksindust vist ei tunne, et mul on väga häid sõpru, ma tean, ütleme väga häid sõpru. Kohtla-Järve tunnen praegu kui oma kodulinnana lihtne. Mul on Narvas ainult väga kahju. Nojah, seda linna pole lihtsalt järel, enam, mis oli teie pojast, on mul väga kahju, et ta nii pooleks tükeldati. Igatahes mul on väga hea meel, et ma leidsin teid nii. Rõõmsana, ja mulle tundub, et küllalt hea tervisega. Ma soovin, et seda tervist jätkuks paljudeks paljudeks aastateks, meil oli siin ennem, et te elate 100 aastani, no katsuge, tehke see vägitükk ära aias tervises, sest 100-st aastast Mumbaisse ta tagasi kipume. Sillad vaikse teada ja kinni hoida ja kui te olete kõik need Need elu vintsutused nii nii rõõmsalt läbi teinud, no siis nüüd tuleb selles oma vabariigis kah ikka jupp aega olla, igal juhul igal juhul. Ma olen suur optimist. Seda ma ütlen ainult paremalt, ainult ootan panema, et ma ma ei mõtle mingisuguse halva peale, meeski, suur optimist. Saate lõpuks valisin kõige reipama loo, mis meie fonoteegis tooni krooniga leidub. Siin laulab ta koos oma sõpradega Kohtla-Järve naiskooriga kaja.