Ajakirjanike reisi viimane vaatamisväärsus, Narva piiripunkt Eesti taasiseseisvumise teel on see kant olnud pidevalt murelaps. Aga lisaks poliitilistele pingetele on Narva piirikaitsjate tööga füüsiliselt pingeline, sest Narva kaudu käib üle Eesti piiri pool kõigist riigipiiri ületajatest. Seda eriti silla piiripunktis, mille läbi lasen väike, kus on pidev müra vingugaas. Meie Narvas viibimise päeval oli vastav valitsuskomisjon otsustanud, et kontrollpunkt nihutatakse silla pealt Peetri platsi poole kino punane tähti, et sinna tuleb kapitaalne terminal, milles on neli pääslat. Enne talve peaks valmis saama. Uuendatakse ka jalakäijate silda ja raudteejaama. Mis toimub aga vene poole peal. Küsisin seda Narva kordoni ülemalt Jürides lenkolt. See, mis toimub teisel pool silda see põhimõtteliselt meid ei puuduta, see on teise riigi siseasi. Aga seal toimub peaaegu et samasugune piirikontrollisüsteem või neile muidugi, praeguse on vähem tõhusam. Nemad nii põhimõtted, dokumentide kontrolli kui Meie seal praktiliselt vabavise oli, meil ei ole veel ei ole, aga neil on sisse viidud ka läbipääsuload piiriäärsele elanikkonnale. Nüüd on pressis vilksatanud teade, et Eesti kodanikult võetakse Ivangorodi 10 korda rohkem raha kui eesti venelastelt. Kuidas aga käituvad piiriületajate eesti kontrollijate juures? Kõige tihedamini tuleb intsidente ette piiri mittetunnustamise pinnal üleoleva suhtumisega, üleoleva suhtumisega ta ei ole nõus, et temalt kontrollitakse dokumente, et ta peab selle dokumendi piirivalvuri kätte andma. Et ta üldse peab mingile kontrollile alluma. Palju selliseid inimesi, kes ei taha tunnistada, vist kunagi ei hakka tunnistama, et see on ikkagi riigipiiri, et on Eesti piir. Nemad sageli ütlevad ka, et asja jõutud mõistlik ini toodangut. Selliseid jutte on palju, aga see on muidugi olmepinnal ja mis ma tahan öelda selle ähvardada põhitaga lihtsalt inimesed on harjunud matse mängima ja selle kondlikel siis on põhilised rezhiimi rikkujad on Aafrika ja Lähis-Idamaade kodanikud. Ja teinekord on raske aru saada, kas palk, pass on võltsitud või ta on niivõrd madala kvaliteediga vormistatud. Aga neid on kohutavalt palju. Võltspassidega, rongiga, põhiliselt läbi rongiga. Kuidas on kordoni ülem rahul ajateenijatega? Meil on needsamad noored mehed, keda on võetud ajateenistusse ja keda on nii-öelda õppekeskustes natuke õpetatud. Ja siis tulevad siia. Muidugi, ettevalmistus on muidugi puudu. Aga meil on praegu siin selline režiim, et meil praktiliselt väljaõppeks aega eye. Jalakäijate sillal tungisid hiljuti Vene dessantväelased kallale meie piirivalvuritele ja tekitasid neile kehavigastusi. Sillakontroll kohta on pärast seda pisut turvalisemaks sätitud, kuid kordoni ülem arvates ebapiisavalt. Sillalt pääsevad üle ainult piiriäärsed inimesed, aga nemadki peavad dokumendi ette näitama. Olin tunnistajaks, kui purjus mees lunis priipääsu jaanilinnast Narva. Narva kordon on endises vene tööpataljoni väeosas, mis tavapärasest erinevalt saadi kätte üsna heas korras. Kas nüüd hakkab siin ka remont lõppema? Suured kasarmusaalid, milles Vene sõjaväesoldatid puhkasid, on ehitatud väiksemateks ruumideks igale rühmale eraldi. Seda tingib juba piirivalvetöö eripära. Üks rühm tuleb, teine läheb aga teisalt on tegu ka eestlase põhimõttelise hoiakuga. Kordonis on oma kasvuhoone ja seasulg, kus kasvab nelinotsud. Kordoni ülema sõnul lubanud põllumehed toidujäätmete eest piirivalvuritele jõuluks ühe sea. Tegelikult saab solgipeal üles kasvatada rohkem loomi ja nii tehaksegi. Piirivalvuritel on oma baar, kus saab rüübata isegi õlut. Muidugi mitte lõputult. Teenistusest vabad poisid kasvatavad aga musklirammu. Trennides viimistletakse käsivõitluse oskusi. Kordoni ülem Jürides lenko oli enne siia ametisse tulemist Nõukogude armee alampolkovnik tsiviilkaitses seitse aastat enne seda temineeris ta teise maailmasõja päevilt säilinud pomme ja mürske. Kui pärisin temalt teenistus muresid, kujunes meie jutuajamine omamoodi kokkuvõtteks kogu ajakirjanike reisile, millesse sekkusid ka Tallinna ülemused Nüüd see lugu, meie teenistus on üks suur mure, mille läbiviimiseks ei ole lahendatud palju asju. Võtame kõigepealt siiski kõige tähtsam, et seadusandlus lonkab. Meil ei ole praegu konkreetselt piiriseadust. Minul kui kordan, ülemal ei ole meetodid sätestatud õigused. Minu kohustused. Nii Gordoni kui ka piirilõigu suhtes mida me siiski võime teha piiririkkujate, kas me lihtsalt võtame, võtame ära vale dokumendivõimele õigusel kinni pidada või neid trahvida või nii edasi, et lõppude lõpuks nad ikka tunnevad, et nad olid need riigipiire. Järgmine küsimus on aga, et arvestades meie linnas sellist Ärevat poliitilist õhkkonda jällegi ei ole seaduses sätestatud millised on minu õigused ja kohustused, kas ma pean piiri kaitsma Nende olemasolevate jõududega viimase veretilgani või arvestades vastase ütleme võimaliku vastutuse ülekaalu või ma pean siiski meie noormeeste elu säästes tõmbama nad sellest ohukoldest tagasi või 400 ülesanded ja kohustused linnas, nende korratuste, ütleme likvideerimiseks või stabiliseeruvate linna olukorra stabiliseerimiseks. See on seaduse külje poolest ja üldse ma julgen öelda, et meil ei ole veel konkreetset riikliku programmi piirikaitse arendamiseks ja rakendamiseks ja ettevalmistamiseks. Jah, võib-olla ametkondlik programm isiklikku ma, sest piirikaitse nagu üks kaitsesüsteem osa peab olema, peab omama ka mingit kohta strateegias ja nendeks endises Nõukogude liidus. Piirivalve oli esimesed relvastatud üksused, kes välisagressiooni suhteliselt katset piiri ja ühesõnaga võitsid aeg, et sisemalt juba teised väeüksused tulevad. Praegu näiteks ei ole see paika pandud ja üldse on muidugi. Ma arvan, et peab kõigepealt omale teadvustama, kas Narva regioon on selline koht, kus on võimalikud relvakonfliktid või ei ole. Kui ta ei ole, siis on kõik selge, rahulik elada, et relvakonflikte selles regioonis olla isa. Aga kuidas selline kohta on siis piirivalve piirivalveosad peavad olema ka esiteks vastav ülesandega. Teiseks, neil peab olema vastav koht meie kogu kaitsesüsteemi strateegias vastavalt varustatud, relvastatud ettevalmistatud. Kuidas teie arvate, kas on siin relvakonfliktioht või ei ole? Mina isiklikult arvan, et see on olemas. Millest te näete Narvas seda ohuallikat? Milles ma näen, noorelt on küllalt, öeldi, et meie idanaaber on küllaltki ette arvata ajalugu on näidanud, et et just selles regioonis on meie jaoks kõige kurvemad sündmused alguse saanud. Seal me rääkisime probleemidest ja üks probleem oli, vot selline. Seadusandluse kohta küsisin öösel ka piirivalveameti peadirektorilt Andrus höövelilt. On olemas kaks seadust, on Eesti territoriaalmereseadus ja Eesti riigipiiri seadus. Need seadused on kooskõlastanud staadiumis ja ma usun, et riigivolikogu kui ta kokku tuleb, siis, siis ta ühe esimesena tööna võtad need seaduseprojektid arutlusele. Kriminaalkoodeksi täiendused nüüd kriminaalrepressiooni kasutamiseks sõjaväkke kutsumise ja sõjaväelaste kuritegude ärahoidmise suhtes on ette valmistatud kõigi asjaomaste ametite poolt ja justiitsministeeriumis ka läbi arutatud ning põhimõttelisi takistusi ei peaks nende vastuvõtmiseks samuti riigivolikogu poolt olema riigil piiri asukoht kui selline. Ilmselt on samuti riigivolikogu üks esmaseid küsimusi, mis ta peab lahendama ja see võimaldaks juba rakendada siis seadusest tulenevat režiimi sellel joonel, kuhu riigivolikogu otsustab selle joone panna. Nii et me oleme, ma julgen öelda tänaseks ette valmistanud valdava osa nendest seaduses, mis siis kuuluvad tootmisele. Teine küsimus on see, et kas riigivolikogu on oluliselt teovõimelisem, kui oli meie ülemnõukogu, ta võtab endale noh, niivõrd ajaloolist otsuste tegemisel missiooni, aga, aga selge on see, et teistmoodi edasi minna. Aga kui nüüd rääkida sellest, kes ette valmistama, siis terve maailma praktika kohaselt on piirivalveamet on see, kes peaks seaduseid täitma, mitte neid kirjutama. Aga paraku me oleme oma riigi arenguga niisuguses staadiumis, kus me tõepoolest tahtes Ühte protsessi nihutada, peame selle protsessi kõiki tahtkuusi arendama ja, ja me oleme omalt poolt need sealsed, kirjuta. Jaa, Jürides lenko jätkab oma juttu. Vaadake, mina olen sellise vormiga, siin on sellise vormiga, seal näiteks meil läheb sellise vormiga meil nagu vormirõivastust ei ole. Vaadake, meil mehed käivad oma sageli oma nende jalanõudega. Sellist jalanumbrid nagu 41, kaks, kolm neli pole ammu juba näinud. Meestel on need jalanõud paariks nädalaks-paariks nädalaks, need ei ole 100 võrra. Kui te mäletate seda sinist vorm, millega me käime talvel? Jah, kunagi oli hästi tehtud kodukaitsevormis või ka, aga see ei ole sõjavorm. See oli selleks, et mees relvaga täidab lahingülesannet. Esiteks oma juba konstruktsiooni vorst aga teeks oma elementaarsete omaduste poolest, no ta ei ole selleks. Domentaalset saab märjaks, talvel on külm, isiklikke vajadusi rahuldavaks ei kõlba, siis tõmba püksid puruks või midagi veel traksid peale. Ma ei tea see igatahes ma ütlen, et see mees, kes on seda konstrueerinud, see on muidugi sõjaväes ja sõjaväevajaduses täielik võhik, aga kodu kaitsetu võib olla, oli normaalne kunagine. Varustus. Ma ei räägi juba sellest, et jumal tänatud, saime hiljuti saime pesu. Aga siiamaani on ju põhiliselt mehed oma aluspesuga. Kuidas me saame järgida hügieeni ja nõuda sellest. Siin on kurb, see probleem läheb hoopis kaugele. Siit tuleb ka lahinguvalmidus, distsipliin ja nii edasi, kui mees on kutsutud sõja sõjaväkke tegevteenistusse, kui temal on pannud ülesanne relv käes, kaitsta oma isamaad, järjekord tema tuleb viimase nüüd nõelani varustada. Et talle iga hetk öelda, et näed, mees, sa täidad oma kodanikukohust ja selleks on sul riik andnud kõik kätte, nii et oli ainult hea mees ja teeni oma aega ära. Aga kui meil seda ei ole, vat siis ei saa ka midagi nõuda. Iga mees saab sellest aru ja ma olen uhke nende meeste üle, kes on praegu siin minuga teenivat, vaatamata kõige selle vaesusele viletsusele nad siiski palju jõin. Ma ei räägi sellest, mis praegu, ütleme Tallinnas, piirikaitsed, nemad seal luba ähvardava streigiga, Kuperjanovi pataljon, Viru pataljon, kõik need raha on vähe. Üks või teine asi ei meeldi. Vot siin sellist ei ole, jah, on palju, mehed, lihtsalt lähed vaikselt ära, jooksen minema. Aga ikkagi need, need, kes siin teenivad, need teinud ausalt ja ma olen, kardan, et uhke selle üle, et selle uue seaduse valguses ja kõigi nende murede pärast, mis seal on, vot sellist vilinat ei ole kuulda vähemalt avalikult keegele virisema, nii nagu praegu siin need käisid ja nagu ajalehes seda kirjutavad selles mõttes tublid-tublid, mehed, foto, meie autotransport ja kogum, jahuta, transport selline. Need kaks lugu, bussi, kaks Willist nüüd on ka mõlemad läksid puruks, varuosasid ei ole, aga meil peab olema ikkagi vägevad masinad, millega isiku peale panna. Jaa, dividanud visata sinna kriisipunkte, kus seda vaja on. Autod on vist kuuekümnendatel kui mitte varem, kui need on ammu juba, muide see ei olnud see meie autoga. Aga selle jah, see on vist kuskil 50. aastal välja toodud mudel. Nii, üks Moskvitš on veel kaks lugu, vussi läks meil vaja kiiresti visata grupid välja ühe teelõik teeristi peale sinna, sinna, sinna poissi, sest meil ei ole sellist asja, ei hakka sellega, see buss sõidab kõige normaalsemad tingimused sinna suuresillale 15 17 minutit. See normaalne, see ei ole normaalne. Aga väga raske on selgeks teha, et meil oleks vaja ikkagi niisugust põhimõtteliselt kiired masinad manöövreid võimelised, väga ängistav on see, et teinekord tunnen ennast siin päris üksinda ja kahjuks isegi meie ametkond Tallinnas ei saa meid illegaalseid aru. Ma ütlesin, mehi on vähe, ei jätku. Meil on iga kuu on poolaastaseid Narva kordoni ülem, Poola, iga kuu oleme kandnud peastaap ette, et näete, meil on vaja nii palju mehi normaalseks, tennis on vaja 360 meest. Peadirektori asetäitja revi salu ütleb, ei ole teil vaja. Teil ei ole vaja teil üle 100 mehe, sinna oli tarvis. Nii, nad olid siin viis päeva nii-öelda tegid tööd, uurisid, hakkas ise asja arutama, muidugi väga ihne, ei, siin ei ole vaja meest vaja. Me palusime 360, temal tuli 380. Teate, ma ei tea, kas on võtta, ei ole, aga et ma ei taha muidugi ametkondlikud niiviisi, et kellel on ja kellel oli, aga praegu piirivalve on siiski ainus nii-öelda rindeväeosa meeldib või ei meeldi Kuperjanovi pataljoni ja need on ikkagi tagalarotid. Isiklikult minule, sõjaväelasele natuke teeb hinge haigeks ja mehed. Ma ei tea, millega tegelevad oma energiat, kulutavad lihtsalt pingete tõstmiseks seal üks auto ära võtta venelaste käest vutse kangelased on niiviisi, jah. Neil on relvad, neil on varustus ja mitu siin pakuvad meile teinekord müüa. Viru pataljon pakub müüa teinekord niiviisi. Ma ei tea, kas on või ei ole, aga peab leidma sellise võimaluse, muidu ei maksa üldse teha. Siis me oleme riiklik programm selleks et piirikaitset arendada, ette valmistada ja rakendada. Probleemid on relvastusega laskemoonaga noh sellest võib-olla pikemalt ei räägi. Nii kompleksselt ja varustus ja nii edasi, nii edasi. Relvastustehnika, see on äärmiselt puudulikult lahendatud. Siinkohal sekkus vestlusesse piirivalveameti insenertehnilise keskuse ülem Henn karits, kelle töö hulka kuulub ka varustuse tagamine. Piirikaitse arenes küllaltki vara vara välja oma teenistusega aga vahepeal onju valitsused muutunud ja ega eelmise mehe töö ei ole enam nii hinnatud. Võib-olla nüüd hakatakse aru saama, et, et tuleb piirikaitse tasemele viia edasi. Nii et piirivalve peab Savisaare valitsusest võib-olla isegi rohkem lugu kui Vähi valitsus. No ma ütleks, et, Ikkagi ristiisa Savisaar piirivalvele ja ma usun, et me ei oleks kaotanud siiski vahepealsel sellisel ajal nii palju võimalusi. No kasvõi materiaalseid võimalusi, nagu me praegu oleme siin paratamatuses olnud eelarve kustus meil juba juba enne krooni. Riided hankisime piirilt ise riigikassast, sinna, mitte rublad ega krooni kulutamata, nagu näete, on meil kõigil seljas kõige tavalisem vene soldati töö vorm mille me likvideerisime piirilt 5000 komplekti. Saapad on meil need pool tsiviilTartu, mis laguneb samal ajal krooniga. Me peaksime suutma osta praegu kõiksuguvarustust. Aga piiril peab olema tõesti eliit, välimus, sest see on siiski Eesti riigi värav ja eliitmehed. See tähendab seda, et valik riigikaitseosakondades peaks olema just piirile väga tõhus, aga siiamaani seda teha eriti sellest ei hoolita. Nõukogude armees oli nii, et esimese valiku õigus oli Kremli kursantidele. Valiti sinna kõigele ja järgmiselt juba valiti piirivalvesse ja alles pärast seda hakkasid kõik teised väeliigid saamamehi samasuguse läheneme, me oleme riiklikult panevad pandud paika ka siin, et eelkõige valib piirikaitse omale mehi, sest siin on vaja tõesti selliseid mehi, kellele saab usaldada piirivalvet ja siis alles Kuperjanovi pataljonid ja muud jalaväed ja muud sellised asjad. Vot, ma ei tea, võib-olla keegi saab arrotsioonid, ametkondlik ambitsioon, aga see on reaalsus näitab praktika, et ta nii ta peab olema, aga vaadake praegu kunagi mõtlesin jah, nii et meil peab olema tulevad mehed seal 186 pikk umbes niiviisi selle jaoks on ka enam-vähem vormid olid niiviisi, valmisid juba neil on 47 numbrit, saapaid on küllalt praegu, aga need mehed on ikkagi väikesed, sellised. Enam-vähem, sest et praegu eelkõige siiski härra Laaneots on suutnud nii palju, et kõik algul saab kaitsevägi ja ise valida kuhu nad on ikkagi alluvad. Otseselt kaitseväestaabile. Täpselt samasugune ametkondlik. Hõõrumine ja Laaneots ei andnud mehi siia ja seepärast õppekeskus jääb, jäi tühjaks ja üldse mina ütlen veega minagi end, kui endine professionaalne sõjaväelane jäi, jääb arusaamatuks üldse praegu selle peastaabikoht ja poliitika. Teenistusosakonna komissar Imre tiri. Mina näen üldse praegu kahe paralleelse struktuuri rajamist Eesti maksumaksjale üleliigseks koormuseks, Eesti maksumaksja ei suuda seda maksta. Sest kui me hakkame siin teooriaid, loomad, meil on vaja õhukaitseväge ja meil on vaja mereväge. Aga noh, iga loogiliselt mõtlev inimene teab, mida maksab. Tänapäeva elektroonika. Ja meil ei ole vaja ei purjepaate sinna meresõjaväejõududesse. Hei, purilennukeid, meil on vaja lennukeid, mis täidavad oma ülesande, kui juba õhu õhukaitsejõud luua. Meil on vaja laevu, mis täidavad oma ülesanne, kui luua oma. Aga odava rahaga headesse valmis ei tee kunagi, mul tuleb meelde, kui ära Tiit Vähi astus oma postile siis praktiliselt ma ei öelnud, mitmendas lauses ta selle välja ütles, et eelkõige tuleb pannagi pin kinni piir. Ma usun, et seda terve eesti rahvas mäletab. Aga peale seda hakkas rahade killustamine lõviosa võtab praegu siiski süüdistamata, kaitsejõudusid, aga siiski lõviosa eelarvest võtab kaitsejõud. Meie saame mingi osa. Tallinna jõudsime Lombaka bussiga pärast südaööd. Piirivalve peakorteris ootas meid peadirektor Andrus Öövel, kes oli päeval naasnud visiidilt Rootsi. Et olime kogu tee kuulnud piirivalvurite nappusest. Tundsin huvi, kas kõik vajalikud 3000 meest on ka kuhugi majutada ja neile riided selga anda, kui nad peaksid ühel päeval välja ilmuma. Andrus ööbli sõnul on see probleem lahendatud. Siin ma tahaksingi võib olla ühe niisuguse mõtte öelda, mida ilmselt on mõistlik ajakirjandusest kirjutada, aga noh, mitte niukse punase loosungina vaid, vaid lihtsalt tuleb selleni jõuda, et me peame mitte üles ehitama totaalset piirikaitset, kus nüüd iga ruutmeetri peale üks relvaga mees vaid me peame jõudma sarnasele tsiviilriigi tasandile, nagu on, on Soome nagu ütleme Saksamaa, kus sisuliselt piirivalvur ja kohalik elanik töötavad käsikäes selles mõttes, et niipea kui ilmub sinna üks võõras inimene, nii pääse, kohalik elanik ka teatab sellest piirivalvekordonis. No ma kõige lihtsama näite, võib-olla ta on meie siseministri viimasest külaskäigust Saksamaale piisas tema ihukaitsja lastud autost välja koos relvaga, kui viie minuti pärast oli ka minu avalikkus, mis siin toimub kõige tavalisem selleks lihtsalt saksa külas. Vot seesamasugune koostavate informatsiooni vahetamine peab käima minna ja ma olen palju rääkinud just nimelt Soome piirivalvuritega selles samas situatsioonis, et mis siis juhtub ikkagi nüüd, oletame, et tõesti vene poolt tuleb see grupp inimesi üle, mis tegelikult toimuma hakkab. Nad ütlevad, et see on täiesti välistatud, et võiks juhtuda niisugune asi, et üks grupp tuleb kusagilt üle ilma selleta, et meile laekus informatsioon. Iga põder, ka läheb telefoniputkas sõja seada. Kõrgele situatsioon on aset leidnud. Kui me räägime oletatavast informatsiooni edastamisest, siis meie kõikide arvates on see inimene, kes informatsioon edastab, et ma saan koputaja, formaator või nuhk või veel keegi. Aga me peame aru saama, et me elame omas riigis ja selle oma riigi kaitse all me peame kõik osalema ja kui, kui ma usun, et eestlasele kui seisule on rahvamalevasüsteem täielikult vastuvõetamatu et käia seal külavahel liid käe peal ja, ja patrullerg siis see, et on olemas riiklik süsteem kes suudab reageerida kohalikelt elanikelt laekunud informatsioonile, see, see on terves tsiviilmaailmas täiesti vastuvõetav süsteem. Ja veel küsimus ajakirjanikelt. Kas pole äkki nii, et mõni jõud Eestis spetsiaalselt töötab piirivalve arenemise ja talitlemise vastu? Mina nii ei arva, ma arvan, lihtsalt seda, et meie riik on täna veel nii nii väike, aga nii lapsekingades ta miimikat, tema ei suuda aidata meid meele mõlgutada. Ja minu õnneks on piirivalveametisse tulnud tema esimene seal loomise hetkel küll mehed, kes ei oma spetsiaalsed piirivalvuri haridust, kasvõi oma sõjaväes tagapõhja piisaval hulgal niisuguse sõjaväelised struktuurid välja, algas oma tahtmist oma riiki luua. Ja, ja sellepärast mina ei otsi vahend. Me otsime lahendusi probleemidele, kuidasmoodi asja edasi arendada. Ja ainukene kurbloosus on see ja miks me ka ikkagi täna sellesama käigu käigu korraldasime. Kurb on see, kui needsamad mehed, no ma usun, te nägite neid mehi seal piiril. Lihtsalt mehed ei ole sõjaväelased, aga kui me need samad lihtsad mehed, noh, valamas Volgiga üle selle eest, mille eest süüdi ei ole tegelikult ikkagi kõik see, mis on täna piiril loobuda on loodud nendesamade meeste poolt, kes seal iga päev Võrus Valgas Põlvas seda tööd teevad teevad vaatamata sellele, et seadust ei ole, vaatamata sellele, et raha ei ole vaatamata sellele, et isikkoosseisu ei ole vaatamata sellele, et sillad ei ole, nad ikkagi teevad. Ja kui me tõmbame paralleele, näiteks on niisugune ilus raamat nagu 10 aastat Eesti piirivalvet 32. aastal välja antud, siis piirivalvekümnendaks aastapäevaks avalikkus on hakanud, teisel novembril saab Eesti piirivalve 70 aastaseks. Külmast Eesti piirivalvet, siis seal tegelikult loetakse üle täpselt samad põhjused, seadusi ei ole, aga teha tuli, raha ei olnud, aga teha tuli, mehi ei olnud. Sisuliselt kuni 27. aastani vallandati igal aastal pool isikkoosseisus. Selleks, et leida leida mehi Mehilane jõutüüp 20 seitsmendat aasta umbes 27-st 29.-ks aastaks nihukese pideva alaliskoosseisus nihukeses spiraalne moodus. Et probleemid on peaaegu üks-üheselt sama, kui sõbrad aitavad siis vaenlastega saame ise hakkama. Nii lõppes ajakirjanike reis Eesti lõuna ja idapiirile. Kell oli üle kahe öösel linn ja maa magasi. Piirivalve seisis postil ja valvas meie und piiripunktides. Öösel lippu ei langetata.