Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Üks asi on kulme, kirjaniku fant taasvisioon meile seni võõrad loogia poolest rikast ja meile seni võõrasta kreemide osas külluslikust tulevikust. Kirjandus on mäng tunnete ja kujutlusvõimega ja kirjanikud saavad seda tüüpi hea töö eest palka. Palka saavad ka teadlased. Aga nende tööks on rääkida tõde või vähemalt püüda välja selgitada. Seetõttu võiks teadlaste tulevikuline visioon mõjuda meile natukene teisiti kui kirjaniku oma. Loomulikult ei pea teadlastel õigus olema ajalugu on ju tunnistajaks, et teadus on valdkond, milles eksitakse järjekindlalt ning küllaltki põhjalikult. Samas on teaduse võlu tehtud vigade otsimises ning nende ära klaarimises. Ja ilmselt siis ka uude juurde sünnitamises vähemalt kogu esoteerika paljususe keskel eelistanud tõsistes asjades toetuda teadvusele isegi anunud, et see tuleks hädas appi. Nüüd siis pakuvad mõned teadlased abiajal ja vormis, mida paljud ei tahaks kuulda. Oleme olnud oma riigi toitumisahela tipus piisavalt kaua. Harjumaks õnnestuja jaakvalitseja hoiakuga. Ta on raske alla neelata hoiatusi ise endale halva tegemise küsimustes. Lootkem siis, et teadlased eksivad. Isegi kui üks neist, Frank vultsak, on pärjatud Nobeli preemiaga füüsikast. Tema kolleeg, maailma roogialase uurimiste tippu kuuluvast Massachusettsi tehnoloogiainstituudist Mäks deegmark. Han tunnustatud teoreetilise füüsika professor Steel rassal on California Ülikoolis pööklis Arvutiteaduste professor ja tehisintellekti ekspert ning nõuandjate. Lühikese nimekirja lõpust leiab Suurbritanniast Cambridge'i ülikoolist rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonnast pärit Steveenhoogingu. Ah jaa, Stefan Racing võib keegi uhmata meenutades ratastooli, vangis musta augu, kihlveo kaotanud füüsiku soovitusi inimkonnale. Otsida elamiseks mõni uus planeet, vahet pole, vana enam teravaim pliiats ja otsib nüüd tähelepanu lärmakate hoiatustega. Noh, ja kui selles kahtlemine igaühe enda klaarida, sest küsimus pole ju, kas sõnumitooja peaks maha laskma? Probleeman sõnumis maailma. Kuuluvate teadlaste sõnumis, mis avaldati nädalavahetusel Briti ajalehes The Guardian. Artikkel algab osutusega kinodes jooksva ulmefilmile piire ületades. Peaosades Johnny Deppi ja Morgan priimaniga milles põrkuvad On arusaamad inimesest kõikväelise maa. Tehisintellekti loomise küsimuses. Artiklile alla kirjutanud teadlased osutavad, et filmivaatajatele ja kodanikele laiemalt võib jääda mulje tehisintellekti küsimusest kui pelgast fantaseeringust. Ja see võib olla viga. Võimalik, et inimese suurim viga, mida ta on eales teinud. Avatud liikluses, manööverdavad isesõitvad autod, mälu ja malemängu, võidavad arvuti ning telefonis inimesega suhtleb. Virtuaalne abiline räägivad kiirest arengust ja massiivsetest investeeringutest. Nutikad. Masina loomise võidujooksus päris kindlasti kahvatuvad tänased näited lähima dekaadi jooksul loodava kõrval. Tehisintellektist nähakse suurt kasu nii teenuste loojale, kuid selle tarbijale vaesuse, haiguste ja sõja ära hoidena. Tehisintellektile loomine oleks inimajaloo suurim saavutus. Niisiis põimetaks artiklis meile võimalikult suurim viga ja teisalt suurim saavutus paratamatus niidiga kokku ütlemata seejuures mitte midagi halba. Aga. Seda vist ei peagi ütlema, sest iga eduka sammu tsiviliseeritud poole oleme osanud rakendada võimu ja kasumiteenistusse. Me muudame tehisintellektirelvaks ja vahendiks üksikute. Trolli suurendamisel paljude üle. Ehk õnnestub meil nüüd valida, kellele usaldada kontroll tehisintellekti üle. Kardetavasti sõltub aga pikemas ajahorisondis kõik sellest, kas suudame seda enam kontrollida. Kuna täna pole veel Midagi hullu juhtunud tundub, et aega veel on. Selle mõtte peale toovad aga teadlased näite tulnukatest. Oletame, et inimesest kõrgema tsivilisatsiooni esindajad saadavad meile sõnumi plaanist tulla paarikümne aasta pärast meile külla. Kas saadame vastu teated? Heakene küll, aega ju veel on, ja kui kohale joode ekste, andke siis teada. Aga. Järsku kaote mune ja hakkame hoopiski tegutsema ja mõtlema ja väga palju mõtlema ja vaidlema, sest me ju ei tea, kas külaliste saabudes jäme või siis mitte. Teadlased hoogingu rasselt. Egmarki vulcek edastasid meile jõuesia teate tulnukate saabumisest.