Margus Saare jutusaade Jutusaade. Aastat jutusaatest tänane külaline on eraettevõtja kahe poja isa ja meediamees Hannes Võrno, head uut aastat sullegi, head uut aastat margustatud aastat, kuulad. No kuidas sulle uus aasta tuli tööpostil suures seltskonnas või kodus? Kodus oma inimeste keskel oma pere keskel üle julgemist öeldud kuskil viimase 10 aasta jooksul esimest korda. Et Ühe sellise toreda üllatuse mulle küll ühed ühed ühed lähedal asuvad noored tegid, et et neil oli seal mingisugune natuke maad eemal rõdu peal, mingisugune pidu, ju seal keegi maja rahvaste pererahvas teadis, et, et seal mingisugune meediamees nagu sa ütled, seal kuskil teisel proovis mingisuguses väikses majas elab siis ühel hetkel oli see noortekamp ukse taga, siis nad laulsid, sellise vahva mingisuguse tervituslaulud olid lihtsalt head uut aastat soovima, selline nii südamlikke, nii lahe, tunneme ja ei olnud niisugust tunnet, et noh, et noored on hukas midagi, nad olid kõik viisakalt riides ja hästi kenade sümpaatsed ja ja see oli niisugune noh, väga meeldiv, uue aasta kingitus. Et selles mõttes oli niuke tore. Sa oled 35 aastane, kas iga on juba sealmaal, et tuleb hakata võtma pere jaoks? Saega või? Noh, mitte Jugavaid, tegelikult noh, võiks isegi juba ammu tükk aega tagasi olla selles aeg kätte jõudnud, aga aga noh, mõtled ju kogu aeg, et et siis, kui, kui pensionile jäädes siis hakkad elama hästi ja siis naudid seda, mis sa oled elu jooksul saavutanud ja aga vist läheb nii nagu kõikide teistegi inimestega, kes on juba eakamad ja kellel on kogemused olemas, et eks praeguse hetke pensionärid on kõik ju mõelnud, et teen kõvasti tööd ja raban ja ostan riigiobligatsioone, aitan sellel riigile, majandusele kõige kogu sellel rahval ja kõigel sellel nagu õnnelik olla ka siis, kui jõuad sinna ikka, et sa oled nagu vana või vanem, siis tähendab ja sinu sinu nii-öelda teeneid enam ei ole võimalik nagu kuidagi kasutada, sind ei ole võimalik millegita rakendada, vot siis sa muutud selliseks mittevajalikuks, et sa oled nagu kindlustusklient, et kui sa oled nagu, kui sa kindlustusele maksu pead maksma, siis sa oled nende kõige suurem sõber, aga kui midagi juhtub, siis nad ütlevad sulle, et oi, vabandust, et lugege see punkt c seega lõpust läbi, eks ju. Et riik käitub oma inimestega üsna samamoodi, ma kardan. Igatahes oled sa suur töömees ja, ja sa oled nagu iseendale ja veel mõnele inimesele siis oma firmas ülemus, sul on üritusturundusfirma? Jah? Tead, see on niisugune jah, noh, üsna niisugune laialivalguv, laialivalguv nagu nimi, sellel asjal, kuna üritusturundus, suhtekorraldus missugune rekreatsioonimeediakorraldus, ühesõnaga kõik see, kõik see, mis praegu popanise, mis tundub, et et raha sisse toob välja, et paljud mõtlevad, et mis viga, et hakkan aga pidusid korraldama, helistan mingisugusele ansamblile ja lepin kokku mingi tädiga, kes süüa oskab teha, panen mingi saali kinni, ongi pidu korraldatud, eks. Et ma siin olen vahest ikka nagu nalja naljatamisi, nagu lugenud neid selliseid sellised noh, nii-öelda siis konkurentide või, või samal alal töötavate tegelaste selliste, et noorte alustanud ettevõtjate nagu selliseid intervjuusid ja selliseid kommentaar, et, et oh küll varsti turg ise selle asja paika loksutab ja ühesõnaga noh mingid tegijad selekteeritakse välja, mingid jäävad, mingid ei jää siis seda nagu iseenesest nagu tore lugeda, nagu noortel on niisugust enesekindlust ja tööd, tööd teha, tahtmist ja kõike seda kõike seda värki, et et mina ei ole. Ma ei ole ettevõtjana kunagi noh, ma ei ole väga pikalt ettevõtja olnud, aga mul on nagu mõned aastat siin juba nagu tegutsetud, aga aga ma ei ole nagu sellist ekspansiooni. Mul oli nagu kunagi pidanud nagu ühe sellise ettevõtluse juures nagu oluliseks mingi paisuda selliseks meeletuks harukontorite ka ja mingisuguste rahvusvaheliste kettidega, et pigem on see, et kui sul on nagu hea seltskond, mõnusaid inimesi, kellega nagu noh, firma töötab siis hästi, kui sul on nagu lahega nagu pühapäeval või laupäeval oma oma kolleegiga või, või mis iganes ülemusega alluvaga kokku saada ja ja kui sa nagu et kui sa lähed rõõmuga, Maie ja, ja noh, ma ei oska öelda, ma ilmselt ülemusena ideaalne küll ei ole, et me oleme niisugune emotsionaalne ja pigem niisugune, pigem kõva mees, tegelikult kõva peamees, võib-olla vahest jah, aga, aga noh, õnneks on mul õnneks on mul sellised tööd töö, mitte siis töötajad, mitte mul ei ole töötajaid, et mul on õnneks rõõm töötada koos inimesega kes on aeg-ajalt must nagu nutikamad, suudavad mind nagu jalgadega maa peale tagasi tuua. Et rahustavad, mind, räägivad, kuidas asjad tegelikult, kus ta on ja siis ma saan aru, et, et mul ei ole alati õigus, et ma selles mõttes tunnistan, nagu tunnistan oma vigu nagu ettevõtjana nagu hea meelega. No põhimõtteliselt nii-öelda laias laastus sa korraldad siis inimestele lõbusat elu sinna sisse, muidugi mahuvad ka igasugused hoopis firmaüritused või ma ei tea autode esitlused võib-olla, aga kui nüüd teisel jaanuaril küsida su käest pidude sessioon on põhimõtteliselt nüüd läbi, eks ju, viimased kolm nädalat on ilmselt olnud üsna üsna hull. Jah, no see aasta lõpul niisugune, kui tehakse nüüd aastalõpuüritus ja ka aga siis teine on see sihukene, suvine niuke tipp-periood, kui on see niisugune suvepäevade ja vot see periood, aga siis on ju õnneks. Õnneks me elame sellises muutuvas ajas ja, ja nii lõppenud aasta kui ka alanud aasta ja ja see on ju tegelikult täpselt see periood, kui Eestis, noh, ütleme valdav osa firmadest peaaegu oma juubelit kas 10 või 15 aastast, nii et noh, selles mõttes ei ole noh, ütleme nii, et käed rüpes istumise nagu hirmu ei ole, et, et siin on nagu noh, nii-öelda sinu ümbruskond ja, ja see, mis see, mis siin Eestis seisavad iga kord nagu põhjust põhjust jälle tööd teha ja. Kas seal on mingi kuldreegel ka, et kui klient Ta tuleb oma nõudmistega, sa ütled, et head pidu nii ei korraldata, et vot hea pidu sünnib, nõnda et ma ei tea, kast viina peab olema kindlasti kuskil seal nurgas või ei tohi olla või et pidu pidada üldse sinu nägemust mööda või sinu eeskirjade järgi. Ma üldiselt arvan, et oskab, ma olen nagu, noh, ma olen küll märganud tihtipeale sellist asja Et. Et seda ei saa nimetada selliseks nagu nii-öelda usaldamatuseks, et vaata, et noh, et umbes noh, vot ma nüüd ikka hästi tead, noh, mine tea, äkki nad ei tee nii nagu nii nagu mulle meeldib või nii nagu vaja, ma peaks, ikka koguneb üle kontrollima. Et sellisel puhul, kui keegi kuskil ettevõtte kontoris ükskõik, on ta siis juhiabi või sekretär, kes iganes, kellele juhtus, ühel päeval annab ülesanded, kuule, ta ei võta kätte ja tee nüüd see firmapidu siis siis tihtipeale on need siuksed, neiukesed või nooruk, noormehed ei saa nagu ei saa oma ülesandest päris täpselt aru. Et siis nad ühel hetkel helistavad kuskile 10-sse erinevasse üritusturundusfirmasse, tellivad kõigist nii-öelda tehke meile üritus siis kõik punnitavad, teevad mingisuguse esialgse pakkumise, lepivad juba midagi kokku ja teevad üsna palju tööd ära, siis selgub, et ei, ei, et siis allesse inimene, las hakkab nende 10 hulgast valima välja mingeid ideid, noh ta nagu kohe ütlevad. Meil on nii hea, et meil on umbes tihtipeale lastakse inimesi selle arvestamata seda, et see on töö ja see maksab nagu raha lastakse lihtsalt tühjalt tühjalt punnitada ja teha mingisuguseid asju ja siis pärast lihtsalt öeldakse, et vabandust, teie nagu mõte oli küll väga hea, aga me seda ei kasuta sellepärast noh, meil on siin vot see ja see ja tihtipeale tehakse nagu ise ära. Aga ma olen näinud ka nagu noh, mis seal salata, mulle seal mingisugune 10 15 aasta jooksul nagunii palju seda õhtujuhi tööd teinud. Et et ma olen lihtsalt nagu lihtsalt nagu näinud nagu selliseid väga-väga kokku traageldatud selliseid pidusid, mis on nagu, mis on nagu selgelt noh, nii-öelda sõna otseses mõttes nagu siis mingisuguse ühe ansambli või õhtujuhi või või mingi asja peale nagu üles ehitatud ja tegelikult nagu puudub igasugune niisugune kontseptsioon ja noh, et see ei ole nagu pidu. Et, et noh, kui ma kutsun sõbrad külla, siis, siis ma ei pea silmas seda, et mul on kapis näiteks üks kilo kalamarja, noh, et ma ei ehita sellele oma pidu üles. Et ma nagu noh, seal on mingi terve rida mingisuguseid asju veel ümber selle eeskava ja tants ja lahendatakse, kõik oleks niisugune tervik moodustuks ja selleks on mõistlikum usaldada nagu selliseid professionaale. No selle ma tea 15 aastaga või 10 aastaga, mis 15-ga vist juba, mida sa oled ka ise pidusid juhtinud, mitte siis firma omanik olnud nagu see pidude pidamise kultuur on muutunud ka või, või mingisugused sellised põhilised asjad, et enam ei, enam ei ole tähtis see üheskoos täisjoomine võib-olla, või see ühest kuust? Mis võib-olla natukene nagu selles mõttes on küll jah, vähema jääb vähemaks jäänud, aga samas on tulnud peale see niisugune see niisugune teistpidine trend, ehk et see niisugune noh, mängime hästi kultuurselt. Noh, et nüüd ütleme, et üksvahe tagasi oli see, et lähme kõik koos firmaga linnateatrisse ja siis pärast sööme kuskil kõhud täis. Siis nüüd on siit lähme kõik kuskile mingisugusesse saali, siis tellime endale kuskilt ühe mingisuguse mingisuguse laulja või tantsija, siis vaatame selle kava ära, siis kuskil sööme kõhud täis. Et kuidagi nagu, ega selles midagi halba ei ole. Aga, aga vennastumist kipub olema kuidagi niisugune nagu trendide värk, et see nagu igal aastal nagu leitakse mingi uus asi ja siis kõik teevad nagu noh, nii-öelda teevad seda, mis on nagu populaarteaduslik. Kui sa tuled mingisuguseid natuke teistsuguse ideega välja, et vabandage, teeks hoopis nii siis see tundub alati tihti nii, nii noh, teistsugune, et, et paljud ei paljude neel alla, aga õnneks mul on. Mul on küll rõõm öelda, et mul on olnud lisaks oma firmas töötavatele inimestele nagu meeldivat meeldivat koostööpartnerid, et on olnud ka selliseid mõnusaid kliente. Et et. Missugune on hea õhtujuht või peojuht, kas sa oled nii vastik olnud ka, et sa oled poole pealt ära jalutanud, sest et koostööpartner on meid alt vedanud või pidu ei ole olnud selline, millel on kokku lepitud. Mul on olnud üks kord elus selline situatsioon, kui ma, kui ma peaaegu olime selleks valmis, et tõusen püsti lihtsalt minema, sest et et me olime, olime ühel peol istusime lauas, mis oli pandud nii-öelda külalistega samasse saali ja see oli mõeldud siis pillimeestele ja siis õhtujuhtidele. Ja. Ma räägin selle kohe ära, see oli nii piinlik lugu. Et tuli selle üritus oli nagu ühes restoranisaalis, kus korraldati niisugune vastuvõtt ja seal oli siuke furset laud ja siis käisid kelnerid, kes valasid nagu nagu jookeani, muidugi pudelitest otse. Ja siis tuli meie laua juurde kelner, küsisin, mida te joote. Ja siis mu kolleeg ütles, et tema võtab nagu valget veini, mina ütlen, mina võtaksin punast veiniklaasi. Ja siis kelnerit, üks moment, ma pean minema küsima, mõtlesin, mida sa pead minema küsima minema küsima, et kas ma võin teile anda, siis mõtlesin, et kui piinlik on see, et te peate, noh, et, et ma ei taha loomulikult selle mingi tellija arvelt siin laua taga juua, et noh, loomulikult maksan ise selle veini kinni. Ei, ma pean küsima, et kas ma tohin teile üldse alkoholi anda. Siis tuli sellesama, nii-öelda sellesama ürituse tellija seesama neiu, keda me räägime nendest juhiabid, juhiabielust me räägime siin siis tuli selline neiule sinna meie laua juurde, ütles, et, et tahan, et mu pidusin ära ei rikuks, ma olen näinud igasuguseid noh, et ühesõnaga ta tuli, ründas meid selles mõttes, et ma ei taha siin ennast täis, joote minu peo ära, rikute Simone küll see tunne mõtlesin, kallis lapsed. Vale koht, vale aeg ja valed inimesed, kellega niimoodi asju ajada. Siis mõtlesin küll, et nii ütlesin, kolleegidelt läheb minema. Kas teevad ise, et äkki me tõesti joome ennast täis või midagi sihukest? Et sul on alati omavastutus kaasas, kui sa ju pidu lähed tegema? Absoluutselt. Selles mõttes, et ma olen isegi kuni sinnamaani välja, et nüüd see kõlab võib-olla nagu banaalselt siin igasuguste katastroofide ajal, aga aga ma olen, ma olen. Ma olen siiralt tavaliselt nii teinud, et kui ma olen kuskil sellises kohas õhtut juhtinud, kus ma, kus ma olen esimest korda mingis majas või mingisuguses kohas, kus ma täpselt nagu ei tea, et siis ma isegi tavaliselt vaatan mingisugune, kust nagu tagavara väljapääs on mingid sellised asjad, et noh, kõike võib, elus tõi, võib juhtuda, et õhtujuht ei tähenda mitte seda kõrgelt makstud, kõrgelt makstud, pajatasid, kes tuleb lavale, ütleb, et nüüd esineb see ja nüüd sööge salatit vaid õhtu. Nüüd on see, kes on tegelikult vastutav selle eest, et see õhtu nagu sujuks, kui kellelgi lakkab saalis halb või kui juhtub tulekahju või mis iganes õhtujuhtum, see, kellele kõik otsa vaatavad. Et see on see koht, et ta peab olema selline vastutusega ja vastutustundega vana, kes nagu kes selle asja nagu ära teeb, et kõva häälega ja ja hästi istuva ülikonnaga poisse, kes kuskil midagi maha ütlevad laval seda leiab ikka, et seal üldse mingi probleem. Kas sulle ei tundu, et Eestis on üsna vähe häid ürituste juhte, et inimesed nagu korduvad või kui on kunstioksjon, siis on alati teada, et seal on Reikop kõik või või seal mingi autoüritus, siis on seal sellised mehed. Et nagu inimesed juba enam-vähem teavad, mis, mis naljad isegi tulevad. Ma arvan, et minnakse selles mõttes nagu noh, nii-öelda lihtsama vastupanu teed, kui seda nii võib nimetada, et minnakse, minnakse nii-öelda kindla peale välja, et ma võtan selle vana, sest et noh, mis sest, et ma müün hoopis ütleme, et üks müüb üks saksa autot, üks Itaalia autot, aga et noh, ma tean, et see tüüp natukene jagab autodest, et ta on ise natukene autofänn. Et tal endal on ka mingisugune niukene, noh, auto huvi näiteks ütleme niiviisi. Et võetaks selles mõttes nagu kindla peale ei hakata, ei hakata hakata nagu riskima, et selles mõttes ma usun Jah. Johannes, kas edevus on mehe põline omadus? Muidugi. Mis me siis siin, mis meil siin muutis, ikka saputame, kelle, kelle jaoks need suled, et siinkohal on, et kui meeste koju mammuti, siis siis tegi mammutihammastest. Elementaarne pani loomulikult. Kus tagasi see on tore, ütle, ma vaatasin Eesti televisioonist filmi kohtumine tundmatuga ja seal olid nendele teleinimestele, kes olid tõeliselt edukad. Tegelikult olid muidugi nende pähex marsoni istutatud ja ja seas mingit missiooni seal peas, mis sinu marslane sulepeas ütleb, mis, mis, mis asja, sa nagu avalikus elusajad või on sul mingisugused põhimõtted, kuidas välja paistma peale? Või on see liiga lai küsimus praegu? Ma välja paistma pean, see vist enam nagu ma ei oska öelda, sellel on nagu raske vastata selles mõttes, et noh, ma olen ju Toompeal ka ära käinud, et, et see, kuidas väljapaistvad välja paista lasta, et see on, see on nagu üks pool sellest Mulla, eks mingisugune marslased marslane istub vist igaühe peas natuke Nat. Et kui vahel mõelda mingisuguseid otsuseid, mida sa vastu võtad või, või, või, või kasvõi mõtteid, mida sa mõtled siis siis mõne aja pärast või mõne hetke möödudes tajudes ise, et oot-oot-oot, et see ei ole üldse mina, kes nii mõtleb ja seal üldse midagi niimoodi otsustaks. Et siis siis ilmselt on, noh, mulle selline film nagu täitsa meeldis, et oli, oli, oli üsna. Üsna niisugune. Noh, ta oli natukene selline asi nagu, nagu öeldakse Monty Pythoni kohta, et ta on sellepärast hea, et me mõtleme kõik üsna sarnaselt, aga me, keegi ei julge seda ära teha. Et, et selles mõttes oli see, nagu see, see film oli nagu vahva, et see ütleme, et see idee ei olnud niivõrd uudne, kuivõrd hea oli see, et see, et lõpuks nagu tehti see asi ära näidata, et vot täpselt nii ongi. Niimoodi see telekäibki noh, keegi ei sunni sind tegema tööd avalikud, kus ees, eks ju mõni mõnda kannustab raha ja mõne jaoks on see edevus ja mõni tahab olla nii-öelda tegijate seas. Noh, eks mul on ikka nii nagu minu kui enamikul minuvanustest ja noorematest on see, on see rõõm ja au ju panka üleval pidada. Et eks ma natukene ikka sellepärast on seda avalikku tööd ka tegema, et et see, sellest sellest ma ju elan, et üks asi on sink saia peal, aga teine asi on see, et sa palju klaasbüroosid ja seal töötavaid inimesi kannuga abistama, neid üleval pidama, nende käest raha küsima ja pärastpoole rohkem tagasi. See kuulumine tuntud inimeste sekka, kas see tähendab seda, et sa pead vahel ka päris üksi olema ja, ja omaette passima ja ja et seda inimeste tähelepanukoormat ära raputada jookseb sul juhe vahel kokku ka või, või ütles, et ma olengi selle valinud ja see ongi mu elu loomulik külg. Noh, umbes nii ta on, et, et ma olen, ma olen seda öelnud ja mõelnud, et noh, et Juzan jumala. Ise selle tee nagu ise selle tee nagu ette võtnud ja ja ega sellelt sellelt kõrval astudes oled sa oled sa tähelepanu all nagunii. Et. Et seda ju, seda ju oodatakse, et mis, mis ta siis nüüd nagu teeb, et noh, pigem nagu rong rahulikult edasi, et kui sa nagu kraavi sõidad, siis siis pakud seal ehk võib-olla natukene mõnel hetkel nagu vähem huvi kui, kui see, kui sa järjekordse mingisuguse fopaaga maha saada. No need väheseid intervjuud, mis oma elust andnud oled. Need algavad kuskilt sealt Tartu kunstikooli ja ERKI ajast, mis elusa enne elasid. Enne seda ma olin. Niisugune. Poisinolk nagu nagu muia kaaslasedki käisin, käisin Rakveres Rakvere sündisin ja käisin, käisin Rakveres, lilled on nagu lasteaias, alguses esimeses rakvere päeva laste päeva kodus ja siis pärast seda läksin, läksin üsna värskelt avatud ja ehitatud Rakvere kolmandasse keskkooli kus siis kus tehti tollel ajal esimene nii-öelda eriklass või sellise eri suunitlusega klass oli, kunstiklass tehti. Ja siis mul oli nii-öelda, ma olen nii-öelda esimene selle lennu sellesse lendu astunud koolipoiss, koolijüts, kes, nagu oleksime kunstiklassis ja mul vedas õpetajatega, kes seal, kes seal, kes seal tollel hetkel minu algklasside õpetajad olid. Sellepärast et klassijuhataja, keda ma tervitan, ma usun, et võib-olla isegi kuulab seda saadet neidis Aksmann kellele, kellele lisaks nagu õpilaste õpetamisele oli nagu ka veel indu ja tahtmist nagu tegeleda nagu laste rahvatantsurühmaga. Et ma olen tänu temale nagu käinud koolinoorte laulu-tantsupeol esimese klassi Unsonana. Ja kui ma nüüd sellel aastal lõppenud aastal käisin, käisin seda koolinoort või seda tantsupidu vaatamas, siis usu, see oli niisugune noh, kananahk oli neli, 40 minutit, nagu seljas kogu aeg, et see oli nii-nii sünge asi. Et. Kui mul, kui mul täna küsitakse, et mis oli 2004. aasta nagu emotsionaalsemaid hetki, siis ma ütlen täitsa siiralt, et üks selle kindlasti tantsupidu see oli, see oli väga-väga ilus pidu. No sealt Rakveresse tahtsid kindlasti ära saada või? Tead, ei olnud sellist väga häda, et et mul ei olnud seal mingit probleem ju seal Rakveres olla, sest ma olin niisugune niisugune natukese energilisem, võib-olla kui oleks pidanud olema, siis esineja liidri tiitli olid siis juba või ma ei oska öeldagi, liidri tüüpiline, aga esinema ma kippusin küll jah, et et lasteaias mul õnneks, nii et ma vist ma õppisin hästi varakult lugema ja siis mul oli see häda, et ma lasteaias lugesin teistele lastele ettekasvatajat siiamaani, kui ma olen oma vana lasteaiakasvatajaga kogusid, sellepärast et kui sina oled lasteaia oli väga lihtne, siis ei pidanud kasvatajad midagi tegema. Et käisin ju veel peale sellega muusikakoolis, kuhu ma nagu ise tahtsin minna, mitte vanemad ei ajanud, ise tahtsin metsikult minna. Ja, ja siis ma käisin selles kunstiklassis, käisin laste muusikakoolis, õppisin akordionimängu ja, ja pärast saksofoni natukene siis veel klaverit otsa ja et see muusikakooliaeg oli väga tore ja üks muidugi täiesti unustamatu periood sellest oli, oli kooliteatriaeg kui, kui toonane Eduard Vilde nimelise kolhoosiklubis selline suurepärane inimene, kes viitsis tahtis ja tõesti innukalt ja tulihingelised noortega seda asja ajas, oli see Valdur Liiv. Mällu tervitan. Kes, kes tegi, kes tegi meie sellisest koolipõlvest nooruspõlves sellised tõsiselt, tõsiselt toreda aja, et ma olen nagu väga-väga tänulik nendele noortele erinevast, täiesti erinevas vanuses, seal oli mingisugune viiendast kuni 11. klassini nagu loori. Et see oli nagu väga hea seltskonda, seal olid väga lahedad, lahedad ja mõnusad inimesed ja see Valdur Liivi niisugune toodika või pedagoogika, kuidas ta meid nagunii-öelda kooliväliselt niimoodi kasvatas. Õpetaja laul, laul kõlaks nagu natukene niimoodi, et ta ei olnud niisugune niisugune pehmete peopesadega niukene viiuliõpetaja, ta oli, ta oli, ta oli nagu vahest oli niisugune isalikult tõsine, aga ta õpetas nagu lahtiste silmadega nagu vaatama ja käed taskust välja võtma, kui sa teisele inimesele tere ütled ja ja selliseid, selliseid niisugusi asju, mida nagu tänapäeval tihti nagu näed, et et just see niisugune meie põlvkond nagu nii-öelda kipub unustama või meie põlvkond ei oska, ei olegi saanud seda just et praegu vaadates näiteks tänaseid 18 aastaseid ja natukene nooremaid, siis ma ütlen küll, et mulle tundub, et see kasvatus, mida nemad täna saavad ja kuidas nemad täna käituda oskavad, on hoopis teine kui need 30 40 vahel olevad. Et, et seda siukest Matsust on nagunii-öelda minu põlvkonnas kõige rohkem viletsat viletsat kodust kasvatust ja lastetuba, seda. Kas su isa ema, andsid sul hea lastetoa kaasa või kuidas sa seda või, või nende rolli kirjeldad? Nad andsid mulle selles mõttes nagu vist kõige õigemad kõige õigemad suunised, mis eluks üldse anda saab selliselt, et et see oli, see oli märkamatult saadud õpetus selle kohta endast vanematest inimestest tuleb nagu lugu pidada. Et mul on nagu kodus niisugune mõnus perekonnasisene, niisugune väike sihuke nali. Et et siis kui mingisuguse noh, sellised väikest viisi mingisuguse pahandusega hakkama sain siis ütles alati, eriti ütles alati ema. See oli niisugune mingisugune niisugune lause Bobimisega sinna lõppudel alati hädamatame krants. Ja see oli nii, et see oli niisugune. Ma ütleks, et see on niisugune asi, mis jääb eluks ajaks meelde kui sõdadest häbematu krants. Siis see tundus niisugune natuke, et see ei ole nagu kutsikas, et sa tegid natukene pahandust, tegid nurkavaid, järelikult seal ikkagi midagi hullemat. Aga muidugi, eks ma, see oli vits ainest nagu vitsalist jah, et ma olen nagu vanematele tänulik, et nad õpetasid mulle paar sellist asja selgeks. Et et niisugune Niisugune võimalus mis mulle anti, et ma sain nagu käia, käia nii pioneerilaagris kui olla vaheajal vanaema juures, et, et mu lapsepõlve tulid nagu hästi rikkad. Et ma sain olla nagu mitu-mitu head nädalat oma oma maal vanaema juures, kus ma nagu innukalt vaatasin igasuguseid vahvaid vanu albumeid, noh mis on siiamaani minu jaoks nagu väga, aga sellised emotsionaalsed nagu mõnusad hetked ja mälestused. Et neid selliseid naasid, albumeid vaadata, vanadest asjadest rääkida ja, ja surnuaial ja kirikus käia ja noh, niisugused asjad, mis nagu noh, põlvkondadest või sinust see nagu südamlikke soe ja teisest küljest siis jällegi nihukesed pioneerid olid ajad, kus sai nagu öösel pasteerimine ja, ja niuke ringi jooksmine, õuna raksud ja maasika raksud ja kõik see muu trall sinna otsa, et mul on nagu. Ma olen saanud nagu, nagu noh, nii-öelda selles mõttes hästi terve lapsepõlve ja ja, ja, ja vanemad nagu ei punnitanud ka sellise sellise niisuguste noh, väga mingisuguseid nihukseid, kingituste ja sellise nagu perekonnas võtke neid võimalusi, et mul ei olnud, ei sääreväristajatega muud ja ja ja kui ma siis sellepärast olen siin mingi vana mehena juba ise ise juba laste isamaa, kõik need igasugused sääre päriste trikid pidanud vähemal nagu nüüd tagantjärgi ära tegema mille tõttu ma siin kukkunud ennast peaks olev puruks puruks lasknud ennast õmmelda, opereerida korduvalt. Kas oma poegadele ütled ka vahel häbematu krants? Oi ütle muidugi et ütlen ikka. Need lähevad põlvkonnast Kuulame ühe saksakeelse loo, mulle millegipärast tundub, et, et sulle meeldib saksa kultuurist natukene. Aga mulle meeldib see nisugune. Mulle meeldib see niisugune Saksa-Austria asi, jah, ja see on. See on niisugune saksa korda täpsuse üks asi on nagu see saksa korda saksa täpsuse ja teine asi on see. Selles on, selles on midagi sellist, et et seda saksakordaja saksa täpsust ja seda saksa muusikate, saksa kultuuri, seda nagu osatakse nagu nende rahvaste poolt, kes sellest nagu lugu ei peagi aru, sa nagu hästi nagu naeruvääristada. Noh, alati seostub selliste põlvpükstega kuklas mingi sulega kübar. Et seal, need on niisugused, need on need niisugused kõige kõige kõige lõbusamad ja kõige sellised banaalse sisuga pornofilmid ja noh, et, et see on kõik see, mis saksaga seostub. Aga et ma olen samal mingi jupi jupikese aega nagu tudeerinud ja, ja õde elab mul praegu Austrias ja et selles mõttes nagu noh, et ma tunnen seda seost nagu natukene võib-olla sügavamalt või, või teistmoodi, et ma ei ole päris, päris päris niisugune niisugune Saksa kultuuri süvatund ja võib-olla kui nagu nagu näiteks Linnar Priimägi. Aga ma ei ole ka päris nagu see pealiskaudne, kes nagu teab, ainult mulgikapsad ja nahkpüksid ja niisugune odav pornonumber, sest jah, et seal ma olen seal kuskil vahepeal kuulan muusikat. Jutusaatekülaliseks täna Hannes Võrno teades suu kuju ja suurust ja kirge autode jahilkäigu ja. Ja ja muu sellise nagu korra järgi, vabandust, ma segan. Kust sa tead, minu kirge, autod? Selline maastur ei mahu muidu ära juuremehe auto. Et see, et sa läksid mu moodi õppima, moodne, pehme ja asi ei ole siin müüakse. Tead, ei ole, ma arvan, et see moodi õppima minek oli tegelikult, et see oli niisugune noh, sihuke minulik ja niisugune emotsionaalne otsus, et see oli niisugune ühe ühe sellise noore inimese nagu Ühe noore inimese sellise esimese esimese õnnetu armumise vili oli juhus, kus, kus nagunii-öelda süda oli lõhki kistud ja kuidagi niisugune hind oli nii haige ja nagu selline tunne teadmised, kuramus küll, et ma ei ole nagu üldse mingi mees, kas, mis tõesti nagu mitte midagi ei suuda. Ja siis läksid selliseid sentimentaalseks noormeheks. Moeerialale. Ja ma läksin jõuga, selles mõttes ma läksin just kunstiülikooli, ma läksin hindamisse või sellesse rektori komisjoni, kus nagu kõik üliõpilast ühekaupa alguses vastu võetakse siis mu käest küsiti, et mida sa õppida tahad. Ja siis ma ütlesin, kus teil kõige suurem konkurss on. Mis te nüüd nalja teete, et jumal hoidku, siin käivad inimesed 10 aastat järjest eksamitele tahavad kooli astuda, teid isegi, mida ta õppida tahate. Mõtlesin, et ma tahan minna sinna, kus on kõige suurem konkurss, et lihtsalt proovida, kas ma saan hakkama ei saa. Ja siis öeldi, et seal on praegu ja siis mõtlesin, pange mind ka kirja esimese aastaga sisse. Õnneks. Ma sain selle pärast sisse, et ma olin nii enesekindel, et ma saan sellepärast, et kui ma istusin seal selles suures klassis, kus oli mitukümmend tahtjat nagu piilusin üle õla ja vaatasin, ringid, mida nad nagu teevad ja kuidas nad joonistavad siis häbi öelda, aga ma mõtlesin sellele, mida mõtlesin seda, et kui need keegi siin peaksid sisse saama ja mina peaksin välja jääma siis on midagi väga valesti, et siis ei tule siit majast minu suguvõsad ka enam mitte kunagi ükski uksest sisse. Aga Väinud ikka nägid ära. Ma arvan, et õigem oleks võtta ei oska, aga see oli siis ikkagi juhuslik otsus vä? Ta päris juhuslik ei olnud, sellepärast et ma olen, ütleme siis nii, et ma olen nagu maast madalast hommikuti ärganud ja õhtul uinunud nagu õmblusmasina sirina saatel sest tema on mul emal mul olnud niisugune välja õmbleja juurde ka tüüpi inimene ja, ja teinud nagu sellist kodus kodus oma kundede ringkonnale nagu kogu aeg õmblustööd ja ma olen nii-öelda selle siukse, niidid, nööbid, kangad, selle, selle keskendub üles kasvanud ja ja eks muidugi sellega oma isal olla nagu, nagu noh, natukene sihukest sihukest kurbust valmistanud, et isa on mul olnud kogu aeg niisugune tehnika ja masinate mees ja ja eks Ta on see läinud õmblusmasinaid parandama läks hullemaks ühesõnaga täiesti, et oleks, siis oleksid hakanud õmblusmasinaid parandama päris päris niisugune, mitte mitte meeste või ühesõnaga, mitte üldsegi mitte isa jälgedes, et et sellepärast ma usun, aga ei, meil ei ole sellest nagu popaga mingit probleemi olnud, et et. No sa oled selle moekunsti juures vahel sügavamalt vahel pealispintsemalt olnud, ma tean seda, et et selle äsja alanud aasta kevadel peaksid tulema Hannes Võrno disainitud särgid sangaris välja. Jah, nad on nüüd kui seal nüüd kõik läheb selles mõttes ootuspäraselt, et ei ole seda sihukeste euroopalikud, millal kangad tulevad, siis öeldakse maniana ja üks moment, oodake et kui kõik peaks nüüd see oleme õigel ajal kohale jõudma, siis peaksid olema need kangad, kangad, selleks vaktsiin jah, et praegu siis meestesärkidel viga on, sula neil häda midagi. Aga nendega on vist natukene see lugu, et et nende meestel, kes, kes särki kannavad või kes meister, kes, kes nagu igapäevaelus nagu peavad särki kandma või kes tahavad kanda. Et meil on täna nagu selles mõttes see valik on niisugune natukene, natukene hägune. Et on olemas üks täiesti selge seltskond, kes on nagu põhimõtteliselt niisugune nagu Eesti toodete eesti asjade kandja, tarbija kelle jaoks ei ole nagu vahet, et kas see hind on niisugune või asume, kes nagu konna põhimõtte pärast Eesti või siis sangari särki on sellised, kes nagu põhimõtte pärast kanna sangari särki, vaid kes põhimõtte pärast kannavad mingisugust teist. On selliseid, kes nagu kunagi särki kandma, et selles mõttes on see nagu hästi selge see grupp on nagu hästi-hästi selge ja klaar, et et minu nagu selline tahtmine või idee või visioon peaks olema nagu see, et rõhud on nagu neile, kes täna nagu ostavad ostavad mõne teise kaubamärgiga särki, mille eest nad on nõus maksma nagu sadu kroone rohkem. Aga mis tegelikult tulevad täpselt sama masinalt täpselt samast uksest välja, kust sangari särgid, eks ole, sangar on nagu praegusel hetkel nagu alltöövõtja ta teeb, teeb päris nimekatele siin Eestiski müüdavatel väga nimekates brändidele allhanget mis tähendab seda, et noh, tihtipeale see mees, kes ütles, et ma ei osta põhimõtteliselt sangari särki, on tegelikult see mees, kes on nõus maksma selle kaks korda kolm sentimeetrit lipiku eest, mis on õmmeldud krae sisse siseküljele, et on nõus selle lipiku eest maksma 500 krooni särgi eest rohkem. Tegelikult on see täpselt sama sangari särke, see kangas tuleb samast samast just ja, ja sama niitja nööbid ja kõik, eks ole. No teleekraanil miljonimängus oled sa pintsaku mees ilmselt kontoris oled ka pintsakumees ei ole. Kontoris ei ole, et ma käin. Ma käin niimoodi suhteliselt suhteliselt nagu riietamise peale, nagu, nagu eriti aega ei kulutage, et ma võtan selle, mis, mis kohe esimesena kätte jääb ja ainult nagu mõtlen, et see miljonimängus käib siin nagu töö juurde, et seal nagu see on, nagu ei saa, sest et ma pean seal vähemasti üritama jätma muljet, et pool sellest miljonist, mida ma annan, on minu enda oma. Kuule, ega see, et sa nagu see, see samas särgi jutt, et sa vist hakkad tulevikus ehk ka naistele proovima, kui meeste asi korralikult valmis, saab naistele ka särke, kas, kas selles on nagu mingi püüdlus maailma enda ümber nagu ilusamaks teha ka või et inimesed oleksid korralikumad ja puhtamad ja säravamad või? Ma arvan küll jah, et ma näiteks noh, kui siin alguses oli jutt sellest, kasvõi sellest Autoasjast, et ma ütlen täiesti siiralt, et ma jagan nende inimeste seisukohta, kes ütlevad, tervislikum on nagu jalgsi käia ja ja mitte autoga sõita uksest ukseni ja nii edasi, eks ju. Aga aga noh, vabandust, aga, aga, aga, aga ma olen selles mõttes üsna pragmaatiline, et ma tihtipeale pean lihtsalt autot kasutama, sellepärast et meie linn ja meie ümbrus, et see kõik on lihtsalt nii must ja räpane. Et, et kui ma hakkasin ükspäev arvestama, et, et et, et see matemaatika muidugi julm ja andku kuulaja selle praegu andeks, aga loogiliselt võttes nii palju, kui kulub nagu sellistel irtsuvate soolast lögasta tänavate peal näiteks kingade, kingsepa ja kingahoolduse ja kõige selle peale raha peale selle, need möödasõitvate autode pritsimisest iga päev keemilist vajavad mingeid ülikonnapüksid või mantlid ja muud asjad, siis ma saan lõpuks selle summa kokku, et mul on mõistlikum sõita kas taksoga või autoga. Sest nii-öelda tänaval jalutamine on minut minut, minu jaoks on see jabur jutt, et kui keegi ütleb, et kõndige rohkem jalgsi, siis ma näen sellel ikkagi seda, et pannakse dressid selga, minnakse metsa haaval jalutamine, vabandage väga see õudne jama sisse hingatakse. Noh, kui sa sõidad autoga, näed pühid, mida kojamehed ära pühivad, eks ole, siis noh, tegelikult seal ninaaukudes on mingeid kojamehi, pole sa hingad sellesamasuguse lendleb asel õudse jamasid endale sisse sellest, et keegi elab minu meelest nagu täiesti jabur. Et selles mõttes mina olen nagu linnainimesena, nagu, nagu linna sulanud selgelt nagu auto auto auto friik küll jah, et pigem uksest ukseni, et mitte nagu seda löga sisse hingata, mitte oma oma riiete, keemilise ja muid arveid nagu sellega suureks tahad, lihtsalt selles mustas-mustas linnas oma. Sinu jutus on nagu see, et sa oled selline pedant ja korraarmastaja ja mingisuguse maine puhtuse mees või. Noh, natukene võib-olla mitte selles mõttes puhtuse mees, et noh, et mingisugune, ma ei võta maha kukkunud, ma ei tea asja uuesti üles või. Aga et, et noh, mind, mind selles mõttes ärritab küll see, see noh, mind, mind ärritab niisugune. Et kui kõik on lohakile ümber või see, see nagu ei ole sinu jaoks nagu solvab jah kuidagi ma nagu ma nagu ei saa aru nendest inimestest, kes nagu kes nagu tahavad, et peaminister tuleks nagu noh, ma ei tea, vabandust paluma. Ja siis samal ajal nagu ise tekitavad kuskil oma kodust roidia mingisugune 30 meetrit või 40 meetrit eemale metsa alla nagu lihtsalt sellise spontaanse prügimäe või noh, et, et kuidagi nagu, et inimestel on au ja puhtuse, väärikuse sellised mõisted nagu tihtipeale nagu kuidagi nagu paigast ära või ei ole nagu päris balansis, et nagu seesama jutt sellest, kui selle särkide teema juurde korraks tulla, et et noh, miks ei ole umbes mingi eesti mehed käivad nii ja naa riides ja kõik see muld, aga nutt, et üks asi on see, et käiakse riides, aga teine asi on see, et peaks veel kuskil nagu veel käima. Noh, et inimesed ei käi ju riides, vaid inimesed käivad nagu tegelikult tööl ja klubides ja seltskondadega väljas ja nii edasi, et täna on tegelikult see koht, kus, kus, kus selle särgiga nagu see häda, et ma võin teha küll kihvti särgi, aga, aga kus on see kihvt koht kusele särgiga minna. Et see, kes läheb selle kihvti särgiga hommikul tööle, seda peetakse noh, mingi pool imelikuks või mingisuguse erineva erineva suunitlusega, mis iganes, eks ole. Aga tihtipeale on see, et tegelikult oleks ju lahe, kui oleks mingi mingi vahva, mingisugune džässiklubi, elava muusika ja, ja sellise, sellise kohaga, kuhu ei lasta niisugusi niisugusi inimesi sissegi, kellega ei taha nagu samas saalis nagu pidutseda koos eks. No sa oled kunagi öelnud, et elu võiks toimida nagu rootsi riistad, inglise pühendumus ja saksa kvaliteet? See on päris päris päris tore, ütle mulle, kas, kas elus on selliseid asju ka, mille vastu peaks vägivallaga astuma? Mille vastu peaks vägivalla vastu ma. Ma kardan, et, et see oleks, see on seal nii äärmuslik ja ma pean seda valeks või selles mõttes, et see ei ole päti vastu. Rusika tõstaksid või. Koduse varga, minul on, minul on enese ja vara kaitseks on minul nagu relvi kodus olemas ja ja ma arvan, et et kui siin mõelda sellesama viimaste päevade, mis minu enda koduvallas juhtus, kus valla vallavolikogu esimehele tungiti maskides niimoodi koju ja ja noh nagu see asi, mille peale võiks nagu mõelda, et noh, et peaks, need pätid nagu kõik kuidagi sinna või teise või no aga et et ma, ma, ma, ma pigem nagu näen seda, et et kui sa nagu pätile kuskil trepikojas nagu kuuli rindu virutad, on nagu, nagu see nii-öelda kõige viimane samm. Et tegelikult see samm peaks olema nagu tehtud nagu tükk maad varem, et ma lähen nagu seda preventsiooni hoopis nagu selles kohas, kus kus, kus iga lapsevanem peaks nagu, nähes, et tema laps, olgu ta siis ükskõik kui väikene teeb mingisugune lapsepõlves mingisuguse sellise sammu või teo, mis, mis viitab sellele, et ta võib kunagi kümnete aastate pärast muutuda pätiks. Et siis peaks nagunii-öelda vanemad unustama ära selle niisuguse nii-öelda vabakasvatuse, et ei tohi last tutistada karis. Kui sa oled ikka lapsel ikkest sirace mööda tagumikku või tutistad kõrvust ja tee talle selgeks, et on asju, mida ei tohi teha ja on asju, mida nagu millega tuleb arvestada et siis siis siis selles mõttes noh, okei, seda võib nimetada vägivallaks laste vastu, et ära löö last ja kõik see muu jutt. Aga kui sa lapsele nagu vitsa ei anna, mina, mina ütleks, ei poolda vitsa andmist, eks on nagu et kui selleks põhjust ei ole, aga, aga kui on, kui, kui asi läheb nii kaugele, et, et on valida, kas ma annan taastasele lapsele vitsa või 16 aastasele tina trepikojas, siis, siis ma valin parem selle, et ma olen kuueaastaselt vitsa, kui, kui lasen 16 aastasele kuuli pähe, kui ta enam absoluutselt ei ole suuteline oma puudest vastutama, kui ta lihtsalt tungib mulle sellise meeleheitel markarina kuskil niimoodi kallale, et ta seab minu või kellegi teiste inimeste või, või minu kodu või perekonna naabritega kellegi elu ohtu. Et selles mõttes vägivalla vastu vägivallaga võib astuda küll, aga ma peaksin noh, et noh, et, et selgitada, siis ma tahaks öelda, nii et et, et et noh, et käe tõstmine kurjategija vastu on juba on juba nagu hilja. See kurjategija peaks oma kodus nii-öelda natukene ennem vitsa kätte, et ta teab, et mõnda asja nagu lihtsalt ei tehta. Et me peame kasvatama oma lapsi sellisteks, et nad ei läheks Pattideks ja siin on väike vägivald kui seda nii võib nimetada, minu meelest natuke lubatud väike vits peab olema. Tahaksin hästi lühidalt rääkida sinu jahikirest jahilkäigukirest, noh seal on ka püssid kaasas ikka. Tundub, et, et jahimehed on nagu vägivaldsed ka või ma sain aru, et see on sulle elustiil ja kui ja, ja ja on palju selliseid, tugevaid toredaid edukaid mehi, kellel on korralikud riistad ja, ja, ja nad tunnevad mõnu nendest rituaalidest, mis, mis jahilkäigu juures on, aga et. No kuidas öelda, mida sa mõtled, kui sa tapad vaba looma? Ärme saab panna, praegu kannab. Sellel hetkel, kui ma ei tea, kuidas keegi teine minul on, nii et kui ma, kui ma olen jahil sellel hetkel, kui on, kui on seal päästikule vajutamise hetk siis siis ma mõtlen, ma mõtlen sellele, et, et tema ei tea et mina teame, et ta seal on. Ja, ja ma tean seda, et, et tema seda pauku ei kuule. Tema ei kuule seda pauku, ta ei tea, et see et see hetk, mida tema Pokk kogeb või kus ta ise viibib seal tema jaoks nagu viimane ta ei, ta ei kannatada. Ta suured elu õnnelikuma hetke järsku just, ja see on temas kiiver, see on ilus, et see on, see on, see on võrreldamatu sellega, mis toimub karnides ja tapamajades ja taludes, kus, kus, kus kasvatatakse selleks, eks ole, nii-öelda ninapidi sulus ketti pidi seina küljes kinni Soome, keda siis pärast nii-öelda noh, ise ei taha kätt külge pannes kutsutakse naabrimeest tapma, sellega üritatakse kuidagi nagu mingi indulgents saada endale. Et minu arvates on nagu, see on nagu julm, et noh, et ma pigem kisa, küla, kisa üle üle küla, teised sead seal kõrvale, et see on nagu minu meelest julmad, kui ma nagu Lähen näen kuskil kaupluse lihaletis nagu viinereid ja siis niuke lapsevankriga ema, kes nagu tõstab nagu viinereid korvi ja siis tuleb ütleb jahimehel, mida ta elas, teed seal metsas, siis noh, siin ma tunnen, et see on nagu, et tehakse ülekohut. Et kui sa ütled, et jahimehed on niukene Igasugused siis ma ütlen seda, et jahimehed on vaata et Eesti üks üks suuremaid relvastatud üksusi ja kui seal oleks niisugused maniakid nagu ava arvab see arvamus, kes, kes, kes ise jahimees ei ole või kes jahinduses ei pea, siis siis võib tekkida see olukord, et et arvestades seda, et millisteks jahimehi peetakse ja kui kõik need mingi 13 14000 meest oleksidki niisugused mõelda, mis siin Eestis toimuks. Tegelikult tähendab seda, et kui teada seda, kui keeruline on täna jahimeheks vaata millised dokumendid selleks peab vormistama ja mida see, mida jahimeheks olemine tähendab, see tähendab seda, et kui ma jään kiiruse ületamisega või lahtise turvavööga või välja lülitatud tuledega või veel hullem lõhnadega vahele siis tavalisel inimesel lähevad autojuhiload mõneks kuuks jahi, möllavad relvaload ja lähevad päris pikaks ajaks. Ja see tähendab seda, et et ma võin küll kinnitada, et, et ütleme, et jahimehed korralikumalt liiklevad näiteks autosid üldse tänavatel, sellepärast et haldusõiguserikkumine liikluses tähendab momentaalselt karistust relva relvaseaduse järgi, et see on haldusõigusrikkumise paragrahv, see ja läheb sul maksta relvaluba käest ära ja siis on sul jahte kirg lõppenud ja siis sa muutud tänaval selliseks nagu enamikud, need nimed ei ole. Jahilkäik on ka selline seltskonnamängud või kambraadlus mingi romantika sealjuures aga on öelnud seda, et poliitikasse kutsuti sind pärast jahilkäiku lõkke ääres peetud vestlusi. Kas need sa oled ei öelnud, kas need kamraadid on siiamaani su sõbrad, kes kunagi. Publicasse kutsusid, sealt tulid ära, need, kes kutsusid, olid, olid nii-öelda vabad mehed. Ütlesid, et need olid, need olid vabad mehed, kellega ma käisin kuul jahi koos jahil ja need vabad mehed tollel hetkel tollel hetkel olid Res Publica toetajad siis nii, nii ühes kui ka teises mõttes. Et nemad nii-öelda ütlesid, et mis sa siin, mis sa siin kirud ja vannud, et mine tee. Aga siis, kui seal kohapeal asja lähemalt sõit. Nägin siis vali kord on ju nende loosung sulle püksi passima. Absoluutselt aga ma, aga ma vist ei ole see, ma vist ei ole see selles vanuses või ma ei ole selleks veel küps, et, et et. Et olla nii tere, nii noore partei pealegi koalitsioonipartei liikmena Riigikogus, et ma oleksin olnud hea meelega noh, nii-öelda Res Publica üldse oleks võinud olla algusest peale opositsioonipartei, siis nad oleksid saanud nii-öelda parema kooli ja ja parema. Sarved maha jooksnud. Maha jooksnud ja maha rahunenud, et võib-olla praegusel hetkel läks nii, läks hästi või halvasti, seda otsustab ajalugu. Kas sind üllatas see, et sul on 3500 toetajat ja seda oli liiga palju sulle? Tõsiselt üllatas, ma olin, ma olin riigikogul, riigikogu valimiste ajal oli minul mõte ainult selles, et et nii-öelda minu jaoks ebasümpaatset saadikute saadikute hääli kahandada. Et võimalikult piirata teatud selle, selle teise või kolmanda inimese võimalust pääseda riigikogusse, sest noh, see oli tõesti minu arust nagu missioonitöö. Kõlab see küll üsna jõhkralt, aga nii ta, nii ma sellel hetkel mõtlesin. Aga see, et ma sain üle 3000 kõva kõva üle 3000 hääle, oli minu jaoks väga suur üllatus ja, ja ma pean ütlema, et minu, minu nagu tänu ja lugupidamine nende inimeste suhtes, kes seal, kes seal kauges Võru-Valga- ja Põlvamaal elavad, et see lugupidamine tänu ja, ja armastus nende inimeste vastu ja selle kandi vastu on nagu säilinud, et. Ma ei häbene täna minna ka pärast seda, kui ma olen nii-öelda justkui piltlikult oma valijaid alt vedanud, et ma ei häbene minna sinna ühessegi kohta, et ma saan seal kõikide inimestega senimaani hästi läbi. Et ma julgen küll, Ta vist või arvata, et väga paljud, väga paljud väga paljud, kes, kes kandideerisid kusagil, kas sealkandis on mujal, et nad ja need, kes on just sõimanud, et seal mingisugused Võrna sugused pajatasid ja ja poliitikakauged ja lisama mingid naljamehed ja nii edasi, et et noh, ma ei tea, rahvas armastab seda, seda naljameest ka ja ja me räägime selle, ega me seal ainult nalja viskama räägime seal kõikidest muudest asjadest, ka sellel inimesel on seda, seda teinekord seda kedagigi kuulaks tema jutu või murede, kes talle nõu annaks või kes temaga lihtsalt räägiks ja suhtleks on palju rohkem vaja, et selles mõttes, et tal ei ole vaja seda Belka nalja. Aga tal ei ole vaja seda, Belkab kuiva poliitika juttu, et see nihuke kahe otsaga asi. No mulle tundub, et jõulude ajal olid seal riigikogus igatahes jõuluvana, kes käis riigikogu viimasel istungil hirmsasti, Hannes Võrno häälega jagasid seal supipotti Ene Ergmale ja ja lusikaid igale riigikogu liikmele ja tahtsid veel vaheaegu ka võtta iga 10 minuti tagant, et kas see Pole mingisugust takistust sinna riigikokku minna, nii-öelda. Sa saad nende inimestega hästi läbi. Absoluutselt et ma saan, nagu ma sain, nagu siis ka läbi, kui ma seal Toompeale, nii et ega ma selle kellelegagi tülli keeranud. Seda lusikat sa ei oleks tahtnud seal seal jõulude ajal ise vä? Ma ei oska öelda, kas lusikat oleks tahtnud, aga ma oleksin, ma, ma tahan, vähemasti teadsin seda, et see jõuluvana, kes seal käis, et ta vähemasti vähemasti tegi, tegi ühe sellise asja, mida ma ise riigikogu liikmena oleksid võib-olla tahtnud ka, et et kui sa saad jõulude ajal jõuluvana käest ja vabariigi aastapäeval presidendi käest sõimata selle eest, et see üldse olemasoleva selle eest, et sa töötad Riigikogus, siis on lõpuks lõppude lõpuks etnoga inimestele vabadki käed rüppe ja silmad nukralt nagu kaugusesse vaatamata, nagu lähebki tööisu ära. Ja ta ongi lõpuks see, kes nagu muutub selliseks lolli Vonniks või, või selliseks nii-öelda külahulluks, keda siis kõik taovad ja sõimavad ja õiendavad. Et selles mõttes ma nagu tundsin, et lõppude lõpuks on, on, on riigikogu liikmetel, neil on ka pered ja lähedased, kannatama ei nende inimeste lapsed ega vanemad ega lähedased, sellepärast et nemad on valitud valitud riigikogusse või Toompeale lähedased selle pärast kannatama, et näe, minu mees, isa, vend, laps või onu, on nad see, keda sõimab president, jõuluvana ja kogu rahvas, eks ole. Et neid ei ole nii palju ja ja noh, ma ütlesin kuskil selle välja ja noh, võib-olla see kõlab kõlab reaalselt ja sobimatult, aga, aga näiteks, et kohati tekkis külmul riigikogus istudes see tunne, et või seal riigikogus töötades vot selline tunne, et väga-väga valesti kõlab see see väljend, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt. Et vahepeal ma mõtlesin, et see eesti rahvas arvab, et noh, et justkuinii ja naa, et, et nad on endast ikka väga liiga liiga heal arvamusel. Hannes Võrno, moekunstnik, suhtekorraldaja olnud pangas autofirmas erastamisettevõttes muusikafirmas saanud filmis reklaamiagentuurist, teles raadios loonud kultussarja kreisiraadio. Sul on omanimeline firma HV Haus. Sa oskad kindlasti meile öelda, kuidas saada miljonit. Oh, oh lahe oleks ju praegu, kui kedagi kedagi vaimukalt siin tsiteerida, aga aga. Ma julgeksin öelda, et üks mõistlik mõistlik asi oleks, oleks kokku hoida nii raha kui ka kui ka kui ka oma mõtteid, kui ka kõike muud, et lihtsalt mitte mitte laristada ja jälle laiata. Et kokkuhoid oleks üks see koht, kus, kus, kus kokkuhoid ja säilitamine oleks see koht, kus, kus need miljonid peidus võivad olla. Usun, et. Kas see on töö või see ei ole, see ei ole juhuse hooleks pooleks jätmine. See peaks ikka olema natukene töö ja. Töö ja, ja mõistmine nendest nendest õigetest hetkedest nagu kinni naksata, kus, kus, kus see võimalus sulle antakse? Et ma ei usu päriselt, et et looja on niimoodi teinud, et ta mõnedel annab nagu hästi palju ja teistele mitte midagi. Kõigile antakse võimalus, võtke otsast kinni ja tehke ära. Aitäh Hannes Võrno tulemast jutusaatesse. Selle saate kordus on täna pärast südaööd. Kohtumiseni kahe nädala pärast. Järgmisel pühapäeval käib suusatamine.