Taal tehnoloogiakommentaaris etapp, Kristjan Port. Tehisintellekti üks isakujusid Marvin Minsky hoiatas mõni aeg tagasi meid rumalate masinate pärast, mis sünnivad tänu inimlikule, hobusele ja laiskusele. Minskile tegi muret, et me ei tegele masinate targaks tegemisega, vaid rahuldume näilisusega. Ehk kui masin oskab malet mängida, siis peame seda juba piisavalt heaks ega mõtle sellele, et erinevalt inimmaletajast Kes ei analüüsi, rumalaid käike, laseb masina mapp protsessorist läbi kõik ka kõige totram käigud. Et alles pärast analüüsi neist loobuda. Masin lihtsalt suudab väsimatult ja suure kiirusega sooritada taoliseid rutiinseid tegevusi ja see on totter. Vähemalt õldaks nii tuimalt mõtlematult tegutseva inimese kohta. Minski motiiv oli seotud tööealise elanikkonna osakaalulangusega mistõttu on nende kõrvale vaja rohkem abilisi. Kuna immigrandid tekitavad igasuguseid uusi teeme, on tõenäoline leida masinates meile uued sõbrad. Aga kes siis sooviks endale? Neli sõpra. See küsimus ei ole retooriline ega kauge, sest lähiajal võtavad masinad üle rea ameteid ühetaoliste masinale. Loovutatavate ametite loetelu pani kokku robootika professor Martin Smith miliseksi ülikoolist Suurbritannias. Üldiselt pannakse robotid tegema töid, mis on räpased, ohtlikud ja igavad. Või siis asuvat inimesele kättesaamatus kauguses nagu näiteks kosmosest ei all või mõnes liiga külmas paigas. Teine suund, mille kaudu robotid lähenevad inimesele töö äravõtmise mõtetega on seotud olemusega. Vähese oskusteabega, reeglipärased ja tugevalt struktureeritud tegevused. Meeldivad robotitele väga. Tõenäoliselt ei tõrju robotit kirjeldatud elualadelt kõiki inimesi välja. Mõned neist edutatakse roboteid cancel dama. Küll aga kaob paljudelt inimestelt. Martin Smitty arvates siis esimesed ametid, mis lähevad masinate kätte, on näiteks rongijuhid suurtes riikides põhjustavat palka juurde tahtva Tamme streikivad rongijuhid, suuri pahandusi. Samas on rongi juhtimise töö vägagi masinlik ja eeldab suurt rutiinitaluvust ilma tähelepanu hajutamata rongijuhist. Natukene peenem töö on autojuhi oma aga siin on vist raske varjata, mida Google'i kui paljude oluliste autotootjate katsetavad, juhita sõidukid sohvriametile tähendavad. Robotid ei ületa kiirust, ei riku reegleid ega jää roolis magama. Nad oskavad tänavavõrgustikust leida alati kas ökonoomsema või siis. Kiirema tee haiglatest leiab samuti mitmeid reeglipäraseid ameteid, mida täna teevad näiteks õed. Kuna mõnes suures riigis, eriti aga USA-s on tervishoiuteenuste osutajate palgad üpris kõrged on olemas selge motivatsioon osa õdede kohustusi delegeerida oodavatele robotid. Kellesarnaseid siis õdede rutiinsetele kohustustele sobib robotitele ka koristajate töö. Kuigi astronaudi töö Eidu. Sobivat panna samasse patta õdede ja puhastusteenuse osutajatega sobivad masinad väga hästi ka kosmoserännakutel autojuhtideks. Siinses lisandub pikantse detailina ellujäämise risk ning vajadus tuua inimesed ohutult maale tagasi. Roboti aga võib üldsuse huvides ohverdada. Martin Smith ennustab roboteid klassiruumidesse. Kujutage ette Lihtsamat õppetüki väsimatult korduvat masinat, kuni õpilane suudab seda veatult sooritada. Masina õpetaja ei lähe tühja pärast närvi. Ja samas suudab olla piisavalt printsipiaalne. Õpetajate kõrval ähvardab robotist asendaja ka teadlaseid ja laboritehnikuid. Kuna. Need tööd eeldavad suurte andmemassiivide kombineerimise võimet, täpsust ja väsimatust katsete läbimist. Misel tervituse roboti pildiga kaardiga saatega apteekritele, turvatöötajatele, lennuki pilootidele, sõjaväelastele ja tõenäoliselt arstidele. Tulles nüüd aga alguse juurde tagasi, siis millegipärast. Miski meid häirima, isegi kui robot teeb oma tööd hästi. Meid jääb ilmselt häirima Macindlikus massiivne analüüs. Millest osa teostamine on nagu Marvin Minsky viitas, lihtsalt rumal. Lootkem, et robotid ei ole rumalad. Aga seda on vist palju tahta.