Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja ning täna rahva teenrid jälle nädala sündmusi kokku võtmas ning oleme täies koosseisus. Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht Lauri Hussar. Vikerraadio lihtne toimetaja. Aga aga räägime täna loomulikult nii julgeoleku teemadel, päris palju keskendume majanduse ja ettevõtlusega seotud teemadele, pisut tuleb jutuga pensionidest. Ning kui aega üle jääb, siis räägiks ühest krundist siin Tallinnas maarjamäel, mille üle on üsna elav arutelu tekkinud. Aga enne kui me hakkame rääkima sellest, mis eestlasi on sellel nädalal ehk võib-olla kõige rohkem puudutanud, ehk siis meie välismissioonidest. Ma puudutaks Neeme sinuga seoses ühte teemat. Nimelt sa käisid sellel nädalal ajalehtede kongressil, kus arutleti ka selle üle, et kas paberlehtedel on siis tulevikku või ei ole, et vaadates seda paberlehtede kihti, mis on meil siin laual, siis ma peaks ütlema, et täna on veel kõik hästi, aga kas ka homme? Jah, et käisin tõepoolest, tegemist on siis sellise üritusega, mille ametlik nimi on European News piparkongress siis Euroopa ajalehtede kongress ja põhimõtteliselt on tegemist niisuguse saksa kultuuriruumi üritusega laias laastus sealt nii-öelda välja kasvanud, see on seda selle üks vedajaid Norbert Küpper, kes on Düsseldorfis pärit saksa lehe disainer ja ja niimoodi sellise läbi sellise visuaali tegelikult on ta jõudnud sellise selliste suurte põhimõtteliste konverentside, nii kus siis arutatakse tõepoolest seda, et milline on on siis meie aja ajakirjanduse tulevik ja ja kui sa küsisid, siis ma vastaks sellele küsimusele nii, et, et maailmas on igasuguseid näit teid ja kindlasti need, kes seal valiti parimate hulka. Võin öelda näiteks, et Euroopa aasta ajaleheks siis seekord valiti Hollandi päevaleht Volksgrand. Ja kui, kui kuulata nende kogemusi, siis, siis on, on nii, et et maailmas otsitakse sarnastele probleemidele lahendusi, need probleemid on samad, mis siin on Eestiski, ärimudel. Töötab, äri, ärimudeleid otsitakse nii-öelda uus ja, ja lahendusi leitakse, aga paberlehte ei ole veel surnud. Paberlehte ei ole kindlasti surnud, seal oli muide ma võin lihtsalt vahemärkusena veel öelda, et Volksgranti asepeatoimetaja Pieter Glock küsis inimeste käest, kõigepealt küsis, et kas 10 aasta pärast ilmuvad paberlehed, siis oli kätemets, siis küsis, kas 30 aasta pärast tilguvad siis hakkasid käe peal olid ebalevad sellised aga, ja ikkagi väga vähe käsi juba, et ka 100 aasta pärast ilmuvad lehed ja tõstis ise esimesena käe. Mina pressin kõge. Aga tegelikult see näitas pigem seda, et sellesse siiralt, mida ta teeb ja, ja ma arvan, et põhijäreldus oli ikkagi see, et hea ajakirjandus läheb edasi nii või naa Aivar hellaks kohe tuju paremaks. Ja aga ma ise mõtlen, et kui mina oleksin pidanud kätest, mis ma ei oleks julgenud 10 aasta puhul kätt tõsta, et kindlasti mingis vormis paberlehel info läheb edasi ja riigiti on see erinev. Aga ma arvan, et 10 aasta pärast on ikkagi see nii-öelda veebimeediakasutus plahvatuslikult suurem kui praegu. Lihtsalt küsimus on, et kuidas sealt raha saada ja, ja see teeb meid, ei tähenda seda, et lood läheksid pealiskaudsemaks ja kehvemaks, vaid vaid lihtsalt muutub see vahend, millega saab ajakirjanike tõesti üle. Vaata et on see siis mobiiltelefon, tahvelarvuti, laptop, ükskõik mis veel. No just, ma ju ütlesin, et hea ajakirjandusse läheb, läheb edasi, nii või naa, aga, aga ma ütlen, et see on selline, selles mõttes selline leheajakirjanikke jaoks ohtlik teema, et me võime väga lihtsalt rääkida siin selle saate täis. Sellepärast et powerlehtedega seoses on siin juba Eestiski väga-väga huvitavaid arenguid toimumas ja ma ei pea silmas siin nüüd niivõrd vaid ma pean silmas munitsipaallehti, aga ma olen sellest juba korra siin saates rääkinud ja ma arvan täna. Kuule, äkki ma peaks ütlema, et see paberikrabin on kõrvadele ikka muusika eest, nii et, et jääme täna nendele paberlehtedele veel truuks ja ma avan tänase Postimehe ja Postimehe neljandal ja viiendal leheküljel on üks pilt, mis võiks vabalt kandideerida aasta pressifoto nominendiks. Ja foto autor on Hannes Võrno Eesti teabeohvitser võist afganistani viimase viimases missioonis, kui sest kui 17 lõpetas missiooni, hakkas koju tulema, täna on Eesti poisid juba kodus ja ja võiks nüüd täna natukene rääkida siis nii sellest Afganistani missioonist kui ka sellel nädalal alanud Kesk-Aafrika missioonist, sellepärast et et kindlasti on see väga paljudele inimestele korda läinud ja kui me vaatame ainuüksi nende Eesti kaitseväelaste hulka, kes on Afganistani missioonist läbi käinud üle 2600 Eesti kaitseväelasi sisse väga muljetavaldav hulk. Ja, ja kui ma vaatasin afganistani missiooni kohta ka laiemalt, et mis oli siis afganistani missiooni eesmärk, ehk siis see eesmärgipüstitus, miks Afganistani mindi siis oli see sõnastatud toona ja ka ja ka missiooni lõpus tegelikult selliselt, et tagada turvalisus kogu riigi ulatuses. Et terroristidel ei oleks riigis enam kohta. Ja, ja täna me võime siis vaadata seda olukorda selliselt, et ühelt poolt al-Qaedaga on saadud hakkama, ehk siis see, mis oli meie NATO liitlasel, USAl kõige rohkem pinnuks silmas al-Qaedaga on suudetud hakkama saada, aga Taliban, kes siis on selline kohalik? Ma ei oskagi öelda, kas ta on siis selline terroristliku võimurühmitus või, või kuidas teda määratleda, siis nemad on ikkagi jätkuvalt aktiivsed ja suudavad seda olukorda ka destabiliseerida, aga, aga, aga siin on põhjus ka selles, et et suuresti on neil alati õnnestunud pakku pugeda Pakistani ja siis sealt uuesti Afganistani tagasi tulles oma tegevust aktiviseerida, nii et, et mõneti selline piiriülene koostöö Pakistaniga ei sujunud väga hästi ja seetõttu On Taliban suutnud ka oma oma tegevust vähemalt siiani elus hoida, aga aga päris mitmed eesmärgid, mis selle missiooniga seoses said võetud, on ikkagi täidetud, nii et me võime öelda, et kuigi see oli NATO missioon päris suures osas siiski selle missiooni puhul võib tuua välja ka edulugusid. No sa läksid selle jutuga nüüd selliseks suureks ja üldiseks ja kindlasti ma arvan, et lähtepunktiks võib-olla see ongi õige. Aga kui mõelda selle peale, milline oli arutelu siin Eestis, kui Eesti saatis oma jalaväekompanii sinna ikkagi juba suurendatud koosseisus, mäletatavasti Eesti alustas ju. Alustasime aastal 2003 juba noh, väga väiksearvulise demineerimismeeskonnaga. Muuseas, eile tuletati meelde, et, et kõigepealt käisid Afganistanis ka Eesti päästjate demineerijad, nii et enne seda, kui Eesti kaitseväelased jõudsid Afganistani, olid, olid seal kohapeal juba tegutsenud Eesti päästeameti demineerida. Täpselt sellest ma rääkisingi aasta 2003 ja, ja kui aga, kui mõelda selle peale, et millised olid, millised olid Eesti eesmärgid, miks, miks me sinna läksime ja ja kui võrrelda, nüüd ütleme praeguse ajaga, kui me arutasime siin seda Kesk-Aafrika vabariigi missiooni, siis me olime tunduvalt teadlikumad, need küsimused olid tunduvalt detailsemad, täpsemad avalikkuse analüüs oli tunduvalt parem, tooname ikka väga palju, küsisime emotsionaalset, miks ja tegelikult see tuumikküsimus on ikkagi see Eesti julgeolek, Eesti julgeolek, see on, see on see, mille, mille pärast millegipärast Eesti sinna läks. See julgeolek võib väljenduda siis noh, meil on siin aja jooksul räägitud sellest ja et Afganistan on ju ikkagi üks narkokaubanduse suur pesa olnud läbi aegade, see on siis selline igapäevane tänavaturvalisus, aga eeskätt nagu julgeolek, meie nagu riiklik julgeolek ja et, et kuhu me kuulume, kellega koos oleme, kuidas me ennast tõestama. Ja, ja ma arvan seda, et Eestile on olnud see kogemus väga, väga, väga valus ja me oleme need me võime siin neid statistikaid teha absoluutselt igatepidi need nii-öelda per capita ja panna panna kõik kokku need need ühele mingile diagrammile ja mõelda, et kui palju me siis kaotasime, üheksa langenud 103 haavatut. Et see on Eestile, noh, see on Eestile tegelikult tohutu kaotus. Aga see kogemus nagu ütleb seda, et, et tegelikult reaalselt Meil on olnud seda vaja. Ja praeguses maailma julgeolekupoliitilises olukorras näeme kuidas tegelikult noh, see, see, see on meile nagu ikkagi ühesõnaga, et, et ka ohvrid, nii valus kui see ka valusat, kui see ka ei kõla, need ohvrid on siiski ka olnud asja asja eest langenud. Ja et võib-olla kui, kui see veel siin aastaid tagasi oli sinna abstrakt nagu selline, et noh, et mismoodi siis need missioonid aitavad meie julgeolekut parandada, et siis ma arvan, et need viimased sündmused nüüd see, see koostöö NATO suunal Eesti ja teiste balti riikide puhul, et noh, see on näidanud seda, ei võtnud neid vastuargument teede mõju vähemaks, et, et kas me peame neil missioonidel osalema või mitte. Aga noh, kogu selle afganistani teema puhul, et et kui nagu mine neile üldisemaks, et siis ikkagi noh, küsimus on selles, et, et kui sealt NATO vahel välja lähevad või, või ütleme, neid kõvasti vähendatakse ka osa eestlasi jääb ju sinna koolitama ja nii edasi. Et siis, mis Afganistanist edasi saab, et kas noh, paljud näited paljude riikide näited on, on näidanud, et toimub nagu selline tagasiminek mingi aja pärast, et ei suudeta sellist demokraatlikku ühiskonda üles ehitatud, toimub korrumpeerumine sedasama narkoteema, et on, mis on teadmata, et kui sügavalt on sinna sisse juurdunud ja, ja kas ikka ütleme, Afganistani poliitiline juhtkond tahab sellega võidelda ja nii edasi, et, et noh, ma arvan, et see on nagu hästi oluline, et, et me ei peaks sinna mingi aja pärast tagasi missioonile minema. Et tõenäoliselt seda peaksid, lääneriigid tegid jälgima, üritama mõjutada aga see pole enam sõjaline mõjutav Hetkel on muidugi väga suur küsimus selles, et nad nad peavad, kui poliitiliselt, et siis üks suur proovikivi on see, et, et neil ikkagi õnnestuks see presidendivalimiste asi korralikult lõpuni viia tuleb uus president, praegu praegune president teadupärast ei ole ju käsi löönud selle selle koostöö osas, mida tahetakse edasi teha, NATO'l on nii-öelda nagu või ütleme siis laiemalt ka liitlastel on siis nagu plaan selle selles osas, et kuidas see aitamine võiks edaspidi välja näha ja ja, ja kindlasti see kindlasti riik seda vajab, aga nad on üsna kindlad, et selle uue uue riigipea ka see, see plaan õnnestub, et ja sellise sellisel juhul on ikkagi lootust, kuna noh, ütleme kuigi, kuigi ütleme nii, et, et seal on ikkagi ju kohutav korruptsioon ja see, see riigi majanduslik ka ei ole, kuigi öeldakse, et on tugevamaks läinud ja mis iganes, aga pole ju olemas. Aga samas sellises sotsiaalvaldkonnas, meditsiinis, hariduses ka muuseas infrastruktuuri osa saab nagu edasiminekuid ja ma arvan, et see kõik kindlasti mõjutab nagu positiivselt ikkagi kokkuvõttes. Kui sa ütlesid siin, et viimase aasta jooksul on Eesti inimeste peades toimunud mingisugune muutus, siis me võime ju, kui ma seda natukene lühendada, seda perioodi viimase paari kuuga on, on meie mõttemaailm oluliselt muutunud, ehk siis Venemaa agressioon Ukrainas Krimmi okupeerimine on inimesi sundinud ka oluliselt avaramalt. Ta nendele ülemaailmsetel ei julgeoleku küsimustele vaatama. Ja kui te meenutate, milline diskussioon ka siinsamas stuudios toimus enne Kesk-Aafrika missiooni otsuse langetamist, see oli vist sügisel november, Ma pakun siis täna esitatakse oluliselt teistsuguse küsimuse. Jah, Kesk-Aafrika missiooni puhul me räägime sellesse, on Euroopa Liidu missioon. Prantsusmaa on selgelt juhtrollis selles missioonis. Ja, ja nüüd on ikkagi ühelt poolt ka küsimus selles, et miks Eesti seda kõike kaasa teeb, aga samal ajal on, on välja toodud järjest rohkem ka neid argumente, et ühelt poolt meil on ikkagi väga palju professionaalseid sõdureid, kellel on vaja rakendust, et nad oleksid pidevalt pidevalt vormis emissioonil olek ja genotsiidi ärahoidval missioonil olek on, on üks võimalus, kus nad peavad tõesti neid osapooli omavahel lahutama, et me ta üksteisele kallale ei saaks minna. Et, et kindlasti selline võiks, võiks olla ka nende professionaalsete oskuste lihvimisel ka edaspidi suureks abiks, et ma, ma arvan, et siin on väga mitu punkti, mis räägivad selle Kesk-Aafrika missiooni kasuks. Jah, see missioon on, on oluliselt väiksem ja siin on räägitud ka sellest, et et see on neljakuuline ja et, et selle missiooni eesmärk, kui on hoida ära humanitaarkatastroof ehk siis väga suuresti ka humanitaarabi jagamisega on see missioon seotud, nii et siin on väga selge erinevus võrreldes Afganistaniga, kus mindi ikkagi võitlema terroristidega. Antud juhul see kesk Aafrika missioon on pigem rahutagamismissioon. Aga jah, mis ma, mis ma just silmas pidasin, on see, et, et võib-olla sel ajal, kui me arutasime siin üldse näiteks Afganistani missiooni üle, siis see maailm ütleme, see maailm. Me rääkisime toona sellistest terminitest üleilmastumise ja nii edasi, me alles nagu, nagu tajusime. Et kuidas, kuidas see meie positsioon nagu üldse olema saab, selles, selles maailmas sellel kaardil, et mõtestasime neid asju natukene teistmoodi nüüd iga iga uue missiooni puhul, et ükskõik milline on siis selle see eesmärk. Me oskame tegelikult esitada kindlasti palju, palju täpsemalt, täpsemaid küsimusi oskab ennast paika pannud, see on üks asi, teine asi on see, et minu meelest see koostöö erinevate erinevate riikidega nagu näiteks on nüüd Suurbritanniaga olnud Afganistanis, nagu nagu prantslastega on ka muide maalis, eks ju. Et et see on, see on ikka ikka väga-väga tähtis. Seda, et meie ettekujutus julgeolekust on väga kiiresti muutunud, sellele juhtis tähelepanu ka NATO peasekretär Anders Anders Fogh Rasmussen, kes sellel nädalal siis käis Eestis kahepäevasel visiidil. Ja kui ma hakkasin mõtlema, et millised on olnud minu kokkupuuted Anders Fogh Rasmusseni ka siis ma pean ütlema, et Anders Fogh Rasmussen on olnud alati kohal Eesti jaoks olulistel hetkedel. 2002. aasta lõpus, kui Kopenhaageni tippkohtumisel otsustati, et Euroopa Liidu liikmesriikide liitumispaketid ja kus oli veel see lõplik otsustamine, millal, kuidas, kes liituvad siis Anders Fogh Rasmussen oli toona Taani peaminister ja eesistujamaana vedas ta kogusedatis missiooni ja me mäletame kõik väga hästi seda kuulsat dokumentaalfilmi, kus siis dokumentalistid said läbirääkimistele väga lähedale, kus siis taanlased arutlesid isekeskis, et, et ega me ei tea, mille alusel me liikmesriikidele midagi pakkuma, see on täiesti suvaline. Aga, aga tänaseks on see siiski väga selgetele alustele välja joonistunud ja, ja toona võib-olla see oligi pisut emotsionaalne. Aga aga see, et Anders Fogh Rasmussen toona seda ka väga jõuliselt vedas, lõppes sellega, et see laienemine sai siis pisut rohkem kui 10 aastat tagasi aset leidma ja nüüd on Anders Fogh Rasmussen, NATO peasekretär on väga oluline hetk ja, ja Eesti jaoks ka selles mõttes ajalooline hetk, et meie julgeolekut on Eestisse tulnud tagama NATO õhujõud, NATO õhudessantüksusi ja räägitakse, et neid üksusi tuleb veel ja ma saan aru, et NATO kaitseplaanidesse kirjutatakse veelgi suurem heidutus sisse, nii et et praegu me võime küll öelda, et Eesti jaoks olulistel hetkedel on Anders Fogh Rasmussen kohal olnud. Mis taanisse puutub, siis minu meenutatakse hea sõnaga Uffe Ellemann-Jenseni, kes siin Lennart Meri konverentsi ajal intervjuusid jagades ka sellist furoori tekitas ja, ja ta on ikka ikka üks üks võimas kuju, kes kahtlemata on Eestit, et rahvusvahelisel areenil nagu ka päris kõvasti toetanud, aga mis Rasmusseni puudutaks siis tegelikult kui täpne olla, siis tegemist on lahkuva peasekretäriga, sellepärast et Jens Stoltenberg asub juba sügisest ametisse ja ütleme nii, et suhteliselt varakult on juba ära öeldud. Ja ära otsustatud, kes tema järeltulija siis on selles mõttes mis, mis Rasmusseni puutub, siis tema ta oli ametist siis 2009.-st aastast ja, ja kui mõelda seda, et ta tegelikult kogu aeg ta, ta on päris palju avalikult esinenud mida, mida on talle isegi ma olen siin lugenud, et vaatlejad on talle nagu ette heitnud mõnikord, et et noh, et, et rohkem nagu sellist diplomaatiat ja nagu ja vähem vähem esinemisteks, et sest seda nende avalike esinemiste läbi, et praegu noh, praegu võib seal näha, et tema esindas ikka kogu aeg sellist retoorikat, et et noh, et Venemaa ei ole NATO vaenlane ja et NATO ei ole Venemaa vaenlane ja teeme koostööd ja sellist asja, aga aga jah, nüüd nendes nendes viimastes intervjuudes, mis ta siin ka Eestis andis, noh, on, on näha, et et et kui, kui ongi olnud mingisugust soovmõtlemise laadset asja, siis see on nagu lõppenud. Kuulge, aga vaatame piiri taha ka eile tähistati siis teise maailmasõja lõpu 60 kaheksandat aastapäeva, toimusid siin mitmesugused paraadid nii punasel väljakul kui ka Krimmis. Ja kui päev varem, Venemaa president Vladimir Putin käis välja üsna segased seisukohad, mis olid seotud sellega, et presidendivalimised Ukrainas on samm õiges suunas. See nii-öelda separatistide referendum, jutumärkides tuleks edasi lükata ja et Vene väed on piirist eemale tõmmatud, et siis eilne päev tõi siin tõenäoliselt väga paljudele uuesti selguse majja, et et ega see Vladimir Putin nüüd väga tõsiselt kõike seda, mida ta ütles, ei, ei mõelnud ja me teame seda, et Vladimir Putinil on kombeks ka viimasel ajal valetada et Vene väed on jätkuvalt Ukraina piiril ja ei ole sealt kuhugi liikunud. Ja referendumi osas on ka separatistid ise öelnud, et nad kavatsevad selle ikkagi homme läbi viia, nii et siin võib oodata üsna teravaid arenguid. Kui me vaatame ka, kuhu see raskuspunkt on läinud Mariupolis, siis siis kindlasti võib sarnaseid provokatsioone võib-olla lähiajal oodata veel mujalgi, nii et, et mitte mingisugust sündmuste tee eskaleerumist ei ole aset leidnud. Ja, ja kui nüüd vaadata seda, et, et mis on siis justkui nagu Venemaa huvides, siis kui vaatame nüüd laiemalt seda rahvusvahelist seisukohta, mis Venemaa käitumise suhtes on kujunenud, siis ega Venemaa huvides täna ei olegi seal nende sündmuste eskaleerumine, sellepärast et kui need sündmused eskaleeruvad, siis hakatakse Venemaale esitama küsimust, et aga te peate nüüd okupeeritud Krimmist ka lahkuma ja see on küsimus, mida Venemaa enam endale esitada ei, ei taha või ei, või luba. Sellepärast et eilne päev näitas ju väga selgelt, kuidas Vladimir Putin käsitleb Krimmi täna nüüd ja edaspidi ja see lendamine, grimmi ja esinemine ning kõne seal ju pani, pani sellele väga selge pitseri peale, nii et siin ei ole enam kaksipidi mõtlemist, et tõenäoliselt edaspidi, kui me räägimegi Krimmi okupeerimisest, siis kõik sõltub nüüd sellest, et milliseks kujuneb see lääne ühiskonna edasine edasine hoiak ja seisukohavõtt ja lääne poliitikute selgroog. Ma vaatasin, et kes siis neelasid selle Vladimir Putini konksu alla nende segaste sõnumitega seoses, siis ainult Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier hakkas kohe rääkima sellest, et võib-olla nüüd see on ikkagi võimalus pingete teeskaleerumiseks ja nii edasi, aga, aga valdavalt oli seisukoht Putini käigu suhtes ülimalt skeptiline ja kahtlev. Ja, ja meil ei ole mitte mingisugust alust oletada, et Putin midagi väga tõsist ka oma sõnadega silmas pidas. Aga tegelikult putin väga palju noh, ei, ei muutnud oma oma sellist nagu suhtumist või seisukohta, et seal ei ole. Küsimus on selles, et ta ütles, et lükake see referendum edasi. Mis puudutab Ida-Ida-Ukrainas. Et, et tegelikult ju ütleme lääneriigid siis ikkagi ootavad seda, et sellist referendumit üldse ei tule praegusel praegusel hetkel ja ei pea seda, seda küsitlust nagu legaalseks või seaduslikuks. Ja mis puudutas siis seda kiitust, et need presidendi, et Ukraina presidendivalimised, mis on 25., eks et on nagu samm õiges suunas, siis seal tuli ka selline Jesper stiilis, et aga siis te peate tegema seda, seda, seda, et selles mõttes noh, ütleme, sakslaste reageering oli, oligi võib-olla üllatus, ütles täpselt, et neelasid konksu alla, kui võib-olla see oligi noh, ütleme Venemaa eesmärk, et tekiks, tekiks siis lääneriikide omavaheline nagu debatiga või et osad oleks asutatud, asuks toetama, teised teised mitte. Krimmi puudutab siis ma arvan, see sealne kohalolek kas või need kaadrid sellest nii-öelda paraadist, mis siis vastu, et, et see ikkagi näitab, et Venemaa peab Krimmi enda omaks ja ma arvan, et ka lääneriigid selles mõttes on sellega nii-öelda leppinud. Aga lihtsalt see retoorika saab olema see, et nad seda ei tunnistanud, sedasama, mida ka NATO peasekretär siin Eestis olles, olles nagu välja Seal on, on, on, on sõjalised provokatsioonid ja ma ütleks, et on sõnalised provokatsioonid Euroopal peaks jätkuma tegelikult tark, kust neid asju natukene siukse kainema pilguga vaadata ja neist asjadest läbi näha, et millele reageerida, kuidas reageerida ja millele tasuks reageerida. Aga muidugi Euroopas on selles mõttes. Kui, kui kui keegi arvab teistmoodi, siis no hea küll, aga mina arvan seda, et Euroopas on selline väga suur soov näha, et see business as usual, et see tavaline nii-öelda situatsioon taastuks mingisugusel mingisugusel moel ja selle, see võib tõesti olla nii, nagu sa ütlesid, et retoorikas siis jäädakse ütlema, et me ju ei tunnusta seda kunagi saanud nõndanimetatud referendumite ka seda, seda annektsiooni, aga samal ajal samal ajal ikkagi ikkagi üritatakse jõuda sellises situatsioonis edasi tegutseda. Muidugi võib juhtuda, et siiski mingisuguse aja pärast, et see ollakse, ollakse silmitsi sellega, et et Ta tuleb seda, tuleb seda maailma nagu natukene natukene teistmoodi nägema hakata ja, ja, ja aga ma arvan, et see kõik võtab aega, see võtab kõik aega, sest et siin need vahepealsed ajad on olnud päris teistsugused. Nojaa, aga me peame juhtima tähelepanu sellele, et ka Venemaal toimunud mentaalne muutus, et selline selline rahvuslik ma nimetatakse lausa natsionaalne vaimustus sellest, mis on toimumas ja ja, ja võib-olla ka sellised soovinistlikud ala alatoonid kõiges selles, mida me seal näeme ja siis veel sinna juurde veel selline Nõukogude ihalus, sellepärast et meenutame, mida Putin eile ütles. Ta ütles, et teine maailmasõda oli nõukogude rahva suur võit. Ja, ja nüüd, kui, kui vaadata ka, millised on need meeleolud, siis ma leidsin ühe Levada keskuse uuringu, see on siis EMORi laadne selline küsitlus ja sotsioloogiliste politoloogiliste küsitluste tegemise tegemise. Et ettevõtmine ettevõtte, ta on küll vist pigem mittetulundusühingu vormis, aga ta teeb väga põhjalikke küsitlusi Venemaal ühte ühte aprilli lõpus tehtud küsitlus 1600 küsitletud üle kogu Venemaa. Ja, ja siin on esitatud ka küsimus selle kohta, et kas soovitaks siis et, et Venemaa laieneks nendele territooriumitele, kus asuksid kompaktselt, et või kus asuks kompaktselt vene keel, vene keelt rääkiv elanikkond ja 73 protsenti ütleb pigem ja ehk siis üheksa protsenti on täiesti kindlad, 41 protsenti on, on jah, ütleme seal 23 protsenti on pigem jaht. Et see on ikkagi märkimisväärne protsent ja samal ajal ka selliste Nõukogude Liidu laadset Euraasia liitu, kuhu kuuluksid endised Nõukogude liiduvabariigid, seda toetab siis kopp, Kuu, kolm, 66 protsenti 65 protsenti vastanutest. Et ka ka sellele on ikkagi ligi kahe kolmandikul ine toetus olemas. Ja, ja need on, need on kindlasti märkimisväärsed numbrid ja kui nüüd vaadata, et, et selle küsitluse alusel ka seda, et millised on siis need euro endised Nõukogude Liidu vabariigid, kus siis kõige rohkem rikutakse venekeelse elanikkonna õigusi, siis täna on esikohal Ukraina. 62 protsenti vastanutest leiab seda, Läti on 53 protsendiga teisel kohal Leedu kolmas, 48-ga, Eesti neljas 46-ga ja Eestile järgneb gruusia 25 protsendiga, et me oleme ikkagi sellises auväärses esinelikus, selles selles Venemaa tõenäoliselt suuresti ka propagandamasina loodud loodud kujutluses, aga, aga, aga see Levada keskuse küsitlus ise näitab juba seda, et millised on Venemaal täna levivad meeleolud ja, ja kui me nüüd vaatame ka seda, et kreml üritab ikkagi vastata ka sellele avalikule arvamusele, inimesed oleksid rahul. Juhul isegi kui siin nüüd majanduse halvenedes nende elujärg Peaks kehvemaks minema, siis, siis ka see võib võib täna ikkagi väga murelikuks teha, et et me, me ei kujuta ette, millised on need arengud veel ja millised on need Venemaa edasised sammud ja, ja kuhu see kõik seoses Ukrainaga võiks, võiks edasi minna. Üks huvitav muidugi nüanss seoses eilse päevaga veel, et Ukraina ja Venemaa ju mõlemad tähistasid võitu teises maailmasõjas ja samal ajal Venemaa retoorika Ukraina suunal on neid üheselt fašistideks liigitab, mis on mis on nagu täiesti täiesti arusaamatu ja, ja noh muidugi me teame, miks nad seda teevad, aga ikkagi ikkagi on seda, seda kõike väga valus vaadata. Ja ma arvan, et see ongi see, et meie seal silma paistame selles küsitlustulemustes, kus Läti, Leedu, Gruusia Ukrainaga, et, et see on pigem võib võtta, et seal on nagu näide Vene riiklikust propagandast, et ja selle mõjust sa ütlesid 1600 inimeste vastu. Ma arvan, et samas peaks Venemaa tõenäoliselt arvestama seda, et regiooniti võib-olla see suhtumine Aga see on regiooniti jaotatud päris laiali, ma usun, et ta on päris esinduslik. Küsitlus. Levado tsenter, ma usun, et valimit koostab siiski päriselt päris hästi nagu usuks seda tulemust küll. Aga mis seal noh, mis on nagu olnud ju ju ka varem, et näha, et, et see populaarsus selliste konfliktide ajal ongi Venemaal kasvanud oma oma juhtide osas ja, ja tõenäoliselt, kui, kui need tulemused ilmsiks saavad, ka need negatiivsed mõjud Venemaale, et tõenäoliselt siis ma arvan, see toetus hakkab vähenema. Muideks, mis on ju ka olnud. Kui me vaatame Ühendriikides, populaarsus, kui on olnud Iraagi Iraaki sisse minek ja Saddami kukutamine edasi, siis ka siis oli ju on alguses olnud nagu selline rahva toetus üleval ja see on seetõttu, et tegelikult ikkagi tehakse väga tugevat propagandat selle, nende otsuste nagu toeks. Et see mõjutab aga mulle endale tundub, et Venemaal on toimunud ütleme, selle Ukraina konflikti tõttu palju tugevam polariseerumine inimeste vahel, et et on, on neid, kes tõesti noh, on on Putini taga Putini poolt toetavad mõtlevadki seda nii-öelda nõukogude liidu mõtteviisi, aga, aga samas tugevnevad ka ka need jõud, kes on nagu opositsioonis või et, et võib-olla noh, pikas perspektiivis. Noh, ma usun küll, et pikas perspektiivis ei, ei ole see, see toetus nii-nii suur, aga see sõltub väga palju äraga sellest samast Ma siiski tooksin veel ühed ühe numbri sellest küsitlusest välja, et et siin küsiti ka küsimus, et kas Venemaa võiks kunagi kauges tulevikus Euroopa Liidu liikmeks saada ja et kas kas soovitaks saada Euroopa liidu kodanikuks, siis siis jah, on vastanud sellisele küsimusele ka või pigem jah, on vastanud üle poole vastane, vahest, ehk siis see on jälle pisut pisut lootustandva number, et 30 33 protsenti on siis selliseid, kes ütlevad, pigem võiksid olla siis ka Euroopa Liidu kodanikud, 17 protsenti on on ütlemas jah, ja kolm protsenti on täiesti kindlalt ütlemas. Tegelikult. On ju nii, et me elame ikkagi ju 21. sajandi tingimustes ja inimesed, et on liikunud palju näinud, paljud tuttavad on palju liikunud, kui nad ise ei ole liikunud, võimalus on ikkagi ikkagi internetti teele, ehkki ehkki see propaganda on tõesti metsik ja selle, see jõuab ka Venemaa riigiaparaat on suur ja võimas ja nad jõuavad ka internetis üht-teist korda saata, millest siin ka aeg-ajalt neid neid neid näiteid on olnud, aga siiski noh, selles mõttes, selles mõttes ma arvan ka, et et see võib-olla ei ole, see ajupesu ei ole võib-olla enam päris nii, noh, see on kindlasti nüüd 21. sajandi valguses hoopis teistsugune, kuigi noh, muidugi need, seda, seda, need on ju mintsa. Küsitluse tulemus tegelikult ei üllata, sellepärast et noh, neid neid märke ja sümboleid siin Nõukogude Liidu hümni taastamine ja noh, see on sihuke sihiteadlik protsess kõik seesama, eks, seesama seesama Georgi linditemaatika, mis, mis on toodud toodud üles, millest võime võime pikemalt rääkida pärast hiljem kui tahtmist on. Nüüd ma pean väikse muidugi täpsustuse tegema, et ma kuna see oli niivõrd väikses kirjas, ma ei saanud seda suuremaks, nüüd ma nägin natuke täpsemaid numbreid, tegelikult on niimoodi, et, et 50 protsenti on väga selgelt seda meelt, et Venemaa peaks laienema nendesse piirkondadesse, mis on siis, kus on venekeelselt kompaktselt rääkivad rääkiv elanikkond. 40 protsenti on neid, kes ütlevad, et, et kindlasti peaks Euroopa Liit või, või mitte Euraasia liit laienema nendesse endistes Nõukogude Liidu liikmesriikidesse ja nüüd Euroopa liidu osas ma pean küll oma sõnad tagasi võtma, et et 20 tegelikult 18 protsenti oleks nõus, pigem olema siis Euroopa Liiduga kodanikud, et siin natukene oma ise vaatasin valesti, aga aga toetus oleks suurem sisalik oleks küsitud, et kas Euroopa Liit võiks liituda klaasiliiduga, et jah, seda küll, et siin nüüd ma nüüd ma sain natukene selle tabeli suuremaks, nüüd ma nägin täpsemalt neid numbreid veel üle. Ühesõnaga, aga, aga see, mis puudutab ikkagi seda, et, et 50 protsenti on neid inimesi, kes ütlevad, et, et väga selgelt Venemaa võiks laieneda nendesse kohtadesse, kus on kompaktselt kohal olev vene keelt rääkiv elanikkond, ehk siis tõenäoliselt on peetud silmas, et võib-olla selles piirkonnas on vene keelt rääkivaid inimesi rohkem kui, kui, kui muukeelseid Küsimusi tuleb igal juhul väga mitmekülgset analüüsida, sellepärast et et Euraasia liit kui selline kehad, kui sa sellise asja paned nagu kuskile, küsitlus veel, et et ma arvan, et kui me küsimine meil oleksin mingid esindajad nendest 1600-st ütles, et kes valimisse kuulusid, siis ma arvan, et väga paljudel nendest oleks väga erinev seisukoht, mis, missugune see Euraasia Liit üleüldse on juriidiliselt majanduslikult nii-öelda poliitiliselt, eks see, ma, see, see on ju praegu selline tegelikult selline hüpoteetiline kehand. Näiteks nii, aga tuleme nüüd koduste asjade juurde ka ja räägime siin pisut koduse poliitika konfliktidest. Europarlamendi valimistest ei ole meil eriti midagi rääkida peale selle, et et Euroopa Parlamendi kandideerijad on aktiivselt mööda Eestimaad ringi sõitmas ja ja võib-olla avaldavad ka lehe veergudel arvamustega laialdast debatti, ma ei ole, küll tähendab. Minu meelest nad kirjutavad sotsiaalmeediat täis ja panevad pilt hästi palju ja. Nii, aga võib-olla üks kui nüüd Eestisse, ma ei tea, kuidas sa mõtlesid edasi minna, aga selle, selle Venemaa teemaga haakub, et et, et võib-olla tagantjärgi on ikkagi väga hea hinnata seda eilset päevaga, mõeldes seda noh, ütleme Andrus Ansipi valitsuse otsust pronkssõduri teema ära lahendada, viia ta tõesti nagu kalmistule mälestusmärk ja kui me vaatame siis siis ka eile tegelikult meil ei olnud erilisi, enam neid pingeid, mis olid siis, kui see, kui see mälestusmärk oli, oli Tõnismäel. Et, et seetõttu nagu noh, mulle tundub, et nagu nagu tagantjärgi hinnates, et et selle otsusega on ikkagi võetud nagu ära ka vene riigi propaganda käest üks üks võimalus Eestit Eestis konflikte. Ma olen osalt sinuga nõus, aga osalt ei ole nõus maa. No ma arvan, et kui Venemaa eriteenistustele oleks huvi, siis nad hakkaksid ikkagi olukorda eskaleerida ja kuna nende huvi on praegu täiesti selgelt mujal ja nad ei jõua peale Ukraina ja Krimmi millegi muuga tegeleda, siis nad lihtsalt selle regiooniga siin praegu ei tegele. Aga kui neil natukenegi vabamad käed anda, siis tõenäoliselt. Ühel hetkel tuleks olla valmis ka selleks, et nad üritavad järjekordset provokatsioone läbi viia, mistõttu ma ma loodan, et Eesti eriteenistused on, on selleks valmis ja tegutsevad ka vastavad. Ma arvan, et nende võimekust ei maksaks siiski kala hinnad, jah, aga aga räägiks natukene kodustest asjadest ja, ja kui ma vaatan, mis Eesti sisepoliitikas toimub, siis kõige teravam konflikt on viimasel ajal välja joonistunud ettevõtjate ja valitsuskoalitsiooni või täpsemalt Reformierakonna vahel. Sellepärast et valitsuskoalitsiooni uut liiget sotsiaaldemokraatlikku erakonda väga palju ei süüdistata selles, mis mis on praegu toimumas, aga ettevõtjatel on ilmselgelt vastukarva kolm asja, mis on nüüd viimase kuu aja jooksul või paari nädala jooksul ära tehtud, ehk siis ettevõtete juhatuse liikmed, Sotsiaalse kaitse küsimus. Kaotati ära nende võimalus saada töötukassast töötuhüvitist, kui ettevõte on pankrotiga lõpetanud peale selle autode käibemaksu teema ja tuhandeeuroste tehingute käibedeklaratsiooni kohustus. No ütleme nii, et et niivõrd teravaid sõnu ettevõtjate poolt Reformierakonna aadressil ei ole mina ammu enam kuulnud. Jah, aga mulle tundub, et kõigi nende kolme teema puhul on, on, on tegelikult, et probleemide kese ongi reformierakonnas ja reformierakonna nagu sellises esialgses ta ütleb, et ettevõtjad ei, ma arvan, et esialgses tahtmatuses mitte asju nagu selgeks rääkida, et noh, see kogu see konflikt algas ju sellest, et asjad taheti teha, härra väga kiiresti neid ei selgitude ja argumenteeritud, kasutati demagoogiat, noh, toodi siia see numbreid, kui palju on ainult autosid ja mingit käivet ei ole ja nii edasi, eks. Ja, ja noh, kui sa oled nagu sellise konflikti tekitanud tekitanud sellise rindejoone siis väga keeruline neid neid pingeid nagu maha võtta. Ja see noh, minu jaoks on ikkagi see kiirustan, võtame selle tuhandeeuroste seaduseks, et mis, mis tegelikult ikkagi ASA ettevõtetele, noh, muutused ja, ja et ei saagi täpselt aru, et kas need muutused on tõesti nagu siin, kas rõivas ütles, et mõni sekund ja, ja asi korras, kasvõi või on, on need probleemid nagu suuremad, et et selles mõttes võiks noh, sellised muudatused teha pikema nagu sellise etteteatamisajaga kui kasvõi see praegune lahendus, et sul on nüüd kuidagi võimalik kellelegi taotleda, et me hakkame tegema aasta pärast, et me nii kaua on ülemineku aeg, et miks mitte ei oleks võinud anda seda kõigile noh, et me saategi aasta otsa ette valmistada, saame proovida, testida ja siis asi käivitub, et siis tulevad võib-olla välja välja need kas siis tulevad välja need riskid, mida kardetakse, või siis need riskid nagu maandutakse säärane diil? On võimalik, et sellisel juhul ei oleks ka olnud sellist suurt protestilaviini, mida me siin praegu näeme ja mis igal juhul minu meelest halvendab tegelikult tegelikult kõike nii laias laastus isegi kaudselt öelda, et ma arvan, et ta halvendab isegi kogu seda ärikeskkonda meie metsade, ärikeskkonna kultuuri, kui nii võib kui, kui nii-öelda tegelikult, et seesama käibemaksuseaduse muutmise eelnõu oli ju ka see, mille siis need, see, see komisjon, mille teenusmajanduse koda on siin ellu kutsunud ja kust nad siis vaatavad, et õigusaktide vastavust siis heale õigusloome tavale pidas eelmise aasta kõige halvemaks nii-öelda eelnõuks või õigusaktiks üldse, eks, et et selle selles osas selles osas oli, oli siis küsiti inimeste arvamust, kui oli siis ka komisjon, kes koos käis. Aga minu meelest see küsimusega laiemalt minu meelest on, on ikkagi pigem selles, et ühest küljest me räägime seda, et me tahame teha kõike nagu, nagu kiiresti ja ladusalt ja ettevõtjatele mugavalt ja ärgitada seda ärikeskkonda nagu liikuma, teisest küljest on see, et, et me nagu tahaks nagu, nagu nagu kontrollida täpselt seda raha ära võtta, aga, aga see ei ole. Seal peab nagu mingisuguse kompromissi selle vahel leidma. Nende rajaga Tele2 on okei, aga ma ikkagi väga turuametnike riik on seal hästi, aga aga öelge mulle, miks peaks ettevõtjal olema tööautod, mis maksab 60 70000 eurot ei peagi olema? Miks tal peab olema ja, ja nii-öelda riigi maksusoodustusega selline auto? Ei, selles mõttes ei peagi olema, et, et ütleme, see, mis nagu autode käibemaksutagastust puudutab, et, et siis see on teema, milles ma arvan, et, et rahandusministeerium nagu rahandusministeeriumi, maksuamet või, või on see siis Reformierakond, et, et ongi õigesti tõstatanud. Aga, aga need põhjendused, mis on nagu välja toodud ekse, et, et miks see ära kaotada või miks seda maksu otsustus vähendada, et need on olnud sellised noh, otsitud sealt kumanud välja soov lihtsalt saada lisaraha riigieelarvesse ja, ja seal tekib see küsimus, et kõiki seesama asi, et kõik on ühe puuga, et, et seal oli see, paneme seal poole, saad tagasi poole, mitte diskussioon, Tuuli. Et see on nagu küsimus, aga et et kust siis riik teab, et näiteks ma täpselt kasutame seda autot poole erasõitudeks ja pool mitte ja nii edasi. Et võib-olla on seal hoopis teistsuguseid teistsuguseid lahendusi või, või kas otsida seletatud härrased probleem ja siis küsida nende samade ettevõtjate organisatsioonide käest, et kuidas me selle lahendame, kas te olete nõus, et see on probleem? Seda, et me selle muudatusega ei tehtud, siin on üks näide, mis sellest aastast nüüd suvest peaks hakkama kehtima töötajate registreerimine, mis tegelikult noh, mida praegu meedias väga palju ei näe, selle üle enam debatti, aga et see on ümbrikupalkade vastu võitlemise meede, et ettevõtted peavad registreerima oma töötajad esimesel päeval ja et saaks selleks, et maksuamet saab kontrollida, et, et seni oli see praktikad, maksavad, läks kuhugi ehitusobjektile, siis oli alati olid kõik olid esimene päev tööl, et nad polnud veel jõudnud ennast vormistada. Kuigi nad võib-olla olid aasta või kaks seal seal firmas tööl olla. Alguses tekitas see ka sellist nagu noh, ütleme nagu vastureaktsioone. Täname noh, sellist nagu suurt debatti sellel teemal ei kuule, see asi läheb töösse, sest tõenäoliselt need hirmud võeti maha. Aga ma arvan, et ka nende autode või selle tuhandeeuroste puhul, et et lihtsalt probleem on selles, et ei räägita. Nojah, teineteiselt teine asi on see, et võib-olla räägitakse hästi, palju autode teema on üldse selline, et seal selline emotsionaalne teema, paljusid paljud autod ostetakse ka ju emotsionaalsete ostudena. Aga ma tahtsin, tahtsin veel seda öelda, et kogu selles retoorikas on mindud ikka minu meelest nagu kohati päris absurdi, et ma, ma mõtlesin, et ma olin pool nädalat Eestist ära ja siis ma tulin ja nägin, et et umbes ettevõtjad ütlevad, et teeme siis umbes automaksu. Mulle tundus see küll nagu selline spinni moodi asi. Et, et ühesõnaga, vihjates nagu siis sotsidele, kes on koalitsioonis ja kes on aeg-ajalt ikkagi rääkinud sellest automaksutemaatikast, ehkki mitte selle koalitsiooni raamides. Aga, aga noh, ütleme nii, et, et see, see läheks ikka nagu päris absurdi. Mina mõtlen, et mina isiklikult küll automaksu ei toetaja ja ma arvan, et see selles kontekstis sellest rääkimine on ilmselt küll täitsa. Pole sellelegi mingi segadus, sest ma olen ise saanud aru nende ettevõtlusorganisatsioonidele, et need tundusid kuidagi valesti, loeti välja või sellest avaldusest või aga nad on nagu tõmbunud Osada nendest tagasi. Tänase tänases meediaruumis arvatakse, et võib-olla tahetigi vahet valesti väljendada. Et tõenäoliselt on ikkagi väga palju kinni ka suhtlemises ja ettevõtjad ütlevad täna, et nad tunnevad, et valitsus käsitleb neid krooniliste petturitena ja see häirib neid kõige rohkem, et võib-olla isegi rohkem kui, kui see, et need eelnõud on, on täna heaks kiidetud. Heakskiitmisel häirib ettevõtjaid see, et et milline retoorika on nende eelnõude puhul olnud. Jah, et saab nagu, ütleme seda muudatust põhjendatakse isegi sellega, et see on nagu petiste vastu, aga tegelikult ta mõjutab otseselt või samamoodi ka neid, kes, kes, kes ei peta, kelle jaoks oleks nagu kahjulik on olemas. Terve see on jälle selline tüüpiline demagoogiavõte, eks, et me toome välja, ütleme, et autode, selline maksusoodustus on probleem, sellepärast et ostetakse, luksusautosid firma nimel. Kui me aga nagu hakkame vaatama, eks, et kui palju siis neid luksusautosid on ja kui palju on sellest firmad autopargist, neid, mis ei ole luksusautodeks, mis on mõeldud töö tegemiseks. Et, et sise, siis võib-olla need numbrid ei ole nii nii nii võrreldavad, et tegelikult ju suur hulk firmade nimed olevatest autodest on mõeldud selleks, et nad ei ole, ainult et juht sõidab, vaid sõidavad ka tavalised tööinimesed, et saaks tööasjad ära tehtud. Et, et see on keeratud nagu selliste tippjuhtide vastu keeratud nende vastu, keda tõenäoliselt ongi paar 1000 nagu liigi on välja öelnud, kes, kes seda kasutavad nii-öelda oma põhimõtteliselt, ostavad firma nimel endale isikliku isiklikuks otstarbel. Mul on selle diskussiooni puhul veel kõrva ja silma hakanud see, et ka eile peaminister Taavi Rõivas justkui juhtis tähelepanu, et ta, et need eelnõud on valminud põhiliselt ikkagi sellel ajal, kui me veel olime koalitsioonis IRL-iga Juhan Parts oli siis majandus ja kommunikatsiooniminister ja et sellel ajal on mõned asjad Tekundad, nüüd viiakse need lihtsalt lõpule. Et selline üsna odav tähelepanu juhtimine sellele, et IRL-il oli ka kunagi võib-olla mingi roll selle asja juures, et noh, et miks te nüüd ainult Reformierakonnaga tegelete, et IRL ka kunagi võib-olla midagi tegi, aga aga kui me vaatame, et ka IRL-i puhul ega IRL vist tuhandeeuroste nende käibedeklaratsiooni kohustuste puhul ka ei, ei olnud ei olnud kohe seda valmis nõus heaks kiitma ka toonases koalitsioonis, et siis siis päris vist päris vist kõiki asju IRL-i kaela ajada oleks antud juhul keeruline. Muuseas väidetavalt. Ma ei ole nüüd seda üle kontrollinud, aga, aga mulle mitmed inimesed eile eile kinnitasid et selle 1000 eurose käibemaksu deklaratsiooni kohustuse puhul on arvestatud märkimisväärseid lisalaekumisi riigieelarvesse ja on välja toodud, et see summa võis olla mitme mitmekümnes miljonis euros. Et ehk siis ka see autode käibemaksuga seoses arvestatakse, et võiks isegi riigieelarvesse laekuda aastases lõikes 40 miljonit eurot juurde, et kui siin juba nii-öelda 40 40 kokku liita, siis riigieelarvesse laekus märkimisväärselt raha juurde. See on see kiirustamise noh, tõenäoliselt üks põhjus, mis on veel selle käibemaksu teemaga fotot teemaga üleval, on Euroopa Komisjoni hinnang, millest Päevaleht sellel nädalal välja tõi, et, et tuleb nõu küsida Euroopa komisjonilt üldse luba jaa jaa. Et aprillist hakkas nüüd tähtaeg kehtima, et Euroopa komisjon esitas lisaküsimusi ja, ja kaheksa kuud on tal nüüd aega aega nagu vastata, et arvatakse, et luba tulevadki. Teeme, aga see võib lihtsalt lükkud aasta lõpetuses jälle järgmise aasta eelarvesse. Aga võib-olla nii palju arvestada, et, et seal on, noh see on nagu robustselt tehtud ja kiirustades tehtud ja võib-olla just seetõttu, et, et raha on vähe. Mis 1000 euroseid puutub, siis ma arvan, et see idee mulle tundub, et need tuhandeeuroste arvete või tehingute deklareerimine, et et see on vist üldse maksuametist tulnud idee. Tei Reformierakonnast, ei IRList ja, ja seal on ikkagi see põhjus on käibemaksupettused, et ainult maksuamet tahaks saada rohkem ja kiiremini infot, et siis panna kinni või tõkestada neid skeeme ja, ja tõenäosuslikus info kuskilt nagu kokku tuleb, siis on võimalik erinevaid IT-lahendusi kasutades neid kiiresti analüüsida ja niimoodi loodetakse petistele jälile jõuda. Ei, no need ratsionaalsed põhjendused on kindlasti hästi tähtsad, aga see minu meelest see üldine foon, et sellega peaks peaks ka tegelema, et kui ikkagi siin käivad mingisugused sellised sildistamise mängud ja sellised selline kohati käib ka otsene vastastikune poriloopimine, siis minu meelest reformierakonnal maksaks nagu sisimas ka sellise asjaga tegelikult natukene tegeleda. Et noh, ettevõtjad ikkagi on, on on ühiskonnas sedavõrd tähtsad, et ei peaks nagu hakkama neid sildistama ja mingisuguste imelike tiitlitega kutsuma, nagu siin vahetevahel on ka ette tulnud, et et see kindlasti ei ole hea ja ja, ja on ju nii, et arvestades nagu Reformierakonna maailmavaadet, siis noh, ettevõtjad ikkagi see on ikkagi üks erakond, kelle, kelle poole nad vaatavad ka rohkem. Kui teiste poole järgmisel nädalal tuleb Riigikogus veel üks huvitav arutelu, sellepärast et arutluse all on apteegipiirangud. Ja me teame, et see saaga sai alguse õiguskantsleri pöördumisest kohtu poole, et tuleks need apteekide asutamispiirangud ära kaotada, riigikohus seda ka leidis, aga leidis. Tuleks täiendav regulatsioon heaks kiita ja nüüd on riigikogu. Peab kiiresti midagi ette võtma, sellepärast et vist juuni teisel nädalal need piirangud kaovad ja, ja öeldakse, et siis justkui nagu kogu apteegindusega seonduv võiks kaosesse paiskuda. No ma ei tea, kuidas sellega nüüd on, aga riigikogus on, on siis ettevalmistamisel üks eelnõu, mis peaks nüüd uuesti mingisugused piirangud jälle kehtestama. Aivar, sa oled seda tähelepanelikult jälginud, et mis seisus asi on? Ja see on nagu jällegi näide, kuidas asjad ühel hetkel läheb nagu väga kiireks, et tegelikult see teema on olnud aastaid juba päevakorral, õiguskantsler on sellega aastaid tegelenud ja, ja ma tean, et alati, kui me küsisime, et kaugel nende asjadega, siis on, räägiti oma loo, moodustada töögrupp ja nii edasi, et ja nüüd, kui noh, on läinud nagu väga kiireks tänu sellele riigikohtu otsusele. Ja noh, mina olen seda meelt, et tõesti neid asutamispiiranguid, et on muutnud nagu selliseks väga absurdseks meil kohati selle apteegiturukorralduse, et neid lubasid, antakse liisuheitmisega, suured jaemüüjad, hulgimüük on, on loonud ettevõtteid, meil on üks nimi, number on siis erinev taga null null üks null null kaks kuni 101 102. Siis nad on seal loosirattas ja, ja nii edasi. Et, et see on nagu absurdne, see tuleks ära muuta ja õnneks riigikohus sellele seisukohale jäi. Aga mis mulle tundub, et kõige olulisem selle, selle eelnõu puhul praegu on, menetluses on, on, on see idee, et lõhkuda ära jae ja hulgimüük ravimi turule, et hoida need lahused. Et siin on nagu vastuargument öelda, et seda ei suudagi, seda ei ole võimalik teha ja, ja seda ei suudeta teha, aga arvan, et noh, on võimalik varjata osaluse ja nii edasi, aga ma arvan, et kui see nõue panna nagu seadusesse sisse ja siis anda kas siis konkurentsiametile või ükskõik kellele, on võimalus seda kontrollida, et, et see on igatahes parem kui, kui loobuda sellest Hulgi- ja jaemüügilõhkumisest lihtsalt selle põhjendusega, et niikuinii me ei suuda kontrollida. No kui me vaatame, mis asi see apteegiteenus ju üldse on, siis mina paneksin sind nagu kolm, kolm sellist punkti, et kõigepealt, et oleks ravimid, et võimalikult kiiresti ja mugavalt kättesaadavad Eestis kõikjal, et oleks nõustumine võimalikult heal tasemel ja et hind oleks võimalikult mõistjad ja kõige selle vahel tuleb selle nagunii reguleeritud turul. Mis seal on, on reguleeritud. Apteegiteenus on meditsiiniteenus isegi siis, kui ta seda seaduse mõttes jalad on meditsiinisüsteemi osa tegelikult reaalselt nende vahel tuleb leida mingi kompromiss ja see, see on see, mille, mille, mille suunas tegelikult tuleks liikuda. Aga vot, ma ei mäleta seda küll, ei tea, et minu meelest see asi on siin aja jooksul ka noh, niivõrd noh, nagu nagu ühes suunas ära läinud, et ma ei kujuta ette, kas see on, kas seda hambapastat niimodi tuubi tagasi toppida saab, see on selline väljend, mida siis mõnikord kasutatakse, kui on selline võimatu missioon, aga ole, oleks hea küll, kui kui, kui selles suunas õnnestuks, õnnestuks kuidagi liikuda, et et, et meil on kolm aspekti, mida ma siin rääkisin, et oleks, oleks välja toodud ja apteegiteenus oleks inimestele nagu, nagu võimalikult hästi vastuvõetav, sest Tartu Ülikoolis on muide ka uuritud seda, et millist apteegiteenust inimesed tahaksid ja noh, need on need aspektid, mida inimesed seal väga selgelt rõhustavad, muuhulgas ka seda, et sedasama ikkagi seda nõustama. Osakaal, aga ma esitan ikkagi küsimus, et kui nüüd ühel hetkel piirangud ära kaovad ja siis võib juhtuda olukord, kus kus suured kaubandusketid üritavad veel tekitada endale kõrvale väikese apteegi ja ühel hetkel Läheme võib-olla ühes suures kaubanduskeskuses viite kuute apteek, kus siis nad omavahel küll võistlevad hinna hinnatasemelt ja, ja see kõik võiks vastata siis sellele, millest sina siin räägid, et saadakse võimalikult soodsa hinnaga need ravimid kätte. Aga samal ajal kui inimesed lähevad nüüd sinna apteeki ostma ja ostavad sealt kõik ära, siis ühel hetkel seal paarkümmend kilomeetrit eemal väikelinnas enam keegi ei osta apteegist sellepärast et võib-olla see kohaliku apteeki ei suuda olla niivõrd konkurentsivõimeline. Ja sellisel juhul see väikelinnaapteek võib sattuda tõsise löögi alla, et kuidas seda olukorda lahendada. No ja siis tekib veel ju veel see uus olukord, eks, et kui need apteeke tekib kontsentreeritud niivõrd niivõrd palju ja siis üritatakse tekitada võimalikult odavat personali sinna sinna, kes ei ole enam, siis selle, selle nii-öelda nõustamise ja selles vallas avaldas niivõrd tasemel Meenutame Tartu Ülikoolis apteekriks õpitakse täna viieaastane. Aga mis on, mis on tänaste seaduste probleem, on see, et kui sa lõpetad ülikooli ära, siis on seal väga keeruline, näiteks alustav TÖÖD appi selles mõttes, et ise pidada apteeke. Sellepärast et see turg on kahe suure Tamra ja magnumi poolt lihtsalt kinni pandud ja, ja kuna nad kontrollivad nii jae- ja hulgimüüki siis kui sa teed oma apteeki, siis läbi nende tingimuste, hulgi- ja jaemüüja vahel, et siis sellega tehakse sulle nii-öelda kiirelt selgeks, et sul on kasulike Ketiga, kas ei ole mitte üks ettepanek, et apteeke ei tohiks mitte ketile kuuluda, vaid apteek peaks kuuluma apteekri, sellest siis apteeker on iga konkreetse apteegi. Omanik sellest nüüd loobuda ja see oli seal eelnõus sees, on väidetud, see pandigi sisse saada mingid teised muudatused eelnõus, et selle üle vaieldakse sunniviisiliselt ka kedagi nagu ettevõtjaks, pole tõenäoliselt mõistlik teha, et et ma usun, et kõik apteekrit või noh, ei ei soovi olla nagu selles ettevõttes rollis, et nad lepiksid ka palgad. Me peame kahjuks lõpetama, aeg on läbi, me ei jõudnud rääkida siin maarjamäe krundistega ka meie pensionidest, aga Kristjan Hänni ettepanek, et inimesed võiksid ise oma teise samba pensionifondivalitsejad olla mu meelest selline, mille üle me võiksime ka edaspidi arutleda. Rahva teenrid tänaseks lõpetavad ja täna olid stuudios Aivar Hundimägi, Neeme Korv ja Lauri Hussar.