Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, pühapäeval üheksandal detsembril on saates külas Soome naine. Kui möödunud pühapäev Päeval alustas Margit Kilumets üheksakümneaastase Soome sünnipäeva tähistamist siin saates eesti naise maimu Bergiga kes Soome silda ehitab Eesti poolelt, siis täna olen jutusaatesse palunud Soome-poolse sillaehitaja, kui nii öelda võib. Terve tulva Ulla-Maija mäletan, suur aitäh, suur au alles siin pärast maimud. No lõpetamegi võib-olla selle nädala just sellise jutuga, mida arvab üks pikalt Eestis elanud soomlane eestlaste kohta ja kuidas eestlased paistavad välja praegu Soomes. Palju eestlasi on ju ka Soomes? Sina alustasid 21 aastat tagasi eesti keele õpinguid, noh, kui kaugele sa oled neis jõudnud? Kaugemale ei oleks siin aidanud ja ta keel lonkab vahepeal aga muidugi, kui ma tulin siia, siis, siis ma alles hakkasin õppima eesti keelt et siis õpidki, kui sa oled kohal ja räägid ja suhtled nende sellest nüüd nagu eestlastega. Ehk siis praegugi sa õpid seda keelt niipalju kui sa kuulad. Jah, ma olen laisk ja üks miinus veel negatiivne pool on see, et ma ei oska teie mitmuse partitiivi, tema ei oskas seda partediirid. Et kui mul on, kui minu eesti keele õpetaja tuleb mitt vastu, näiteks Helsingis Ta ei ütle esimesena, tere ei ütle, et ma alati nii, kas sa juba oskad selle mitmuse partitiivi ja ma ei oska nagu pane seda peast. Mälu järgi, et sa ei pane mitte nagu reeglite järgi, vaid sa oled kuskilt kuulnud, et lõpp on niimoodi. Mitu korda ma teen niimoodi, et ma ütlen, et Vedgeme näiteks selline sõna kui king. Ma, ma ei tea, kas on kiin kehkinkihkingasiit, võin, ma ütlen, et kõik need, et üks nendest Kas eesti keeles hirmus raske, palju raskem kui soome keel või? Käändeid on ju ikka ju ühepalju peaaegu ei ole. Partitiiv näiteks tuleb kuidagimoodi, ma ei tea, kas ma olen õiges, aga genetiivits generatiivsed peab teadma, et mis see genitiivi, see sõna genitiivi viimane täht on ja, ja seda ma nüüd ei tea, kuidas ja nüüd tsikk jälle tuleb. Aga siis, kui saab piisavalt kaua oled kuskil maas, siis sa paned nagu korva Kuulov ta nagu soome keeles öeldakse, et kõrvakuulmise järgi ja täpselt, aga hästi saan aru, mind keegi müüa. Aga selle rääkimisega on nii ja naa, et kui ma olen natuke väsinud, siis elan nii hästi, aga vahepeal läheb nii hästi, et ma isegi imestan, et kuidas ma nii hästi hakkama Igatahes, sa räägid väga armsalt, Me anname sulle andeks need väikesed vead, mis eesti keele rääkimisel. Keelest tahan ütelda, et selle eesti keele kaudu ma olen leidnud ka soome keele. Et siis, kui ma olen hakanud mõtlema, et mis see on, miks see sõna on täpselt see sõna ja miks eestlased ütlevad ühest või teisest asjast nii ja miks soomlased ütlevad nii. Ja ma olen leidnud nagu selle soome keele, et siis et ma olen hakanud seda keelt mõtlema täiesti teistmoodi kui varem oli. Ega ma varem imestanud, et miks mingisugune sõna on täpselt see sõna Soomeks. Ja eesti keel on veni. Huvitav, et see on natuke nagu pehme mett ja ma olen mitu korda imestanud seda, et et kui soomlased kuulavad eesti keelt, Nemad hakkavad naerma ja nemad ei naerab, paha, pahatahtlikud. Aga siis nende nende arvates see on väga huvitav, et mul on üks sõber praegu pensionile, ma elasin tema juures siis, kui ma käisin Helsinkis. Need olid need 90 alguse aastal. Ja kui ma helistasin Eestisse, ma ütlesin, et ma tulen lennukiga. Ja lennuk Soomes on see paberlennuk millega mängivad soo, et laps, väiksed poisid, poisikesed ja ta alati naeris, ta sai samet nagu lennukincanced. Lembe jalgel lennud lennugingantslikule. Kas see eestlaste keel on siis pehmem ja nagu laulvam siis ka või või? Siis oli see ja siis kui ütleme, soome keel oleks ütleme, roheline näiteks nii eesti keel on kollane või punane. Et eesti keel on ja see on kiirem, et kui ma tõlgin eesti keelest soome keelde. Nii kui eesti keeles on, ütleme, selle loo pikkus on näiteks pool seda a4, Nelost või misse on A4 lehekülge A4 lehekülge, nii Soome kui türgi, sellest soome keelte, see on koguse. Ja, ja palju selliseid sõnu, mida ma tean, mida see tähendab. Aga ma ei leia sellele sõnale soome keelest midagi. Ja see siis peab seletamas sõna. Jajah, ühte sõna peab, ütleme kahe sõnaga. Takse lõi ühe poole lausega. Vaat siis eesti keelel on rohkem sõnu, siis. Pigem muidugi on muutunud väga palju eesti keeles on palju sõnu saksa keelest ja rootsi keeles pea ja vene keelest, aga soome keel on nagu keele kelle muuseum. Et see, seda, no meil on sõnu rootsi keelest tulnud muidugi, vene keelest on midagi tulnud, aga soome keel ei ole, see on kindlasti olnud samasugune mitu-mitu-mitukümmend aastat, aga eesti keel muutub nii nagu Eesti inimene ka, et et ta on rohkem segu, kui soomlane on. Et soomlane puhtam Soome kri, kui eestlane jooned eestlast sai, tead, kui sa näed teda näiteks ütleme, Amsterdamis või Londonis või kuskil välismaal. Ega ma arva, et ta on, ma ei tea, kas ta on eestlane või mis, aga kui ma saan, ma siin näen, ma kohe tean, et soomlane Eestlane tunneb küll eestlase ära, välismaal aga jää. No ei tea, võib-olla seal mingid kaubamärgid, mingid riietusstiil ja muide, lärmavad ka välismaal palju rohkem. Ka rootslast lärmavad, kõik lärmavad, sellest ei olnud küsimus, aga mul on selline tunne, et soomlastel on jalad, on näiteks lühikesed ja siis need need siis nemad on natuke rohkem ümmargused kui eestlased. Eestlased on pikemad, eestlase eestlased ka pruunikat ja nii edasi, et nendel on. Sa oled selline, nii et vôiks nagu mõelda, et sa oled kuskil aust kuskilt Austriast või ütleme, Itaaliast või Hispaaniast. Aga. Kui esimese näidata veel täitsa oleksid nagu eestlane. See on meie ajalugu, need on need rahva tunnusmärgid, need kullamajja, sina oled Eesti korrespondent, soomlaste jaoks, õigemist Soome korrespondent Eestis. Ja sina kindlasti oskad öelda, mida sa soomlastele räägid nüüd, kuidas eestlased Soome sünnipäeva tähistasid, eks nagu sobival määral sai Soome sünnipäev Eestis tähelepanu. Mulle täitsa üllatus, et võttis ühel nädalaid Isakkis soomlast kindlast eni palju pidutsenud teda kui eestlased, et seda ei ole kunagi juhtunud. Et jaa. Kas on midagi juhtunud selle ühe või kahe nädala jooksul, kui ma olen olnud Soomes Eestist ära? Mis pööre see oli, et eestlased hakkasidki niimodi soomlastest mõtlema? Et mida on juhtunud, et näiteks kui ma olin nüüd üks kaks nädalat tagasi Soomes et selle aja jooksul on midagi juhtunud sellist, et nüüd nemad pidutsevad juba Soome iseseisvuspäeva nädala võrra? Mul on selles mõttes seal, saad aru? See, see, see on olnud nagu ime, et, et ma tead, kes. Kui ta järsku seal on mingisugune see lugu hoopis, et eestlased tahavad ikka seda head eeskuju või eestlastel on see periood, et nüüd on aeg maha rahuneda ja leida õige olemise viis oma riigile ja siis vaadatakse, kuidas soomlane Näiteks võib-olla, et see põhjus on ka see, et meie koos pidutseme, et teie olete üheksa 10 aastaselt ja meie oleme üheksakümneaastased, et et. Me oleme nüüd numbri järgi üheksakümneaastased. Nii nii, aga need nüüd on tuldud, et nüüd me oleme, eestlased, mõtlevad niimoodi. Ma arvan, et see ei oleks olnud võimalik, see selline pidu näiteks üks 10 aastat tagasi. Et eestlased ei oleks olnud veel valmid selle selle jaoks, aga aga nüüd, et nüüd see on teine, teine lugu ja see, see nagu kuidagimoodi nagu räägib ka sellest, et mis need Eesti ja Soome vahelised suhted on ja mainid puu, nende riikidevahelistest suhetest, ma puhun nagu inimestevahelistest suhetest ja ma ise näiteks kui me väga palju liigun linnas, nii ma näen neid, et võrdsus on kasvanud või siis oleme samasugused ja sama värtse ja see on hea, et kui sa oled sama värtne, siis suhelda sa ei olekadee enam. No muidugi seda kadedust kaun ja see on täiesti loomulik, aga seejuures sellist, miks teisel on rohkem kui minul miks tema saab nii, nii ja nii palju palka ja mina ei saa. Miks meil on nii ja miks nendel on nii, miks nendel on kõik tänavad koristatud, miks meil ei ole seda nii palju siin ei räägita, enam ei räägita, kui varem. Inimesed näevad ühtemoodi välja ka või rohkem rahvusvahelise nad näevad välja ja võimalused. Need on samasugused ja mul on selline tunne, et eestlased reisivad näiteks praegu palju rohkem kui soomlased, aga see on täiesti arusaadav, et kui sa oled olnud umbes 60 aastat, piirpiirid on olnud kinni ja see võimalus on tulnud, siis sa võtad siis sa nagu naudid sellest, et issand, jumala eest, ma olen vaba ja ma saan minna, kuhu ma taha ja kindlasti mitmed inimesed on unistanudki nende aastate jooksul, kui piirid olid veel kinni ükskord, kui need on lahtised, siis ma lähen, siis ma käin vaatamas, missugune see on see Siena või Firenze, Veneetsia ja nii edasi näitas end ja need on, see on vôimalik ja eestlased käivad väga palju välistama. Hullumajja, kui sa veel Eestis ei töötanud, sa tulid siia üheksandate aastate alguses. Esimesed reisid oli 80.-te aastate lõpus, eks ju. Mida sa enne seda Eestis teadsid? Keskmine soomlane teadis. Keskmine soomlane, teades, et kes on Georg Ots ja keskmine soomlane ja ta armastas Georg neid laule, mida ta laulis. Keskmine soomlane teab ja teadis, kes olid Koidula sellepärast, et Lydia Koidula Alose ema süda, mida soomes salati lauldakse ja mul pole, kui Lydia Koidula see some esimene, umbes esimene Soome sillaehitaja. Et see on nagu arendusena tulnud inimeste sisse, et see on olnud soomlastel. On selge see, et kes olid ja Lydia Koidula. No mis veel, Jaan Kross oli mitmele tuttav. Tema esimesed, need raamatud olid juba, ma arvan, tõlgitud ja ja, aga palju sarnane eestlastest ei teadnud. Soomlane teadis seda, et et eestlased võib-olla on hoopis okupeeritud ja nad tahaksid teistsugust elu või nad nad nendele asjadele kaasa elanud üldse. Sellised inimesed teadsid, kes juba enne sõda käisid siin ja kellel oli näiteks üliõpilased ja nii edasi ülikoolide vahel oli väga tihe koostöö siis need inimesed, kes nagu kultuuriinimesed, kirjanikud ja muusikud ja nii edasi, aga tavaline soomlane, ma arvan, et väga palju ei mõelnudki selle peale. Et muidugi siis, kui Urho Kaleva Kekkonen käis siin 64, see oli või siis ta toi nagu eesti uuesti soomlast kus on teat soomlastele nagu valgustas siis soomlased hakkasid mõtlema, et issand, et seal mere teisel poolel ongi selline maa, mis on mis, kus räägitakse umbes sama keelt kui, kui meie räägime ja nii edasi ja nii edasi. Aga mina, näiteks kui ma tulin siia, kui ma hakkasin eesti keelt õppima, palju Eestist teadnud ja koolis meiega lugenud palju Eestist, et see ajaloo õpperaamat, mida ma lugesin nii selle Eestist palju olnud. Et aga selle ma mäletan, et selles õpperaamatus paremal poolel leheküljel seal ülanurgas oli üks pisike pilt kus oli sild, nats nagu luuletus, pisike Pirkus reidil ja soli Narva sild. Ja mina juba, kui ma olin noor, ütleme, umbes 12 aastane või midagi sellist, ma mõtlesin kunagi ma veel tahan käia seal, kus see sild on. Ma olen seal, oli nii huvitav pilt, et tõesti, see oli nagu märg selle suurune referaadi ajal sellest ja, ja need hea täpsed v kroonisest. Aga seda Eesti asja hakkasid ajama siiski puhtast juhusest. Ja täpselt minu pomo oli selline, nii et ta ta on, tal on hea nina nagu öeldakse, ja siis oli see perestroika ja glasnost ja tema kohvikus ütles ükskord, et nüüd oleks hea, kui keegi hakkas, hakkaks õppima eesti keelt ja. Ma olin natuke tüdinenud ja näitas, et mina võtsin, ta ütles ja tules siis hommikul tema juurde ja siis olid kõik õpetajad tulid selged ja siis ma hakkasin õppima. Aga ega ma seda kaua õppinud, et kui siin juba hakkasid need osad Toivo aset tundma, millest mul polnud aimugi, siis kui ma ütlesin, et jep, mina hakkan õppima eesti keelt. Ma ei teadnudki, missugused sündmused vint ootavad. Et aga kui ma oleksin teadnud, ma oleksin olnud veel agaramad. Aga mulle tuli köit muidugi üllatusena, aga hea, et ma olen väga tänulik selle eest, et ma olen saanud näha, kuidas ehitatakse uus uus riik. No 91. aasta augustikuus saadeti, siis on kohest Toompeale. Kas uskusite tollal, et näiteks aastal 2007 Eesti on nii kaugel, nagu ta praegu on siis ei midagi, või siis ei jõudnudki, nagu mõelnud? Ainult tööd, et siis siis hakkasid tooma kõik aset nii kiiresti, et, et hea, et sa nagu soome keeles öeldakse, öeldakse, et küülisse süüd. Ja et, et, et mitu lugu päevas ütleme üks 10 lugu päevas oli siis täiesti tavaline, märg. Ja ma, ja kõik asjad läksid niisama kiiresti kui need musta autot, mis siis lõppude lõppkokkuvõttes tulite. Läksite vabaduse väelikuma palasest, vaatasin, et kui need välismaa tee tulevased diplomaadid tulid ja käisid tervitamas eestine seda juhtkonda ja nii edasi ainult vaatasite palase aknast, et nüüd jälle läheb mingisugune lekka või siis musta autot ja pillid, politseid läksid teel ja see oli, see oli nagu ma oleksin vaatanud, mingisugust teatri etendust ei oleksin kuskilt filmi sees olnud. Et isegi veel ma ei ole nagu peatust teinud, et ma oleksin hakanud mõtlema, et mida köök ja ma olen näinud ja kuulnud. Et aga ma arvan, et siis, kui ma jään pensionile, siis ma istun kuskil kiikus toolis müüa. Jaa, jaa. Eestis on olnud aegu, kus sa oled andnud Soome kaks-kolm lugu päevas, ma saan 10 lugu päevas. Mitu lugu praegu Eestist võib sona anda, mis veel soomlastele huvi pakub? Mitteviilu nii palju, aga soomlased on huvitatud, aga muidugi see elu on läinud. Ütleme tavaliseks, nii et nüüd natuke müüma neid lugusid, et et kõike, mida, mida, millest ma varem olen teinud, nii need teemad ei ole, soomlast ei ole enam huvitatud nendest teemadest, et tulnud teised maad, teised riigid, teised teemad ette. Aga soomlased väga huvitatud Eestist veelgi joon sellepärast, et nemad on rohkem huvitatud, kui mida näiteks Soome üles saad ja siis meie toimetuses inimesed teavad. Ma olen alati nendele öelnud, et kui siin käib umbes üks, tehakse üks, kuus miljonit reisi aastas Soomest siia inimestele peab rääkima, et missugune maa see on, kuhu nemad tulevad. Et nemad natuke teavad, et millised on küsimus ja nemad poevad järgida seda, et missugused sündmused seal on. Aga väga hästi, soomlased. On kardale ja nemad teavad, et mis see Eesti on. Et seal on väga tarku ja viisakaid inimesi, kes mulle helistavad ja ütlevad, et see ei ole niikuinii, nagu teie ütlesite, et see on küll nii ja nii ja nii ja nii ma saan, viitakid väga palju tagasisidet ja. Kui rääkida veel sinu tööst, kus Soome Ylesradio oleks, siis Soome rahvusringhäälingul on veel väliskorrespondenti selliseid nagu sina oled nüüd siin Eestis või Baltikumis. Ma päris välis väliskorrespondent enam ei ole, ma olin oige väliskorrespondent 90 alguses või seitse aastat või kuus aastat. Nüüd ma olen nagu. Ma olen üks toimetaja Eestis, aga see on ka huvitav, nii et see on muutunud nii, aga meil need väliskorrespondendid Moskvas, siis on Brüsselis, siis on Washingtonis, siis on Stockholmis. Sakk Bonnis sakslast son ja Freilanserit on siis Prantsusmaal ja Hispaanias ja Londonis ja. Ja, ja neid on nüüd igal poolel, aga. Et neid inimesi on päris palju kelle seast sa pead võitlema nii-öelda koha eest, et rääkida. Sest lapsed ja on, aga suurriigid on alati suurriigid, nii nagu vene Venemaa ja, ja Ameerika ühendriigid, et need on need väga tähtsad kohe. Aga ma arvan, et sama tähtis on Eesti sellepärast, et ega soomlased sõita. Eesti kõige populaarsem maa kumu, soomlased reisivad ja lasevad reisivad, see on. See on tuttav ma nendele see siin on inimesed, kes natuke mõtlevad samamoodi kui soomlased, nemad saavad hakkama selle oma keelega. Nendel on veel raha sõita siia ja siis nemad tulevad siia nagu nemad tuleksid välismaale. Et selles mõttes see on nagu hea, hea asi. Kuigi on väiksemad kulutused, aga ikkagi seal nagu välismaa ja teistsugune keskkond Tehakse ja see meri teeb nii palju seal vahel, et saad, sõidad välismaal. No räägime veel eestlastest. Millal sina aru said seda, et kui sa uue inimesega nagu rääkima hakkad, siis mitte kõik mitte kõigile ei meeldi see, et sa neid silatad. Nagu soomlastele on kombeks, et eestlased ei taha seda sina-vormi kohe. Ei taha, no siis ei, ma tean, mis see põhjus on, ega ma seda väga palju ole mõelnud, aga võib-olla, et siis on see, et sa austad nagu teist inimest ja mina nagu teietan, kui ma räägin näiteks ametlikud näiteks kaheteistaastase ka, aga vastupidine värk oli, kui ma töötasin Rootsis Stockholmis ja siis ma leppisin ühe professoriga talis soomlane, ma leppisin kokku intervjuutima, teietasin teda. Ta solvus ja ta ütles, et miks sa, et mida paha ma olen teile sinule teinud, kui sai sinata. Et ma olen olnud töötanud kahes maas, teises. See sinatamine on täiesti loomulik ja peab tegema niimoodi, mitte mingil juhul teietama ja siin jälle siin Eestis peab teietama ja mitte mingi Novotsinatada, aga, aga et nii suur osa erinevused ja olen nüüd siis üks toimetaja nende kahe maa vahel, siis. Aga kui sa oled eestlasena Soomes, no mis, mis siis eestlane peaks tegema, teietama või sinatame? Soomlast ta võib seletada, aga, et kui on vanem inimene, muidugi on siis korrektne, et siis see, et sa teietud. Esitatud nii, et peab teietama. Kui ma räägin mane mainimisega. Aga kui soomlane läheb ametiasutusse, kas siis sinatoppide jätab seal? Tavalised sinatab. Ja ma mäletan, see tulised tuli kuskil 70 ja see tuli Rootsist. See sinatamine. Ja mäletan kuidas, et näiteks ma olen üle saad ja töötanud 36 aastat. Ja ma mäletan, kuidas meil üle saadi. Otsustati, et nüüd sellest päevast saadik Ja pomodkaa juhtkonda Saisinatada. On see teinud inimesed nagu lähedasemaks ka või on see näitemäng? Ei, see ei ole, see ei ole Tseelottinud lähedamaks. Ja see ei ole ka mingisugune mäng, see on, see on loomulik asi ja keegi ei mõtle selle peale. Ma ei tea. Nii tavaline. Kui sa nüüd siis rohkem elab Tallinnas või Helsingis, kus su kodu on? Mul on seal ja siin ja kui sõbrad helistavad mulle, kui nemad küsivad, kus sa oled, ma ütlen, et kodus aga olime seal Tallinnas kodus veel ringi. Et see siis, kui vale, siinse minu kodu on siin, et kui ma olen Soomes No aga kuidas sa sõpradele kättesaadav oled, mis värk son, saju? Sa ei saa suhelda. Sa tihti, nemad tulevad ka siia? Selgelt, ma tulen su juurde külla, nii hüppat laeva ja. Aga kas sinu elus on siis niimoodi, et seal, kus parasjagu ususe, noh, me enam ei saa, ma arvan, et sul on nii Helsingis kui ka Tallinnas oma hambahari olevas Vahepeal, nemad on ühes korteris kindlasti seal, kus veel mitte seal, kus ma ise nii. Ei, vastupidi, siis see on huvitav, kui ma tüdinen ees, ma tulen siia, kui ma tüdine soome, kumma tüdinen Eestisse, siis ma lähen Helsingisse. Aga vaata, kui palju sul toitu raisku läheb. Külmutuskapis hallitab. Kahekaupa muidugi viskan ära. Kuulame ühe laulu. Laulab Jaak Joala ja selle nimilaulu nimi on sinine ja valge, sellele laulan teinud eestikeelsed sõnad Heldur Karmo. Räägi Ulla-Maija Märten, mis laul on sinine ja Valgevene on soomlaste jaoks. See on väga tähtis laulu, sellepärast et Soomes oli mingisugune hääletus, nüüd enne seda iseseisvuspäeva ja hääletus sellest, et mis on see laulu, mida soomlased köit koos umbes ütleme, kell 12, laulvat töökohtades, kodudes ja nii edasi. Ja hääletuse lõpptulemus oli see, et see oli see sinine ja valge, see Juka koppa mägi on teinud selle, selle laulu sõnad ja saeleht, mis seal muuseas ei osanud muusik ja ja sellest laulust, nagu on kuulda tema nendest sõnadest, et ta on teinud selle väljaspool Soomet, et see on mingisugune selline koduigatsus on, aga soomlased on selline, mul ikka on, nagu öeldakse, ja eestlased luurigantsa luuri rahvasse molli rahvas, see on natuke selline melanhoolne, melanhoolne, melanhoolne, istub nagu soomlastele, väga hästi. Sobib. Jaak Joala laulab, on laulnud selle siis, kui meil oli Eesti NSV ja, ja Heldur Karmo, sõnadest saab seda aru ka, et seal on veidi ennet. Sõnade mõte on ka selles, et meil on uksed liiga avali. Tuuletõmbus toob liiga palju rahvast sisse-välja. Aga kuulame ja jätkame siis juttu hullama jämedusega. Kodust välja. Ei jäta siin mõtet. Rääkida. Jutusaatekülaliseks on täna Soome ringhäälingu Yleisradio toimetaja Eestis. Ulla-Maija mäed, panen mulle majja, võtsid prillid ära ja kuivatasin telesilmi. No see on selline karjala inimese Komme, et Tepp natuke nutma ka mõned pisarad peab tulema sealt Karjalast ja ise emased. Ajakirjanik, kes on pikki aastaid nagu ühi ühele riigile huvitavaid teemasid kajastanud siis Soomele ja, ja paratamatult sa jääda kujuga ringlema samade allikate juurde, et sa tunned Eesti poliitikuid, kõrgemaid ametnikke, meie kultuuritegelasi, soome ärimehi, Eestis. Kas sa tunned end ka vahel nagu seotuna et sa ei saa teha nendel inimestel enam liiga? Et, et kui kus see piir sul jookseb, et millal sa oled ajakirjanik, aga sa oled nagu liiga hästi, tunned neid juba? Ma tunnen aga ma kellelegi Külas ei käinud, et ma tahan, ehk mingisugune selline vahe on eriti eestlaste, kui on poliitikutest, on küsimus. Ja ei, mul olles sellist tunnet, et ma nagu oleksin liiga sees, nende asjatega oli ka sees, et ma olen piisavalt vana, et, et ma mõtlen, et ma voin rääkida, rääkida igasugusest asjast muidugi siis see, et kui ma siin tulen Eestist, tulen teinud lugusid Connors, et oleks olnud täiesti teistsuguseid lugusid ka, aga mina olen mõelnud, et ei ole, see ei ole vaja. Et ma saan aru, et kui ehitatakse uut riiki, nii, miks ma nüüd hakkame kohe vaatama, et mida seal prügikastis näiteks on minu arvates üks hea mõte, mul on olnud selline mõte, et ma natuke teen soomlasi kadedaks, et et siis siin. On palju selliseid asju, mida Soomes ei ole isegi et, et sellepärast, et puhas laud on olnud, kui on hakatud tegema. Nii et kui heatasemeline on näiteks need nende haiglate ja tervishoiule, et süsteemid ja värgid, et soomlased ei saa aru sellest, et meil on mitu kümmet aastat vanad masinad ja süsteemid ja värgid, aga siin on täiesti uued, need on nagunii need, need on seda, mida praegu on tehtud. Et selles mõttes. See olukord siin ei ole mitte mingil juhul selline, nagu ütleme, halb vastupidi. Aga nii nagu ma ütlesin, et Maidan ja ma ei ole selline inimene, et ma nagu hakkaksin nendest negatiiv, siis, et mul oleks nagu negatiivset asi, et oleks selline, et ma tahaksin mingisugust skandaalidega. Tehku teised, mina ei tee, see on kindel värk, tõstsin juba sulle nii sümpaatseks. Ja, aga küll ma voin ka rääkida, et mis on tõsiasi, et kui midagi ma näen, et ei ole? Ei ole hea, küll ma sellest rääkinud. Aga ega ma hakkan neid otsima eriti ja tegema ainult selliseid lugu. Lugusid. Ja siis on need need kodumaa soomlased kadedaks, et võtke soomlased kokku ja tehke paremini. Eestlased ja. Oskad sa öelda, kui hästi eestlast del Soomes läheb? Alamakstud ja alavääristatud ehitajad, hotelliteenijad on, nime ei jää. Inimesed nagu räägivad. No ma olen, ma näen neid, eriti neid Helsingi bussijuhte ja selliseid, kui nemad tulevad nädala lõpus koju ja siis sõltuvalt jälle nädala alguses Soome. Need väga. Kõik on väga väsinud, mees, nagu öeldakse. Aga muidugi kui sa oled teises riigis. No ei siis samasugused olid soomlased, kui nemad läksid Rootsi. 70, umbes kui ma töötasin Rootsis silla, sinna läks üks 400000 soomlast. Ja parema palga järgi. Ja nüüd seesama fenomen on nüüd eestlased, lähevad Soome. Aga ma arvan, et see sõltub inimesest inimesest, et kas ta nüüd kas teda voib ala väärustada ja kuidas ta suhtub, ta on ühe otsused teinud, ta on teinud sellise otsuse, et ta läheb maasse, kust ta saab paremat palka kui Eestis, see on tema otsus, keegi teda ei ole sinna ajanud, ajanud ja siis ta vastutab sellest. Ja mitmel eestlasel läheb seal hästi mitmetel otsustanud tema teisedki tule siia või jäävad sinna. Aga teistel on paha olla ja see on kindel. Nii nagu siin on ka soomlasi, kellel kindlasti on paha olla. Kui suur diskussioon aga üldse Soome meedias arutatakse, välistööjõuprobleeme ja räägitakse nendest jää. Et noh, on ka selliseid inimesi ju seal tööl, kes keda tunneb juba nii-öelda tänavapildis ära, eks ju, et mitte ainult see, et eestlane, soomlane ühesugused välja näevad, aga et et kas see on probleem, Soome jaoks? Ei ole soomlastelt tööd ära eest ei võeta veel. Ehk siis see vastupidi, siis on kergendus sellepärast et Soomes ei ole piisavat jõudu näiteks ei, meil ei ole torumehi ja meil ei ole ehitajaid ja nii edasi on vaja, et neid tuleb kuskilt mujalt ja ma lugesin kuskilt, et Venemaad tuleb väga palju Ehitus ehitustöölisi. Et mitte Eestis, et eestlased on, nemad tasapisi tulevad tagasi, sellepärast siin hakatakse kamaks ma paremat palka. Ja muidugi kodus on alati parem olla ja oma perekonna juures, kui külas. Sa enne ütlesid, et sa teed pigem häid uudiseid Eestist kui negatiivseid, eks ju, et. Ma. Panin talle sõnad suhu. Aga ma olen ühte lugu kuulude, et, et, et nii-öelda ühte lugu oled sa valmis tegema, oled nii-öelda kolm korda juba lilled ka valmis astud, et need on need viie Jaan Krossile Nobeli kirjanduspreemia eest. Ja rohkemgi ma olen ostnud seal, ma olen seisnud seal ukse taga. Mine käbi jalatalu. Ja. Siis klaasis üks kord Soome Instituut ja ükskord Kirjanike liitu ja nii edasi. Ükskord koju. Ja siis ma tean veel ühte lugu sellest, et sa oled vähemalt üks kord elus käinud meeste WCs. Ja ma olen käinud, see oli huvitav, see oli lennujaamas. Ta oli natuke solvunud sellest, et kui temal oli öeldud, et nii räbaneelse Eesti ja siis Eesti lennujaam, näiteks meeste WC ja nii edasi Lennart Meri oli otsustanud need. Ta peab pressiga pressikonverentsi. Ta pidi lennujaamas meeste WC-s selle. Ütles, et kuivema president peab pressika. Meeste WC-ega see nüüd nii halb asi ei ole. Aga pärast seda siis ma ei tea, kas see vastab tõele, aga. Väga siis siis meeste WC tehti ausalt, tehti korda ja sinna selle ehitamiseks läkski kõik see raha, mis. Telefon minna selle lennujaama siis need ruumide ehitamiseks või puhastamiseks koristamiseks. Ma vaatan kiirelt kella, sest et meie saateaeg hakkab varsti lõppema. Su käest veel ikkagi küsida niimoodi ilustamata, et sa ütleksid, sulle on antud mõlema riigi poolt nii Soome kui Eesti riigi poolt aumärke selle eest, et sa lähed seda Eesti-Soome silda nii-öelda ehitada ehitaja ehitamise eest aumärk antud, et mis sind Eestis häirib? Soome on valmis riik, sul on mingi ettekujutus rahulikust hästi toimivast riigist. Kas me oleme siin Eestis ainult toredad targad? Sul on õigus öelda, kui sa siin oled, nii kaua juba olnud. No sama tase tihti nagu Soomes häirib, et nüüd, kui ma tulin siia jalutasime, mõtlesin, mõtlesin, et miks see peab olema nii räpane ja miks inimesed viskavad kõik siia, kus nemad seisavad. Et, et voiks olla natuke puhtam see linna. Ja mis eri Timi tänapäeval häirib ja mul on õigus, sellesse on need maamaksud, et miks Tallinn tegi. Siis tegi sellise otsuse selle pärast igaüks, inimene, ma kardan, tunneb selle veel, et see, et see maamaks on, sest see on tõusnud üks, 150 protsenti. Mina ka tunne, sellepärast et ma elan siin ja maksan selle korteriühistule, need maksud. Aga see, see, et ühest taskust veetakse teise taskusse, pannakse see, need ei ole sellest eriti nüüd, kui majanduslik olukord on selline, nii nagu see on. Või oli see nüüd tark otsus, minu arvates ei olnud ja mul on õigus öelda sellepärast et ma olen üks Tallinna elanik. Kas kuidas sulle tundub, kas Eestis on ärimehed ja poliitikud arusaamatul põhjusel liiga seotud? Kuidas seotud ärimehed ja natuke nemad on? Aga Soomes on ka, aga see ei paista välja järsku. No mul on, seal tuleb päris nii palju ei ole, aga muidugi tegelevad igas maas. Ja, ja siin ka, no siin on nüüd viimased mõneti juhtumit on juba näitavad, et kuidas asi ja et see pole muidugi ilus asi. Aga mis teed? Uurivat ajakirjandust ja on. Ütle, kas Soome meedias on sama palju labasust ja teemasid altpoolt vööd, kui on Eestisse. Et siin inimesed on valmis eraelu vabatahtlikult meediale nii-öelda maha parseldada ja kui ei ole valmis, siis rebitakse sind isealast ja loobitakse veel sopaga kukuga. Aga siin on ka nii, et, et teised inimesed nendele meeldib ja nemad on nii suured, nartsissid, et nendest kirjutatakse. Ja siis. Ja keegi on nii uudishimulik, et tahab lugeda nendest, et ma ise ei ole nende lehtede armastaja, aga muidugi muidugi ma loen, sellepärast et ma tahan ka olla nagu kursis ja ma tahan teada, millest räägitakse. Aga nende suur armastaja ma mitte mingil juhul ei ole. Minu arvates peaks nagu rohkem kirjutamas sel sellistest inimestest, kellel on ka midagi, millest nemad rääkivad ja miks, mis annab seda materjalid iga lugeja jaoks tavaks ise ehitada ja vôiks nagu paremaks inimeseks tsitaatidest saada. Ja, aga no et mis, mis see on nüüd, et ma nagu mulle ei, need artiklid ei meeldi. Aga sõnavabadus on olemas. Ja muidugi mitmed lood on piiri peal. Et aga jaa. Meil, kui meil on kirjutatud näiteks peaministrist ja tema nendest maistest naistest, nii muidugi siis peaminister on, on nagu rahva teenida ja, ja inimestel on õigus teada, et mida ta, millega ta tegeleb, et see on selline kahekülgne asi, et aga muidugi piirid peaks olema delikaatselt, peaks kirjutama ja tegema mitte pahatahtlikud ja eriti see peaks olema tosi, see asi, et mitte, et siis sa hakkad nagu ise paremaks veel seda tegema, seda lugu. Hullumajja sa oled ise ühes intervjuus kunagi väitnud, et Tallinna tänavapildist hakkab porotelu kisse põdrastumine nagu ära kaduma. Mida see täpselt tähendab siis, et inimesed on soomlased, kes siin käivad, on nagu rahulikumaks saanud ja siin käib nagu juba mingisugune järgmine põlvkond inimesi vä? See, see võib olla üks põhjus ja ja siis see suhtumine, et see on nagu eestlaste suhtumine soomlasesse on ka muutunud, nii et et ei ole seda separotelu kindlasti. See oli nali, aga, ja see on nali. Aga muidugi see on, see on. Ei, no ma ei ole kuulnud mitte ühtegi, siis nüüd, kui ma olen liikunud viimaste aastate jooksul linnas, nii. Hennole, ausalt n n oled kuulnud, see on hea asi. Põtru enam Tallinna vanalinnas ei ole näha. Ei ole, aga üks tuttlapimaad ütles ükskord ta umbes nuttis, et miks nemad nüüd eestlased soomlasi Petrasteks kutsuvad, sellepärast et põder on nii armas. Loo. Ole nüüd oma kodumaale veel hea giid, patrioot, miks peaks eestlane soome külla tulema? Et ta saaks aru, et missugune see soomlane on, et et, et ta vôiks tutvuda ka nende Soome linnadega ja Helsingiga Helsingi linnana, eriti suvel praegu on väga huvitav, et ma soovitan, seal on ilusaid kohti. Ja muidugi siis väljaspool Helsingit on palju ilusaid, seal on pisikesed linnad ja et ja Lapimaa on väga huvita. Põtradega mehi küll. Põgenen tänase jutusaate külaline, Soome vabariik sai sel nädalal 90 aastaseks. Teist samapalju veel ja veel mitu korda aitäh hullama ja et sa Eestis olemas oled ja meist soomlastele rääkinud oled. Saade oli täna selline platvorm.