Tere eetris on saade Eesti piir on Eesti asi, mille on tellinud piirivalveamet. Viimane kuu, mis on möödas meie eelmisest saatest, on läinud piirivalve ja riigikaitsekontseptsioonide sõja tähe all. Raadio on sest nii palju rääkinud, et täna katsume seda teemat teadlikult vältida. Valvatakse ju piiri iga päev edasi, olenemata sellest, kes ja mis Toompeal parasjagu teeb või arvab. Päris muidu me ikka hakkama ka ei saa, sest kuu alguses ametist vabastatud piirivalveameti peadirektor Andrus Öövel valiti piirivalve ohvitseride kogu juhatuse esimeheks. Saates räägime sellest kogust ka pikemalt. Oma arusaamadest kõneleb ka uus peadirektor Tarmo kõuts. Agentuur Ta on teatanud, et Eestist on lahkunud viimne kui üks Vene piirivalvur. Kas see on tõesti nii? Vene piirivalve ja toll põhjustasid Narvas veokite ummistuse. Teeme kokkuvõtte viimase aja juhtumistest piiril. Nii palju sisu, juhatust, kel huvi, jääge meiega pooleks tunniks. Eesti piir on Eesti asi. Siseminister vabastas ametist endise piirivalve ülem Andrus Öövel ja siseministri kohusetäitja määras uueks peadirektoriks laeva kapten Tarmo Kõutsi, kes enne oli merehariduskeskuse direktor. Palusin Tarmo Kõutsi rääkida, mida ta Eesti piirivalvest teab ja arvab. Piirivalve on olemas, tema töö tehtud, see töö on olnud tubli. Irve on loodud, halvem tegutsev üksus. Hästi organiseeritud piir on, pragu valvatab. Nii hästi, oleme praeguse valvata praeguse, ütleme majandusliku raske seisu juures. Teine probleem, mis tuleb lahendada lähitulevikus, on erivalve osa Eesti kaitsekontseptsioonis olla lahutatud Eesti kontseptsioonist üldse. Aga kuna Eesti kaitsekontseptsioon praegu ei ole veel valmis, siis. Me püüame seda teha oskaks, see oli sellealane töö, praegu käib tihe töö. Ja eks lähitulevik näitab, mis suunas peab Eesti piirivalve arenema koos kõigi teiste riigiametitega, mis on kutsutud Eesti riiki valvama ja kaitsma. Kuidas teie suhtute sellesse kontseptsiooni, mis on piirivalveametis juba välja töötatud ja mille kohta on nii head kui halba räägitud? Ma suhtun praegu kõigisse konsultant neutraalselt, kuna minu ülesanne on valida nüüd ainuõige kontseptsioon, mis vastab nüüd Eesti riigi majanduslikele võimalustele ja vastavalt vajadusele. Aga ma helistaksin, siin kontseptsioon nii osa ikkagi kahes aspektis, tähendab lähitulevik ja Eesti kaugem tulevik, nii et ilmselt saab rääkida siin mingist üleminekuetapist ja siis tulevikupildis, kui on üles ehitatud Eesti terviklik kaitsekolletega, kelle alluvuses peaks teie arvates olema piirivalve praegune alluvus siseministeeriumile mulle tundub täiesti funktsionaalselt õigustatud olevat. On palju juttu olnud sellest, et piirivalve ei peaks tegelema merepiiri valvamisega ja samas on arvatud nii, et kas meremehest uus piirivalve peadirektor ikka on nõus sellega, et merepiiriga piirivalve ei tegele. Kuidas tegelikult teie seisukoht olnud? No me oleme siin mõnede takerdunud, nüüd sõnade tähendus, sellepärast et piirivalve ja ka see tähendab rannavalve põhimõttelist ühtset suurt ei erine, siin on, tegemist on praegu ikkagi alluvusküsimustega ja meie peame minema alluvusküsimuste lahendamisest ikkagi võrgusüsteemi loomisele tähendab paralleelsüsteemide omavahelise heale läbisaamisele funktsioneerimise. Nii et praegu on vara rääkida sellest, et ma annan laevastiku ära või et ma seda tõtanud hoian. See ei ole õige aktsendipanek. Milline on kõige suurem probleem, mida keri valves praegu peab lahendama peale selle, et kontseptuaalsed probleemid, aga ütleme selline otsene käega katsutav probleem, mis vajab lahendamist kiiresti. Kõige valulisem probleem on õiguslik külg. Esiteks meil puudub Eesti kaitsekontseptsioon. Meil puudub piirivalveseadus, meil puudub piiriseadus. Need on need kõige tähtsamad. Sellele rajades on vaja määratleda piirivalveosa Eesti kaitsestruktuuris Eesti ühiskonna struktuuris. Siis sellele järgneb piirivalve. Nii, ütleme, tehniline ülesehitus, sest ei ole saladus, et meil puudub praegu tõhusside. Puudub tõhus tehniline varustatus tehnika kui ka sõjalise tehnika vastava spetsiaaltehnikaga, nii nagu see on kõigest arenenud Euroopa riikides. Sellele järgnev on palju räägitud sellest, et piirivalve peab olema professionaalne. Praegu võime ütelda, et ligi 50 protsenti piiri või on juba professionaalne pea 50 protsenti, kuid sellel puudub. Sellel puudub majanduslik kate selles mõttes, et piirivalveametipalgad ei. Minu arvates ei võimalda praegu eriti roosilist tulevikku vaadata. Taastatud on piirivalve ohvitseride kogu. Mis see on ja mis ta oli Eesti ajal, räägib piirivalveametnik ajaloo kandidaat Lembit võime. Praegusel hetkel muidugi ta alles taastab end. Eesti vabariigi ajal kujutas ta endast korporatiivsed Eesti ohvitseride kooskäimist ja kooskäimise kohta. Asi seisnes nimelt selles, et et Eesti ohvitserid, kes teenisid piiril said ju harva kokku ja oli neil muidugi küll võimalik teiste ohvitseride kogude juures. Kuid käid ikkagi Tallinnas ja keskne koht oli siis Tallinn kuus Eesti piirivalveohvitserid koondusid. Selleks oli neil ka oma ruum Uus-Sadama üheksa. Ja põhitegevus tegelikult kulges nagu kahes liinis. Üks oli ohvitseride vastastikune finantsmajanduslik toetamine, laenu-hoiukassa töötas. Kuhu siis ohvitser kandis? Ma vabad rahad sai sealt laenu ja teiselt poolt oli tegevus kokkusaamispaigana, sest hästi ohvitseri, kogu omas ruume, kus sai siis kutsuda külalisi, lektoreid oli raamatukogu, oli võõrastemaja, toimusid ohvitseridele tähtpäevade puhul vastuvõtud, sinna tuli noor ohvitser, sina tundud daamid, seal tutvuti vastavalt Eesti ohvitseridega, kes kogu põhikirjale iga mees, kui ta naist võtma pidi ju mõtlema kelle ta endale kaasaks kosida. Sest riik tahtis kaitsmest. Väga keeruline oli, ta aitas, Eesti situatsioon. Ohvitseril ei olnud keelatud abielluda. Ta on tõlgendanud seal ühte paragrahvi vaid ohvitseri kogu tutvus alati samuti põhjalikult kandidaadiga tema minevikuga haridusega harjumuste kommetega, et see tekitaks hiljem ohvitseril raskusi oma teenistusülesannete täitmisel. Seda enam veel piirivalves, mis oli iseenesest juba ohtlik eriala ja kutsetöö. Kui palju veearhiividest leida dokumente, piirivalve ohvitseride kogu koht. Kurb, kuid võrdlemisi vähe on seni avastatud, kui tervikuna Eesti piirivalvevalitsuse fond on meil olemas Eesti riigiarhiivis. Siiamaani ei ole meil õnnestunud leida Eesti piirivalve ohvitseride kogu juhatuse dokumente. Võimalik, et mõned üksikud dokumendid ehk leiame kas siis kaitseministeeriumi, sõjaministrifondist või siseministrifondist. Võimalik, et kes koguma materjalidest aga võimalik, et need on ka teadlikult 40. aastal kaduma läinud jutumärkides sest oli ju arusaadavalt NKVD tundis just piirivalve vastu suurt huvi. Ja eks tema oligi üks esimesi organisatsioone, mis läks tähelepanelikku NKVD kontrolli alla ja kes ei meeldinud, et siis elimineeriti ühiskonnast. Võib arvata, et siin on üks põhjusi miks pärast just nimelt Eesti piirivalve ohvitseride kogu materjali leia. Mis puutub Annofessoride kogusse, siis tema materjalid on suures osas säilinud, nii et juba see asigi näitab, et kellelegi või millalgi on olnud selle vastaja keri huvi või on ta mingil saladuslikult põhjusel. Vot ei kuhugi Venemaa arhiividesse. Raske öelda. Kogu käis Eesti ajal koos Uus-Sadama tänav üheksa, seda maja enam ei ole, seal on üks suur tohutu maja selle asemele ehitatud. Ja praegu te käite hoopis koos Tallinnas Wismari tänaval, mis majas esinenud mis kujutab endast tegelikult päris toredat kohta kus tõesti sobiks Eesti ohvitseride kogule edaspidi oma tegevust laiendada kahekorruseline maja all üleval on tõsi küll, väiksed saalid, kuid alumine saal sobib selliseks söögitoaks kokkutulekuks ülemine saal koosolekuteks nõupidamisteks ja muudeks kitsamaks kokkutulekut, eks on ka kõrvalruume. Puitarhitektuuri tüüpiline näide Tallinnas väga sumpaatses kohas. Nii et peaks igati sobima neile ohvitseridele, kes tulevad teenistuskohtadelt ja oleks tore kokkusaamise paik siinsamas tabel, kus ju Eesti riigi taassünd viimaste aastatega ja sinna, kust on ka piirivalve olnud igati kaasa löömas. Ja praegu on ta linnamajades praegult, on ta. Meil on taotlus saada riigi omandusse riigi kinnisvaraks. Eesti vabariigi aeg oli Eesti piirivalvel aga palju kinnisvarasid osa mehest, loomulikult tahaksime tagasi. Ja loomulikult on ka neid kinnisvarasid, mis praegu Vene sõjaväe käest meie valvele võetud. Kuid tahtjad on ju palju, eks peab valitsus võib-olla isegi parlament otsustama, kuidas saab siis kaitseväestruktuuridega seotud varade küsimus lähemas tulevikus lahendatud on ju see väga raskesti praegu lahendatav linn. Peab silmas oma huvisid. Sest riigikogu on öelnud, et kogu vara ahnest riigi oma näiteks praegune ohvitseridel, kõige raskem ja allohvitseridel meil ei ole ühtegi ruutmeetrit elamispinda. Ja see teeb tõsiseid raskusi nii Tallinnas kui ka just idapiirkondades. Lubadusi on mitmeid olnud, kuid kahjuks väga visa on selles küsimuses lahendus tulema. Piirivalve ohvitseride kogu juhatuse esimeheks valiti major Andrus Öövel, kes võtab kogu ülesande kokku lühidalt. Kogu ülesanded on määratletud tema põhikirjas aga kui olla lühidalt ja selgelt, siis usun, et kogu põhiülesanne saab olema Eesti ohvitseri kujundamine ja kasvatamine. Ühelgi ohvitseril pole õigust keelduda kogu juhtimise ülesandeid endale võtmast. Kuigi näised Andrus höövelile oli pisuke hirm, et ohvitseride otsust võidakse tõlgendada poliitilise protestina. Ette rutates tundub, et valitsusringkonnad sellist järeldust pole teinud. Aga kõnelgu, piirivalve ohvitseride kogu juht ise. Ma olin korduvalt ütlenud, et momendi poliitilises situatsioonis arvamusvahepeal, et piirivalve ohvitseride kogu juhatuse esimeheks valida ei tohi ei tohi just nimelt sellepärast, et seda tõlgendatakse kui piirivalvurite protesti sest meie asi ei ole tegeleda poliitikaga, meie seal valvata piiri. Kui aga need otsustasid siiski teisiti, siis näen ma eelkõige selles otsuses usaldust selle valitud tee osas, mida piirivalve kaks aastat on käinud. Ja see on Euroopa demokraatliku väikeriigi arengutee, kus riigi suveräänsus takse eelkõige poliitiliste vahenditega ning kuulumisega Euroopa kollektiivse julgeolekusüsteemi omadest siis selleks need vahendid, mis meie riigil on jõukohased. Prioriteetne on aga riigi elanike turvalisuse tagamine, võitlus organiseeritud kuritegevuse, ebaseaduslikku salakaubaveo illegaalse immigratsiooniinfiltratsiooni ja terrorismi vastu. Ja selles võitluses saab anda. Ja ma siiralt usun, et ka annab efektiivseima panuse koostöös politseiametiga kaitseväeliselt üles ehitatud ja kaitseväelise põhikoolitusega piirivalveorganisatsioon. Teateid piirilt, vahendab piirivalveameti spetsialist Aare Soome. Piiriuudiseid alustame vene sõjaväe liikumisega. Karl esimesel juunil sõitis läbi Orava raudteejaama Eesti Vabariigist ära kaitseministeeriumi loa alusel ešelon, kus 10 ühikut tehnikat ja väike saatemeeskond, nii et vene vägi ikkagi lahkub. 24. juunil lahkus orava raudteejaama kaudu sõjaešelon kus oli 240 tonni raketikütust ja 15 tsisternvagunit. 26. son. Laupäeval sõitis läbi orava raudteejaama Eesti Vabariigist välja seal ja seal on kus oli 11 autot, kolm haagist, 380 tonni vara, kolm sõiduautot ja 32 sõjaväelast. Kõik ei lähe aga niisama ladusasti. Näiteks 23. juunil peeti vasse roosa piiripunkti piirivalve toime vara poolt kinni. Venemaa sõjaväeosa staabiülema abi alampolkovnik kipecejev siis divisjoni ülem alampolkovnik njuk ja reamees Lepsokov. Nad püüdsid autole vas ületada kontrollpunkti läbimata seejuures piiril punkti Eestist lahkumisel Lätisse. Aga et nad olid juba eelnevalt viisakalt tagasi saadetud Murati piirikontrollpunktist siis tehti vastav protokoll konna, puudus Eesti kaitseministeeriumi luba. Sõjaväelastele protokoll, auto peeti kinni. 25. juunil saabus varahommikul venelus piira Hara sadamasse ja 27. juunil väljus see alus Hara sadamast Lomonossovi sisse. Eelnevalt aga oli laaditud laevale 31 ja pool tonni sõjaväe varustust. Hiljaaegu teatas agentuur ETA, et Eestist on lahkunud kõik vene piirivalvurid. Eesti piirivalveinsenertehnilise keskuse ülem Henn karits ütleb, et see pole siiski veel nii. Alates Lääne rannikust saartelt kuni Lääne-Virumaani ei ole tõesti ühtegi maa piirivalvurit. Tallinnas asub siiski veel mõningal määral merepiirivalvureid, need on koplis oma baasis. Ja Rakveres asub suur õppekeskus ja staap kõige oma ladudega ja helikopterite eskadrill. Millega need enne piirivalvurid Eestis tegelevad? Praegu üldiselt sellega, et valvavad veel siia jäänud varandust. Ja neid hooneid, mis on alles jäänud ja saadavad jaokaupa ära. Sest seda varandust on olnud siin tõesti palju. Mis seisus on pirita, kord on teada, et Vene saatkond on tahtnud seda oma residentsiks saada, ehita, kordan, on meie valve all. Aga kuna saatkond on tõesti majutanud sinna, sel ajal, kui Vene piirivalve siin oli sinna oma töötajaid siis peab selle küsimuse lahendama välisminister, meie välisministeerium, kes peaks siis Vene saatkonna soovi suhtes selge otsuse tegema. Praeguse seisu järgi piirivalve vajaks Eesti piirivalve vajaks teda. Eriti elamut ei ole meestel, kus elada. Paljud noored mehed vajaksid kortereid. Jaga korgan ise. Tallinna külje all oleks vajalik just tehnika ja ja Tallinna sadamate kontroll. Meeste majutamiseks. Eelmisel nädalal saadeti piirilt tagasi 815 isikut millist kraami piirivalvepiiril kinni pidas. Baske tuli kaheksa tonni alkohoolseid jooke, 538 pudelit jahu ligi neli ja pool tonni. Ei puudunud makaronid. Oli bensiini, diiselkütust, sigarette kogunisti 1936 pakki gaasiballoone ja muid relvi, gaasirelvi kui ka külmrelvi. Seitsmeteistkümnel juulil peeti näiteks kaguregiooni piirivalvurite poolt Illi küla lähistel kinni Venemaa elanikud Voronina Žukov, kes veotal kamas tahtsid kontrollpunktist mööda hiilida kaheksa tonni vasega. Seitsmeteistkümnendal juulil peeti samas Piusa kordoni piirkonnas kinni Eesti elanik kodanik, lukk. Ta sõiduautol ületades valet teed. Nii-öelda Eesti ja Venemaa vahel tuli Eestisse 200 pudeli viinaga loomulikult kinni peetud kaup anti üle tollile. Samas kandis pidasid piirivalvurid kinni Eesti elaniku kodanik Suigi kes tuli taas ebaseaduslikult kontrollpunkte läbimata Eestisse. Venemaalt 4,2 tonni jahu, 954 kilo makaronide ja 40 liitri diiselkütusega. 24. juunil saabus lilli piiripunkti Venemaa elanik Pavloviga söödavadolford. Mees parasjagu märatses, sest ta ei tahtnud alluda käsule sõita tagasi Lätti. D. No ikkagi saadi temast jagu ja mees saadeti oma teed tagasi. Mõni päev hiljem, 19-l juunil peeti Narva kordoni piirivalvetoimkonna poolt kinni Eesti elanike Evansov kes tõi Venemaalt kaasa Eestisse 1566 pakki sigaret. Narva piiripunkt on viimasel ajal palju jutuks ka seetõttu, et seal oli suur veoautode ummistus, midagi räägiti ka maffiast. Praeguseks on olukord leevenenud, kuid jätkub ka segadusi. Mis siis Narva ja Ivangorodi vahel õieti juhtus, räägib Narva kordoni ülem Arvo Reinsalu. Vene poole süü tõttu on piir olnud öösiti suletud. Vene pool teatavasti ehitab vastavalt oma riigipiiriseadusele teisel pool Narva silda statsionaarset tolli läbilaskepunkte. Nii toll kui piirivalve ühes ja seoses ehitustöödega on neil mitmel korral esinenud elektritoitekaabli purukstõmbamisi ekskavaatori poolt. Seoses sellega kontroll ei ole suudetud tagada. Meie pool on seda teinud näiteks akupatareide abil laaditavate akulampide abil. Vene pool seda millegipärast ei ole Nad teha ja on sulgenud piiri ja tänu sellele on tekkinud ka Narvas järjekorrad. Kuna Narva linnavalitsuse ja Ivangorodi linnavalitsuse vahel on saavutatud kokkulepe, et Narva sild hoitakse transpordis puhtana sellepärast, et sild on varisemisohtlik, teda ei ole ammust ajast remonditud. Ja ta on praktiliselt avariiohtlikus olukorras, siis me püüame kuni uue silla valmimiseni hoida teda nii palju käigus kui Meie mõlemapoolne hea tahe seda võimaldama. Nüüd Eesti poolel on Narva võimud paigaldanud kolm politseipatrullposti, mis tõkestavad liikluse linna sisse selleks, et mitte koormata linnasiseseid tänavaid suure raske autotranspordiga. Esimene post seal väljaspool Narvat Narva bensiinijaama juures, sealt lõkkestatakse autode vool ja lastakse sillale ja piirikontrollitsooni jao kaudu. Nii nagu sild on vaba, kontrolltsoon on vaba, antakse raadio teel sellest teada järgnevale tollipunktile ja sealt saadetakse siis tähendab lastakse masinaid läbi jälle neli, viis masinat korraga. Häda on ka see, et Vene pool on tõhustanud oma tollikontrolli ja ta jõuab tunnis läbi vaadata neli kuni kuus autot, neli kuni kuus autot tunnis. Ja see tekitab autode järjekorda teinekord poolteist kilomeetrit, teinekord ka rohkem, eriti kui veel, kui öösel on piir suletud. Sellest me püüame nii meie kui nemad üle saada. Paraku jääb mulje, et keegi teadlikult tahab tekitada pingeid just nimelt Eesti-Vene piiril ja mulje on selline, et sellega on seotud just nimelt vene poole teatavalt ringkonnad, kuna need takistused on kõik lähtunud Vene poolt, mitte meie poolt. Piirijutud on tänaseks räägitud piirivalvuritele, kel praegu teenistusest mahti raadiot kuulata. Pakume tervituseks ühe laulu. Eesti piir on Eesti asi jälle kuu aja pärast.