See hing sees, kui ikka kega? Isegi. Ostu siis. Osa küülik vaid kurvi. Äkiline nagu kandlekeele katkemine oli Kaljo Räslase lahkumine päev enne oma 50 kaheksandat sünnipäeva otse tööl oma armsas rahvusmeeskooris, kus ta 30 kuuendat aastat laulis. Aga selle katkenud keele kaja ei vaibu surmaga. Õnneks on tema laule palju meie fonoteegis ja heliplaatidel. Need helisevad selles saates ja veel kaua edaspidi. Oma meeskooriraamatus laine tõuseb, on maestro Gustav Ernesaks, peatükis laeva peal olid noored mehed kirjutanud. Kaljo Rästas, laulurästas on alati organiseerimise hoos. Asub solistide esireas, kvarteti Lõvi. Taltsutama peab teda kooriski. Väsimatu ikka võitalt küsita, kust tulek, kuhu minek. Täna, kus seda enam küsida ei saa meenutavat Kaljo räästast inimesed, kes teda hästi tundsid. Maistra alis Roolaid, kelle õpilane Kaljo Rästas oli 10 aastat nii muusikakoolis kui konservatooriumis. Kaljo Rässas oli üks Eesti muusikakultuuri edasikandjaid. Laul oli tema eluideaal, sest juba enne professionaalsele teele asumist oli ta koorilaulja, kust maestro Gustav Ernesaks ta avastas ja rammi kutsus. Meenub 1957. aasta Tallinna muusikakooli laulueriala. Sisseastumiseksamitele tuli pikakasvuline noormees Kaljurästas ja eksamitulemuste järgi arvati ta sisse, saanuks peale eksamite sooritamist java soovi esitamist eriala õpetaja juurde määramiseks oli ta teada saanud, et mul ei ole klassis vaba kohta. Ta tuli ja palus tungivalt ennast minu õpilaseks arvata. Niisugusele palvele ei saanud vastu seista ja ma kinnistasin ta meie lauluklassi õpilaseks, mida mul iial ei ole tulnud kahetseda. Juba esimese paari aastaga tegi ta suuri edusamme eriti karakterpalade väljatöötamisel. Tema hääles oli loomulik laulvus ning tema musikaalsus ja sügav emotsionaalsus olid aluseks tema hääle kujunemisel. Oli ta ju ka väga vastuvõtlik juhendamisele, millele lisandus tema omapoolne otsimine. See kõik viis konservatooriumi sisseastumiseksamiteni, kus eksamikomisjon juba andis tunnustava hinnangu. Otsingud koos arenguga jätkusid pidevalt ja 1965. aastal Riias toimunud üleliidulisel konkursil saavutas ta kolmanda koha ja laureaaditiitli. Sama aasta lõpus toimus Moskvas Üleliiduline vokalistide konverents, kuhu vabariikide konservatooriumi pidid saatma esinema oma üliõpilasi. See oli vajalik nimelt Üleliidulise taseme selgitamiseks. Meid esindas kolm üliõpilast, Nende seas ka Kaljo Rästas. Peale esinemisi toimus arutelu ja hinnangu andmine. Žürii otsus Kalju suhtes oli kõigiti positiivne. Leningradi konservatooriumi professor Marja uusing arvas. Bass meeldis väga, oli väga kultuurne, esimene väljapeetud, laulmine, musikaalne, emotsionaalne sisu, tunnetus, sügav, andis suurepärase elamuse. Või Kiievi professori Grigorjeva sõnutsi. Bassbariton jättis sügava mulje, on omandanud kõik hea tooni andmise muusikalise kul tuuri väljapeetud laulmise ei aja end passiks, vaid laulab kergelt ja loomulikult on musikaalne ja emotsionaalne suurepärane esinemine. Kaljo Rästas lõpetas Tallinna konservatooriumi 1967. aastal. Ta jäi truuks rammis laulmisele nii anda rammis, lauldes ja arenedes, esinenud kontsertreisidel solistina, küll idas, küll läänes ning andnud soolokontserte peale oma väikese kodumaa korduvalt ka raja taga Soomes, Saksamaal ja mujal. Samas oli tema huumoritaju ja rõõmsameelsus alati kõigile tuntud. Neil reisidel ilmnes ka tema suur tähelepanu oma eriala õpetaja vastu. Kunagi ei unustanud ta tervitamast ja kaardikest lähetamast. Ükskõik kus need reisid kulgesid ja allkirjaks sealjuures oli ikka joonistatud laulurästas. Siis oli väga temali. Kord, olles Vilniuses, käis ta sealse konservatooriumi foniaatrilises kabinetis oma hääle tugevust, kandvust ja hingamist kontrollimas vastava aparaadiga muidugi sealt lähetatud kirjas mainib ta. Juures viibis ka Vilniuse konservatooriumi rektor professor julgescarnavitsus. Aparaat näitas, et mulle on õigesti õpetatud nii vokaaltehnikat kui hingamist. See on kõik tänu teile, maestro. Tema omapäraseks hobiks oli maitsvate toitude valmistamine, seega ta oli mitte ainult silmapaistev gurmaan, vaid ka hea kulinaar. Küllap sellestki kumab läbi meie lauluklassi üks tahk. Inimene peab eluks olema ette valmistatud igakülgselt. Meie klass oligi üks ühine pere, kus valitses vastastikune usaldus ja üksteise austamine. Aga peamine Kalju oli inimene, kes elas laulus ja laul elas temas. Ta innustas teisi ja innustus sellest ka ise innustas meie heliloojaidki ikka ja jälle looma uusi soololaule et neid siis esitada oma soolokontsertidel, mis alati pälvisid kiitva hinnangu nii muusikalisest kui sisulisest seisukohtadest lähtudes. Tema elu oli üks suur põlemine. Ta elas oma mõtetest tulevikus ja tema poolt novembril lõppu planeeritud soolokontsertidele. Soomemaal sai kriipsu peale tõmmata vaid igavikukutse. Ma toon ei. Ja. Kõik see mis on Saara. ERR avardub Kui. Nende ega koode. Professor Kuno areng, rammi kauaaegne dirigent. Kaljurästas ja ramm need kaks lahutamatult mõistet. Ja kui ma neid aastaid meenutan, ma töötlesin meeskoori dirigendina ja need lugematud sõidud mööda endise nõukogude liidu linnuseid välismaal ja ka kontserdid Eestis siis Kaljo oli see mees, kes põlese, kes tundis muret kooli pärast ja oli rõõmus, kui koolilt hästi läks ja ela seda üle, kui tal võib-olla mõned asjad ei õnnestunud. Mees, kes oli jäägitult andunud meeskoorile ja püüdis kõik endast oleneva anda, et see koori homne käekäik oleks ikka parem ja parem. See on üks tema elu põhiline tahk. Teine tema kui solist, kui. Masssolist, kes eriti erilise pieteeditundega suhtlus eesti vokaalmuusikasse väga paljud heliloojad on temale spetsiaalselt kirjutanud Kalju lastes on esmaettekonnas kannud ette terve rea Eesti heliloojate uudisteoseid ja vist kunagi ei olnud tal kontserdi, kus oleks puudunud eesti muusika. Tähendab, see räägib ka mingisugusest vastutusest mingisugusest väga kõrgest enesehindamisest. See on tema kui muusiku pool. Kallurastas oli hea inimene, kuigi iga inimene vastakas vastuoluline ja kahtlemata oli teda Kaljo Rästas, kuid igal juhul temast kui inimesest kui töökaaslasest, kui inimesest, kellega sa oled koos pikka aega sammunud, seda eluteed jääb igal juhul helge mälestus kaljuranda sõidab edasi meie meeskoori ajaloos, meeskory tema laulukaaslaste mälestustes ja kalju rastase hääl elab edasi ka salvestustega helilintidel, laatidel ja kahtlemata Eesti muusikaajaloolukku on Kaljo rastas kirjutanud küllalt tähelepanuväärse lehevil. Ülo Krigul laulnud rammis 17 aastat koos Kalju restasega. Minu rammi toojaks oligi kaljurästas. Kuna ma olen ise ka Viljandi poiss ja kalju laulis, alustaski oma lauljateed minu isa kooris. Selle tõttu mul on temaga väga selline isiklik suhe olnud kogu aeg temas juba päris väiksest lapsest saadik mäletan onu kaljut, kui tema sõitis Kassai haiga Viljandisse ja ja laulis, ja see noh, on olnud minule, minule on kaljurästas tähendanud alati eelkõige ühte vahvat onu vahvat laulumeest. Ja kuna tulin konservatooriumisse õppima 70.-te alguses siis ühel Päeval kontserdisaalis Kalju Restusega kohtades Kalju. Seda, mis sa siin niisama ainult õppimas käid, tulevad laulma. Ja kahe nädala pärast olingi ma juba rammi ridades. Elvi viienda kursuse tudengina. Tollal sellelt erialalt, mida mina õppisin, siis oli muusikapedagoogika, oli väga keeruline nii-öelda teise ministeeriumi alluvusse tööle saada. Kalju Rästas oli tollal rami president ja ta aitas ka need bürokraatia keerdkäigud kergemini minul läbida. Ja seega ma võin küll öelda, et Kalju on olnud üks suuremaid mõjutajaid minu eluteel üldse tihti anname hinnangu, võib olla inimese rollile, meie anname inimesele endale seda hinnangut ja suhtume temasse kui rollis. Me näeme, ei näe seda inimestele rolli taga. Nagu ma ennem juba ütlesin, et mul on kaljuga olnud lapsest saadik väga selline hea side ja minu jaoks ei ole tema rollitäitmised olnud. Segavad ma olen alati teadnud, kes seal tegelikult taga on. Nii et ma ei ole pidanud tema ees kunagi midagi varjama. Ma olen võinud temaga rääkida nii häid kui halbu asju. Ja ja olen tulnud talle kaasa. Kui ma olen näinud, kui alustel vahel on olnud just oma rolli täita. Kuulaja jaoks liiga salapärane ei oleks, roll oli ilmselt filharmoonia. Partargi roll, mida ta küllalt kaua kandis. Ja part, orgi roll ja see on see võib-olla läheb minust mööda kuna ma ise partei liige ei ole kunagi olnud. Ja aga kuna rami president inspektor, see eeldab ka administratiivtööd eeldab suhtlemist kõigi nii-öelda alluvate ülemustega. Kõigest sellest tingituna tekivad inimesel sellised sundseisus, kus kus ta ei saa teha nii, nagu võib-olla südametunnistus käskis teha. Normaalne suhe on see, et ülemus on ikka halb. Ei ole jah, üldiselt muidugi ülemus. Jah. Kuigi Kalju puhul sellist ülemuse momenti väga nagu tunda ei olnud. Tema lemmikpöördumine lauljad teiste kolleegide poole oligi laulu end ja see ütles võib-olla sellel kõige täpsemalt ära tema suhte kõigis kõigis RAMi meestesse. Ma tahtsingi küsida, mis roll on koori presidendi, see kõlab väga uhkelt. Kõlab uhkelt. Tegelikult see ei ole üldsegi auamet. Tegelikult see on midagi väga proosalist, midagi väga-väga igapäevast, midagi väga bürokraatlikku tihti. Seal see on juhi töö, see on administratiivtöö eelkõige. Aga muidugi selle töö peale ei satu mitte ainult head bürokraadid, vaid vaid vähemalt rami puhul on see küll olnud, nii et on ka alati sellega kaasnevad liidri liidri iseloom ja liidri vastutustunne. Sa oled päris pull. Istudes. Jah ja ütles siis. Kui see ukse lahti Siis karta on, et kuule Just niisiis siin just. Lesti. Vello Mäeots laulis koos Kalju Räslasega kvartetis ramm kolm selle algusest lõpuni üle 25 aasta. Kui võrrelda Kaljo räästast siin ja, ja reisidel ja veel eraldi RAM kolmereisidel, siis need on nagu kolm erinevat inimest. Ja tähendab, siin oli Kaljo Rästas väga hõivatud. Tal ei olnud kunagi aega mõnusat juttu rääkida, plaani pidada, tal oli aega. Ta vaatas ikka tulevikku ja tegi reaalseid plaane ja sinna sekkaga utoopilisi plaane. See oli tema iseloom. Aga rammi reisidel, noh, seal ei saanud me nii tihti kokku, sest ta elas ühes toas seal ühe ja teisega, mina ei elanud temaga kokku kunagi. Ja selle tõttu meie kokkusaamised olid põgusad ainult kontsert olukorras, aga just kvarteti sõitudel siis me olime nagu üks väikene pere. Ja seal avanes ta kõige mõnusam ini. Seal olid kaugel linnakomiteed ja keskkomiteed ja täitevkomiteed, kus ta pidevalt kellelegi asju ajamas siin Tallinnas käis ja oli väga hõivatud ja ja selle tõttu Kaava tihti väga närviline võib-olla, ja ja ei olnud nagu Mahdieeti inimesesse süveneda. Aga just reiside pääl pani seda tähele, kuidas inimene vabanes kõigest sellest. Sellest. Asjaajamiste koormast ja muutus niisuguseks vahetuks normaalseks inimeseks reisikaaslaseks heas mõttes ja ja siis oli ta kõige mõnusam. Ja meelde jääb see, et noh, siis ta oli väga mõnus ka kontakti võtma inimestega, kuigi tema keeleoskus ei olnud eriti silmapaistev, aga, aga sellest hoolimata ta oma vähese sõnavaraga tegi palju ära. Ja niisugune ma ei ütleks, et lausa tutvumaan aga ikka ikka iga igal võimalusel ikka uusi kontakte luua ja ja inimestega läbi käia ja, ja olla rõõmsameelne ja see oli tema, Kaljo Rästas reistel. RAM kolm reisis väga palju silmatorkavalt palju selle aja kohta ka välismaadel. Kas nende reiside teoks saamisel oligi mingisugune osa ka tema suurel asjaajamisoskusel või oli see lihtsalt hea ja mobiilne ansambel, mida saadeti? Ta oli nii seda kui teist see, mida te alguses ütlesite, see peab ka paika, sellepärast et Kaljo tahtis väga reisida. Me oleme laulnud Baikali taga raudteetunnelites ja me oleme laulnud siin ja seal kõige võimatumates võimalikes olukordades. See ei ole kunagi hea meie laulutahtmine eesotsas kallurastasega oli muidugi fantastiline, sest meie keeldunud kunagi laulmas pärast me reisil olime. Ja Kaljo teame, siis tema eesmärk üldse oli ainult laulda võimalikult palju hommikust õhtuni kas või ükskõik. Kas kooriga ansambliga või solistina? Ja laulda ja küllalt tihti jäi mulje, et ega noh, arvatakse, et ta oli sageli rahahädas, sest ta ei olnud kokkuhoidlik inimene. Et ta võib-olla selle raha pärast ei ole õige. Üldse minu arvates suhtutakse inimestesse pealiskaudselt ja ei süveneta. Inimesesse süvenemine on eriline oskus, mida ei ole antud kõigile. Ja eelkõige luuakse selline pilt, et ahhaa, miks ta nii palju laulab, järelikult ta on ahne, tahab, vajab raha taga. Noh, ta ei öelnud rahast ära. Aga eelkõige tema auahnus seisnes selles, et tema tahtis kuulus olla, tema tahtis igal pool esineda. Aga see on artisti puhul täiesti loomulik. Et kas ta oli hea huumoriga mees või oli ta väga tõsine? Tema pidas lugu naljast, kuigi ta ise ei olnud anekdoodirääkija, vaid tema oli selline lugude rääkija mis olid olnud reisidel või, või temaga juhtunut kus tahes. Ta oskas neid nii ilusasti rääkida, et harva märkasid milla, ta läks üle nii-öelda blufile, selles mõttes, et loost saaks lugu, sest et noh teame ju, et ega tõsielulood nad ei ole päris lood, nendel jääb kuskilt midagi puudu. Ja selleks, et see lugu saaks looksis, Kaljo oskas väga osavalt sinna natuke juurde lisada pisut bluffi, et asi oleks tõepärasem, nagu öeldakse. Aga anekdootide rääkimine ei osanud rääkida, rääkis meil jälle keegi teine. Kui teil oli igati tööjaotus kvartetis mitte ainult häälte poolest, vaid ka Telefon jagatud jah, meil meie sõidude ja üldse meie koostöö ei olnud kunagi selline selline noh, ülitõsine ja vaevarikas ja mis ta kõik oleks võinud olla teisel juhul, kui ei oleks olnud sellised tüübid. Aga noh, me teame, kes oli Ivar laide, milline milline huumorimees igas olukorras ja just hetke huumorimees. Ausalt öeldes küllalt tihti need need naljad seondusid Kaljoga, sest Kalju oli väga lepliku, Ivar tema kulul nalja viskas, aga need olid heatahtlikud naljad, need, see oli selline tandem. Milline siis moodustas ühe niisuguse teatava nalja, nalja noh, liini meie kvartetis, eriti niisugustel istumistele õhtutel millised oli ka palju. Ega ükski kõrgkool ei tee inimesest nii mitmekülgset, vaid see on ikka, mida on antud ja mida kaljurand oli antud haruldane lauljatalent. Aga tal ei olnud antud keelte õppimise võimet või sellist filoloogi talenti ja selle tõttu see, see külg jäi tal sageli tahaplaanile taibanud sellel mingit rõhku, ta läks esinema, ta ei mõelnud esimest kolme lauset läbi ja selle tõttu tekkis tal olukordi, kus tal läks sõnade jooksid mõtest ette ja, ja sealt ei olnud enam pikk maa selleni, et hakati koori seest harjutud inimesega oma poiss võidiooaasida. Aga Ta tegutses tõsiste asjadega ja tegi tegi suuri suuri teeneid, osutas meeskoorile. Selle laulja talendi kõrval veel, mida me teame? Tol ajal Araabia lääne saame. Vääris Alawis. Tarmo Eespere, pianist, ansamblipartner. Peale konservatooriumi lõpu 82. aastal sidusin 10-ks aastaks oma oma tegemised meeskooriga ja siis algas ka regulaarne koostöö Kõllu Räslasega. Ja, ja see kestis nüüd tõesti võib öelda. Viimased nädalate nii. Meil oli viimane kontsert, kus me koos esinesin, esinesime, oli täpselt kolm nädalat tagasi talveaias. Ja olidki plaanid tehtud ka edaspidiseks. Novembri lõpus detsembris oli planeeritud samuti neil mitmed esinemised nii koduvabariigis kui ka Soomes. Nii et siis, kui teie ühine töö algas, teie olite siis alles värskelt lõpetanud. Temal oli 25 laulu aastat selja taga. Ja selles mõttes oli, oli muidugi minu jaoks väga hea sattuda koostada tegema sellise inimesega, kellel oli suured lavakogemused. Eks kindlasti midagi sai õpitud, nendest midagi võib-olla üle võetud ja üleüldse 10 aastat trammis loomulikult andis väga palju kontakte mulle kontakte just välja kujunenud muusikutega kelle tõesti just praktiliselt iga inimese juurest on midagi võtta üle või vähemalt tunnustada seda. Kuidas teine inimene on tõesti kontserdiprogramme, koostab, millist repertuaari ta laulab väga palju tõhusa erinevat repertuaari läbi mängitud, et selles mõttes oli see õnnelik aeg rääkida kui lauljast. Kui soololauljast siis temaga oli tõesti väga kindel oli koostööd teha. Ja tema energia sütitas tihtipeale ennast tegema selles mõttes, et ta alatihti käis välja ikka uued ideed. Mida teha, kuidas teha, leida esinemisvõimalusi. Et selles mõttes oli temaga töö tõesti huvitav? Jaa, väga kindel partner oli tema selles mõttes, et kui me midagi plaani võtsime siis kui me selle praktiliselt alati realiseerisime. Et tema poolt äraütlemisi ja tuli küll üliharva Narva. Ja praktiliselt see oli, ma mäletan aastaid tagasi öeldud sõnad, et ainult üks võib siin ilmas vahele astuda ja katkestada meie kontserttegevuse ja paraku see nüüd on juhtunud.