Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Minu nimi on Margus Saar. Te kuulete jutus, et on 12. detsember selline aastalõpuaeg ja ja kui võtta see 2004. aasta silmade eest läbi otsida midagi meeldejäävat sellest aastast midagi positiivset märki, siis oli kindlasti laulu- ja tantsupidu. Tänase saate külaline on Aet Maatee, tere hommikust. Tere. Eelmisena. Las ta sügisest laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht juhatasid sel suvel kolmekümmet viit tuhandet inimest. See on suurim inimhulk mis Eestis koos olla võib. Suurim organisatsioon 21 miljonilise eelarvega. Mis sest, et pidutsemiseks. Oled sa maha rahunenud ja rahul. Jah, ma arvan, et on põhjust hästi rahul olla, et pidu oli kindlasti kõigile hästi meeldejääv ja ja kui sa ütled, et oh, et see on juba selja taga, siis meie ikka päris ausalt öeldes veel ikkagi lõpetame alles 100 aastat, et et hästi palju arveid ja, ja seda klattimist, aruandlust on veel veel vaja teha. Hommikuprogrammist just tuletati mulle meelde, et tänan Gustav Ernesaksa sünniaastapäev. See tore tähis on väga heaks sümboliks, tänase jutu juurde ka, aga Aet Maatee, kui sa ei olnud veel laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht, kes sa siis olid? Noh, ei tea, kui kaugelt sa nüüd öelda tahad, eks ma olen tegelikult tuurisfääris olnud kogu aeg peale keskkooli lõpetamist läksin Pedagoogikaülikooli kultuuri haridust õppima ja, ja tol ajal toimus suunamine siis mind suunatigi Pärnusse. Esimene töökoht oli mul vallijäär kohe vabaõhuürituste lava, eks ole. Ja, ja siis ma olen töötanud vahepeal norso nõunikuga ja hästi palju osta, tulin Pärnu maavalitsus maakonna kultuurijuht üle seitsme aasta ja ja siis sai kätt proovitud ka Pärnu linna kultuurijuhina ja isegi natuke hetk, mingi hetk olime Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik, nii et et olen olnud tõepoolest kogu kultuuri väljas. Sa oled siis Pärnusse kolinud? Just ma olen sündinud teil Tartus ja, ja koolis käinud ja õppisin Tallinnas ja suunati Pärnusse Pärnuga ära harjunud ja see on tõsi, et ma olen nüüd täna 20 aastat Pärnus elanud, oma sealt ära ei koli, ütleme niiviisi, et elamiseks on ikkagi Pärnu tõepoolest parim paik. Aga tõsi on see, et eks ta natuke harjumust vajas, eriti pärast seda, kui solid uhke tudeng ja värskeid mõtteid täis, siis tundus Pärnu hästi konservatiivne ja teine asi, noh, hästi palju on räägitud sellest Tartu vaimust, et kus see on ja mis see on, aga aga mina nagu tundsin küll hästi ära sellest, seda, et tartust kodus koolis käies sügaval nõukogude ajal, eks ju, see oli 69 kuni 80, et tegelikult noh, arutati maailma asju, räägiti nendest üsna palju erinevates ringkondades. Pärnusse minnes ma tundsin, et põhilised jututeemad olid algul vähemalt küll nii et kes kellega käib. Jah, eks viga sellel liinil on lihtne minna küll, jah. Aet Maatee sa sõidad siis iga päev Pärnust Tallinna, kui sul on vaja laulu ja tantsupeo asju ajada. Kui on vaja, siis küll iga päev, jah, aga, aga üldiselt annab tänapäeval seda tööd organiseerida nii, et iga päev ei sõida või tulen ükspäev ja teine päev lähen ja jätan ühe päeva vahele. Sest noh, tänapäeval saab seda tööd teha ka kodus, arvutid, telefonid on kõik olemas, nii et see on iseenda töö planeerimine, see on päris suur oskus olnud siin. Ma käin ka aeg-ajalt Pärnus, mulle tundub, et suvel pärnakad jooksevad ära linnast turistidest ja talvel istuvad nad oma kodus. Mis elu, Pärnu linn elab talvel? Pärnu on ma just nagu sul ütlesin, hästi turvaline ja rahulik, ma ütlen, et kui ma lähen Tallinna bussi pealt maha, siis ma tunnen kohe, kuidas aeg nagu aeglustub ja peatub. Aga samas ma ütlen sulle ka, et Pärnus tulevad inimesed sulle vastu naeratavad ja räägivad, et et see on muide Tallinna tendentsid, kõik juuksed su pikali ja vot sa ei suuda isegi olekuid pidada, sest et kui viimased tulevad, on esimesed juba läinud ja et kui inimene tahab aega maha võtta, siis, siis selle jaoks on Pärnu päris hea. Ja pealinnas ära ei kipu. Mulle tundub, et ma olen päris hästi hakkama saanud selle kahe linna vahel käimisega ja, ja ei elama ma siia ei tule. Arstilt. Oled sa ise pärit siis tantsu või laulurahva seast? No seda on nagu keeruline, nagu selles mõttes öelda, et tegelikult olema etnograafide perest pärit, et minu esimene lasteaed tegelikult tuli Eesti Rahva Muuseumi, kuna mu ema oli etnograafia, töötas seal teadurina ja lõpetus kajal. Vahepeal ta oli ka ülikoolis. Ma selles mõttes ma arvan, et mulle siiski tundub jah, et midagi päris juhuslik siin elus siiski tundub, et siiski ei ole. Sest et kui ma ütlen, et mu esimene lasteaed on olnud Eesti Rahva muuseumist ehk needsamad triibulist seelikut, näitused ja õllekapad ja need olid nagu mul igapäevane eks ju, ja teine asi oli see, et ma mäletan, kui ma olin laps, siis minu esimesed joonistuspaberid olid Eestimaa kaart, sest tol ajal anti seda rahvariiete raamatut vaat mis mitmeköiteline välja ja ema tegi ka hästi palju kodus tööd, et sinna kanti erinevaid märgistusi peale, siis mina ei segaks, siis anti mulle oma paberid, aga ma joonistasin omi asju sinna peale, nii et ilmselt see kuskilt see teadmine, tundmine, äratundmine ja on ikka ikka päris sealt. Aga kuna ma tõesti 11 aastat õppisin ühes samas koolis seal Tartu 10. keskkool, nüüd on Mart Reiniku nimeline kool. Tol ajal ta just tehti muusikakallakuga koolis, nii et esimesest klassist alates oli nagu muusikaklass ja meil oli nii uhke klass, kus olid nagu tõusuga astmed, et üldiselt vahva sihuke koorilaulmise klass on nüüd selline absoluutse kuulmisega ei ole, aga oma klassi ma nagu sattusin ja, ja tõepoolest noh, ma olen lapsest saadik mudilaste, laste koorides, segakoorides, kõikides kooriliikides nagu laulnud, kusjuures isegi ükskord tegin ka mingit rahvatantsuga. Tead, sellega oli nagu ikka see lugu, et et poiss oli vähem ja tüdrukuid rohkemat, ma kasvasin hästi ruttu välja. Ütleme nii jah, võib-olla, et see oli nii, aga igal juhul rahvatantsuga jäigi mulle sinna ühe hooaja peale, aga midagi ikka seal õppisime jah. Kas sa oled siis olnud 20 aastat kulturni kultuuri chi nõunik ametnik või oled sa kunstnik? Oled sa seadnud mõne tantsu või? Koori, ei ole juhatanud. Jah, vot selles mõttes mul on, ma arvan, et minu tööd on isegi hea teha, et ma ei ole tegelikult, eks, ei dirigent ega tantsurahvatantsurühmajuhte. Nendest intriigidest konkurentsist tuletusena. Konkurentsist väljas ja teisest küljest ma tajun mõlemat poolust juba hästi. Ja tõepoolest, ega ma olen töötanud nagu pigem kultuuri chinovnikul hästi rõve sõna pole, vabandust et küll jah, sellist kultuuriosakondades, kes loovad võimaluse selleks, et inimesed saaksid nagu tegeleda millegiga küll, aga ma pean sulle päris ausalt tunnistama, et noh, kuna ma olen lõpetanud nagu näitejuhtimise siis mingil siis tegelikult ka kõik kultuurisündmused, üritused, unnad, aastalõpupeod. Väga palju aastaid tegin viis aastat järjest, tegin aastal Pärnumaa aastalõpuball Pärnu teatris ja ja need kõik on ju omaette stsenaarium oli ka ja lavastused, et ma olen teinud hästi palju lavastusi. Ilmselt siis sellest, mida ma nagu õppinud olen, kogenud olen mingil hetkel tõepoolest õnnestus laiendada seda ka just väliürituste peale. Ilmselt see on ka sellest taustast, et mul esimene töökoht seal vallikäärus oli. Et välivälisündmused nagu vajavad teistsugust lähenemist ja, ja teistsugust nägemist. Ja siis 2000, mis asi nüüd on, 2004 98 me tegime esimese Pärnu rahvusvahelisel koorifestivalil, mille raames alati oli nagu laulupidu ja see oli üks selline seal nagu üle kahe aasta ja, ja kõik need neli esimest laulupidu ma tegelikult nagu lavastasin ja me läksime seda teed, et et teha seda natuke põnevamaks liikuvamaks, kui on suured laulupeod ja tõepoolest, aga see on ka väga erinev, mis on suur laulupidu, mis on üks. Nojah, ütleme 2000 inimesega, minul küll ka väliskoore ja ta oli nagu suurema ampluaaga, kui ainult ühe maakonna oma ka Eesti teisi koore käis. Et ma olen nagu seda hiljem mõtlenud, et kahe, 2000 inimesega tõesti teha seal erinevaid laineid ja, ja üks aasta oli mereteema, on, meil olid erinevad teemad nagu ja aga, aga. 20000. Et sa ikka ei pane niiviisi liikuma, jah? On keskealiste põlvkond teab nii-öelda pealuu seest juued. Ilmar Moss on laulupeo ja tantsupeo juht aegade algusest peale. Kus sa selle julguse võtsid, et 11 inimese seas kandideerida? Uueks sihtasutuse juhiks? No ausalt öeldes olid, mul on mõned väga head sõbrad, kes seda nagu väga soojalt nagu soovitasid, et vot sel hetkel ma just tegelesin nagu Eestimaa rahvakultuuriga rahvakultuurinõunikuna ja ma sain aru, et see on nii tohutult lai teema, et, et parem on nagu keskenduda nagu ühele asjale ja teine asi veel. Et üks asi, et noh, ma nagu seda ütleme, laulupeomehhanismi nagu siiski tundsin oma põskedega selles mõttes, et ma olen teinud ühtepidi lavastuse poolt samamoodi ma olen toonud aastaid laulu ja tantsupeorahvast Pärnumaalt koolimajades majutanud, ööbinud no ühesõnaga, ma olen teinud sellel nagu laulnud, eks ole, uurisin, ma olen teinud nagu kõik need erinevad tahud nagu läbi, et et see andis kogemust ja, ja siis tõesti need mõned head sõbrad ütlesid, et nüüd on aeg sealmaal, et sa võisid neid tarkusi ja kogemusi nagu realiseerida. See on nagu tööalaselt tagatuba meeskond olemas. Ikka on sellepärast, et noh, nii nagu laulupidu on üks tohutult suur võrgustik, eks ole, siin Meil oli ka paar tudengit olid peda ülikoolistpärastel analüüsinud, ma tegin oma oma praktikat meil ja ja et noh, et mis meeskond on, eks ole, see meeskond. Naljakas, et see kasvab neljalt ühel hetkel 40-le siis 400-le lõpuks ma pakun isegi 4000-le, kui me räägime kõikidest saatjatest ja staapidest ja mida iganes, et, et see on selline ongi nagu hästi põnev selle töö juures, et samas need meeskonnad nagu muutuvad ja, ja üks asi, mis mulle küll on elus on mul muidugi imestunud, hästi vahvate erinevate meeskondadega erinevaid töid teha, noh needsamad kas pallid või, või laulupeod või kui me tegime ükskord ka üle-eestilist naiste laulupäeva Narvas ja, ja iga kord on kuus projekt, meeskond nagu inspireerib ja innustab, et, et sa saad väga erinevate inimestega nagu koos teha, koostööd teha. Sa oled üle aasta nüüd olnud sihtasutuse juht. Sa kindlasti küsisid enda käest ka või sinult pärast küsiti, miks sina pead olema? See seda ma ei oska sulle öelda. Otse pole küll keegi niiviisi nagu küsinud. Ma mõtlesin, konkursikomisjon küsis, et palun, miks sa pead seda tegema, mida sina muudad? No vaata, seal ongi nagu see taust, et kuna me tegime seda Unesco faili, eks ole, kus me kirjeldasime kogu selle loo nagu maha, et see oli nagu kaks aastat enne see protsess ja ma olin seal Atlas Unescole võtta laulupidu maailmapärandi nimistu. Mis tähendas, et selle teemaga oli nagu hästi-hästi sügavuti nagu tegeletud tegevusplaanideni välja ja, ja noh, teine asi, eks ma olen nagu selles eesti kultuuripoliitikas üritanud ka kaasa rääkida ka ikka viimased 10 aastat küll, nii et ilmselt siis komisjonile tundus, et esiteks, et laulu- ja tantsupeo sihtasutus vajab muutust. Noh, loomulikult majandusruum on muutunud, sotsiaalsed suhted on muutunud. Ja, ja ju siis nagu hinnati minu potentsiaali selliseks, et, et on võimalik sealt nagu edasi minna ja edasi areneda. Tegelikult see töö on ju kõik veel ees, sest et ma sattusin hästi aktiivsesse perioodi, kus oli konkreetse peo ettevalmistamine, mis tähendas seda suurt nagu tulevastele arengutele eriti aega, nagu mõelda ei olnud, sest et suvised arengud olid, olid vaja kohe-kohe lahendada, et ma nagu ise olen just mõtlengi, et see oli meeletu infotulv, mis tuli läbi aju, lasteaed. Hea, kui sa suutsid salvestada, aga seda analüüsida, et ma nüüd nüüd pärast pidu olen küll, kirjutasin 17 leheküljelise analüüsi, et et just nimelt maha kirjutada neid nõrku ja tugevaid kohti, mida ikka jälle kasutada ja, ja mida tuleks kindlasti muuta, et et selle kallal tuleb alles tööd tegema hakata. Enne laulupidu ütlesid sa seda, et noh, see ei olnud veel päris sinu pidujaks ja teised olid seal ette valmistanud ja sa tulid poe pealt nii-öelda rongi peale. Aga sa tahtsid kasutada teadmisi nõndanimetatud pakenduse, meedia ja turunduse alal. No mismoodi laulu muidu müüa tuleb? No tähendab, ma, ma usun küll, et see isegi teatud mõttes nagu õigustas, et me võtsime Kadri Valner meediajuhiks ja ja meil oli ikkagi olemas meediaplaan ja, ja tegelikult ka piletistrateegiad, need pered, pakettide müümine, esimene müük algas juba juba enne jõule, elus pole ju enne ka päris aktiivne müük läksi märtsikuust lahti ja, ja need asjad tegelikult isegi toimisid, aga vaatamata sellele on ka sealt hästi palju veel õppida, et kuidas nagu edasi areneda. Aga, aga see nagu tõsisest seda tagasisidet on hästi palju olnud, et nii palju laulupeost pole ju enne pidu nagu räägitud ja eks loomulikult seesama metsa istutamise kampaania, ma arvan, et see oli hästi siiski oluline ja. Ma ütlen, et täiesti tavalises Selveris mingi täiesti võõras inimene tuleb juurde, ütleb, et ma tahtsin teid tänada, et Eesti rahvas pole ammu midagi koos teinud ja see on nagu tõsi ja mis te pidid kõik, see nagu valmis mistahes ette kogu seda suurt pidu nagu mingiks ootuseks ja, ja, ja mulle tundus, et see nii nii ka oli. Et noh, võib-olla pakendamine ei ole nüüd ja hästi, see oli esimene märkused, mis tundus, et noh, millest on nagu vähe räägitud, et aga, aga me üritasime seda teha ja mu meelest oli hästi-hästi palju küll mingi no kasvõi see, et meil oli ka akrediteeritud ajakirjanike sellel peol üle 300 inimese ja hästi palju oli ka välismaalt. Nojah, ta sõita ka juurde, müüa Euroopa Liiduga liitumist ja selliseid asju ja kõrged külalised. Ütleme, et see oli natuke ohtlik teema, on mõnes mõttes, et kus sa seda nagu balansis hoiad, et. Tuleb ilus on siis Euroopa Liidu või Eesti. Jah, loomulikult sellepärast, et meie enda jaoks oli see loomulikult eesti pidu, aga aga ta andis jahmile teatuid väljundeid nagu juurde. Ja õnneks see balanss oli paigas. Jutusaatekülaliseks on täna aeg maade laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht. Kuulame Uku arvassi. Aet Maatee laulu ja tantsupeo suur organisaator täna külaliseks. Kas sul õnnestus sel aastal sellest armsast laulu-tantsupeost ka kopituse lõhn välja tuulutada? Ma mõtlesin, et sa küsid, et milline liha, minu emotsioon. Ma ei oska sulle öelda selle selles mõttes, et see on nagu inimeste väärtushinnang nagu te hoiakute küsimus ja ilmselt see nagu ajas kobagi muutub. Aga täiesti raudselt võib seda öelda, et hästi palju on öeldud, et üle üle aastate oli tõeline laulupidu, aga noh, seal oli noh, nii palju selliseid aspekte ja mulle hästi meeldis. Alo Ritsing Vigalas kui koorijuhi koos tegime sellist analüüsi kunsti poole pealt ütles, et et seekord võib küll julgelt öelda, et ei olnud nagu kultuurisündmusega, vaid ka kunstisündmusega, sest et, et noh, tõesti hästi huvitav repertuaar oli ja just nimelt see kahe kahe päeva erinev kontsert ja ja hästi palju räägime laulupeost, aga, aga tegelikult seesama tantsupidu oli ju ka täiesti tervikuma oma metsa metsalooga ja, ja väga ilusaid tantse tuli tänu sellele uusi tantse. Ma ei tea, kui ma vaatan tantsupidu, siis ma sain aru, miks inimesed rahvariietes vahel mulle tundub, et neid moodsaid laule inglise keeles ei peakski võib-olla enam rahvariietes laulma. Sisu ja vormi ühtsus on nagu asjakohane. Tead mulle nagu tundub, et see, see laulu ja tantsupidu on isegi selles mõttes hästi tore, et, et inimestel ka sinul peavad pealtvaatajal on põhjust panna sort oma oma kodukandi riided selga ja minna, sest ma nägin hästi palju inimesi, kes ju tegelikult ei laulnud ja tantsinud ja kui ilusad nad tegelikult olid. Rahvariietes. Et see on nagu hea põhjustada kanda ja noh, ma usun, et me siiski nii rikkad ka ei ole, et noh, ütleme kui ma laulan, esimene päev siiski oli oma loomult niisugune klassikalisem, eks ole, et ühel päeval ma laulan riietes, muidu koorid ju teevad küll niiviisi, et kui nad teevad kaheosalist kontserti, siis esimese on neil tavaliselt mingi klassikalisem riietus ja ja teine osa on rahvariietega, nii et noh, printsiibist küsimus ei olegi väga vale, aga aga see on nagu just see koht, kus, kus meil on põhjust kanda uhkust uhkelt oma. 24. üldlaulupidu ja seitsmeteistkümnest tantsupidu maksis tsirka 20 miljonit krooni. Koorid ja tantsurühmad pingutasid rihma, et söögitranspordi eest tasuda. Transport täiesti tasuta või kelle poolt? Meie poolt, õigemini riigi poolt Jäätiseraha tuleb ikkagi pere poolt. Noh, üks jaja kuigi kuigi Perede jätsid rahaga Koju pärast osaliselt nagu tulemata, mõned jäeti televiisori, et koju, et lihtsalt kogu pere ei saanud ära minna, sest et ikkagi mingisugused kaasnenud kulud olid nii suured. Kas see laulja ja tantsija peab tulema tööle, esinema või peole? Noh, ilmselt oma rahakotiga või kutsutuna? No seekord me suutsime siiski käituda laulja ja tantsija suhtes, ta oli kutsutud. Me maksime ju välja ligi neli miljonit transpordi kompensatsiooni, see tähendab, et kõik bussimist töid üle Eestimaa rahvas siia, see oli ju kinni makstud, et see ongi seesama printsiip, et et see ei sõltu. Et, et ega siis laulja tantsija pole selles süüdi, et ta elab Hiiumaal, Saaremaal või Võrumaal. Ja, ja pluss see, et kultuuriministri otsusega isegi täiskasvanute sööki ju ja majutus maksta kinni seal nüüd nagu oli kindlasti teistest pidudest erinev, et ütleme, kui lastepidudel on see nagu loomulik, sest et lapsed ise ei teeni. Siiski on viimastel suurtel pidudel olnud, et täiskasvanu maksab ise oma söögimajutus, aga, aga ka söögimajutus oli nagu kogu selles samas suures elavas sees, nii et selles mõttes jah, vähemalt selle peoga sain küll nii käitutud, et et sotsiaalsed kulutused olid, olid kaetud. Kuidas selle laulupeoorganisatsioon töötab praegu sihtasutus kodanikeühendus siis? Ei jah, noh, kaudselt küll jah, et sina oled seal ja mõned abimehed ja sa ütlesid, et sa kasvad justkui suuremaks, aga need ei ole, nad ei allu sulle ju kõike need alguses 40 400 ja võib-olla lõbusa 4000, seda organiseerijad seal. Et, et mis, mis paneb neid inimesi sind uskuma või sinu käske täitma või sihtasutuse käske täitma. On need mingeid sõprussidemeid või ametikohustuste kaudu või mingi isiklik entusiast? Ja ma tean, et selles mõttes on sul nagu õigus, et ega täna kuskil nagu ühtegi sellist seadustega käskkirja küll ei ole, et, et kõik teatud positsioonidel inimesed peavad austatud, eks ole laulu ja tantsupeole käed külge panema, et, et ma arvangi, et sellepärast selle laulu-tantsupeo kõige suurem väärtus ongi, et, et kõik inimesed sedasama 34000 tegelikult panustavad kõige väärtuslikuma, mis neil on oma aega. Alates sellest, et laulja ja tantsija eks ole, pluss see, et igal pool on ju omad maakonna kuraatorid peal, ma tähendab, ütleme nii, et maakondades siiski omavalitsuste juures on täna kultuuriinimesed veel tööl, kuigi see viimased 10 aastat seda taasiseseisvumist, kui me oma majandus olema nagu paika saan, siis needsamad kultuuri ja sotsiaalsuhted meil on ikkagi ütleme süsteemselt ikka väga lagunenud. Vahepeal olen kultuuritöötajad välja suurendatud koha peal maa sool. Noh, nii ja naa, ütleme, et just nimelt see, et mingit võrgustiku nagu väga täpselt ei ole, välja arvatud siis see, et rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse juures on igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, et eks, eks me nende ka koostöös seda, seda abi nagu kasutasime. Ja loomulikult töötavad hästi palju projekte, organisatsioonid algab, eks ole, laulud ja tantsupeo ettevalmistamine, me oleme alustanud täna juba 2007. aasta noortepeo ettevalmistamist. Algab see kõigepealt, kunstilised juhid valivad oma meeskonna, see tähendab, et tekib kaks kunstilist toimkonda, üks laulupeo peale, teine tantsupeo peale. Ütleme, et selline korralduslik tehniline toimkond lisandub võib-olla peo viimasel aktiivsel aastal, kes tegeleb transpordiga majutusega toitlustamisega liikluskorraldusega, noh, seal on hästi palju selliseid, selliseid alalõike kuraatorid, ehk need maakonna inimesed on ju kogu aeg meie partnerid, sellepärast et, et ka eelmitte see pidu ei ole ainult, niiet et see ongi nagu hästi keeruline seletada kuskil mujal maailmas ka, et kuidas te seda nagu teete, et see ei ole nii, et et rahvas tuleb lihtsalt ühel kellaajal kokku ja äkki laulavad, et tõepoolest noh, vähemalt kaks aastat enne juba peab olema käes repertuaar, mida nagu õpetad, teatakse ja kõik meie rahvakunstniku dirigendid ja rahvatantsuõpetajad ju käivad mööda Eestimaad vähemalt kaks tiiru peale. Veel proove me teemegi maakonna kulaatoritega koos, et, et noh, see on juba sealpoolne logistika, et kuidas, millised ruumid leida ja kuidas see on tohutu tohutu üks suur logistikamaatriks on kogu kogu see asi kokku, niiet oma magistritöö nagu tahaks kokku kirjutada sellest projektimeeskonna moodustamisest, mis ajateljel, mis asi nagu tekib ja et lihtsalt et et saada nagu pilti ja teisest küljest, et ei tohi nagu sellele ajateljel ka teatud asjadega hiljaks jääda. Nii et Ma ütlen, et selles mõttes minu, minu laulupeo juurdetulek oligi natuke liiga hilja või ütleme, see, see juhataja vahetus, see oleks pidanud olema Ma ikkagi aasta-poolteist varem, et siis oled nagu rahulikult saanud sellele rongile peale astuda, aga nüüd tuli küll peale hüpata ja et, et nagu tundus, et väga palju asju jäigi siin hästi lõppu, et, et seal noh, tamp oli lihtsalt seda, seda ei oska jutukski kirjeldada, eks ole. Ometi oled sa laulu ja tantsupeost teinud kokkuvõtte või viga ta vigade analüüsi ja head asjade ka, eksju, kas seal on kirjutatud ka sellest, et vaatamata kõigele, et oli tore pidu ilmusid nii laulupeol veel kui ka selle ajal ja pärastki veel nagu lood sellest, et see on ikkagi mingi nagu friikšõu mõnede mõnede inimeste jaoks et et nagu mullalõhnaline üritus, et miski need varasemad aastad on jätnud nagu tegemata või et kas tegijad, olgu siis oma vallas või linnas, maakonnas või sellesse kõige suuremas sihtasutuses pole näinud, et keskkond ja, ja inimesed on muutunud. Selles sinu pikast iraadis võib-olla isegi tõtt kui, kuigi ma pean sulle ütlema, et needsamad artiklid, millele sa vihjasid, need pigem ilmusid enne pidu et. No seal oli mingi triumf, oli seal laulupeole või seal ütleme isegi rongkäigus või mingisugune enesetõestus õnnestus täielikult, aga aga ometi ma arvan, et seal 2007. aasta lastepeol veel tuleb jälle näit. Jutajad, kellele, kellele see asi on, et kas ma saan aru, et kedagi ei saa ju ka sundida, kedagi ei saa sundida laulupidu armastama? Mina hästi palju just seda kasutan, et, et me ei saa ju oma lastele öelda, et sa pead seda armastama, sest minu ema ja minu vanaema ja kõik on seda nagu armastanud ja sa pead seal nagu käima. See saab ainult see toimima, kui pidu on selline, mis tekitab sinus sellist emotsiooni, mida sa tahad jälle kogeda. Ja ma julgen tõesti väita, et see, see pidu selles mõttes oli hästi emotsiooniderohke ja. Et tead, mis räägivad dirigendid ja rahvatantsurühmajuhid, et mis, mis on nagu selle sügise fenomen. Me käisime terve Eestimaa ju läbi, siin olid tänuüritused erinevatel maakondadel ja et vapustav homme tulema sellele, et, et noh, järgmine aasta või 2005 ei ole ju pidu, eks ju. Aga neil on 70 last, kes tahavad tulla koori laulma, neil on sama rahvatantsurühm, mis tegelikult tehti ainult selle peo jaoks, ütlevad ei, me tahame nüüd edasi tantsida. See tähendabki see, et, et eks see on sotsiaalne tegevus ka, et see ei ole ainult ainult eks ole laulmine ja tantsimine torm nagu on ennast selles mõttes kuidagi jälle nagu õigustanud, et. Meil seal kõrvalmajas Eesti televisioonimajas on ka inimesed kodanikualgatuse korras kokku tulnud, et teeme oma koori ja kuidas me ei lähe oma esimesega laulupeole, kas pole tore? Inimestel on lihtsalt selline emotsioon jäänud viimasest. Ja, ja ma räägin, et, et isegi seda oli ka tunda, et enne pidu tekkis ka selliseid vanade malevakaaslaste suure sissin sadamakoore, noh tegelikult ja ilmselt see on nagu normaalne, teine pidu tekib ka teatud ütleme, sõprade ühendusi ja noh, kasvõi see, et poliitikute, koore või mida iganes, et ja mina tahan öelda, et sulle selle järgmise jutu peale seda, et et kindlasti nii on ühiskonnas arvamusi alati palju. Küsimus on selles, et mis vahekorras need on, et ega, ega loomulikult on minu meelest on see nagu hästi õiget erinevad kultuuriväljundid ja ja stiilid on, meil tulevad peale ja noored proovivad erinevaid teisi asju. Vaata laulu ja tantsupidu on nagu rohkem see rahvakohtumise paik, et mulle nagu hästi kuidagi meeldisse, kuidas Tõnu Kaljuste ütles seal teater muusika kinos, et see on nagu püha jõuluajal, et, et saab peatselt kirikust lihtsalt läbi astuma, isegi kui see seade võib-olla ei ole, ei olegi uus, on seesama. Et see, see võrdlus, nad ongi selline ja asi, paljud inimesed ütlevadki, et noh, me kasutasime seda sõna, et, et on nagu kohtumispaik, et tõepoolest, et kohtudki inimestega, kellega pole nagu viis aastat üldse olnud ja, ja teine asi oli see, et kui mulle fotograaf andis selle suure väljaku pildi, sest et see ei olnud sina, aga Marko Reikop küsis mult kaissu noored, kelle, kellel on, siis ma sügisel alustasime. Et kuule, et väljakud on nagu tühjad, et et panoraamfoto, sellest lauluväljakust ilmselt teisel päeval esimene päev ikka oli tühjendusest, mis ka oma selle töö tegi. Ja, ja kui ma hakkasin kodus sellest värviprinterist välja printima, küsisin oma mehe käest, et mida tema kui psühholoog, et mida see värviteraapia Talle ütleb, esiteks ta oli, ütles, et kõigepealt ma ütlen sulle seda, mu printer kohe värvis tühjaks. Teiseks ütleski ta seda, et, et see näitab lihtsalt seda, et inimesed vajavad mingit toetuspunkti. Ja vaata, teine lugu, mida mulle meeldib hästi palju rääkida, on see, et vaata, me tegelikult oleme hästi individualistlik rahvas, et siin on samamoodi, et et eestlane ei esita oma oma kodu teise kõrvuti, eks ole, et vana eestlane ehitis, niiet. Vanad eestlased ehitavad, kahjuks tänapäeval ei ehita. Naabri suts pidi paistma, sul oli selle kindluse? Et, et selles mõttes ega, ega me väga niisugused suured suur suurürituste armastajad ilmselt ei ole, aga siis võib-olla kord viie aasta jooksul ma tahaks ele individualismi lunastust saada ja tunda ennast ühtse rahvana. No et ma teen aasta mööda sellest, kui ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon ehk siis Unesco ametliku teksti loen siin praegu nimetas inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooni Kihnu kultuuriruumi. Ütle nüüd mulle. Ma ei ole seda nimekirjapanekut vaja, on siis Eesti, Läti ja Leedu laulupeod saavad nüüd unes kord raha või isa. No seda ma jah, olen ikka korduvalt ütlevad, et see päris nii ei ole, et see nagu vale arusaamine, nüüd mees, kord tuleb raha tormama. Miks meile seda vaja on, kas meil on vaja mingit kvaliteedimärki või et keegi ütleks, et me oleme tõepoolest lahedad või või see on sul vaja selleks, et öelda Partsile, et anname. Nii, ja naa, ütleme nii, et kui ma siin oktoobrikuus käisime kultuuriministriga Hiinas, siis noh, nagu küsisid, et noh, et mis see on, et me hakkasime nagu Kletti kuidas seda tehakse? Et kõige selgem arusaam neil oli see, kui ma ütlesin, et see kuulub selles suunas vaimse pärandi listi, sest kogu, et loomulikult on teatud selle pärandi listi kuulumine, annab talle kvaliteedimärgi või Tartus kraagi, et see on nagu tähtis. Ja, ja loomulikult kogus Rail eks ole, mis oli ligi 100 lehekülge pikk, mis üks osa on nagu tegevusplaan pikkadeks aastateks. Et kuidas seda, kuidas seda fenomeni siis hoida, armastada ja kaitsta, eks ju. Et jah, loomulikult paneb ka oma oma riigile sellise kohustuse. Aga naistekuist. Vaadates veel tagasi sellele möödunud laulu-tantsupeole, missugune see kõige valem otsus on, mis sa tegid sel aastal? No kuule, jätsid rongkäigu ära. Ja ma julgen siiamaani väita, et see ei olnud Alates no mis toimus kolmanda juuli laupäeva hommikul, kui Tallinnas 100., kui pangest mujal Eestis paistis päike, ei oska Tallinnas 100, mis te jamate, mis toimumas peo suurel toimkonna koosolekul? Vaata, see tegelikult ongi see lugu, et seda, seda rongkäigu lugu tuleb alustada hoopis kolmapäevast, kui oli esimene, pange valamine. Ma tulin muide kolmapäeval Pärnust mul mehe vanaema suri ära, ma käisin isegi seal hullu alajal väiksel matusel ja oli sama lugu, et ma sõitsin päiksepaistelises Pärnust või peale matust välja ja ja nad helistasid mulle tee peale, et, et mis nüüd saab, meil on päev läbi sadanud, tantsuväljakud on juba mudased, proovid jäävad õhtused proovid ära, mis tähendab tegelikult päris korraliku katastroofi lavastajatele sellepärast et nad ei jõua seda suurt montaazi kokku teha. Ja peale sellesama tee peal me otsustasime, et tuleb panna koolimajad kütet, noh, inimesed saaksid oma märguriideid kuivatada. Ja teine tõsi, taust on see, et sealsamal oma päevasel läbimärjal padupäeval ju ikkagi ka meie meditsiiniteenistus andis üle 300-le inimesele juba abi ja, ja sellele järgnes tööde peaproov, etendus tantsijate poole pealt läks ilusti, päike paistis, õhtul esietendus oli täis vihmas ja täpselt samuti 250 inimest said juba arstiabi märja ja külma tõttu. Need asjad nagu kõik, nagu eelnesid sellele, et, et ja neid otsuseid oli ju hästi palju. Kui emotsioonid keesid üle pea, kas vastab tõele see, et Aet Maatee selle naiste kisa keskel ronis lauale ja ütles, mina räägin? Tead, see paraku oli küll nii, sest emotsioonid olid ikka juba hommikul seitsmest ja hakkasid telefonikõnede, et mis nüüd saab, mis nüüd saab? Enne enne seda lugu veel eelnes ju sedasama teise etenduse tantsupeo etenduse ärajätmine, et. Eks see ma ei luba sul nii, pidi selles mõttes nagu öelda, sest see oli. Vaata, ma räägin sulle rongkäiku, rivistatakse kõigepealt inimene ootab seal tund aega, enne kui tema kord tuleb teatud tänavatelt hakata välja minema. Rongkäigu läbimine võtab teine tund, see tähendab, et nad oleks kaks tundi noh, lausvihma käes praegu see seltskond, kes tulinad, tulid hurraa ja hooga ja pääsesid tunniga ja, ja tegelikult noh, kuna ta siis jäi nagu hiljemaks ka, nii et et kella viieks ju tegelikult siiski jäi lõpuks nagu järgi, kuigi see rongkäigu pea tuli ikkagi täiesti täiesti korralikus paduhoos ja, ja tead kusagil tead, et sul 34-st 1000-st inimesest on 17000 last ja sedasama televisiooni otseülekanne, kui sa nagu noh, mul on nagu öeldud, et aga ütlevad, et hägusid, lapsed, tule, ärgu ärgu tulgu. No see oleks minu meelest veel õudsam. Tegelikult oli otsus ju selline, et, et noh, veel kord seesama näide, et me oleme kogu aeg nagu. Vot see on meie nagu noogude rudiment meie juures, et me nagu kogu aeg räägime sellest keelati ära keelanud ära, me jätsime selle rongkäigu ära, mis oleks kestnud tegelikult nagu neli tundi, onju sest et vaata, kui las lastekollektiivid poleks, muud ei oleks tekkinud sellised, sest vaata seda, rongkäik ajagraafikud enam muuta ei saanud, siis oleks tulnud niiviisi, et noh, armaagolex alganud, eks ole, oleks tulnud selleks kaks minutit vahet tulnud, siis oleks järgmine tulnud. Sest vaata seda graafikut sel hetkel enam muuta ei olnud võimalik. Aga kõige hullem lugu on ju tegelikult see, mis oli, noh, lauluväljakul. Me pidime ära toi toidust on 34000 inimest välisööklas, eelmine peaaegu olid laulupeo eelproovid, inimesed olid muru peal pikali sõiduma, hernesuppi olid väga õnnelikud, aga see oli tõeline porimülgas. Et samal hetkel, kui see see otsus tuli, siis me viisime 1000 portsu sööki. Koolimajadesse noh, kogu aeg käis mingi tohutu orgunn. Ja, ja veel kord ma ütlen seda, et noh, õnneks on mul hästi palju tagasisidet tulnud, et et vaata, võralt võrreldakse selle 60. aasta laulupeoga, kus jäi ära laulupeo kontsert, aga Rocket toimus. Aga meie tegimegi nii, et rongkäik ei toimunud ja sellepärast tundus nagu laulupeo kontsert. Sest vaata, kui inimesed tookord olid, olid täiesti läbimärjad ja külmunud, nad ei saanud enam nagu laulda. Ja kuna siin on see, et, et praegu ikkagi inimesed tulid nagu enamus siiski nagu kuivalt sinna. Aga kõige hullem, noh, üks on see, et ma rääkisin sulle sellest klast, eks ole, kus ei olnud, ei oleks inimesed saanud enam ju normaalselt süüa. Aga, aga ütleme, seal laulukaare alune mahutab maksimum 2000 kuni 3000 inimest. Seda, kui inimestel poleks kuskil, ootan oodata, on katusealune see katusealune, ütleme, see kaarealune. Et et muidu on ju see rongkäik selles mõttes hästi vahva, et kui sa siis oma maakonnaga sinna ära oled jõudnud, siis ongi see, kui sa saad sõpradega Okei läheb puu alla lööte nii-öelda patsi lahti ja. Tead, et sa pead minema 10 minutit enne seitset rivistumise juurde, et sealt läheb ühendkoor peale. Sellist võimalust lihtsalt ei olnud, kusjuures isegi isegi see tegelikult tuli meile appi isegi sõjavägi ja panin telki üles, kus oli nagu soojendus sisse pandud ja ja noh, mina olen nagu tahan ja öelda, et kõik tegid, mis võimalik ja ja see ja kolmas asi, vaata, võrdleksin lauljad ja tantsijad, et see nagu ei ole selles mõttes nagu õiget, vaata laule tulidki. Lauljad ei saanud üldse eriti proovi ajal vihma ja, ja nad olid suhteliselt kuivad ja alles alles erutunud, sest nad olid alles Tallinnasse pidustusele saabunud. Et noh, mina nagu julgen seda väita, et nad kõik said, mis tahtsid tegelikult, et me panime ka lauljate ja noh, Geselt nüüd tahtsid läbimärjad kangesti tulla nendel uuesti noh, teed kinni ja kõik tehti uuesti puhtaks ja vabaks, nii et et kõik said selle, mis tahtsid. Loomulikult kindlasti oli see inimestele ka päris suur emotsioon, et et muidugi ütlen sulle, et et siin on küll mõtteainet teinekord, et noh, peab olema mingiteks sellisteks ütleme nüüd ka siis tõesti raju ilmaks ikkagi niivõrd valmis, et katsume läbi mängida, et mis, mis siis. Kas seal sellist asja ei olnud, et, et mingi vastasseis või mitteametlikud liidrid tõusid ülesse ja neid ei suutnud keegi ohjata või, või tegelikult kõik õnnelikult pärast seda? Ei, see päris nii ei olnud, et, et nad mulle nagu tundub, et vot ajakirjandusele oleks, oleksime meeldinud mulle hästi tore väike intriige, vastasseis, sest noh, tegelikult tuli e-klasse ju ka sinnasamma nõupidamisele ja siis me ju seda, seda kõike nagu arutasime. Sest noh, me muidugi me kuulsime neid rõõmsaid üles, hõikeid. Mina arvan küll, et et siin nagu väga vastandamise põhjust ei ole, et kuni siis, siis noh, mulle muidugi meeldiks nii-öelda, et trotsis pigem selle ima vastu, et noh, et ega me ei ole suhkrust ja me tahame ja nii, aga veel kord ma ütlen, et kui sina oleksid lapsevanem kuskil Võrumaal ja vaatad telekast, kuidas sinu väike Sofi tuleb palgata põlvikutega, mis on noh, ikka põlvini veelkord, et Tallinna rahvas sai ju minna koju siiski hea tahtmise juures riided vahetama ja nii edasi, et et meil oli 26000 inimest oli väljaspoolt Tallinnat, kes magasid koolimajades nöörid. Ja, ja veel kord ma ütlen, et me isegi kõige suurem jah, mis, mis me, ma arvan, mis meil positiivselt tegime, me panime need kuulimajat kütte keset suve, seda ei oska keegi oodata ja seal oli ka sellega seoses hästi palju emotsioonist, koolimajad on erinevad nende kütetega, mõned läksid kohe soojaks läks remonti ja just nimelt ja mõni jälle helistas väga vihaselt, et miks meie maja ei köeta. Et selle laulupeo ja tantsupeo jutu lõpetuseks laulupeole, peab olema sõnum märguanne maailmale või, või sina sellise asjaga ei tegele see poliitsõnumi kellegi teise sõnastada, et võõrvõimu vastu nejana meie protestijad, mis laulupeo sõnum on? Kahepeol. Et laulupidu ise nagu for maanteed, et laulupidu ongi see ise ongi sõnu. Kui sinna ütleme repertuaari paarivalikuga ja mingite vahendiks suudetakse midagi lisada, et, et siis on lihtsalt lisaboonus sellele, et ma arvan, et see rahva iseenesest sinna kogunemine sel hetkel ongi suureks. Aga sa oled kasvatanud neli tütart või mõni mõistlik veel kasvab, eksju? Ühe sa oled pesast välja lasknud kurbusega ja, ja, ja kolm tütart või mis nad on kõik blondid ja sellised eesti tüdrukud või on? Need on sul seal? Siis ma tean seda, et et sa kuidagi sõnastasid niimoodi, et, et sinu juured on tegelikult mullas. Ehk sinu esivanemad on mõlemad kõik surnud. See on jah, tõsi, et 37 aasta vanuselt, Ma pidin tõdema, et ma olen oma suguvõsa kõige vanem esindajat. See oli päris huvitav ja raske äratundmine, tegelikult. Ema, sest me teame, et ta oli etnograaf kes su isan. Noh, väga otsene küsimus, kuigi noh, ma arvan, et täna tänase oma kesklinnas ma võin ja saan seda ka rääkida, et mu isa niuga etnograaf, aga minu isa on nagu Leedu etnograaf. Et see oli nagu, ütleme. Nende isa, Leedu etnograafid on seda, et sa oled Leedu Eesti päritolu. No tegelikult vaata, kas inimene ikka seda päritolu, kus ta kasvab ja mis keelt ta räägib ja mis keskkonnas ta kasvab, et et ma pean sulle ütlema, ma ei tea, ausalt öeldes peaaegu sõnagi leedu keelest, kuigi kuigi veri on jah, ütleme peaks olema nagu Leedu, Leedu eri. Tead seda, ma nagu tajusin kuskilt kooliajal küll, et, et ma arvan, et ma olen temperamentsem kui eestlane. Et, et noh, nüüd ma lähen hästi ruttu põlema ja, ja et, et mulle tundus, et see on kuskilt temperamentsem olla. Isa Mägid? Jah, ma olen teda ikka näinud. Sa käisid nagu isaradade Luisa jälgedel siin mõned aastad tagasi, miks sul seda vaja oli? See oligi seesama äratundmine, et kuna 37 aastaselt sain aru, et oled suhteliselt üksi, et ma tegelikult teadsin, et mul isa poolt on nagu kaks venda. Et see on nagu mingite juurte otsimine küll jah, jaa, jaa. Oli ka mingi kinnisidee, et ma tahtsin saua peal ära käia. Eelmisel suvel, kui me käisime leedu laulupeol, siis ma Vilniuses kohtusin oma vendade ja käisin kaisa haua peale. 42 aastaselt ta sai tuttavaks oma vendadega. Jajah, see on päris põnev kogemus ilmselt ka neile filmi stsenaarium kirjutatud sellel teemal. Ei, ma ise olen nagu seda mõtlen, et jah, et, et, et noh, nagu me leedukatega nagu rääkisime seda lugu Leedu, Leedu inimesed ju nagu aitasidki mul leida neid kontakte, et siis nad ütlesid, et neil on mingi selline saade, kus on inimesed kohtunud pärast sõda või mingite aastate tagant Venemaal ja et, et oi, et see on ju jumalast ja teema noh, aga, aga. Täitsa nagu targemaks või kindlasti juurde või mis sa siis said pärast seda kohtumist? Sain rahu. Aga ma võin sulle öelda, et see oli täiesti kummaline lugu, kui ma läksin oma vennaga sinna isa haua peale, et tohutult ilus ilm ja sel hetkel, kui ma sinna jõudsin, noh, tulid nagu pilved ja, ja tulid, eelne raiub. Ja kaarnad ja ei karnide. Aga tõeline, nagu järsku, nagu noh, kui me haua peale jõudsime, tuli raju ja enne kui ütleb, et ei tea, kas isa arvas, et me ei taha kokku, et me ei tohiks nagu kokku saada, mina ütlesin, et vastupidi, et ta annab märku, et ta näeb, et me saame sinna, see läheb teispoolsusesse, aga aga see oli ääretult emotsionaalne. Leidmine on minu jaoks. Siin tänase jutusaate lõpetamegi ikka sellest, et Aet Maatee laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht aitab meil kõigil võib olla oma juuri leida. Ja hoida just nimelt, et hoida seda leida on lihtsam, aga hoida kõik ilus, raske. Oli ilus laulu ja tantsupidu, aitäh kõikidele, aitäh sulle ja ja kõikidele lauljatele ja tantsijatele. Tänase saatega lõpetab Tõnis Mägi ka tähendusliku lauluga. Kohtumiseni nädala pärast. Selle saate kordus on täna pärast südaööd. On siis nagu. Uue.