Tervist, head helikaja, saate kuulajad. Mina olen saatejuht nelevasteinfelt ja saate teemad on täna sellised. Nädala suursündmuseks oli Hiina pianisti jundi kontsert Estonia kontserdisaalis ja sellest räägib Age Juurikas. Šostakovitši portree. Kontserti külastas Aga vioolamängija, Talvi, Nurgamaa muusikauudiseid laiast maailmast. Nagu ikka. Ja tänase saate diskussiooni teema keskendub sellele, kas Tallinnas oleks tarvis uut kaasaegset sümfooniakontserdisaali head kuulamist ja. 23. aprillil esines Estonia kontserdisaalis hiina pianist. Jundi on kahtlemata meie kontserdielus suur sündmus, sest jundi on ju suurte lavade artist. Age Juurikas, sina käisid sellel kontserdil, ega meil Hiina pianisti ju tegelikult ei olegi väga palju Eestis esinenud, rääkimata siis. Kuulsatest nagu jundi tõepoolest jundi liian üks kuulsamatest esindajatest ilmselt siis lang langiga koos nad ongi sellised tipp-Hiina pianistid. Nad on mõlemad hästi populaarsed oma maal ja vist hästi palju teinud selle heaks, et klaverimängu propageerida ja mina ei hundi tegemiste kohta nii väga palju isegi ennem kuulnud ei olnud. Kuivõrd loomulikult ma olen ka näinud neid kuulsaid Supääni konkursi võiduvideoid ja kuulnud teist on alati nagu kuidagi mõjunud sellise loomuliku ja muusika Reaalse Hiinas on tihtipeale võib-olla siiski see kultuuride erinevus on nagunii suur ja ütleme üleüldse võib-olla selline aasia interFreet nüüd varajane muusika käsitlemisel on selline uuem nähtus, noh, ütleme siis hundiliia siis lang Langi puhul, et on ikkagi väga-väga selliseid eredaid hetki, aga sellist tunnet ei ole, et nad oleks. No minu jaoks ma ütlen, maailma valitsejad sellest lääne muusikas, aga kahtlemata nad meeletud staarid seda kinnitas ka välja müüdud saal publiku seas oli ka, teeksite kui elevust ennem kui sa kontsert hakkas kõik seal kuidagi kihises teistmoodi kui tavaliselt see nimetus staar, pianist, et see võib tekitada mingeid selliseid vastuolulisi tundeid. Ma pean ütlema, et ka minus algselt tekitas ja, ja see oli väga sümpaatne lavaline olek ja ta oli tõesti väga lihtne ja siiras ja tema musitseerimine oli ka selline vahetu ja siiras tegelikult. Et mis see siis on, see staar, pianist ja ta eeldaks siis, et ta on üks, ma ei tea, kas viie seast või 10 seast, et kas see suurus nagu kostis välja, mulle jäi selline mulje, et ta on võib-olla mõnes mõttes kuidagi selline väiksema joonemängija väikevormid kukkusid hästi ilusti välja, näiteks ta alustas kontserdiga painok Türniga, mis olid küll omamoodi, aga hästi hästi sellised veenvad, tegelikult aga Schumanni fantaasiat hakkas mängima siis nagu hakkas mind kuidagi mitte häirima, vaid ma nagu märkasin, et ta ei olegi selliseid suure joonemängija üldse ja võib-olla mõnes mõttes natukene häiris loomulikult tal külas väga hästi see klaver kogu aeg kohati võib-olla minu jaoks sellise natukene mustvalgeks ehk siis võib-olla ka igavaks, kohati mulle tundus, et tema, see kõlakäsitluse kuidagi lähtub selliseid ainult ülemiste selliselt väljatoomises ja tihtipeale ta kuidagi hästi kaunilt seda meloodiat tegid kuidagi sõnalised harmooniat sinna sisse ära, aga minu jaoks jäi nagu sellist puhast polüfoonia väheks. Minule isiklikult jäi natukene võõraks maalikäsitlus, et algselt ma kuulasin su tüürides, et kuidagi nagu jäi selline mulje, et oleks nagu must pedaal, siis ma mõtlesin, et see võib olla ka selline taotluslik kuidagi sellist ähmast mingit atmosfääri sinna tekitada juurde. Aga siis, kui see Suumanisse jätkus nagu selline mitmeharmoonia kokkusobitamine pidevalt siis ning kuidagi hakkas häirima ja Beethoveni, see oli seda natukene vähem, aga ka teistpoolt jundi alustas Beethoveni hapasse naftaga ja lõpetas siis kuupaiste sonaadi ka. Oli minu jaoks kummaline, tekitas kohe küsimus, et miks selline järjekordadeks, mida passionaata nagu lõppu, et see on igati oleks ka kronoloogiliselt ju põhjendatum. Ja ütleme sellele nende sõnadega Taavi mõttes ka, et see apasin alt on ju selline suurem ja võimsam lugu mõnes mõttes ikkagi nüüd. Et ma mõtlesin jah, et ütlesime sündmuse suurused, jundi, liin, imi, et kas ta siis oli olnud. Et kui ma mõtlen näiteks selle hooaja peale kontserti elust Tallinnas, et siis väga mõjuvalt meelde jäänud kaks kontserti, mis on meie oma interpreetide poolt. Esimene neist oli siis mati Mikolalt ja teine oli Ralf Taalilt. Need olid tõesti niivõrd vapustavad kontsertid, et mis jäävad, tuletan meelde, mitmeteks hooaegadeks veel. Ja siis, kui ma panen selle kõrval nüüd selle jundi, nii, eks ole, kes on nüüd noh, nii kohutavalt kuulus, et seal oli võrdlusmoment kohe, et kas see nüüd oli siis parem? Ma ei taha nagu mitte midagi üldse kritiseerida ka, sest ütlevad võib-olla tõesti, ega me ei tea, võib-olla see oli tal selline väike vahepeatus Eestis. Raske olla nii kuulus, eks ju. Aga samas meie, eestlased, läheme võib-olla ainult üks kord elus indiviid kuulama ja me tahame kohe praegu pärisondilid, eks ole. Nii et selles mõttes see on raske olla, nii suur staar. Tänase heliga saate diskussiooni teemaks on kontserdimajad ja täpsemalt on fookuses küsimus, kas Tallinnale oleks vaja uut sümfooniakontserdisaali või siis uut ooperimaja, mille juures asuks ka suuremõõduline ja kaasaegne sümfooniakontserdisaal. Kuna kevad on kätte jõudnud, siis tunnevad inimesed jälle ehk suuremat teotahet ja eks kevadele ka otsekui uute eesmärkide püstitamise aeg. Või kui eesmärkide realiseerimiseks vahendeid napib, siis võib ju suurt Ta ideede nimel vähemasti jõudsasti unistada. Sest ilma teatud sorti hullusetaja suurte ideed, et ta on ju ilmselt väga harva maailma midagi tähelepanu väärset sündinud kahetuhandendatel aastatel on üle maailma kerkinud uusi kontserdisaale ja ooperimaju ja neid loonud arhitektidele on jäetud võimalikult vabad käed nende kujundamisel. Nii nagu olid mõned head kümnendit tagasi suurte modernset kunstimuuseumite rajamisel või siis aastasadu tagasi kirikute ehitamisel. Kahtlemata. Ta on kontserdisaali projekteerimine ühele arhitektile üks suuremaid ja tõsisemaid ettevõtmisi, mida võib, et kujutada üldse ja sinna juurde tuleb teha mõistagi tihedat tööd akustikute meeskonnaga. Nendest parimad asuvat teadupärast tänapäeval Jaapanis ja jaapanlaste meeskond projekteeris akustilise lahendusega meie põhjanaabrid soomlaste uuele au ja ilunumbrile, nimelt muusikaelu tõelisele pärlile uuele muusikide Alole. Soomlased olid rahulolematud oma varasema Finlandia Taloga ja uut kontserdimaja planeeriti suurima hoolega. Ideekonkurss algas aastal 1999 ja muusiki TALO sai valmis aastal 2011. Kuigi selline mitme saaliga kontserdimaja ehitamine on mõistagi väga-väga kallis, siis oli musike talo loomine ometigi 160 miljoni eurose maksumuse juures poole odavam kui näiteks Oslo ooperimaja ehitus ja 60000 euro võrra odavam kui Kopenhaageni kontserdimaja. Eestiga ei ole parasjagu muud võrdlust tuua kui aastal 2009 ehitatud Solarise keskuse maksumus, milleks oli 1,2 miljardit krooni ehk umbes 76 miljonit eurot tõepoolest poole vähem kui soomlaste muusikaparadiis. Aga siinkohal soovitan kõikidele külastada Helsingis asuvat musike TALO ja vaadata oma silmaga ja kuulata oma kõrvaga, mida selle rahaga on saavutatud. Igatahes on tegemist lähikonnas asuva parima kontserdisaaliga. Eestis on viimastel aastatel ikka sõna võetud ju uue ooperimaja vajaduse teemal ja kindlasti on teada kõigile Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigendi sõnavõtud sel teemal. Neeme Järvi selgitab, et linnahalli kohale tuleks ehitada korralik kontserdisaal ja ooperiteater. Sest välismaalastele ei saa ju näidata, et meil on ooperiteater, sest seda meil ei ole ja pole ka kunagi olnud. Järvi lisab, et meil on raha palju, kuid õiget mõtlemist ei ole. Neeme Järvi viibib praegu kontserdireisil parimate akustikute maal ehk Jaapanis ja mul ei õnnestunud teda kahjuks tabada, aga leppisime kirjadel kokku, et võtame selle teema uuesti üles siis, kui ta tuleb Tallinnasse. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja lõpp kontserte juhatama. Aga tänase kontserdisaali teema otsesemaks tõugu. Näiteks oli mõne nädala eest heliga saates kuuldud arvustus, kus omavahel vestlesid muusikakriitikud saale kareda ja Igor Karsnek ja nad vestlesid Erkki-Sven Tüüri esiettekannetest Eestis ja ka Lääne-Saksamaa ringhäälingu sümfooniaorkestri külastusest oli jutt. Ja just nende kontsertide põhjal tekkis jällegi tugev arutelu sel teemal, et meil ei ole selliste orkestrite jaoks ja taolise nüüdismuusika jaoks korraliku sümfooniakontserdisaali. Lisaks saale karedale ja Igor Karsnek kile saavad tänases saates sõna veel Kustik Linda madalik dirigendid Tõnu Kaljuste ja Paul Mägi ja heliloojad Erkki-Sven Tüür ja Helena Tulve. Kõigepealt aga meenutame Igor Karsnek ja Saale kareda vestlust. Meil tegelikult ei ole väärikat suurt kontserdisaali sümfooniaorkestri kontsertideks ja kui me mõtleme selle peale, kuidas tüüri klarnetikontsert kriinusekstaadi, kus tuli maailma esiettekandele Helsingis siis oli väga selgelt tajuda see, kuidas Estonia kontserdisaalis see kitsus, mis sellest saalist tingitud on ei võimalda kõigil neil kõladel hakata hingama rulluma sellisel moel, nagu see kulges Helsingi musigitalos. Meil on niivõrd hea sümfooniaorkester ERSO näol mänge niivõrd huvitavaid külaliskollektiive, aga inimesed ei saa tegelikult sellest õiget pilti. Teil on, on teatud kohad, kus enam-vähem adekvaatselt see kõlamulje kohale tuleb. Aga see on siiski pigem nagu vähemuses ja samuti eriti kui on välja müüdud kontsert sisse täis trollibussitunne, vabandust seal all saalis. See on niivõrd ängistav, et ma ei saa aru, miks ei ole kõigi nende aastate jooksul, kui on räägitud uuest ooperimajast tõusnud üles küsimus, et me vajame ka väärikat kontserdisaali sümfooniaorkestrikontsertide kuulamiseks. No ma olen sinuga absoluutselt nõus, kui jalg sureb ära või särava riigisuke selliseid kitsugusesse krampi siis sellisel juhul tegelikult tähelepanu hajub. Kude ei suuda enam nagu muusikale kontsentreerida ja seepärast, et tekivad teised probleemid. Loomulikult niisugust tüüpi kontserdisaal nagu meil, Estonia kontserdisaal, leidub ka mujal, näiteks miinimum sihver, Aini suur saal, aga seal on akustika ikkagi niivõrd teistsugune, seal on nii fantastiline akustika, et seal olles istunud ka suhteliselt kitsalt nagu koos, on siiski hoopis teine taju. Aga kui me nüüd mõtleme, milline võiks olla see uus kontserdisaal, siis minu nägemuses ta võiks olla ikka niisugune amfiteatritüüpi, kas nii nagu Helsingi muidugi talu või Berliinis moonia, mis tõesti laseb sümfooniaorkestri kõral avarduda. Ja just see, et need küljed on nagu ära lõigatud meil Estonia kontserdisaalis tekitab niisuguse ängistama ja niisuguse kokku surutud mulje. Pluss veel see asjaolu, kui me akustikast räägime, et kui näiteks Kuudatu sümfooniakontserdil teeridadest üks kuni neli, siis see helikvaliteet ei ole üldse võrreldav sellega, mis hakkab umbes kuskilt kaheksandast reast ja ütleme, läheb saali lõppu nagu välja samas näiteks külgrõdudel, kui olla suutelised eespool nagu päris seesama heli, mida kuulata ja ütleme näiteks keskrõdul, rääkimata veel nendes õnnetustes, kes on külg rõdu lava juures ja satuvad posti taha, eks ole siis õieti kuule, midagi kuuleb veel midagi, aga ei näe, ei dirigetega solisti. Nõnda arutasid saale kareda ja Igor Karsnek. Kuna jutt käis Erkki-Sven Tüüri teoste Eesti esiettekannetest Estonia kontserdisaalis, siis vestlesin ka helilooja endaga ja küsisin, mis on tema arvamus kontserdisaali osas. Kui me nüüd võrdleme võrreldamatuid meie Estonia saali ja seda Soome saali. Meil on tõstatatud väga palju uue ooperimaja vajadust, kas meil oleks ka kontserdisaali vajadus? No ideaalmaailmas oleks meil neid vajadusi kohe veel kõvasti rohkem aga fakt on see, et ega Estonia kontserdisaalis üldse ka noh, on tegelikult maaklerit väga valus mängida ja kohutavalt raske. Ega ta on ikkagi väga hea näiteks kammerorkestri jaoks jaa, sümfonietta orkestri jaoks, et võrreldes selle Helsingi suure saaliga see kõik, mis kostis seal väga läbipaistev ja väga loomulikult kõlav on siin nagu kompresseeritud kokku ja siin peab hakkama siukse diferentseerimise ka hoopis teistmoodi tööd tegema ja tasakaaludega teistmoodi tööd tegema ja noh, muidugi siin saab mängida, aga, aga jah, kui, kui, kui, kui meil oleks ressurssi ja oleks nii-öelda minule ja teiseks minu tegemine, et siis võiks väga paljusid asju soovida ja muidugi võiks soovida uhket ja uut ja suuremat kontsertsaali, aga ma ei ole ka naiivne, ma tean, millised on reaalsus, et ma tean, kui palju on Eestis maksumaksjaid ja kui palju potentsiaalseid kontserdikuulajaid ja seetõttu ma ei ole selles küsimuses kõige optimistlikum. Nii arvas helilooja Erkki-Sven Tüür. Kuna tänases saates on juttu Estonia kontserdisaalist on pisut juttu Jõhvi ja Pärnu kontserdimajast, aga võrdlusena ka Helsingi musidki talast ja Reykjavikis asuvast Harpa kontserdimajast siis võrdluseks tooksin nende kohtade arvu. Mustikaid alasse mahub suurde saali 1700 külastajat. Harta kontserdisaali siis vastavalt 1600 kuni 1800, olenevalt paigutusest. Estonia kontserdisaalis on maksimaalselt 993 kohta. Pärnu kontserdimaja suurde saali mahub 870 ja jõhvi kontserdimajja 830 kuulajat. Seega on meie, Jõhvi, Pärnu ja Estonia saalid maailma suurt sümfooniakontserdisaalidega võrreldes poole väiksemad ehk siis peaaegu et kammersaalid. Aga kuulame, mida arvab helilooja Helena Tulve kontserdisaali küsimusest. Tema viibis Erkki-Sven Tüüri teoste esiettekandel ja samuti tuli ju esiettekandele hiljuti tema enda teos südamaa klaverile ja orkestrile. Ma kuulan muusikat sageli niimoodi, et ma ei vaata ja ma püüan nagu võib-olla mitte tähelepanu pöörata sellele ruumile, sest et keskenduda nagu sellele muusikale, aga tahes-tahtmata see ruum on loomulikult alati kohal. Me ei tohiks nuriseda selle saali üle täitsa selgelt, aga seda ei saa ka võrrelda loomulikult selliste akustiliste meistriteostega nagu ütleme, Berliini filharmoonia saal või kasvõi meie kõige lähem kontserdisaal, mis on kõige uuemaid ja moodsamaid musike talu see akustika läbi töötatud ja selline kvaliteet annab muidugi asjadele ikkagi erilise dimensiooni. Arvan, et see muusika energeetiline aspekt siiski toimib ka hoolimata erinevatest akustikates muusikas on endas mingi ruum ja siis, kui sa akustika on väga hea, siis võimendab seda ikka mitmekordselt ja nii ka selle mõju olulist mõju kui ka sellist tunnetuslikku mõju. Nii et kui saalidest rääkida, siis tõepoolest, meil on puudus tegelikult just sellistest tänapäevastest, ka väiksematest ruumidest, mis oleksid sobilikud, mis väärtustaksid, helikvaliteeti heli, sisemisi omadusi ja seda energeetikat. See on midagi, millest mina tunnen küll puudust. Nii et kui räägitakse uuest ooperimaja vajadusest, siis tegelikult oleks ka uue sümfooniasaali vajadus olemas. Väike rahvas, väike riik, vahendeid on justkui vähe ja betoon justkui ei tohiks tulla esimeses järjekorras, et eelkõige ikka inimesed ja minu arust on väga tähtis, et inimesi väärtustatakse ja toetatakse ja ja nende panust aga mingil hetkel on tõsi see, et üks ruum võib ka nagu inimesi nii palju toetada, neli palju rõõmu pakkuda muuta nende elu ja tegemise nagu tulemusrikkamaks ja just nimelt anda nendele endale ja kõigile sellega seotud inimestele palju rõõmu. Mul on just hiljutine kogemus Islandilt, kus ma käisin ka nende just kriisi ajal valminud kontserdimajas. Harpa, kus on? Ma ei oska öelda, kas neli või viis saali erineva suurusega ja ma pean ütlema, et see on lihtsalt imeline. Majasaalid on imeilusad, akustiliselt väga toimivad, aga nad pakuvad ka silmale sellist naudingut, et ma tõesti selles suures saalis, mis on selline punane puit. Ma mõtlesin, et nii kaunist saali ma pole näinud. Täitsa vao just selliseid vao efekte tekitavaid kontserdimaju ja kontserdisaale, millest paljudele oli suureks eeskujuks 1963. aastal valminud Berliini filharmoonia on valminud õige mitmeid araabia maadest. Aasiani on ära tabatud, et üks kaasaegne hästi läbi mõeldud ja põhjalikkusega valmistatud kontserdimajakompleks on igale kultuursele ja innovaatilisuse poole püüdlevale riigile üks uhkemaid tunnuseid. Just kontserdimajade projekteerimine on arendanud ka kõige jõudsamalt arhitektide fantaasiat ja insenertehnilisi oskusi. Kontserdi vaata, välisilmed on tänapäeval väga fantaasiaküllased, nad on avarad, valgust, läbilaskvad ja keskkonda hästi sobituvad. Ehitusuuringute firma Emporis tõi hiljuti esile 15 kõige põnevama disainiga kontserdimaja. Esimese koha sai Bakuus asuv heider, Alijevi keskus. See on selline valge ja kurviline ehiti, dismillel on merelaine kuju. Esile tõsteti muidugi ka 1963. aastal valminud Berliini filharmoonia AT aga karjades on Eirojas porikontserdimaju. Ameerika kontserdimajadest oli esile tõstetud Frank eri projekteeriti Wool, Disney kontserdimaja ja Rootsi ehitistest. Uppsala kontserdimaja ja Ugalas tegutseb ju ka meie eesti dirigent Paul Mägi, kes samuti tänases saates sõna võtab. Ja loomulikult tunnustati Empory poolt tehtud pingereas ka Islandil. Reykjavikis asuvad mõne aasta eest valminud Harpa kontserdimaja just sedasama, mis tekitas vau-efekti helilooja Helena Tulve. Aga loomingut juhatavad ju dirigendid ja loomulikult tegime jututa tuga Eesti dirigentidega, et mida nemad arvavad. Helistasin naissaarele Tõnu kaljustele, kes keset kevadist tihedat aega valmistub kindlasti suviseks nõrgenooperi ajaks ja tal on tihedalt tegemisi Omari küünis, mis muide nakkustik Linda madaliku jaoks üks kõige põnevamaid kontserdipaiku. Aga kuulame, mida räägib kevadiselt naissaarelt Tõnu Kaljuste. Mida arvate teie uue sümfooniakontsertide tarbeks sobilikku saali ehitamisest Tallinnasse, meie pealinna? Korraliku saali suur vokaalsümfoonilised vormid ja deme 200 liikmeline korreks sümfooniat. Taolist ruumi ei ole, kuigi ma olen ühe leidnud valukojas, aga seal on saadud väga suuri asju teha. Aga kui niisugust kontsert sümfoni hooli nagu ümberringi maailma kõikides kultuurikeskustes evitatud on taolist asja meil muidugi vaja oleks muidugi. Kohemaid öeldakse, et selle jaoks ei ole raha. Aastaks 2023 plaanitakse uut ooperimaja. Kas see kompleks võiks teie ideaalis olla kõik selline ühtne suur kultuurikeskus? Unistada ju võib, põhimõtteliselt on ju tegemist niisuguse unistamise spekule keerimisega ka aga asi tõsisem oleks, oleks vaja sarnaseid ümberlaudu ja veidi tõsisemad ettevalmistusi kõikidele nendele asjadele mis peaks olema, mõtlen, võib-olla peaks alustama Estonia kontsertsaalis, seal oleks mängijatel mingisugused töötamise harjutamise võimalused. Võib-olla pisemat asjadest saab alustada, kuni globaalseid suuri unistusi rääkida, siis need esimesel hetkel tunduvad niisuguse aja raiskamisena. No ta võib ju unistada, võib ju ja hüüda, aga sellest midagi muuta. Meie jaoks oleks tarvis needki väiksed institutsioonid muusikale andnud, selleks et nad selles suunas hakkaksid töötama. Raadio võib aidata magavaid inimesi üles ärgata, on väga toredad. Üleskutse magavatele inimestele ärgata tuli Tõnu Kaljuste suust ja see on hea mõte, tasuks tõesti ärgata ja pisut mõelda, mis saaks järgmise 100 aasta perspektiivis meie ooperimajaks ja mis saaks parimaks sümfooniakontserdisaaliks. Üks saal meil aastal 2009 valmis ja tekitas see ju ka palju vaidlusi meedias, et mis saalse on õigupoolest, mille jaoks ta hea on ja mille jaoks ta üleüldse sobib. Paljud muusikud kud nurisevad ja ei ole selle saaliga rahul, ta ei täida seda eesmärki, et olla suur sümfooniakontserdisaal vaatamata sellele, et seal on 1700 kohta. See on Solarise keskus, kus asub Nokia kontserdisaal. Kuulame, mida arvavad selle kohta Igor Karsnek ja Saale kareda. Ma pean ütlema, et ma ei ole klassikalist muusikat Nokia kontserdimajas kuulnud, et ma olen istunud esimeses reas ja kuulanud džässmuusikat. Aga võib-olla Igor, sul on kogemus. Ma olen Nokia kontserdimajas, kuhu nad mitmesuguseid variante nii-öelda piltlikult öeldes polkast rokini või rokist jazzini ja ütleme, selliseid võimendatud kooriga suurvorme olen kuulanud, siis minul on jäänud Nokia kontserdimajast küll selline mulje võimendatud kombode ansamblite, loeme siia siis võimetatud koori ka, et sellised kombinatsioonid on seal täiesti mõeldavad, aga mul on väike umbusk puhtalt akustiliste parameetrite osas muidugi ideaalsed saalid pole ju olemas, aga lihtsalt ühel saalil on ühel plussitisena teised plussid. Mul ei ole nagu usku sümfooniaorkestri ja Nokia kontserdisaali väga õnnestunud kombinatsioone. Ta ei olegi ju ehitatud sümfooniaorkestri tarbeks, ta on tegelikult kommertssaaliks põhimõtteliselt loodud, nii et sellel on hoopiski teine funktsioon. Aga jah, mind hämmastab nagu see, et et see teema ei ole siiamaani nagu üles tulnud. Nõnda arvasid Igor Karsnek ja Saale kareda. Kui uue ooperimaja tarvidusest on pisut tihedamini räägitud siis kontserdisaali teema on tõesti selle varju jäänud. Kuulame, mida arvab meie parim akustik Linda madalik ja kõigepealt räägib ta Nokia kontserdisaali akustika projekteerimise teekonnast. Akustikas on paraku niimoodi, et neid fakte, faktoreid, mis kõik mõjuvad, neid on nii palju ja nende koosmõju tegelikult määrab kõlalised omadused ei saa olla kunagi 100 protsenti kindel, et saal nüüd tuleb välja täpselt selline, nagu me prognoosime, logija saal on hästi mitmeotstarbeline saal kui Mulle teha, ta oli paika pandud Kanadas ilmselt mitte tugevate arhitektide või akustikud tõenäoliselt polnud seal üldse juures. Tuli paika pandud väga ebasoodsa geomeetriaga, aga tellija nõuded olid tõesti seinast seinasaal tuli teha mitmeotstarbeline aga nii suurt saali nagu Nokia, kontserdisaal ja veel lavatorniga. Selle akustikat ei ole võimalik niimoodi muuta, et me pöörame seal pindasid ringi või tõmbame kardinad ette. Ja kui ma sellega olin maadelnud terve kuu või koguni paar, siis ma sain aru, et seal ei ole muud lahendust, kui teha see saal selline, et ta töötaks siis põhiliselt elektroakustikaga. Mis puudutab nüüd sümfooniakontserte, siis minule on seal kuulnud üht väga head esitust, see oli Moskva Tšaikovski nimeline sümfooniaorkester. Ja ma usun, need muusikud, kes sellel kontserdil olid, pidid ikkagi ka sellega rahule jääma ja need inimesed, keda mina tundsin, et ei kahtlustanud üldse, et seal võiks olla elektroakustiline heli. Neli kvaliteeti on pidevalt parandatud ja siiski väidaksin, et on võimalik teha seal päris hea kvaliteediga sümfooniakontserte ainukene, et see sõltub väga palju helirežissöörist, kes seda läbi viinud ja suur saal võimaldab paljudel inimestel siiski kuulata väga häid orkestreid ja neid on siin ka mitmeid käinud. Aga miks siis ikkagi ei ole väga paljud muusikud rahul, et, et kas üldse on võimalik või väidetavalt siis ikkagi on võimalik inimkõrvaga vahet teha, et kas akustika on kuidagi elektrooniliselt mõjutatud või on siiski puhas? Naturaalne tavainimene praeguse hea kvaliteedi juures heade seadmete juures enam seda vahet teha ei suuda, tavainimene aga muusik tõenäoliselt ikkagi suudab. Ja kui me nüüd ütleme seda, mis toimub nüüd loomuliku akustikaga ruumis, kus meil tuleb helipeegeldusi tohutult, tohutult palju aga elektrooniliselt, no sellest Nokia saalis on meil umbes 300 valjuhääldit, mis imiteerivad neid loomulikke helipeegeldusi. Ja loomulikult me ei saa kunagi hea loomuliku akustika vastu elektroonilise akustikaga juba nende helipeegelduste arvu tõttu, mida me ei suuda nii palju imiteerida, kui neid vaja oleks imiteerida. Nii et see on ikkagi nagu hädalahendus ja just mitmeotstarbeliste saalide puhul Ma arvan, et kõikidel inimestel võib siinkohal tulla meelde tuntud käibefraas, et kui üks asi on hea kõigeks, siis ta võib-olla ei olegi hea mitte millekski, no see on nüüd natuke karmilt öeldud, aga, aga siiski Mina ei ole ka kompromissi inimene, aga elu sunnib lihtsalt kompromisse tegema ka neid arendajaid. Jutt on ikkagi käib rahast ja võimalustest. Nokia kontserdisaali akustikat analüüsis akustik Linda madalik. Rääkisin ka dirigent Paul Mägi ka ja küsisin tema arvamust kontserdisaali vajaduse osas. Praegune kontserdisaal Estonias on tänapäeva mõõtkavas jäänud väikeseks, kindlasti kõikjal vähegi jõukamatest paikades ehitatakse kontserdimaju kontserdisaale. Need on loomulikult tunduvalt suuremad, samuti ka tänapäevased, väga hea akustikaga, nii et ma arvan, et kui vähegi on võimalik, siis kindlasti on vaja Tallinnal järgi jõuda maailmale. Kontserdimaja kontseptsioon on viimasel ajal pisut muutunud, need suured uhked saalid või komplesin Need on teistsugused, sinna inimene tuleb juba uksest sisse astudes nautima sellist teistsugust atmosfääri, seal on näitusesaali, see on koht, kus inimene saab veeta väga sisukalt ja väga kultuurselt aega, et see ei ole ainuüksi üks ruum, kus on toolid, kuhu sisened kohe ja kuulad seda kontserdimaja ise. Küll tänapäeval kõikide kasutuses ja väga mitmekülgselt. Ma nimelt ise olen üheteistkümnendat hooaega Uppsalas ja nägin oma silmaga seal pealt, siis kuidas valmis Uppsala kontserdi- ja kongressimaja 2007. aastal, see on tõeline rahva lemmikpaik, kus on restoranid, kus võimalus nautida Uppsala panoraami, kus on kolm saali suur saal, keskmine ja siis väiksem black box. Nii et kui mina olen leida sobiv kasutus, siis ma arvan, et seda on võimalik ka hästi üleval pidada. Muidugi Eestisse on valminud viimase 10 aasta jooksul Pärnu kontserdimaja jõhvi kontserdimaja, need on päris head saalid tegelikult võrreldes Estonia saaliga on palju räägitud, et eelistatakse betooni inimesel, et ennekõike peaks tulema võib-olla muusikute tingimused, palgad ja siis alles ehitised. Aga nagu Helena Tulve väga ilusti ütles, et tema oma muljete põhjal Harpa kontserdimajast, et mõnikord võib üks hoone olla kui kunstiteos, mis siis puidu või betooni meisterliku kasutamise järel võib pakkuda väga suurt rõõmu just inimesele, et, et selles mõttes betoon ei olegi inimesest kuidagimoodi lahutatud. Ja no tänapäeval arhitektid ehitavad väga kauneid maju ja mis veel tähtis, et ka väga hea akustikaga saale. Ja loomulikult on Tallinn kui Eesti riigipealinna selline esindus paikkoni olemata sest Nokia kontserdimaja ei ole absoluutselt mõeldud naturaalse loomuliku akustikaga esituste jaoks ja seetõttu tegelikult ongi Tallinnas kõige viletsamad tingimused võrreldes siis ülejäänud vabariigiga. Jah, kunagi kui ma olin Rahvusooper Estonias, siis alustasime selle uue maja sellist kujundamist ja mõtlemist, kuhu ja kuidas ja milline see võiks olla. Ja selline kombineeritud saal, mida saab muuta ka ooperilavateoste ettekandmiseks, mis mahutab ära suured koorid, sümfooniaorkestri või isegi kaks sümfooniaorkestrit. Seda oleks tänapäeval küll vaja ja on ka väga suuri teoseid tänapäeval kirjutatud kaasaja heliloojate sulest, mis sellisel juhul saaks ka leida siin ette kanda. Esimese asjana tuleb kohe üks lihtne lause, raha ei ole ja sinna kõik need mõtted jäävadki või see kohe pidurdab kõik need ideed või või soovid. Raha ei ole jah ja ega mina ka ei oska öelda, kus see raha tuleb, aga selleks on kutsutud inimesed, kes on siis seatud kuhugi postile. Nad väljendasid oma eelistusi ja, ja küsimus ei ole mitte rahas, vaid küsimus on ikkagi eelistustes ja arusaamades, et mis on igavene, mis on Lätis, mis on jääv ja mis on ajutine, nii et kui selle vahel suudaks need, kellel on võim, suudaksid vahet teha, siis võiks teatud jäävat väärtused inimkonnas võiksid olla ikkagi esiplaanil. Nii arvas dirigent Paul Mägi. Aga millised siis on need kõige paremad kohad või kõige paremad ideed, kus see saal võiks olla, milline see saal võiks olla või milline oleks ka praegusel ajal võimaldatav ja võimalikult vähe maksev lahendus? Oma arvamuse avaldab Tõnu Kaljuste. Kuna ma lihtsalt niisama pole virisema hakanud, vaid olen otsinud võimalusi, siis minu jaoks praeguse Noblessner on täiesti tavaline koht, kus, kui neid suuri asju saab tõesti teha ja põhimõtteliselt on olemas võimalik teha vaeseid variante, tähendad vanast arhitektuurist, et kui me nii rikkaid jale peale palju raha, siis peaks nagu selle unistuse teoks tegema väiksemas mastaabis. Asjale on nüüd viimased neli-viis aastat ka pühendanud ja teinud igasuguseid samme. Läbi korralik soliidne sümfooniaool Helsingi eeskujul, sest see vajab tõepoolest väga pikka ettevalmistust. Mõelge, kuidas soomlased, kellel on väga suur igasuguste saalide ja ooperimajade ja kõige ehitamise traditsioon, alustati ju Finlandia talast, mis ei õnnestunud ja jõuti suurepäraselt. Oli nii, et see on üks suur pikk tegu, meil on tavaliselt kui midagi nüüd saalidega sünnib, siis kõik vaatavad Aivar mäele otsa ja puudub nagu laiem süsteem, kuidas seda ellu viia. Need teemad kuuluvad ikka kindlalt kultuuriministeeriumile ja muusikanõukogule. Soomlased otsisid akustikuid erilise hoolega, et mitte uut kallist möödalasku sooritada. No see on loomulik, sest tänapäeval on maailmas kõik need suured saalid, mis on teinud paar-kolm kompaniid, kes seda suurepäraselt meil on endale raha ei õnnestunud, Saale jõhvi maja on ju väga hea ja Pärnu torened tiga saaliga, mis Eesti Kontsert on teinud samm-sammult, nad on parema tulemuseni läinud. Nõnda arvas dirigent Tõnu Kaljuste. Ja tõesti, Jõhvi ja Pärnu kontserdimajad on Eestis ühed parimad ja nende akustilise lahenduse on välja töötanud Linda madalik. Midagi arvab Paul Mägi, kuhu võiks kerkida uus ooperi- ja kontserdimajakompleks. Tõnu Kaljuste tõi välja, et üks koht, mis oleks selline võimalikult vähese rahaga muudetav suurte sümfooniateoste jaoks, oleks Noblessneri valukoda, et kas sellised lahendused oleksid mõistlikud, et me üritame mitu varianti luua võimalikult heaks, aga võib-olla sellist ühte väga head ikkagi selle tõttu ei teki. No raske on öelda jah, eks neid ju kohavariante on ju palju ja noh, väga kaugele loomulikult kesklinnast ei, ei pruugiks saal tulla on ju arutatud ja igasuguseid paiku, kus ta võiks olla noh, minu eelistus on ja see mõte, mis kunagi aastaid tagasi sai ju välja käidud, et ta ikkagi oleks ühendatud praeguse kultuuritempliga seon Estonia majaga ja seal ümbruses on ju tegelikult ruumi palju ja kui see kõik oleks inimestele avatud kesklinna skulptuuriga seotud, ühendab ja võtab kasutusele kõik need võimalused, mis on ju praegu nii kontserdisaalis kui ooperimajas, siis noh, see oleks võib-olla ka üks selline selline võimalus, aga no kindlasti on palju muid võimalusi, aga noh, asi hakkab ikka siis peale, kui on eestvedajad. Kuidas linnahalli piirkond teile meeldiks? No raske öelda, aga seal ilmselt minu jaoks peaks seal midagi kuidagi oluliselt ümbruses kui igal pool muutuma, et sellest niisugune kultuuritempel, aga noh, kõik on tänapäeval võimalik, nii et mul ei ole ka selle vastu midagi. Selge on see, et Eesti on väike riik, meil on raha vähe, meil on raha betooni paigutatud päris palju. Samuti vajaks kiiremas korras järeleaitamist muusikute palgad ja üleüldse töötajate palgad laiemas plaanis. Aga lihtne on öelda, et raha ei ole. Ja kui Ühel rahval ei ole oma kultuuri jaoks oluliste ehitiste jaoks kõrgeid ideaale, soove ja ideid, siis vast midagi erilist ei sünnigi. Siia ilma. Kuulame lõpetuseks, mida arvab Linda madalik, millist saali tema soovitaks uueks sümfooniakontserdisaaliks? Inimene ei tohi leppida vaesusega, ta peab alati ette, kavandama hulka, eks ole, ja kui kui üldse inimene laane ja lepib olemasolevaga, siis ju ei ole ka arengut meil praegu Eestis ma ütleks, on nüüd kõik hädapärane olemas, ainukene, kes on jäänud siis vaeslapse ossa, on Muusikaakadeemia. Ta ei saa ehitada endale kontsertsaali, mis on juba riiulis valmis. Covid rahalisi vahendeid ei ole, et see on nagu üks hädavajadus, mis on tõesti lahendama. Aga mis puudutab ooperit? Ta on kindlasti selline uus ooperimaja tehakse, kui see oleks minu teha, siis kindlasti mina kavandaksin sinna juurde kontserdisaali aga eraldisaalina nüüd, iseasi on see, et missugust tüüpi kontserdisaali meie muusikud tahaksid. Sest praegu on kontserdisaalide areng toimunud nii palju aastaid, neid kõiki tüüpe on analüüsitud, on teada, missugused on ühe või teise tüübi head ja vead. Ma ei oska nüüd öelda, mul ei ole muusikutega olnud, ma ei ole diskuteerinud, et missugust saali tüüpi nad üldse tahaksid. Viimasel ajal kõige levinum vast on siis amfiteatri või viinamarjaistanduse tüüpi saal. Selline on ka Berliini filharmoonia, mis on tehtud 1962 ja kolm ja 60 vabandust, et see on see saal, mida siis kõik käivad uurimas ja vaatamas ja eks selle järgi tehti ka Helsingi musike talumis. Hiljuti valmis. Ma arvan ka, et pigem noh, see saalitüüp, mis mina valiks, oleks ka seesama viinamäe-tüüpi, ma usun, et see oleks kõige loogilisem saali tüüp mis võiks ka Eestis olla, seda enam, et soomlastel juba on selle mõtles välja saksa akustik kreemer ja ehitati see 63. aastal ja hiljem siis võtsid selle printsiibi üle jaapanlased just jaapanlased. Ta kunstiks on see, kes on selliseid saale ka üle maailma nüüd mitmes pool ehitanud ja jaapanlased tegid ka ju sellesama Helsingi saali. Ja tõesti on praegu olukord selline, et kui me soovime kaasaegset tipptasemel sümfooniakontserdisaali külastada tuleb võtta ette reis üle lahe, 80 kilomeetrit. Jäägu siia lõpetuseks veel üks Helena Tulve mõtte, mille ta väljendas seoses imekauni Harpa kontserdisaaliga Reykjavikis ja loodame, et inimesed nüüd ärkasid ja et mõte uuest kontserdisaalist sai hoogu ja värskendust. Ma arvan. See ilu, millega kaasneb ka selline akustiline ilu, et see on meie elus väga oluline tähele panna kõikide asjade sellist ilu, mis tuleneb sellest, et nad on läbimõeldud, nad on läbi tunnetatud, nad on kvaliteetsed, nendel on aega pühendatud ja neid on tehtud hoole ja armastusega. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Hiljuti teatas amsterdami kontserdisse pau ehk Amsterdami kuningliku kontserdimaja orkester. Et orkestri praegune peadirigent maris Jansons paneb oma peadirigendi, võeti maha ja saabuv 2014. 2015. aasta hooaeg jääb talle orkestri juures viimaseks. Õnneks ei ole tegemist töövaidlusega, nagu viimasel ajal seal paljude orkestrite juures juhtunud on. Nii maris Jansons orkestri liikmed kui ka orkestri juhatus toonitavad, et lahkudes ei pea keegi kellegi vastu viha, vaid pigem risti vastupidi. Koostööorkestriga peaks jätkuma ka pärast Jansons peadirigendi ametist lahkumist. On viimase hooajakontserdid kokkuleppimisel ja ei saa veel öelda kindlat kuupäeva, mil maris Jansons kuningliku kontserdimaja orkestri ees viimast korda peadirigendina üles astuv. Küll aga on kindel see, et juba praegu planeeritakse ka hilisemaid kontserte, mil Jansons saab praegust koduorkestrit külalisdirigendina juhatada. Maris Jansons debüüt amsterdami kontsertorkestri ees toimus 1988. aastal ja aastal 2004 sai temast orkestri peadirigent. 2008. aastal kuulutas rahvusvaheline muusikakriitikut žürii ja ka amsterdami kontsertorkestri maailma kõige paremaks sümfooniaorkestriga. Briti muusikaelu üheks oodatumaks sündmuseks on kindlasti suvine BBC Promsile festival ja väga oodatud sündmuste skaalal. Teiseks sündmuseks on kindlasti see päev, kui kroomsi festivali kava avalikustatakse. Nüüd on see päev möödas ja juulis algab tänavu järjekorra numbrit 120 kandev BBC promsi festival. Loomulikult pööratakse ka tänavu tähelepanu aastapäevi tähistavatele heliloojatele. Nendes tähtsam on kindlasti Richard Strauss oma 150. sünniaastapäeva tähistamisega ja valitud on kavva kolm Straussi ooperit Roosikavaler, Salome ja Elektra. Lisaks on kavas ka Richard Straussi orkestriteosed. Kaks BBC promsi kontserti pühendatakse ka esimese maailmasõja algusest möödunud sajandile. Ja üllataval kombel tehakse kummardus ka jalgpalli maailmameistrivõistlustele. BBC proms algab 18. juulil ja kestab 13. septembrini. Ka meie klassikaraadio kannab üle mitmed kontserdid ja tuleb ka BBC Pramsi teemanädal. Londonis asuva Zagrebi oksjonimaja vahendusel jõuab maikuus oksjonile haruldane 320 leheküljeline Sergei Rahmaninovi teise sümfoonia käsikiri, millel on nii autori allkiri kui ka paljud lisamärkused. Oletatav müügihind peaks jääma ühe ja 1,5 miljoni naela vahele. Ekspertide hinnangul on tegu käsikirjaga, mida Rahmaninovi kasutas 1908. aastal toimunud teise sümfoonia esiettekandel ja selle käsikirja näol võib-olla ka tegemist viimase dokumendiga, millel on säilinud teose algupärane orkestratsioon sest tõenäosusega tegi helilooja esimeste ettekannete järel sümfoonia partituuri ka mitmed muudatused. Pikka aega arvati, et see käsikiri on hävinenud, sest 1009. 100 seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni eest põgenedes võttis Rahmaninovi kaasa vaid väikese kohvri kõige vajalikumate asjadega. Siiski 2004. aastal selgus, et käsikiri on säilinud ühe anonüümseks jääda sooviva kollektsionääri kogus. Juba 2004. aastal pidi käsikiri oksjonile minema, kuid siis tekkisid juriidilised takistused, mis nüüdseks on lahendatud. Berliini Filharmoonikute on otsustanud luua oma plaadimärgi. Meie eesmärgiks on pakkuda oma kuulajaile üle maailma muusikakogemust, mis oleks nii kunstiliselt kui helitehniliselt kõrgel tasemel ja mis avaks orkestri esitusi erinevatest perspektiividest. Eesmärgiks on pakkuda enamat kui lihtsalt tavaline CD-plaat. Juba 2008.-st aastast on Berliini Filharmoonikute pakkunud üle maailmavõimalust vaadata orkestri kontserte reaalajas Interneti vahendusel. See digitaalne kontserdisaal on kujunenud üheks meediumiks, mille vahendusel on inimestel kõikjal üle maailma võimalus nende kontsertidest osa saada. Nüüd peaks uue plaadimärgi abil saavutatama järgmine kontakti tasand kuulajatega. Moonia poolt korraldatud kontserdil Šostakovitši portree käis Talvi Nurgamaa. Sattusin seitsmeteistkümnendal aprillil esmakordselt kontserdisarja portreekontserdile, kus seekord oli fookuses Dmitri Šostakovitši looming. Seda kandsid ette noored muusikud. Kõigepealt kõlas Stakovitši teemal tšellosonaat Teodor singi Holger Marjamaa esituses ja kontserdi lõpus kõlas kaheksas keelpillikvartett c-moll insomilia kvarteti esituses. Koosseisus Mari Targo esimene viiul, Valeria ruumine, teine viiul, Mairid vioola ja Theodor Sink tšello. Sinna vahele lisandus üsna tõetruult mõjuva värvika portree fotokovitši elust ja tõekspidamistest ümbritsevatest inimestest, loomingulistest protsessidest dilemmadesse muusikateadlane Tiia Järg. Lisaks sai vaadata ka katkendeid filmist Berliini müüri langemine. Sa ütled, et sa olid esimest korda portreesarja kontserdil, kuidas sulle tundub, mida selline kontserdi formaat üldse võimaldab, et meil ei ole ju selliseid sarju üsna ammu tehtud? Tegelikult on näiteks klassikaraadio kontserdisari urr, kus ansambli liikmed tutvustavad kontserdi raadiopublikule uuemat süvamuusikat ja siin ma isegi julgeks paralleele tõmmata. Et need mõlemad kontserdid võimaldavad kuulajal hoopis vahetumalt asjatundjatelt kuulatavad teoste kohta infot saada ja see võib panna kontserdikülastaja muusikat hoopis teistmoodi kuulama või muusikas toimuvat hoopis fokusseeritamalt ja teadlikumalt jälgima. Samas teistpidi vaadates, kui loengud, kus on ka muusika, siis on ka pilt üsna luksuslik, millal meil on võtta elav muusikaline näide, kui kuuleme mõnda loengut. Lisaks meenus sellise formaadiga, kus sattusin 10 aastat tagasi Ligetile pühendatud piin moderni festivali aastal sealsele loeng kontserdile, kus Berloraan, Emaar ja kaasaegse muusika ansambel Klang, form viin, Ligeti klaverikontserti kihtidena lahti võtsid. Selgitades siis eraldi kuulajale, mis seal toimub ja siis jälle kokku panid ning tervikuna ütlesid. Räägin seda just, et selline loeng-kontsert pakub väga palju lisaks veel võimalusi, et kuulajale mingisuguseid keerulisi asju väga efektiivselt selgeks teha. Aga tagasi tulles Šostakovitši esitanud muusikute juurde tundus mulle, et isegi kui need viis muusikut ehk siis Holger marjamaa jäin zombie kvartett ei olnud kõik korraga lavalaudadel musitseerimas on siiski nendel noortel interprojektidel midagi ühist. See tundub olevat kõlataju väga klaar, aga mitte külm kõla ja suurepärane balansi taju. Mõeldes tagasi seitsmeteistkümnendal aprillil kuuldud sõnade kovitši hoopis 40 teemal sonaadi esitus tuleb väga eredalt meelde tšellist Theodor singi ja pianist Holger Marjamaa väga läbipaistev nüansirikas. Samas koos mänguliselt paindlik esitus, väga tundlik, harmooniataju ja selle kujundamine, pianistil ja maitsekas kõlakujundus mõlemal. Eriti just pean silmas näiteks tšellol vibraato kasutust ja kuigi ma ei ole pianistid ja pedaalist midagi, aga pedaali kasutuspianistina tundus olevat väga puhas ja ilus, aga ka teised nüansid kindlasti ka see, et Theodor Sink mängis sonaati peast, võimaldas tal ansambli liselt pianistiga väga hästi kontaktis olla ja see mõnus sünergia, kus mõlemad tulid hansaristini ja mängupartneri initsiatiiviga sundimatult kaasa, et see võlus mind. Kaheksas keelpillikvartett mõjus samuti värskelt. Teadupärast on see kirjutatud 1960. aastal ja helilooja ise on kirjas Isaac Clintonile maininud, et see teos on riik endale ise. Endale teoses on motiiv, mis koosneb helikõrgustest tee Esstseehaa, mis tähendab siis tema enda nime tahad Dmitri Šostakovitši. Ja see motiiv muudab teose vältel oma karakterit. Lisaks on teoses väga palju tsitaati koodsi varasemast loomingust näiteks klaverit, Riyost, samuti ooperis, Stenski, maakonnaleidi, Mckbed, samuti tšello, kontserdist ja veel on seal tsitaate. Ja siin oligi minu jaoks muljetavaldav, kuidas just insomnia kvartett, et esituses need tsitaadid esile tõi, DSC motiivi karaktereid kujundas ja selle ühtseks tervikuks vormis. Kuivalt kvarteti partituuri vaadates on ju see teos kahtlemata ka nii meisterlikult komponeeritud, et struktuur oleks läbipaistev ja plants paigas. Aga sellest hoolimata ei ole see päris igapäevane, et see elavas ettekandes niimoodi teostub. Seepärast ma küll kordan nüüd ennast, aga ka siin mõjus see klaar ja selge kõlakujundus, maitsekas vibraato ja non-vibraator kasutust teistele ruumi andmine musitseerimisel. Kuulsite kvartetti esimest korda ja pean tõdema, et, et olen väga positiivselt üllatunud ka nii värskelt kokku tulnud Inzovnia ühtsest kvarteti kõlast. Nagu ma aru saan, on Inzovnia tegutsenud napilt kaks aastat aga tõesti, sellesse Šostakovitši kvarteti esituses võis kuulda väga head mõnes mõttes kohe sellist ühtset, balansis kvarteti kõla. See ei olegi nii tavaline kergesti saavutatav selle vähese aja jooksul üldse, kui vaadata ka kavalehelt nende mängitud repertuaari paari eales varem nende tegemisi jälginud niimoodi passiivselt ilma neid kuulamata on tegemist üsna põnevat repertuaari mängiva kvartetiga, et selles suhtes väga ootaks, et nad tegutseksid aktiivselt edasi ja see insomnia ei asendunud. Selline oli tänane heligaja saade. Rääkisime nädala suursündmusest jundi kontserdist Estonia kontserdisaalis ja samuti arutasime selle üle, kas Tallinnasse oleks tarvis uut modernset ja kõikide võimalustega suurt sümfooniakontserdisaali. Saatele tegid kaastööd Age Juurikas ja Talvi Nurgamaa. Helimontaaži tegi Helle Paas ja mina olen saatejuht nelevastentfelt ja soovin ilusat nädalavahetust.