Meie kagupiirilt jõudsime Remniku õppekeskusesse sügaval öösel. Ajakirjanikud bussist välja kobisid, rehvas õppekeskuses parasjagu öine häire olema. Sinnasamma bussi juurde rivistati kompaniid üles. Nagu kommenteeris hiljem õppekeskuse ülem Johan Saar, polnud poisid mõni päev varem häire korras kogunemisega hakkama saanud ja nüüd tuli asja uuesti harjutada. Et eelmine kord said noormehed jooksmisega hakkama, jäi täna 10 kilomeetrit tegemata. Kui poisid rivist ajakirjanike poole uudishimulikke pilke vaatasid, jäi meil üle soovida, et häire süüdlasteks ei peetaks meid ja et piirivalvurihakatised ei tunneks end loomaaia kael kirjakuna, keda valge kraega linnarahvas on vaatama tulnud. Remniku õppekeskuse läbivad kõik, kes hiljem piiri valvavad. Õppeaeg on kaks kuud ja selle aja jooksul antakse algteadmised ja oskused, mis piiril vajalikud. Piirivalvesse soovitakse, vaid terveid, tugevaid ja tublisid. Aga paraku saadavad paikkondlikud riigikaitsekomisjonid siia ka haigeid ja karistust kandnuid. Hommik remlikul käib sama plaani järgi, mis pärl seljalgi äratusjooks võimlemine, hommikusöök, lipu heiskamine. Siit edasi õppetööle, keskklassidesse teooriat või väljale praktikat tegema. Ajakirjanikud sedakorda nii tublid kui pärlseljal polnud ja suur osa ärkas neist alles teise käsu peale kell kaheksa. Hommikusöögiks oli muide kohupiim keedisega vene kroonus käinud, võib see suur üllatus olla pärast hommikust rivistust, ütles õppekeskuse ülem Johan Saar ajakirjanikele. Ma räägin teile kõik halvad asjad ära. Head, näete, isegi tema jutust jäi meelde noormees, kes putkas üks laupäeva öö hüppesse pruudi juurde jooksnud, teine seda sõna otseses tähenduses 30 kilomeetri kaugusele Kurtnasse. Sama märkamatult kavatsenud ta pühapäeval tagasi hiilida. Kes nädalavahetusel ikka nii täpselt uurib, kus keegi on. Paraku tehti häire ja poiss jäi vahele. Pandi ta siis kartsa. Taas tuli tõdeda, et pole seadust, mis karistaks desertööri. Seadus nõuab küll sõjaväkke tulemist, karistab sellest hoidumise eest kuid kohale tulnud pagemise eest nuhelda ei saa. Jooksikud pole küll Remniku probleem, siin on kaotsi vaid kaks tüüpi. Küll aga piirivalves tervikuna. Sellal kui neid lugusid kuulasime, rivistas kompaniiülem Sergei Trotski oma alluvaid taktika õppuseks Vasknarva all. Miks ei ole ülemis tüüpi? Seisu vaion praegu lähete, kahe minutiga peab see nööbees olevale kiiresti. Nii ülearused, asjad taskutest. Ainult võib-olla kaasas on, toidud peavad olema korralikud, taskus. Tikud ka. Nuga võib olla kaasas, muud, mitte midagi ülearust. Ja käekell, kellel on. Ülearused asjad taskutest ära. Valt Reedud kuu meestel minek on ja mis need esad praegu lähme kahepäevasele rännak matkale. Vasknarva. Ja meie põhiülesandeks on seal, et me paneme siis vask Narvas, paneme piirkonnad välja. Poisid, hakake patrullides kogu meie üles. Mida see piirkond üldse tähendab, kui asjatundmatule seletada, tõlgendab seda piirkonnale antud seal on kindel arv mehi. Üks nendest vanem ja käivad pikiv siis piiri meie poolsemad loomulikult territooriumil. Nende ülesandeks on siis jälgida. Meie antud selles piirilõigus. Kui palju inimesi seal liigub, kes lähevad sinnapoole, kes tulevad sealtpoolt, see nii lühidalt täis, arvestades keeride ja tomaatidel ikka nii nagu peab. Ja millist otstarvet täidab pargikoormaga vead. Me ise teeme endale, varustame talveks puid ja me nagu tee peale läheme, siis me meie poisid viskavad koorma maha. V kahendume. Lõpetada kompanii. Kõige olulisemaks peetakse väljaõppe juures seda, et noormees oskaks võimaliku vaenlase eest varjuda, et ta tunneks piirilõigul iga kändu ja mätast mitte rind õieli, Streliai ja hurraa kisades, nagu vene sõjafilmidest mäletame, vaid luurates ja ümbrust jälgides. Õppekeskuse ülem kutsus ajakirjanikke vaatama, kuidas noorsõdurid läbivad takistusriba. Esimese kompanii rühmaülem härra kuningas seletab teile nüüd, mida me teha me teile praegu näidata. Kõik mehed, kes me siin õppelaagris on, on selle läbi teinud, et see on siis nagu meie õppuste viimane kokkuvõte enne piiri peale saatmist. Kui antakse start, on kohe lahinguvalmidus täielik, esimene jookseb mürsuauku. Aak. Hüpetes käib kõik, liikumine läheb mürsuauku siit edasi varju puude taha. Ülalpool silla poole, siin praegu siit läheb omaselt edasi, läheb roomade sealt jälle varju, nii, siin on takistusribast, seal läheb nüüd jälle puude tagant peitub ja siis tuleb see kõige põnevam moment, mida on raskem selgeks teha poistele, kuidas see asi käib, sest väga paljud võivad eksida. Tähendab, siis on seal okastraadi alt läbiminek, kuidas läbiminek on nüüd tehtud? Ta on niivõrd madalaks tehtud, et seal ei ole võimalikke kandu tõsta, ei ole võimalik seda pead tõsta, et on niivõrd maha surutud. Läheb sinna muldvalli taha, muldvalli taga võtab granaadid, paneb kõrvale omale ära. Välja ei piilu, ta peab ennem selle ära fikseerima ennem kui ta juba läheb, viib seal okastraadi. Nii et praktiliselt tal mingisuguse orientiiri ju ei ole. On ju nii, ta peab ise juba ära, aiman siit jooksu pealt, ta peab kindlaks tegema, kuskohas on need vaenlased, punktid viskab ühe kraadi ühele, pooleteise granaadi, teise teise punkti. Haarab relvalaadsele relva ärajooksu pealt. Laseb valangutega põlveld või siis jooksu peal. Nii jookseb sinna taha märklaudade juurde. Varjub kindlasti on see põhiasi, on see meile, mees oskaks ennast hoida ja alati jälgida ümbruskonda, mis tal ümber toimunud, selles ongi see põhimõtteliselt. Nii edasi. Lähed mööda teda liiva pehmeid liivase, väga väsitav, momendil lähed sinna üles ja seal on ära tehtud käsitsivõitlus kolme mehe vastu. Kolm meest, ta peab ühekorraga pikali saama ja nad on kõik selle nagu selgeks saanud, kuidas ruttu käib, jõuad selle käsitsivõitluse ära, sealt joostes tulevad nüüd all automaat, kuidas automaadi palet ja siis on seal metsa vahele tõstetud palgid. Kujutage ette, kui nüüd mees käib selle läbi ja seal pehme liiva peal veel jookseb, siis ta tegelikult on tal mahlad juba praktiliselt väljas, aga meestel on treenitus on siin laagris on päris kõva selle tänusel takistusribale. Ja nüüd ta tuleb sealt läbi ja üks raskem moment, mis näitab ära mehe vastupidavuse. On see köid, köis on, niimoodi ripub ja seal on, vaatate, võib-olla pärast, sest seal on tohutult suur auk kevaditi ja sügiseti on see auk täiesti Sobane, see, kes silla kukub, ega see päris puhtaks ei jää. Ise peab haaramusele köie selle köiega üle hüppama, sellest suurest august ja nüüd on see takistus, ei seal nüüd kuidas takistus seina ületamine käib relvaga kiivriga, sest need kiivrid on ka ju sellised, et nad käivad ju edasi-tagasi, aga noh, nüüd on praegu kõik paika pandud. Seina üledamine jälle varjumine siin esimese posti juure. Nii a- aakidega tuleb joostes tuleb siia, tähendab, ta peab, samal ajal kui tal oli relv, oli seljal, võtma ta kohe kätte jälle lahinguvalmis olema. Siin kõik, see käib hoo pealt. Nii tuleb siia muldvalli taha. Niisiis hakkab jälle see roomamine, roomamine käis läbi jälle selle traad okastraadi sealt ja läheb siit läbi siit läbisele võsa, kus siin on ka neid augud, on sees ta, mida see annab poistele esiteks tallab vastupidavus. Teiseks, ta annab seda, et ta oskab kõik maastiku, need kumerused ja kõik kõik oskab ära kasutada, mis ta ümber on. Nii et mees peab olema praktiliselt nähtamatu, ta peab olema kiire, kiirelt tegutsema ja vastupidav ja väga täpne selle oma tegutsemise juures. Kas selle riba läbimiseks on kehtestatud normatiivid ümmarguselt on kolme minuti piires, on, oleneb täielikult meestest, on, kes teevad selle gaasimaskiga läbi, teevad mitu ringi läbi, on kiivritega automaatidega ja pluss veel siis gaasimaskiga ja niimoodi täisvarustus veel palju need mehed teinud on, seda, kes praegusele läbi jooksevad kuu ja 13 päeva ei pale ainult selle peale rõhku. Meil on siin neid välja on küllaltki palju ja kus mehed tegutsevad. Pluss veel laupäevased retked, kus me käime varjama. Automaadist ja püstolist said lastaga soovijad ajakirjanikud. Viie-seitsme aasta tagust kroonut meenutades võis ka praeguse saate autor ette kanda. Tule avamiseks valmis. Kolmest ühele sain pihta, mille eest on hinne kolm. Vask Narvas said rahulikust olukorrast piiril tülpinud ajakirjanikud lõpuks ometi elevust tekitava materjali omanikuks. Eelmisel õhtul oli vastaskaldarahvas relvastunult aktiviseerunud, räägivad kordoni ülem Juhan poist ja tema asetäitja Tiit Lehismets. Rannikult 17 meest, neil oli telefonside ja see lõigati kahest kohast katki. Tähendab üks asi oli see nagu väike diversioon või miski selline ja siis vastaskaldal seisid. Umbes 200 intervallidega võõramaalased või inimesed kes kaebasid kaunis kahtlased, selliseid, need olevat nadolid isegi relvastatud kipist arutada. Tähendab need poisid, kes olid piirkondades need poisid nägid. Kahjuks ei olnud neil binoklit. Tähendab, see asi oli päikese loojumise hetkel, nii et ainult mõned minutid oli veel varju näha ja siis läks päris pimedaks. Nii et ja kuna meil öiseid nägemisseadmeid ei ole, siis me ei suutnud nende tegevust jälgida. Aga silueti poissidel paistsid välja, tulite? Jah, relvadega mehed seisid siin ja andis hajutatud, siis nad kui pimedaks läks, siis nad varjusid lihtsalt ära. Aga laskusid, ei, mitte mingisugust. Mis nad tegid siselt, jälgisid meie, meie võtame seda kui, kui meie psüühilist mõjutamist kaitseriietuses, raske on öelda, kes nad olid, kas nad olid mingisugune eriüksus või praegu on maskeerimisriides käib varsti juba veerand inimestest ringi, nii et sellepärast ei oska, ei oska öelda. Siinsamas vastas, noh, ühed on siin põõsaste juures, teised on seal paadisadama otsas, niimoodi ühekaupa. Poisid hakkasid teatama, et nad niisukest asjana lähevad ja ja muuli otsast enam sidet ei olnud. Kas varem kunagi on olnud mingisuguseid provokatsioone Venemaa poole pealt? Ei provokatsioone, ei luureretki, Peipsi peal käivad, noh, Venemaa laevad kalalaevad, ütleme paigaldas küll päris kohe kaldasse tulnud jah, mitte maale. Vastaskaldal reastatud mehed pälvisid tähelepanu just sellepärast, et tavaliselt pole Vene poolel kedagi. Kui aga peaks vask Narvat rünnatama, siis siin paigal olevat neli meest, palju ära ei tee. Viite kuute tuhandet paati, mis jõel liigub, tuleb vaid kaldalt jälgida, sest piirivalvel pole ühtegi veesõidukit. Ideaalne paik salakaubaveoks. Kindlasti on ja mis tuuakse kütte- ja määrdeõlid ja kõik, mis sealt Venemaalt siiapoole tuuakse, see on on teadet tuleb. Sellepärast, et nad on niivõrd kavalad, et nad lihtsalt ei jää, nad on Peaksime olema, Jaha kavalamad tuleb vahele võtta, kas jõudu on ka, tunnevad jõge niivõrd hästi, et nad loobivad, mul tundub praegu täitsa ilma ilma mootorit, kes neid siin kaldal vastu võtab. Salakaupasid, teate, asi on selline, et see on kõik, käib kohalikud kohalikud asi, on see nagu ja siis muidugi tullakse kesklinnas, siis kaugemalt tullakse siia masinatega vastu ei. Esialgu tuleb salakauppika siia suvitajate kuuri või, või noh, päris pärismajja, sest paist Narvas on, ma ütlen teile 170 maja alalisi elanikke on 42. Noh, te kujutate ise ette, kui suur hulk on siin päris tühje maju või, või peaaegu tühje maju ja tal ei ole ju vaja sedasi ja mingit autot autod vast oodata, ta tuleb oma suvilasse või ükskõik, kuidas teda nimetab tõstab oma pakid siia maha ja tuleb teine sõber juurde, kes viib selle bensiini siit juba edasi. Kas need majad on tühjad või mis on nagu suvilat kasutatakse, kas need on põhiliselt Venemaa kodanike suvilad või need Eesti kodanike suvi see on umbes poole. Neid on Venemaa-poolseid, suvilaid rohkem, siin. Vene kodanik. Jah, vene kodanike lenin Leningradi ja lähevad siit ära, siis, siis sellega. Too on juba nende nende arv, võib-olla tõesti, nüüd on teil side korras. Side on korras. Kordon asub eestiaegses Gordoni majas kuid piir on väga ebasobivas kohas keset jõge. Tartu rahu järgi peaks ka vastaskallas kuuluma Eestile ja siis jääks tüütu jõel passimine ära. Külarahvaga saab piirivalve hästi läbi. Siin ollakse ka sageli politsei eest, kui kellelgi on jänes või kana ära varastatud või kui mõni sooja peaga julgustükke teeb. Ka Narva-Jõesuus on piirivalve kordon endises pioneerilaagris. Siinsamas on piirivalve õppekeskus, mis meestega paraku täitmata. Õpetada saaksin sadat viitekümmet meest. Piirivalvejuhid näevad olukorra põhjustena noormeeste sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmist aga ka seda, et riigi püüa praeguses viletsuses arendada ühtaegu nii kaitseväepataljoni kui piirivalvet pole õigustatud. Teine kumb peab jääma kaotajaks? Halvemal juhul mõlemad. Narva-Jõesuu sadamas on öösel väljas piirkond taevalon, kontroll, pisteline, sest siingi ei jagu piirivalvureid meeldivatest asjadest. Narva-Jõesuus nimetagem piirivalvekaatrit null, null üks räägib teenistusosakonna komissar Emre tiri. See laev on tehtud ikka töötamiseks igas tingimuses, tal on korralik kammvöös peal, tal on korralik tehniline, varustas, peavad kahjuks praegu Aja lood läks rivist välja, saadeti Rootsi rootslast, tehakse teda praegusel momendil korda? Räägite teda, on väga hea kiirendusega laev, kahe vildiga laev seal väga hea manöövriga. Aga vene poole peal on siin kolm kaatorit. Ma kahjuks ei tea, kus seisab, neil teine kaatoriks seisab seal samas nurga taga selle Tassonjevi. Üks seisab üleval Narva silla juures ja üksteistpidi seisma keskel, kuskil ma ei ole isiklikult näinud kajastada. Aga nad väidavad, et las sedasama laeva kapten väidab, et omavaheline silmside, need on täisrelvastuses kaotatud. Vene pool teostajad täielikult juba patrulli jalgsipatrulli poolt, aga siin. Et jumal tänatud, meil hakkab siin hakkab edu lahedamaks minema. Ja kui nad lähevad sinna teisele poole ka meie vastu sinna üles kulgu taha ja kala Tõrko juurde, siis meil vähemalt pool tööd jääb ära. Praegu on null null üksainuke Eesti tõsiseltvõetav piirivalvelaevastiku alus. Nüüd on teada, et Soome annab meile veel kolm piirivalvekaatrit. Tegelikult on ka Narva veehoidlale üks isetehtud paat, mis kahe mootoriga liigub kaunis käbedalt. Narva kordoni ülem Jürides lenko ütles aga, et selle soetamise eest saanud narvakad hoopis nahutada. Paraku ei tule ka ühe paadiga kulgu sadamas toime, sest paadi kuurides on sõiduvalmis 4000 erapaati. Pidevat kontrolli kulgu sadamas ei ole, kuid ehitusjärgus on kontrollpunkti hoone ja tõhus kontroll pole mägede taga. Kui me kord juba ajast ette rutasime, siis tuli välismaine abi piirivalvele jutuks ka reisi lõppedes piirivalveameti peakorteris räägib peadirektor Andrus Öövel. On Soome piirivalvega kokkulepe selles osas, et järgmisest aastast alates esimesest jaanuarist 2,2 miljoni marga ulatuses Soome piirivalve tuleb ja viib läbi kuus koolituskursust meremmiku õpetuskeskuste programm pidi käivituma esimesest septembrist ja selleks olid ka kõik eeltööd tehtud nii meie kui Soome poolelt. Aga jällegi küsimus takerdus põhimõttelise otsuse taha raha eraldamise kohta. Nii et, et niipea, kui valitsus ütleb oma hea sõna, on teda võimalik käivitada. Samasugune staadiumis on Rootsi ranna valla kaadreid, milles tunnen ühte, te kõik olete näinud, noh, neid on Rootsis üheksa. Põhimõtteline otsus nende andmiseks Balti riikidele on olemas. Sellest hetkest alates, kui hakkasid läbirääkimised esimese laeva osas, oleme ka püüdnud läbi Rootsi rannakaitse ja läbi Rootsi suursaadik saatkonna Eestis selgitada Rootsi valitsusele, et ei ole mõttekas anda kõigile kolmele riigile kolme laeva ja, ja siis oli tavaliselt siis loota, et näiteks taanlased ja norralased ja soomlased ja keegi veel annab veel laevu juurde, tekivad erineva masinapargiga laevad, nende hooldamine muutub ääretult raskeks. Mõistlik oleks anda. Ka seda seisukohta põhimõtteliselt aktsepteeritud, aga jällegi puuduvad konkreetsed sammud Rootsi valitsuse poolt. Minu niisugune äkkvisiit Rootsi sellel ajal justkui oli ka teie ekskursioon Airil oligi seotud just nimelt sellega, et eelkõige pidada läbirääkimisi Rootsi rannakaitse peadirektori tulemiga jätkata Rootsi rannavalvekaatrite Eestile üleandmise arutelu ja asendada kogu aeg tagant torkida ja samuti on roosi ka töös ka lühilainesaatjate eraldamise projekt, siis peaks tagama alternatiive sile olemasolevale riiklikule süsteemile. Oli niisugune helikopterite või noh, sõjal ütleme, kaugema ajaperspektiivi selles mõttes, et tõepoolest Ameerika firma, aga saabeli kopter AB Rootsis läbirääkimised käisid ja firma on huvitatud eelkõige meie lendurite ja helikopterite koolitamisest ning samuti siis helikopterite tarnimises teistesse. Nad on valmis ka kahe helikopteritoomiseks niux näidislendude jaoks ja, ja nende propageerimiseks Eestis kui helikopterituru turu seisukohalt. Ja need läbirääkimised, ma julgeksin väita, et esimese korra kohta laksed küllalt edukalt. Augusti lõpul, 25.-st 27. augustini on Rootsis samas firmas Eesti lennuameti delegatsioon kuhu on saadud kõikide asjast huvitatud ametkondade lennundusspetsialistid. Aga see ei ole läinud perspektiiv. See on projekt mitmeks aastaks, sest teatavasti ainuüksi üks helikopter maksab mitmeid ja mitmeid miljoneid dollareid. Piirivalveamet peab küll abi oluliseks, kuid Andrus Öövel on veendunud eesti saab ka päris üksi hakkama. Ainult kiiruse kogumine on siis mõistagi palju vaevalisem. Tuleme aga Narva-Jõesuusse tagasi Narva-Jõesuus. Kordoni ülema asetäitja on Roland Peets. Meil on ikka, tegemist on pidevalt siin ütleme nädalaga tagasi püti kinni üks põhimõtteliselt salakaubavedajad siis oli juba null, üks siin. Enne meil olidki probleemideta piirkonnaga, olime väljas küll, aga kes seal ei tee peal, ega me neile suurt midagi teha ei saanud, sellest me neid kätte ei saanud. Aga nüüd, kuna null null üks on olemas, meil side olemas, me saame alati igal ajal laeva välja kutsuda ja on võimalik isegi jää peal kinnipidamine oli. No sellest juba vabariigi ajakirjandus kirjutas, et nagu null, null üks Narva jõudis nagu ühtegi, nagu salakaubavedajad. Aga muidu sadama kontrollpunktis on siin rahulik, oleme saanud nii kaugele, et laevad kõik piiridistsipliinile alluvad mõni üksik, kes veel püüad mitte läbida kontrollpunkti. Ja muidugi on selles ka, et just Venemaalt laevad tulevad, mis on Venemaa laevad, need ei tea veel, et nad sõidavad välisriiki, ei ole neil dokumendid vormistatud, nagu on vaja siin üks kaubalaev, trimorsk, mida olime sunnitud aresti all hoidma kaks päeva, enne kui nad jõudsid viisad vormistatud. Aga muidu nii enam-vähem rahulik. Metall Venemaalt meie poole paatidega väikeste kalapaatidega. Neil käib see asi päris kavalalt, sõidab sadamast välja, teisel pool on juba Arlik lepad täis laetud ja võtavad lihtsalt nööriga. Tahe toovad siia kaldasse. Aga kõige imelikum on see, et see asi peaks eeskätt vene piirivalvet huvitama, kui nemad ei ole selle veel tähelepanu pööranud, et mis siin üle veetakse, kuidas ja me oleme siin uurinud, isegi meil käib üks reisilaev, mis ma rääkisin vene piirivalve, neil dokumente, kavali kontrolli, teenistus nad läbi viivad, teisel kaldal näha neid on, et nad liiguvad, aga mis nad täpselt teevad, selle kohta meil informatsioon puudub. Rahvas, kes sõidab, räägivad, et dokumente ei kontrollita kaupa ei kontrollita. Et praegu on see töö nagu ühepoolne, kas te võtate Narva jõe siis vastu, kui välismaa jahte võtame küll ja meil on käinud siis üks Rootsi kaater ja üks Norra ja selle suve jooksul? Ka siinkandis on ette tulnud, et piirivalvehaarang on osutunud mõttetuks sest toll pole salakaupa konfiskeerinud, räägib Andrus Öövel. Kui Narva. Tõepoolest, terve öö läbi viidi läbi klassikalist operatsioonipoolil haaratud mõlemad kordoneid, Narva-Jõesuu kordoni Narva Gordon kui oli haaratud meie piirivalvelaev, mis sellel? Meil oli seal vist teist ööd Narva ööl. Terve öö tegid mehed tööd selleks, et peab pidada, siis vastad kallalt tulev salakaup kinni ja tõepoolest võeti kinni ja vormistati kinno, vigansak nagu mehed siis õiglast und magama läksid. Tundus, et nad on riigile tõsise, kas sellise heateo teinud ja hommikul üles ärgates said teada, et toll võttis selle pealt viis protsenti tollimaksu ja asjad tagasi. Poolt. Mina olen kogu aeg, kui sa oled viis protsenti. Tõesti niisugune küsimus, et, et noh, et võib-olla oleks mõistlikum nagu magalad otsas kuidagi seda aega surnuks lüüa saanud, tõepoolest kõigi seas on see probleem ja siin piirivalveamet isegi ei oleks eetiline, kui ta neid Normet hakkaks kirjutama. Ja ilmselt meie tollikorraldus ütleme sisuliselt poolt jätab täna palju soft. Kaubandusministeerium, me ei ole suutnud läbi mõelda seda taktikat üldse kuidasmoodi tollid Eesti vabariigis võtta kuidasmoodi, toll panna Eesti vabariiki teenima, mitte mitte Eesti loomulikult võtma võtma raha saab. Ütleme nii, et olema, et ilmselt püüab anda endast parim, nähtavasti niuksed asjad ära, reguleerid taks, aga kahjuks täna ei ole veel käegakatsutavat tulemust. Narva-Jõesuu kordoni õppekeskusega ühisel territooriumil on ka sisekaitse operatiivrügement. Need mehed kannavad rohelise laigulist mundrit ja sõidavad politseivärvides autoga. Narva piirivalvega tegutsevad nad sageli üheskoos. Narva-Jõesuu veerasime tasandile turvamees erinevalt kavandatust kujunes viimaseks piiripunktiks, kuhu jõudsime. Kõige ajakirjanike reisiseltskonnas kujunes Ikarus buss kellel vastutusrikkal hetkel läks kumm tühjaks. Loksale me seetõttu ei jõudnudki. Kaudu käib pool autode hulgast, mis Eesti piiri ületab. Lisanduvad Narva poliitiline pinge ja masendavad heitgaasipilved Narva silla kohal. Muresid on veelgi, aga nendest kõneleme homme samal ajal viker raadios kell kuus õhtul.