Kompanii ja noorkotkad. Tere. Õnnitlen teid Remniku kordoni aastava pool. Elagu noor põlvkond, piirivalve tulevik. Ära. Nii tervitasid piirivalve Remniku õppekeskuse kursandid ja noorkotkad keskuse ülemat Remniku kordoni 70. aastapäeva puhul. Täna ja praegu avasid nad aga Eesti raadio uue saatesarja. Eesti piir on Eesti asi. See sari polegi nii uus, sest sama nime all oli mullu augustis ka sari Eesti piirist, mis kestis viis päeva. Uus sari on kord kuus esialgu septembrini ja seda saadet sponsoreerib piirivalveamet. Autorina kinnitan, et raha sisu ei mõjuta. Mis täna jutuks viimase nädala piiri, uudised piiril peeti kinni maailmakodaniku passid. Piirivalve püüab kalamehi suurim salakaupanne viine vask. Lokaatorjaamadega kontrollitakse ka Läänemerepiiri. Saate lõpuosas tuleme taas Remniku kordoni 70. aastapäeva tähistamisele, kus peeti paraad ja demonstreeriti kotkastele relvi ja piirivalveoperatsioone. Piirivalveameti peadirektor on veendumusel, et avalikkus ei pea piirivalve olemasolust kuulma ajakirjanduse vahendusel. Eesti elanik peab igapäevaelus tunnetama, et piirivalve töötab. Sellegipoolest palusin Andrus Öövelil midagi ütelda sel puhul, et taaskord tunneb massikommunikatsioon piirivalve vastu huvi. Mida laiaulatuslikum on kogu riigi elanikke, kodanikkonna osavõtt piiri valvamisest, seda efektiivsemalt piiriga valvatakse. Nii et selles osas on avalikkuse tähelepanu piiri valvamise osas väga vajalik ja üks piirivalvetöö tahke, ilma milleta läbi ei saa. Ja kui huvi piirivalve ja piiride valvamise vastu on ajendatud siirast soovist kaasa aidata osutada kitsaskohtadele ja pakkuda lahendeid, siis on see väga teretulnud ja me oleme kõigele inimestele tänulikud, kes tahavad Meiega koos mõelda selleks, et usaldusväärset piirikontrollimehhanismi luua mitte 14 aastaga, nii nagu seda tehti Eesti vabariigis enne meid vaid et see aeg oleks oluliselt lühenenud. Kui aga huvi piiri valvamise ja piirivalve vastu on ainult populistlik, kui sellega teenitakse, noh hetkeoludest tulenevat. Aupaistet või, või midagi veel muud, siis, siis on muidugi asi kurjast ja sellepärast ma pöörduksin kõigi nende inimeste poole, kes tõsiselt tahavad, püüavad aidata. Saatke oma tähelepanekuid, mõtteid, arvamusi nii meile kui kohalikelt kohalikesse juhtimiskeskustesse või mis veel parem kohalike kordonite ülematele. Sest eks ole meie kõigi ühine asi, et meie piiridel toimiks hästi funktsioneeriv piirikontrollimehhanism. Sest usun, et Eesti piir saab olema Euroopa Ühenduse esimeseks piiriks. Euroopa ühenduse idapiiriks ja efektiivne töö sellel piiril on üheks eelduseks, et me saaksime sellesse rahvaste ühendusse kuuluda. Piirist piirini viimase nädala uudiseid piirilt vahendab piirivalveameti spetsialist Aare Soome. Oma väikeste uudistekimp alustame vene sõjaväe liikumisest Eestisse saabumisel kontrolliti piiril 527 et Vene sõjaväelast ja 70 välja nende veokit. Väljasõidul kontrolliti Vene sõjaväelasi 805 ja 70 viit. Nende transpordivahendit piiril saadeti tagasi 18 Vene sõjaväest. Kuidas vene vägi Eesti piiri ületades käitub piirivalvejuhtimiskeskuse ülem Aare, Evi Salu, Need numbrid, mida me oleme pidevalt esitanud valitsusele need näitavad siiski välja, liigub Eestist rohkem, kui liigub Eestisse sisse. Veel üks liikumise vormelil on eestlases sõitmine oma perede juurde, kes veel esialgu viibivad Eestis ja samuti üks liikumise vorme on, sõid, siis sõid Eestis nende varade välja väljaviimiseks, mis ka reaalselt Eestis olemas on. Probleeme on sellega, et kõigepealt püütaks, teinekord ei ole korras kõik dokumendid selle vara osas, mida välja viiakse. Teinekord on juhtunud siiski, et mõningatel laevadel, kes võivad Eestisse siseneda, ei ole seda luba sisenemiseks. Ja muidugi on probleeme nüüd ka isikute liikumisega, eriti peale seda, kui see vene sõjaväelaste liikumise kord on muutunud rangemaks ja koguka jaga, vastad kontroll. Kontroll on muidugi alati olnud, aga, aga võib-olla kontroll on ka praegu tihedam ja on tekkinud nüüd sellised momendid mil Vene relvajõudude esindajad püüavad kasutada juba selliseid kavalusi Eesti piirivalvest mööda saamiseks. Nii näiteks esitas esimesel mail Venemaa relvaohvitser nik kandrov Eesti elanikule kuuluva endise nõukogude liidu välispassi. Tähendab, kaotasime võltspassi, samuti me oleme kinni pidanud sõjaväelasi, kes on püüdnud eestlasi nii-öelda metsa vahelt või Narva linnas näiteks kuivajõesängis. Narvas peeti kahe päeva aga 16. seitsmeteistkümnendail kinni viis piirirežiimi rikkujat kes loovutasid tollile 79 pudelit viina. Alkoholi muidugi teadupärast hoopiski enam. Kui need. 18-l mail saabus Narva kandis Venemaalt ebaseaduslikult paatidega korrodenko küla lähistel mitmed isikud, kelle tehtud, kellele protokoll, kes anti politseile üle, kelle paat veeti lihtsalt hoiule. Selliseid veematkajaid oli 14.-st kuni 18. maini viis neis kolm vene kaks Eesti elanikku. 14. mail aga tulistas Vladimir Filippov Bulgaaria kodanik Mustajõe piiripunkti lähistel purjus peaga jahipüssist, mis ebaseaduslikult Eestisse toodud. Paugud anti politseile üle. Richard Dašenko püüdis 20. mail olla eriti nupukas. Ta tuli Venemaalt Kaaba rongiga tabati hetkel, mil ta söövagunistsete Alt püüdis Bondi sigarette kokku korjata. Neid kogunes tolli 1220 pakki. Viia kaunis nii ahne ei olnud, tema tuli omasoodu 12 plokki Marlboro kaniska tollijaid. Üks lätlane proovis Eestist Lätti sokutada. Eesti inimese poolt Soomest ostetud pakett autotad sul. Datsun võeti hoiule. Sergei marjov Tšeljabinskis tabati luhamaal autoga, kus koormaks kolm tonni vaske, kolm tonni kriiti samuti. Luhamaal muide tehti tublisti trahvi viisareziimi rikkujatele. Trahvi suurus kõikus 50-st kuni 300 kroonini. Suuremad salakaubad ongi sel aastal Viini vask? Jah, see on tõesti nii, et metall vask, nikkel koobalt, kroom, Circoonyon, tseesium, Need, erinevad erinevad metallid. Ja teine artikkel, mis on arvuliselt, on väga suur, on alkoholi alkohol siis nii Venemaalt kui ka Lätist ja et selle aasta numbrid ütlevad seda, et piiril kinni peetud on metalli ligikaudu kokku ligikaudu 40 tonni. Mais mõtlen maismaa piiri, seda metalli, mis on tulnud siis piiripunkte vaheliselt alalt ja alkoholi ligikaudu 30000 pudelit piirivalvet, see on viimasel ajal pidanud kokku puutuma ka sellise kraamiga nagu kala. Jah, kas sellega on meil tegemist olnud? Lihtsalt meid hakkasid huvitama mõningad laevad, kes laadisid eesti sadamatest peale suurema kogu see kala ja ei esitan seda kala ei tollimiseks ja neid laevuga kontrollimiseks piirivalvele väites, et sedasama kala läheb Eesti sadamatesse, nii, näiteks üks laev väljus Dirkhamist ja pidi suurema koguse koha viima Dirkhamist Kihnu saarele. Ja taoline liiklus. Raske öelda, et ainsad ei tekitanud probleeme sadama võimudes, aga tahategi hakkas tekitama huvi meile, miks veetakse kala väga kaarikasse kohta Dirkamist ja selle tõttu, kui me olime asunud neid laevu kontrollivate marsruute kontrollima siis me tõesti leidsime. Ja me oleme andnud vähemalt nelja laeva kohta kes on viinud kala ilma tollimakse maksmata ilma vastavaid litsentse võtmata välisriikidesse ja selle kala seal realiseerinud. Kusjuures saadud tulud on läinud ka nende Business mõnide arvele, ilma ilmselt nende tulumaksudeklaratsioonis näitamata. Vastavad materjalid oleme andnud majanduspolitseile ja ma ei tea, kas sellega peaks seostama kala hinna mõningast langust ranna äärsetes rajoonides. Ma just mõtlen siin pärnu kanti. Piirilt saadeti tagasi siis 44 isikut. Võltsitud dokumente avastati kaheksa. Valgas ärkas 20. mail, ähvardas ametiisikuid tartlane Rein Womm. Haldusõiguse paragrahv 162 aga näeb selle eest, et trahvi 25 päevapalga ulatuses või siis 10 päeva aresti. Asja otsustab Valga maakohus. Valgevene korrelik viibis Eestis viisataja illegaalselt. Valga maakohus määras talle selle eest 12 päeva aresti. Sama palju arestipäeva teenis Gaminski kehakultuuri instruktor kodaniku päts kes samuti Eestis viisata ringi seikles. Sergei Bogosiann Armeeniast sai samade tegude lugude eest aga 100 krooni trahvi. Omapärane seikleja oli tartlane Fjodor Ankov, kes istus igavese bussis aus nägu ees. Aga peidetuna leiti tema isiklike asjade hulgast 182 pudelit alkoholi. Pärnu kandis. Oli kohtu ees Ludmilla kolpikova, kes seikles 20 päeva Eestis, milles 10 ööpäeva aresti ja seda Pärnu maakohtu otsuse alusel Victoria tsernetskaja Kaliningradist. See ikas Eestis kolm kuud 19 päeva. Tema pääses Eestist väljasaatmisega kuigi pidi enne maksma 300 krooni. Sophia sai viisakeelu. 23. mail peedi Tallinna reisisadamas kinni Süüria kodanikest Jürna homo, maka, muud, kes viisata püüdis sõita. Rootsi seikleja Süüriast anti üle politseile. 20. mail aga pidasid piirivalvurid Iklas kinni kaks noormeest Krasnodarist. Nad püüdsid võltsitud Eesti viisadega Eestist lahkuda. Alantoristid anti üle samuti politseile. Passikontrolli osakonna ülem Viktor Hansen, mis vigu piiriületajate dokumentidest kõige rohkem leiab, tavaliselt need need kõige tihedamini esinevad eksimused on väga lihtsalt. Kuna praegu kehtivad liidu endise nõukogude liidu sisepassid, siis inimesed eksivad selle selle vastu, et passides ei ole vastavalt eale olemas fotod. Ja kuna me teame, et vanade passidega käis kaasas selline reegel, et see pass on siis kehtetu. Ja muidugi väga suur hulk peetakse praegusel hetkel selliseid basse piiri peal kinni. No teine moment on, et inimesed kasutavad temale mittekuuluvaid dokumente ja kolmas kasutatakse juba võltsitud siis dokumente, võltsitud on kas siis mingisuguseid sissekanded või on vahetatud sifoon. Millised on need võltsitud passid? Viimased näited siin, 16. mail tuli Tallinna lennujaama kaks isikut. Neid oli tegelikult rohkem, seal oli naine ja mees ja kolm last. Ja püüdsid lennukiga lennata amsterdami Eesti saatkonnast Moskvas. Me selgitasime välja, et Afganistani kodanikud said afganistani passi saatkonnas viisad Eestist välja sõita, Amsterdami tahtsid nad aga juba endise nõukogude liidu välispassidega. Nii et toimus väga huvitav muutus. Afganistani kodanikus said endise NSV Liidu passide omanikud, kes püüdsid siis nüüd juba võltsitud fotodega endise NSV Liidu passis lennata Amsterdami. Loomulikult oleks passid tõmmatud lennukis puruks hävitatud ja need isikud oleks tulnud Amsterdami ja palunud seal asüüli. Need inimesed sai kinni peetud siin välja selgitatud kuskohalt nad Eestisse ja kuidas tulid ja saadetud uuesti Moskva poole tagasi. Siin oli üks huvitav pass, kus laps on saanud viisa, enne kui ta sündis. Selliseid kurioosumeid esinenud, siin ei ole vaja mitte mingisugust erilist oskust. Teete näiteks vaadata seda sa iiri passi ja öelda, et need fotod on siia ise kleebitud ja et siin fotode peal olevad pitsati jäljendi ta on pandud nii, kuidas jumal juhatas, aga siin on tõesti Rootsi. Rootsi viisasin. Rootsi viisaga sõidab kaasa ka makakalathambu, kes on sündinud 82 null üks null üks. Aga siin on Macacala Tambu sündinud null üks null üks 89. Nii et seitse aastat varem on ta juba kantud, siin passis Rootsi viisa juurde, aga sündinud on ta jah, 89. aastal alles nagu ma aru saan, suurem osa probleeme on passikontrollil just nende tumedanahaliste inimestega. Kaste rassistide kilda ei karda sattuda selles mõttes, et neid kontrollida erilise hoolega. No siin jah, nende nii-öelda represseerijate kilda on väga lihtne sattuda. Ja rassistideks on meil loomulikult ka nimetatud mitte ühel korral veel mitmeid kordi. Aga Ma olen sellega inimesed tasapisi harjuvad. Aga kui palju niinimetatud valged inimesed võltsivad pass, on ka neid tulnud ette, kuid nende võltsingud on loomulikult sellised juba professionaalsemad ja rafineeritum ad ja, ja teinekord selle selgitamisega on väga palju sekeldusi ja, ja võib-olla isegi on teinekord kogemata kedagi peetud ka, kuidas öelda eksimuse pärast kinni, et tuleb välja, et passis on siiski näiteks selle väljaandja poolt juba siis tulnud mingisugused apsud. Aga meie peame dokumenti vaatama, nii et ta on ikkagi ükskord korralikult välja antud, eks ja seal ei tohi olla mingisuguseid parandusi. Kahjuks vanade veel Nõukogude Liidu välispassidega esines tihti selliseid asju, kus olid ülekirjutused, olid mehaanilist rodeerimist, tähendab kustutuskummiga eemaldatud mingisuguseid kirjutas jälgit, huvitav passi virn, on teil siin laua peal veel, need on maailmakodaniku passib, kes neid välja annab. Tähendab, on olemas üks ühiskondlik organisatsioon nii-öelda oma tiitlite järgi ülemaailmne organisatsioon, kes annab välja ja maailmakodaniku passi. No kui siit natukene nii fantaseerida, et see pass võiks kuskil kunagi tulevikus hakata jätta kehtima kuu peal ja marsil ja veenusel, võib-olla kui me jõuame kunagi nii kaugele, et sinna oma kolooniaid luua siis ta oleks täiesti mõeldav, aga tänasel hetkel tekib probleeme, et millise riigi esindajad siis nad on, kui nad on maailmakodanikud ja kelle jaoks need passid mõeldud on. Eesti vabariigi välisministeeriumi seisukoht on ühene, seda passi Eestis ei aktsepteerita, kuna ta Meil on antud ühiskondliku organisatsiooni poolt ja ta ei esinda mitte ühtegi riiki. Ja mis nimed seal sees on vene nimed? No tänaseks on olemas informatsioon, et neid passe võib isegi omandada Eestis siis ja võib-olla siit ka inimestele, et ärge siiski kuskil tänava nurga peal ostke ükskõik ükskõik kui ilusse pass ka väljastpoolt ei paista, tähendab maailmakodaniku pass Eestis ei kehti. Mis nendest inimestest sai, see passipirn on siin päris suur. Suurem jagu neid inimesi siiski saadetakse piirilt tagasi, pass kõrvaldatakse, käibest peetakse kinni, passi tiitlile lehest tehakse, koopia saadetakse sisuliselt kas nüüd vene poole peleti poole tagasi? Aga meil ei ole täna esinenud selliseid juhtumeid, kus sellise passiga oleks keegi tulnud Soomest või Rootsist. Nii et see kanal tänasel hetkel kulgeb ikka sealt ida poolt ja vahetevahel ka lõuna poolt läbi meie siis kas Soome, Rootsi ja siin passikontrolliosakonnas on ka üks Eesti pass, mis on eelmise aasta septembris vällja antud Malle kalmu nimele, kes sündinud 15. Juuli 1963. See pass on väga räbalas olukorras. Kaas on päris ära ja üsna porine ja osa lehti on välja kistud. Tõenäoliselt on see omanik, kes elab Kohilas, selle basic kaotanud või on see temalt varastatud? Igal juhul, nüüd ta saab selle alusdokumendi piirivalveameti passikontrolli osakonnast kätte. Esimesest juunist hakkab Eesti piirivalve vene navigatsiooniseadmetega valvama ka Eesti piiri Läänemerel räägib juhtimiskeskuse ülem Aare viisal. Muidugi kindlasti mitte kogu selles ulatuses, aga ütleme põhiliste laevateede piirkonnas. Et ka siin saada seda situatsiooni kontrolli alla Saaremaal Undva neemel, Hiiumaal Kõpu poolsaarel ja Tahkuna poolsaarel asuvate tehnilise vaatluse laevasedaga pluss Sõrves asunud vene piirivalvetehnilise vaatluse laevas, aga esimesena nimetatud kolmes kohas on olemas ka tehnika, mida me saame tööle panna. Sõrve tuleb see tehnika alles paigaldada. Remniku Gordon tähistas hiljuti seitsmekümnendat aastapäeva. Milline oli eestiaegne Remniku Gordon, praeguse Remniku õppekeskuse ülem Märt Aavik. Remniku Gordon oli väike puumaja, mis praegusest õppekeskust, sest asub umbes kuskil 400 500 meetri kaugusel. Muidugi selle kordoni isikkoosseis oli imetillukene ja seekord on moodustati 23. aastal seitsmeteistkümnendal mail ja tema tegeles siis lihtsalt Peipsi järvevaatusega. See oli Peipsi järve vaatlus jaapatruleerimine kallastele. Ja mida kujutab Remniku õppekeskus praegu aastal 1993. Remniku õppekeskus on spetsialiseerunud ainult noorte ettevalmistamisele teenistuseks Eesti piirivalves. Varem me valmistame ette ka niinimetatud keskastme juhtivkoosseisu, kes läksid piirile inspektoritena. Kuid nüüd viimased lennud, me jääme ainult noorte ettevalmistuse juurde, et töö muutuks sihikindlaks. Et oskaksime neile anda teadmised, mida nad algul piiril vajavad. Kui kaua need noored mehed on siin õppinud, kes praegu lemmikul? Noored mehed alustasid õpinguid 25. märtsil ja lõpetavad kolmandal juunil üpris varsti ja õppeperioodi pikkus on 70 päeva. Kas nad saavad selle ajaga selgeks kõik vajalikud teadmised piiril toimimiseks peab ütlema, et nad saavad siit algteadmised, et ta oskaks piiril käituda, et ta oskaks alustada teenistust piiril. Kuid selge on see, et piiril kindlasti vajab ta veel täiendavat õpet juurde, et olla tõeline piiri valk. Härra major Remniku õppekeskuse 10. kursus on rivistatud Remniku kordoni aastapäeva pool rivis kolm piirikaitsjate kompoli, üks noorkotkaste kompanii paraadi juhataja norm leitnant eras. Aastapäeva tähistati lemmikul paraadiga. Pidu üritusele saabunud noor lastele demonstreeriti piirivalverelvi ja operatsioone. Rivisamm annab piirivalvurile rühi, mis piiri pääslas jätab hea mulje. Et aga piirivalve on kaitseväeline organisatsioon, hakkas varsti pärast marsi helisid kostma tulistamist. Staabiülem taas näitas noorkotkastele käsirelvi õhupüstolite kuulipilduja nii ja tegi igast torust ka pauku. See oli nüüd üksiklaskudega, nüüd tuleb valanguga. Kõige suurem relv, mis meil siin on välja pandud, on siis raskekuulipilduja, Corionaa 1943. aasta mudel, tihti ta saab selle kuulipildujaga kuni 2300 meetri peale. Kuul tapab sellest relvast, lastes kolme kilomeetri peale. Ja kuul võib lennata ise kuni viie kilomeetri peale. Kui palju piirivalvuritel piiri peal tegelikult tuleb pakkuda pool? No üldiselt nii palju kui mina olen kuulnud ikka vähe Packard, kuid mõnikord siiski ikka tuleb. Mõningad autod seal, kes tulevad üle piiri püüavad eest ära sõita lihtsalt nende takistamiseks. Takistamist tuleb kasutada vahest tulirelva peatada neid relvaga. Põhiline Makarov püstolid. Kalašnikovi automaate, mis praegust rõivastuses on, teised on nii tutvumiseks või mis teised on lihtsalt tutvumiseks, õppimiseks, näitamiseks poistele, et nad teaksid, mis marki kuidas töötab ja nii edasi ja nii edasi, lihtsalt et nad näeksid neid relvi, et kui nad juhul, kui nad saavad nad kuskil kätte näiteks võib-olla selline juhus, et nad siis oskaksid teda õieti kasutada. Et nad ei lõhuks relva ära, et nad lõhuks ennast ära. Selle põhimõttega on teised relvad. Millal piiril tohib pauku teha ja kes sõnab, selleks korraks? On tõepoolest riikidevaheliselt alati kokku lepitud, niimoodi piirivalve ei tohi tulistada, pahalased kuulid lendaksid naaberriigi territooriumile. Nii et põhipostulaate kõrvu korda kinni pidanud. Aga eelkõige, kui on tegemist siiski otsese ohuga elule. Rääkisime pisut juttu ka Remniku õppekeskuse kursantidega, kõik hästi süüa ka korralikult trenni, ilus. Mis on? Noh, noorsõduriteks nimetada, elus kõige raskem, ebameeldivam? Hommikune keldris äratab kõige ebameeldivam skelson. Lärin hakkabki enne sõitu, kell seitse hakkab pihta, võib-olla veel raskes muutusensiiti tala minek, nüüd nagu harjunud kõigega, sellega ei ole sellega raskusi siit ära minna. Kas teil on ettekujutus sellest, mis toimub piiril? Tegelikult nupiirid, käisime praktikal, sellel traumat ei tule päris. Käsite praktikat. Vask, Narvas. Mis te tegite seal? Kontrollisime autosid ja siis mõtlesime seal muulide veel ootasime, vaatasime, jälgisime, paadid, seal liiguvad, kirjutasime neid ülesse. Prodankas ja mis seal kalamehe ja selle taga. Kalamehe ja vaatasime vene kalamehe. Üldiselt kipuvad üle tulema, tulid ka vennad, tulevad lahingadega ja siis jälle põgenevad ja siis enne meid oli vahetus seal, sellega siis ikka sai relvaga kasutatud osakesed ennem kaldale ei tulnudki pauk õhku või pihta, laadibistamis õhku, õhku see ei lugenud midagi. Paadil peagu auk sees oli, siis tulid kaldele, kelles te olete natuke proovinud, piiril ollakse, Eesti piirivalvel on autoriteeti. Ei tea, mitte mingi, miks ei saa ju midagi teha, eks minul isiklikult oli teine olukord. Aitäh üks Sikkel panin mööda oli, ma peatasin ta kinni, aga seisma jäänud lihtsalt sõites mööda, mida ma ikka talle teen, dokumente kontrollinud, järelikult ta midagi seal valesti oli. Meil on väga väiksed õigused, näiteks meie toime relva kasutada. Äärmisel juhul siis kui luga seljas on, siis oleks midagi ette võtta, kuidas piiri valvamine läheb? Kuidas, mis läheb hääl ära? Lauludest, siis kõrbevad lauale ja laual seal tööle. Teel lauludel ma panin tähele pisut irooniliselt tekstid, millest see tuleb? Naljahambad koos või tuleb äkki sellest sellisest trotsist selle elu vastu siin sõjaväe tahaks erilist kõige hullemat tratsi oled sellepärast laulu sisu võiks selliseid tegema, hakkan. Ja lõpetuseks paar teadaannet. Lugupeetud kõrg ja keskharidusega mehed ja naised. Piirivalves ootab teid mehine elukutse ja huvitav töö Eesti riikluse kindlustamisel. Kursused piirivalvealase oskuste, kaitseväelise tegutsemisvalmiduse arendamiseks kõrge keskharidusega Eesti kodanikele toimuvad Eesti piirivalve õppekeskustes. Samas koolitatakse 25 kuni 35 aastaseid naisi. Info Tallinn Endla 13 iga nädala teisipäevast neljapäevani kella 10-st 12-ni kuni 10. juunini. Piirivalveamet kuulutab välja konkursi kõrgharidusega inseneridele järgmistel erialadel. Ehitusehituse ökonoomika, soojusenergeetikamajandus, toitlustusmehaanika võidab hea tervis, sportlik rüht, inglise keele oskus, arvuti tundmine, tagatakse, huvitav loomisjärgus olev töö ja stabiilne, palun. Soovijatel palume esitada avaldusi andmed eelneva tööalase tegevuse kohta hiljemalt 30.-ks maiks. Insenertehnilise keskuse aadressil Wismari kolm, Tallinn. Te kuulsite saadet, Eesti piir on eesti asi kuulmiseni juuni lõpus.