Ja tänases fotokoolis Kaupo Kikkas, ma paluksin seal rääkida maailma kõige vaadata julmast pildist. Sina tead, mis pilt see on ja räägi meilegi, ma usun, et ka inimesed, kui sa rääkima hakkad, teavad, mis pilt seal. Me oleme rääkinud maailma muutnud piltidest maailma ajaloo kulgu suunanud piltidest aga täna räägime tõesti pildist, mida on arvatavasti vaadanud ja näinud kõige rohkem inimesi maailmas. Ja siin ongi nüüd üks selline huvitav võrdlusmoment, et kui tavaliselt pildid, mis pälvivad tähelepanu ja pälvivad sellist eraldi lahtirääkimist või lahkamist, on mingist olulisest sündmusest väga olulisest paigast, siis see pilt on täiesti tavalisest paigast ühel täiesti tavalisel päeval, aga väga erilise, väga kauni valgusega ja jutt käib nimelt Windowsis, eriti programmi kuulsast taustapildist, mida on väidetavalt vähem või rohkem vaadanud miljard inimest maailmas. Kindlasti näinud seda pilti veel kordades suurem arv inimesi. Aga miljard inimest on selle pildiga lähikontaktis olnud, võib niimoodi öelda. Ja kui me nüüd hakkame korraks mõtlema, paneme silmad kinni ja mõtlema erinevatele arvutiekraanidele, mida me näinud oleme, mõtleme arvutitele, kus on see Windowsi programm olnud siis Windows XP versiooniga oli Gazasse taustapilt, mis oli algselt seal ees, kus on selline roheline hästi heleroheline mäekülg või niukene, ma isegi ütleks. Mägi on palju öeldud, selline väikene laineta maastiku reljeef, kus peal on päikselaik ja servades on sellised tumedad pilvevarjud ja kontrastiks siis on hästi sinine taevas ja sellised valged üsna kaootilised pilvetupsud. Ja ma arvan, et need päris paljudele raadiokuulajatele kindlasti käisse klikk ära, et nad on seda pilti näinud. Võlgu naljakas, et son, tapeet, see on üks taustapilt, millel tegelikult ei ole ju mitte mingit kunstilist eesmärk. Aga mõelge, kui te istute arvuti taga ja vaatate seda tühja ekraani, siis vähemalt minu jaoks on see üks suurimaid unistamise või lennualgatajaid. Ma arvan, et enamus inimesed, kes seda taustapilti vahetavad, panevad ikka sinna mingi sellise pildi, mis tekitaks neis emotsioone mingeid sooje tundeid, viiks nende mõte korraks rändama. Ja kui me mõtleme, et me tõstame sinna peale need taustad peale olid ikoonid, kus me käivitame programme, mis on pigem ikka seotud tööga või kohustustega või millegi muuga siis see taustapilt ongi justkui meie lohutuse meie sõber, kes laseb sellest töökihist läbi vaadata ja korraks kaugusesse lennata. Ja kui me niimoodi edasi filosofeerima või mõtleme, siis tegelikult on ju see pilt, mis on täiesti tundmatu, täiesti tähelepanuta. Ta meie kõikide peades mõjutanud vähem või rohkem või kujundanud vähem või rohkem meie olgu see siis isiksust või elu või mida iganes, sest tegelikult sellised väiksed detailid võivad ju mõndade otsuste tegemisel saada väga oluliseks. Ja kuna Windows XP programm on juba tänaseks ammu vananenud ja loodan, et see enamus inimeste arvutist on juba tänaseks mingite muude programmidega uuemate programmide vastu vahetatud, sest seal muideks tänaseks arvutis üks väga suur turvaauk, kui endiselt sealse Windows XP programm jookseb, siis nüüd otsis keegi tore inimene välja, mis on selle pildi lugu, mis on olnud nii-öelda anonüümselt miljonite inimeste silme ees peades ja selgus, et selle pildi on teinud endine National Geographicu fotograaf Charles Oriir, kes elab Californias napa orus ja ta pildistas selle pildi 96. aastal, andis selle kasutusõiguse müümise Corbyse pildiagentuurile, mis kuulub siis juhuslikult sellele samale mehele, kellele kuulub ka Windows, ehk siis Microsoft. See pilt elas oma vaikset elu vimised, seda kasutati siin ja seal kuni 2001. aastal. Windowsi insenerid äkki kuskilt leidsid selle pildi ja neil hakkas tunduma, et just see pilt on selline ikooniline ülilihtne, tohutult palju tõlgendusi võimaldav kaunis foto, mis peaks hakkama iseloomustama kogu selle programmi kontseptsiooni. Sellele järgnes see Charles origa ehk Jackiga võeti ühendust ja öeldi, et me tahame selle pildi nii-öelda toormaterjalina täielikult enda kasutusse saada. Keegi loomulikult talle ei öelnud, miks ei, kuhu see pilt läheb. Ja nüüd kaks toredat lugu, esiteks Charls soleerib, kirjeldab ise pildistatud filmi peale keskformaat maa mjaa kaameraga filmile. Ja sellel pildil ei ole tehtud absoluutselt mitte mingit töötlust, ehk siis täpselt see, mida ta nägi, see, millise kaamera ja film kinni püüdsid. Täpselt selline see kujutis jäigi. Ja hästi palju on diskuteeritud, et kuidas see on justkui nagu oleks ületöödeldud või liiga ilusaks töödeldud pilt siis tegelikult. On mees kinnitanud, et võtke slaide ja vaadake, see on täpselt selline. Ja põnev lugu on seoses sellega. Loomulikult hoitakse selliste suurte programmide turule toomist saladuses ja niimoodi tahtis Windowsis osta selle slaidi koos naha ja karvadega Oriiri käest, ära talle ütlemata, miks nad seda täpselt kasutada tahavad. Ja probleem algas pihta siis, kui hakati saatma uriini juurde kullerit, kes pidi siis selle slaidi kaasa võtma ja microsofti kontorisse viima. Selgus, et mitte ükski kullerfirma ei ole nõus seda slaidi toimetama, kuna Microsoft oli selle hinnanud lihtsalt nii väärtuslikuks. Ja loomulikult orier ei teadnud sellest kõigest mitte midagi ja sai sellest hiljem teada, aga ühel hetkel lihtsalt potsatasid ta meilboksi või postkasti priske tšeki lennukipiletit palvega lendaks lennukiga nende kontorisse, tooks selle slaidi ära. Nii et kui üks pilt hakkab tarkvara, inseneride või disainerite või tootearendajate peas nii tugevalt elama siis see muutub nagu kinnisideeks, nad teavad, et nad peavad selle pildi kätte saama, kuni selleni välja, et see muutus nende jaoks juba ennem selle toote avalikuks tulemist ennem selle tootel antseerimist juba hindamatuks ja tuli saata lennukiga härra orier ise selle pildiga kontorisse kohale. Ja tegelikult on see tehtud tema nii-öelda kodutee res Se Napa org San Francisco lähistel on kuulus viinamarjaala, kus on siis pärit suurem hulk Ameerika kuulsamatest veinidest ja seesama siis selline maastiku reljeef on tegelikult ka kasutusel viinamarjapõlluna või viinamarjaistandus Ena. Ja mis siis on nagu klassikaline lugu selles, mida me alati armastan, et fotograafia on hetke püüdmine. Kui see mees orier avaldas selle paiga proovitud seda järgi teha seda pilti lihtsalt puhtalt sportlikust huvist. Ja mitte keegi mitte kunagi ei püüa enam seda hetke isegi mitte sarnasena kinni, sest et see maastik on vahepeal ümber kujunenud, sinna vahepeal viinamarjad istutatud. Ja samamoodi tegelikult on peaaegu võimatu, et keegi juhtuks peale just nimelt sellisele pilvedest tekitatud mustrile, mis sinna maastiku reljeefi on jäänud ja mis tegelikult sellele pildile selle, sellise unistamist võimaldava salapära ja ilu loovad. Et üks pilt, mis on tegelikult ju kõigest tapeet, aga ma arvan, mille mõju meile kõigile tegelikult võib-olla on alahinnatud. Kas ma saan hästi, kummaline, kas see mees nüüd hiljem, kes selle pildi tegi, on ta avaldanud arvamust, et mis ta arvab sellest, et miljard inimest maailmas on seda näinud, aga kuskil ei ole nagu tema nime välja toodud või vaadake seal tema pilt. Mina olen isegi mõeldud seal, arvuti on teinud. Just et sellel on päris mitmeid diskussioone, et kas on töödeldud või on see arvuti tehtud ja tegelikult ma arvan, et kõik head fotograafid peavad teadma, et nemad jäädvustavad olukordi paiku ja inimesi ja need inimesed ja paigad ja olukorrad eksisteerivad ja nendest neist sõltumatult eksis, fotograaf ei loo neid, ta saab neid jäädvustada ja mingil määral ümber kujundada. Aga sellega käibki kaasas ka see, et paratamatult sa jääd väga tihti täiesti varju. Ja ma arvan, et orier on väga uhke tegelikult, et ta nüüd on välja otsitud ja temast on selline pisikene mini dokfilm tehtud, kus ta räägib selle pildi sünnist, räägib oma pisut oma elust. Ja tegelikult ta toob ühe väga Ilusa paralleeli. Ta ütles, et ta on näinud seda pilti valge maja kõige tähtsamatel kriisikoosolekutel seinte peal ja ta on näinud seda pilti Kremli siis nii-öelda kurje kuulutavate koosolekute seinte peal ehk siis sama tarkvara ja internet ja selline visuaalmaailm on justkui see sild, mis võimaldab tegelikult, et tõestada, et inimkond siiski toimib sarnaselt, hoolimata nende kurjadest või headest või, või mis, mis iganes plaanidest. Nii et tõepoolest, ma arvan, et see on omamoodi päris uhke tunne näha seda oma kinnipüütud hetke nii paljudes kohtades, nii paljudel ekraanidel, nii erinevates olukordades, erinevate inimeste ees Aitäh, Kaupo Kikkas, väga põnev. Kohtume järgmisel kolmapäeval.