Klassikaraadio kuulajad alanud on selle nädala helikajasaade, mina olen Johanna Mängel. Tänases saates kuuleme järelkaja kahelt muusika sündmuselt eesti kammerkooride liidu kontserdisarja kuulajale lõppkontserdilt pärlisusin, jagab muljeid koori dirigent Külli Kiivet ning Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdist Suveööd kõneleb Sirje Vasvan. Berend. Muusikauudiseid mujalt maailmast vahendab meile toimetaja nelevasteinfelt ning saate lõpus räägime noorte džässmuusikute olukorrast Eestis. Millised on ideaalsed esinemispaigad ning kas leidub piisavalt enesetäiendamise võimalusi, kas ja kus on sealjuures murekohad. Stuudios on külas lauljat Vivi Maarja, Mari Saljastaja ansamblist džässi Sisters ning äsja jätkama Kaarel noore jazzitalendi auhinna pälvinud pianist ja helilooja Kirke Karja. Läinud pühapäeval, 27. aprillil toimus Tallinnas Mustpeade majas Olavi saalis üks põnev kontsert eesti kammerkooride liidu kontserdisarjas kuulajale. Kontsert pärlisosin ja sellel kontserdil käis koori dirigent Külli kiiver. Tere, Külli. Tere. Millised need muljed emotsioonid sellisel salapärase pealkirjaga kontserdil olid, millise tundega sa sealt kontserdilt koju jõudis? No ma lahkusin sealt kindlasti väga positiivsete emotsioonidega ja ma ei käinud seal ainult kui kontserdikuulaja ja koori dirigent, vaid ka kui kammerkooride liidu juhatuse liiget. Väga tore, et, et selline kontserdisari on, on nagu teoks saanud ja väga hea tasemega kontserdid. Need, kõik kolm, mis sellel aastal on olnud Seekord viimasel kontserdil esinesid kammerkorregreede ja kammernaiskoor sireen. Kui tihti üldse neid koori kontsertidel eestimaal esinemas näha saab? No isiklikult pean ütlema, et kammerkol kreedet ma kuulsin viimasel kammerkooride festivalil Türil 2012 ja siis ei olnud nende dirigent veel Ülle Tuisk, vaid siis oli Sander Tamm. Et vahepeal ma tõesti neid ei olnudki kuulnud, mistõttu oli see väga põnev, selline ka professionaalselt väga põnev kuulamine. Aga kammernaiskoori sireen on siin-seal ikkagi kuulda olnud. Ja nemad mulle väga-väga meeldivad, sest olles ise nii kammerkoori kui ka neidudekoori dirigent, siis need mõlemad kõlad on minu jaoks väga põnevad ja huvitavad. Millise mulje need vanemad kooritis jätsid, et võib-olla alustame repertuaarist? Ma pean ütlema. Enne kontserti minu ootused, kammerkoor kreede repertuaarile olid vist vaimulikud. Et selles mõttes oli väga huvitav, et nad ei laulnud kõike vaimulikust repertuaarist ja väga erinevates keeltes laulsid nad mitte ainult ladina keeles ja neil on kaks dirigenti. Ülle Tuisk ja Kerli Arras. Ja üldmulje oli väga tore selles mõttes, et oli huvitav kuulata. Ma ei oska öelda, täpselt, kui kaua on töötanud kooriga Kerli harras aga ma tean, et ta on pärit muusikakeskkoolis, kus ma kallan õpetajana tema eksameid vaadanud ja, ja temale kaasa elanud. Väga tore oli näha, et üks noor dirigent on päriselus ka juba leidnud omale sellise toreda töö Kerli harrast, siis juhatas seal näiteks Ester Mägi mõtisklusi, mis oli selline tore kulminatsioon kammerkoori kreede kontserdiga. Ester Mägi nimi käis seal kontserdil mitmel korral läbi ka kammernaiskoor, sireeni. Kavas oli Ester Mägi loomingut. Ja siin on mu rõõmu maa, seda ma olen ennem ka nende esituses kuulnud ja, ja seda nad teevad väga, väga hästi tõesti, et üleüldiselt Mulle väga meeldib selle kammernaiskoori sireeni kõla nende kõla puhtus, selline väga veenev esitus, mida on alati väga nauditav kuulata. Tõesti. Ja sellel kontserdil oli minu lemmikuks, kuigi ma tean, et nad ise väga hindasid seda mõisteti sels, aga minule meeldis väga väga see pion. Howard Kruuse, Fena, Egon Syder, kõige suurema elamuse mulle pakkus sellelt kontserdilt ja mulle väga meeldis siis veel lugedasid kavalehelt, et siin on selline tore väike lühidus tutvustas, et see on lüüriline ja magusmõrkjas loodusvaateline ood, inimese ürikeseled noorusele ning vaid hetke püsiva, täiusliku ilu paratamatult hävimisele aja teel, mida saab elus hoida vaid läbi armastuse ja poeesia. Ja tundub, et see üleüldine, selline mõte võiki olla selline kokku teema sellele pärli rosinale. Et ikkagi armastus ja ilu ja poeesia ja muusika on need, mis päästavad maailma. Ma tahaksin esile tõsta ka kammernaiskoori sireeni. Erik Vitakeri viite heebrea armastuslaulu ja seal tegi kaasa ka eks viiuldaja klaverimängija, kes on toredad kaksikud Kaisa ja Sandra. Ja veel eraldi tõstaksin esile ka sireeni solisti Merilin paksi kes kahes laulus laulis imeilusa soola tõesti vaimustavalt, vokaalselt, hästi veenvalt ja nauditavalt ja üleüldiselt ka see viis heebrea armastuslaulu oli tõeliselt nauditav kuulamine ka noortest dirigentidest. Tahaksin ka paar sõna öelda, et on nii tore istuda saalis kuulajana ja vaata, sisemist tööd peab tegema, eks dirigent näiteks koor, hästi kõlaks. Ja näha seejuures näiteks Tiiu Sinipalu ja Ülle Tuisk. Nad on väga ilusa käega. Nad on ise nii noorusest pakatava, sellised rõõmsad ja, ja tõesti muusikat täis, et ei ole mingi ime, et, et nende koorid laulavad väga hästi, kui nad ise sellised energiast pakatavad. Täna siin stuudios olles Eesti kammerkooride liidu esindaja siis mismoodi see sari edasi läheb? Põnev hooaeg möödus. Ja tõesti, sellel hooajal kolm kontserti esimesel kontserdil oli auga mul endal kammerkooriga head ööd vend osa võtta ja ütleme niimoodi, et kontserdisari, ma arvan, väga kenasti läinud käima, inimesed juba teavad, et selline asi tulemas on ja see, et kontserdid Tallinnas kui Tartus annab siis rohkematele inimestele võimaluse kuulata ka ütleme Lõuna-Eesti kooridel rohkem Tallinna koore ja Tallinna kooridel ka Lõuna-Eesti koore, kes võib-olla muidu ei saada too nii palju liikuma. Ja võib-olla ei ole alati ka võimalust esineda just näiteks sellistes väärikatest saalides nagu kuulajale kontsert on olnud, et Tartu Ülikooli ajaloomuuseumisaal ja Mustpeade maja saal. Ja järgmisel aastal see kontserdisari jätkub ja juba on teada, et 12. oktoobril peade majas esinevad Tartu Ülikooli kammerkoor ja Tallinna Ülikooli kammerkoor. Enne veel saab sarja kuulajale viimasele kontserdile pealkirjaga pärlisusin minna juba laupäeval, kolmandal mail, mil Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges Realis esinevad kammerkoor, kreede ja kammernaiskoor sireen ning neid samu kauneid palasid saab sellel kontserdil kuulda aitäh. Külli kiiret mulli tegemast. Reedel, 25. aprillil toimus sarjas 1001 ööd lõppkontsert suveööd, mil Estonia kontserdisaalis esinesid Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejevi juhatusel ning solist oli metsosopran Marianna rassova Peterburi Maria teatrist. Ja sellel kontserdil käis Sirjevasson Perand, keda on hea meel täna siin stuudios tervitada ja kohe küsida, et millised need kontserdijärgsed muljed on, kas veel täna on muidugi hea meel seda kontserti meenutada? Ja igal juhul on seda hea meel meenutada, sellepärast et tegelikult oli tegemist äärmiselt kompaktse ja sellise mõnusa kavaga, kus leidus absoluutselt igale maitsele midagi. Kui ma hakkaks nagu otsast peale ja ükshaaval need kavad punktid läbi võtaks, siis siis selles mõttes oli hästi kihvt. Aleksejev dirigendina tegi järjekordselt hästi sellist nüansirikast tööd ja orkester tuli talle väga-väga hästi järele. Esimene osa oli ju kavast Kuno balletimuusika valt ö ooperist Faust ja noh, selle puhul, arvestades, kui suur on seal see koosseis ja samas kui koomiline ja samas kui selline liikuv ja romantiline, see muusika on mina tegelikult õppinud klassikalise lauljana ja teades Fausti ooperit, et päris hästi minu jaoks oli absoluutselt selline selge pilt silme ees kohe sellest teosest endast nii-öelda lavaversioonina ka. Et väga, väga kihvt. Nüüd kava teine punkt oli siis Hector Berlioosi vokaalselt valgel suveööd ja siis oligi solist Mariannata rasva, kes õnneks metsosopran väga tegelikult legendaarne metsosopran ja, ja see tegelikult sellesse Avas tekitas siukse hästi kihvti efekti, sest see tsükkel ise ei ole üldse mingisugune kõrge metsosoprani materjal, vaid ta on selline pigem madalapoolne pluss. Ta on ääretult vaikne. Ja kui siis Mariannata rasva tuli laulma siis ma sain aru, et publikus oli päris palju neid inimesi, kes olid tulnud just nimelt teda kuulama. Ja kui algas, siis see esimene osa villanella siis korraks tundus, et publik oli nagu hetkeks pettunud, et ta ei teinud üüratult suurt häält. Ja samas läks natuke aega mööda teise loo juures mast, märkasin, seal on ju palju väiksem orkestri koosseis, kes oli muide ääretult puhas, mina ma kiidan taevani, kui selline efekt on, aga selline maagiline hetk tekkis teises osas. Laulu nimi on roosivaim kus publik jäi nii vaikseks, et sa kuulsid absoluutselt täpselt, kuidas ta rasva sisse hingas ja oma teksti nüansseeris, sest et see tsükkel põhinebki sellel, et seal on väga palju siukseid, düno, koomilised, nüansikesi ja iga nii-öelda fraas. Need ei ole sellised kiire, tekstilise muutlikud, vaid hästi venitatud hästi pika liiniga ja tegelikult väga rasked. Ja selles mõttes see, kuidas rahvas sellega kaasa läks. See oli minu jaoks ääretult meeldiv. Et kokkuvõttes see on siis nii-öelda kontserdi esimene pool, mul on ainult kiidusõnad, mitte midagi, mille kallal nokkida kindlasti ei olnud. Kontserdi teine pool, mulle meeldib igasugune muusika, vahet ei ole, kas me räägime hevirokist võime, räägime siis Mozartist või barokist või ükskõik millest. Aga mingi teema on minul hilisromantismi kaja, maaleri ning Straussi ka need on minu täiesti absoluutselt lemmikheliloojad ja oligi siis kontserdi teises pooles Richard Straussi sümfooniline poeem, kangelase elu. Ilmselt see, kuidas hilisromantikud kirjutavad sellist nagu romantilist, aga väga palju rohkem väljapoole suunatud muusikat ja samas ka juba sellist kraapivat teravate kontrastidega muusikat, ilmselt see on see, mis mind köidab ja täpselt seda ma sain. Et mina olen selle kontserdi repertuaari paariga ja, ja esitusega tegelikult väga rahul. Kui ma peaksin millegi kallal norima, siis hästi hetkeks selles osas, kus on kangelase võitlusväli, kus on kõige massiivsem, selline orkestratsioon ja kõige tugevam nii-öelda kõla siis seal võib-olla ainult hetkeks, kui vaskpuhkpillid pisut jäid madalaks, aga kõik muu oli absoluutselt vaimustav. Mulle väga meeldis see mõte. Alguses ütlesite, et seal kontserdil oli mõnes mõttes igaühe jaoks midagi tõepoolest balleti, muusikast vokaal suurt vormi. Kuidas nende kuulajate seisukohta ennast panna, kes tulid spetsiaalset solisti kuulama, et kas Nad said sealt mingi elamuse või tundus, et kontserdi teiseks pooleks oli saalist inimesi vähemaks läinud. Ma ei ütleks, et neid vähemaks oleks jäänud, võib-olla mõned, aga kõigest tulid solisti, kuulame, nad said täpselt seda, mida nad tahtsid, selle erinevusega, et metsosopran võib laulda ka väga efektseid lugusid, absoluutselt selliseid, nii-öelda briljant käikudega kaunistustega, jooksvaid rinna pealt kõrgele registrisse välja, sellist materjali, aga see tsükkel ei olnud seda. Ja see, et nad kuulsid, vot ma ei leia isegi paremat sõna kui see tohutu nüansirikkus, see, kui vaikselt võib laulda suures saalis. Ja sealjuures kui vaikselt võid mängida ikkagi täiskoosseisus orkester. Ja kõik on olemas absoluutselt sõna-sõnalt hääliku pealt. Ma arvan, et seal ei olnud mitte kedagi, kes oleks saanud mitte seda, mida ta ootas. Ainuke hetk oli see, kui ta alguses laulma hakkas. Aplaus, tohutu ootus ja siis järsku ei tulnud selline mürgel vait, oli täiesti vastupidine. Aga see täiesti vastupidi on sellega harjunud kohe ära. Ja siis tekkis vaikus, mida ju tegelikult kontserdisaalist saab väga harva. Pärast samal ajal ei olnud võõras ka Estonia kontserdisaal on siin varem esinenud ega Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees samuti dirigent Nikolai Aleksejevi ka koostööd teinud, et kas kuidagi peegeldub saaliga see eelnevalt. Tuttav lava partnerlus professionaalsuse puhul ei peegeldu. Kui inimene on absoluutselt oma eriala tipp, siis ta suudab produtseerida väga head tulemust igal juhul. No ütleme siis, kogu koosseis, nii orkester kui dirigent, kui siis solist peaks olema professionaal, sellisel juhul see ei ole. Aga seda, et nad on sõbrad. Seda oli loomulikult näha, sellepärast et see jalgade müdinat, mis sealt pärast oli see, kuidas nad omavahel hiljem suhtlesid, loomulikult on seda näha, aga ma ei ütleks, et see on midagi sellist täiesti teistmoodi, et kui me toome kellegi teise solisti, et siis seda ei ole ikka kõik, annavad kunstnik alati annab, kui ta on kunstnik. Ma tahaks kiita veel ühte Kaunist meesterahvast, orkestrile oli kontsertmeister, seekord siis lehv klatšov ja no nii puhas viiul ja selline väga hästi välja mängitud, väga hästi fraseeritud, et kui siis korraks seal tekivad sellised nii-öelda tühjad pausid, kus on vaikus saalis ja siis tuleb jälle see nii-öelda sooloviiul materjal. Korraks keegi kusagil midagi liigutas ja siis ma kujutan ette, kui te olete näinud filmi farinelli kuidas laulab kastraadid ja üks naisterahvas joob kohvi ja ta paneb selle kohvi jooma sinna taldriku peale. Seal käib isegi kõlin terve saali korraga vait ja vaatab seda ühte kohvijoojad, kes tegelikult ei teinud mitte midagi nii väga traagilist või kriminaalsed. Aga selline absoluutne ootus, see, et publik hinga sinu fraaside, sinu pausidega, mis ka kõik kannavad kaasa, vot seda ei saa palju, seda saab ainult siis, kui on väga hea solist ja seekord oli kaks väga head solisti. Väga kiidan. 25. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud sarja 1001 ööd lõppkontsert. Dist Suveööd jagas muljeid Sirje kasvan Berend. Kontserdi teises pooles kõlanud Richard Straussi kangelase elu ettekande pühendas Eesti riiklik sümfooniaorkester orkestri endise kontsertmeistri, möödunud aastal meie hulgast lahkunud Ülo Kaadu mälestuseks. Just tema meeldejäävas esituses kõlasid need soolod ERSO kontserdil 1986. aastal, mil dirigent oli Jüri Alter. Tänud. Kodusest Estonia kontserdisaalist suundume nüüd aga välismaale muusikauudiseid maailmast, vahendab nelevaste infeld. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Inglismaa tunnustatud soolotšellist Julian Lloyd Webber on sunnitud edaspidi esinemistest loobuma, sest pillimängu takistab nihestunud ketas kaelas ja seetõttu on tal vähenenud Parema käe liikuvus jõud. Julian Lloyd Weberi viimane avalik kontsert toimus teisel mail koos Inglise kammer orkestriga foorumteatri laval. Weberon tervisehäirest väga murtud ja kahetseb, et nii palju häid plaane jääb teoks tegemata. Samas püüab ta olla optimistlik ja tema edasiseks sooviks on anda oma teadmisi ja kogemusi edasi õpetamise käigus. Äsja lõpetas Julian Lloyd Weber kahe plaadi salvestamise, mis ilmuvad mõne aja pärast ka müügile. Aga pärast teise mai kontserti jääb Julian Lloyd Weberi tšello vaikima. Veider on praegu 63 aastane ja tema debüüt toimus 1972. aastal Londonis Queen Elizabeth hoolis. Tänaseks on ta välja andnud üle 40 heliplaadi. Julian Lloyd Weber on helilooja William Lloyd Weberi poeg ja Andrew Lloyd Weberi noorem vend. Dirigent Osmo värske naaseb Minnesota orkestrimuusikajuhi kohale. See on tõeline rõõmusõnum. Dirigent kirjutas alla kaheaastasele lepingule järgnevaks kaheks hooajaks. Orkestrirandid on sellise asjade käigu üle väga õnnelikud. Osmo Danske lahkus peadirigendi ametist Minnesota orkestrist läinud aasta sügisel, sest pea poolteist aastat olid kestnud Arusaamatused orkestri ja juhtkonna vahel. Uue kokkuleppeni orkestriga jõudis juhatus tänavu jaanuaris, kuigi muusikutel tuli leppida 15 protsendilise palgakärpega. Osmo Värskas asus Minnesota orkestri peadirigendi ametisse juba aastal 2003. Tehtud mitmeid salvestusi ja tänavu võideti Sibeliuse sümfooniat plaadikaga. Grammy auhind. Osmo värske on ka ise väga rõõmus, et koostöö jätkub ja ühes hooajas veedata Järgneva kahe aasta jooksul Minnesota orkestri juures kummalgi aastal vähemalt 10 töönädalat. Kui eelmisel nädalal rääkisime sellest, et Berliini Filharmoonikute lõid oma plaadifirma, siis nüüd on uudis sellest, et oma plaadimärgi teeb ka pianist ja dirigent Daniel paarelboim. Uus plaadimärk Peral sai teoks tänu koostööle plaadifirmaga Universal ja neid salvestusi saab osta ainult digitaalsel kujul ehk siis allalaadimise kaudu. Kuus plaadi märk per all, mis tähendab hispaania keeles pirnipuu keskendub Taaniel paarelboime kunstile. Pianisti, dirigendi ja ansambli Stina ja selle eesmärgiks on noorema publiku huvi äratamine. Plaadimärgi logo on disaininud kuulus arhitekt Frank keeri kelle projekteeritud on näiteks vooltis nii kontserdimaja, Los Angeleses, Frankeeri rekteerimas ka uut kontserdisaali Berliinis, Ooestisterm, diivan orkestri jaoks. Plaadi märgiperal esimeseks salvestuseks, mida saab alla laadida, on rucknerigolmsem oinad mida esitab Borenbaimi juhatusel Berliini riigikapell Daniel paarel. Põim tunneb muret selle üle, et esmakordselt kultuuriajaloos tuleb ette sellist asja, et noored inimesed omavad häid teadmisi kirjandusest, filosoofiast, kunstist, arhitektuurist, aga klassikalisest muusikast samal ajal suurt midagi ei tea. Uue plaadimärgi per all eesmärk ongi jõuda lähemale sellele publikule, kes on harjunud muusikat leidma internetist. Järgmiseks plaaniks on Daniel barelboimil lindistada aga et tööde, mis on mõeldud väga noortele mängijatele näiteks sellistelt autoritelt nagu burg, Müller ja Klementi. Neid teoseid plaatidelt tavaliselt ei leia ja siis oleks õpilastel hea kuulata, vaata kuidas neid esitab tipptasemel pianist. Seega on plaadi märgilber alga hariduslike eesmärk. Ja nüüd uudiseid ooperimaailmast Viini riigiooper andis teada, et järgmisel hooajal alustatakse üle interneti Full HD-ülekannete edastamisega. Üle terve maailma on võimalik inimestel osa saada 45-st Viini riigiooperi produktsioonist. Terve hooaja vältel toimub Viini riigiooperis aga 250 etendust ja mängukavas on 50 erinevat ooperit, nende seas on ka kuus uut produktsiooni. Et internetis neid etendusi jälgida, saab endale alla laadida vastava rakenduse. Ooperisaalis pandud Samsungi firma poolt aga üheksa HD kaamerat ooperi vaata ja saab ise valida, kas ta soovib fikseeritud üldpildiga ülekannet või siis mitme kaamera vahel vahetuvad niinimetatud toimetatud lavapilti. Iga lavastus on üleval 72 tundi ja et erinevates ajavööndites elavad ooperihuvilised nendest kindlasti soovi korral osa saaksid. Alla saab laadida ka ooperi libreto. Ühe Viini riigiooperilavastuse vaatamine internetis maksab 14 eurot 320 eurose pääsme. Ka saab aga osa juba kõigist 45-st lavastusest, mida järgmisel hooajal interneti vahendusel üle kantakse. Hispaania ooperidiiva Mondsin ratt kabajee pea kohal ripub aga maksupettuse süüdistust kuulsale sopranilään esitatud süüdistus selles, et ta on kõrvale hiilinud maksude maksmisest ja välismaiseid kontserte andnud firma kaudu, mis on registreeritud Andorras, kus riigimakse teatavasti ei ole. Maksupettuse suuruseks on umbes pool miljonit eurot. Kabaree maailmakarjäär on kestnud tänaseks umbes pool sajandit. Hetkel on ta 81 aastane. Möödunud aastal olid tal tervisehäired kerge ajurabandus ja üle-eelmisel aastal Venemaa kontsertturneel murdis ta käeluu. Ja nüüd Eestiga seotud uudiseid. Eelmisel nädalal Londonis toimunud rahvusvahelisel hakkab Bella koorimuusikakonkursil valiti Grand Prix vooruga Risto Joosti juhatatud kammerkoor Woodžes musikaales Eestist. Lisaks pääsesid finaali veel kolm koori konstantso porta Itaaliast, Ireebus ansambli Inglismaalt ja Elleonde Oro Hispaaniast. Viimane võitis ka konkursi peapreemia. Finaali žüriisse kuulusid Emma köökbi, Pietro Phillips jamso tall ja Mark Williams. Esimene London International hakkapellak. Kompetism toimus 21.-st 26. aprillini ja sellest võttis osa 11 vokaalansamblit ja koori Ameerika ühendriikidest Itaaliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Iirimaalt, Poolast, Rootsist ja Eestist. Konkursi algatas maailma koorimuusika esitajate Po kuuluv vokaalansambel Hallis Scalars eesotsas nende asutaja ja peadirigendi pida Phillip siga. Kammerkoor otsas musikaalse kava sisaldas nii vanamuusikat kui kaasaegseid teoseid, eesti heliloojatest olid esindatud Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Lisaks konkursi voorudele andis koor ka täispika kontserdi 25. aprillil kirikus Sand, et Hill sel sügisel tähistav Woodžess musikaalne sama viieteistkümnendat sünnipäeva. Ansambel Vox Clamantis viibib mai alguses Tokyos, kus esinetakse festivalil gurmee ja antakse kuus kontserti prantsuse festivalil. Turnee tähistab tänavu Jaapanis kümnendat tegevusaastat. Vox Clamantis on esinenud korduvalt-Prantsusmaal Nantis toimuval lahvals Juhaneel. Samuti on varasemalt osaletud festivali jaapani programmis Jaapanis toimuv fold. Journey on üks suuremaid sealse klassikalise muusikasündmusi, kus külastajaid on tavaliselt üle miljoni inimese. Ja lõpetuseks midagi päris noorte eesti muusikute tegemistest. Eesti muusika ja teatriakadeemia õpilane, viiuldaja Kaija Voitka pääses läbi tiheda konkursisõela Euroopa Liidu noorteorkestri koosseisu. Euroopa liidu noorteorkestri 2014. 2015. hooaja koosseisu kandideeris 955 noort muusikut üle Euroopa. Tänase saate vestlusringis on hea meel tervitada stuudios noori džässmuusikuid. Lauljad Viivi Maarja, Mari Saljaste ning džässpianist ja helilooja Kirke Karja. Tere tulemast. Tere, tere. Tahtsin teid siia, et rääkida pisut noorte džässmuusikute olukorrast elust siin Eestis. Hiljuti lõppes üks suur festival, mis on ilmselt džässmuusikutele ka selline kohustuslik käik kord aastas. Kui palju te ise jätskaarel sel aastal käsitariteks? Kihke mina käisin sel aastal natukene vähem kui tavaliselt, sellepärast et mul ei olnud kaelakaarti. Ja siis ma pidin natukene valima, mida kuulama minna ja igal kontserdil muidugi kulutasin raha natuke rohkem kui planeerisin, sellepärast et plaat on ikka vaja osta, kui midagi väga meeldib ja aga ma vist käis võib-olla viiel kuuel kontserdil ja see oli tegelikult päris päris piisav annus. Kuigi tegelikult iga päev oli ju vahepeal isegi kolm kontserti ja nii, aga kui kõike päris järjest tarbida, siis ühelt kontserdilt saadav elamus minu jaoks natuke kahaneb võib-olla et on parem käia ühel kontserdil päevas ja saada sellest maksimaalne elamus. Äsja lõppenud jazzkaarel pälvisid sina Kirkega noore džässitalendi auhinna, palju õnne. Mida see auhind sulle kui noorele džässmuusikale tähendab? No see on kindlasti suur tunnustus. Ja sellega kaasnevate mõned toredad auhinnad, nagu näiteks salvestusvõimalus siinsamas raadiomajas ja üks kontserte Jazzkaare raames. Aga kindlasti see tekitab veel suurema vastutuse selle ees, mida ma teen. Kui palju üldse tunnustatakse noori jazzmuusikuid maris ma tean, et sinul on ka väga hästi läinud. Kuulge, kas ja kunagi Naissoo konkursil õnnestub? Ausalt öeldes tegelikult ma tunnen, tunnustatakse küll, et neid konkursse ja festivale ja esinemisi ikkagist nagu konn ja konkurents on tihe ja kas või Naissoo siis olla äge, et seal on nagunii džäss esindatud kui ka mingil määral pop ja, ja nagu erinevad žanrid. Aga kas see kuidagi meelt mõrudaks ei tee, kui džässi mõiste on nii palju laienenud, et ühel hetkel laval konkureeritegi pop- või rokkmuusikutega. Liivi meeld mõrudaks, ma arvan, et ei tee. Et see on hästi hea just näha, et laiali läinud, et nagu laienenud, et tõesti, et sa võidki teha täiesti džässi seal või sa võid teha natukene popdžässi siis nii-öelda et kõik lisavad midagi endast ja see on alati ongi teistsugune, et seal näeb hästi palju erinevaid. Mul on mulje, et džässmuusik on üks väga universaalne muusik suudab igas olukorras aleti lavale hüpata ja musitseerida kellega tahes. Muidugi, kuidas teie omavahel tuttavad olete, kas te olete kõik koos lavale jõudnud? Ikka jah. Ja ja, ja kindlasti ei jää, vaata kooli ajal kindlasti kohe siis nagu mingil määral ikka lähevad teed ja ka maitse kõige mingil hetkel, nagu ma olen inimene nagu läheb muusikalised järjest küpsemaks ja erinevaid suundi ongi nii palju. Kõik lähevad kuhugi erinevatesse harudesse, kirge kirjutab oma muusikat, eks ole, Sisters praegu teeb seadeid ja, ja nii-öelda palub siis teistel väga õnnekatenistrumentalistidel ja muusikutel teha meile seadeid justkui nagu kontserdite jaoks ja mingil määral jääb koostaadiumisest väga tihedaks, isegi kui seal nagu ei ole nagu lavalaudadel alati koos kellegiga siis sidemed on justkui nagu väga tugevalt minu arust. Kas see tähendab, et sellise päris oma ansambli oma kollektiivi loomine on tegelikult pigem keeruline, peab ikkagi jagama oma muusikuid teistega? Lauljatel on võib-olla vähem tarvis jagada vähemalt mull pillimäng on selline mulje, et lauljatel on pigem mingi umbes üks kaks ansamblit, aga pillimängijad mängivad siis sageli nendes kõikides punktides teevad veel instrumentaalansamblilt ka? Jah, võib olla küll nii, aga Eestis keegi just millalgi nüüd Jazzkaare raames mingil intervjuus ütles ka võib-olla Kadri Voorand või Peedu kass et Eestis kipub pigem olema just standardit inimesed ajavad rohkem enda rida mitte ei tee sellist standardi, bändi või kaveri kaverlannasikate. Tegelikult. Üritasin veel meelitada mitmeid noori eesti džässmuusikuid, aga tuli välja, et nad on kõik kuskil välismaal ära. Parajasti teevad proove, kes Stockholmis, kes kusagil Itaalias. Et kas on niimoodi, et meie noored džässmuusikat tegelikult käivad liiga palju või väga palju ka väljas. Käiakse küll, aga teisalt see on ikkagi kasulik meile kõigile, kui, kui ühel inimesel praegu muidugi väga paljudel väga palju kontakte. Aga see on tegelikult kasulik meile kõigile, kui ka välismaailmapilk koondub eesti muusikaelule Aga kuidas see pilk väljapoole paistab, milline on meie kuvand siin, te olete kindlasti välistudengitega kokku puutunud, milline mulje neil meie siinsetest õpivõimalustest ja esinemispaikadest jääb näiteks? Mul tuleb meelde üks. Episood paar kuud tagasi, kui toimus selline festival nagu tudengi Jazz. Seal on alati traditsioon, et Muusikaakadeemia tudengid pannakse segaansamblites Rootsi kooli tudengitega ja siis tuli välja, et kontserdiolukorras kui lava sound oli natuke keeruline, siis eestlased olid harjunud palju rohkem tundmatus kohas vette hüppama ja et, et olgu, meil on raske, aga, aga me teeme selle asja ära. Aga rootslastel oli natuke keerulisem, sest et nemad on harjunud ikkagi heaoluühiskonnaga ja kõik toimib väga suurepäraselt ja siis nemad laval tõmbasid küll natuke krampi, sellepärast et, et nad ei kuulnud teisi instrumente, oli väga eestlased võib-olla harjunud natukene rohkem tundmatus kohas vette hüppama, aga see mulje on lihtsalt selle tudengijazzi festivali põhjal, et see pole kindlasti mingi. Mulje sellest, et ka kehvema helikvaliteedi või võimendusega on võimalik Eestis musitseerida. Ja kui palju teie ise peate vaeva nägema just selle kallal, et oleks prooviruum, kus harjutada ja et oleks esinemiskoht, kus lõpuks oma muusikat mängida. Õnneks siinkohal tuleb tänada Ani akadeemiat kui otsa kooli, sest et kuna meil üks liige käib akadeemias õppimas marid kiker, siis see loob kohe nagu ikkagist, väga hea võimalus akadeemias proovida. Samamoodi on Aarne Salumäe otsa koolis teha. Eks meil ja väga lihtsalt legaliseeriti sel aastal on nagu juhtunud, et teatud õpetajad on nagumann, et kui kõik registreerinud õpilased käiksid ka nii tihti koolis kui tädidele, kes nagu justkui lõpetas kevadel, siis oleks väga hästi, et hetkel me toetame veel nendele koolidele kus nagu justkui proovida ajani Kihkemides siin mul on ka hästi, Muusikaakadeemia tudengina on ikkagi väga mugav seal proove teha ja harjutada. Aga kui prooviruumist vaadata nüüd kontserdisaali, siis kui palju on neid kohti just väljaspool suuri festivale? Kus esineda või esineda? No need ju loodi uus džässiklubi Tallinnas Tatari tänaval Reigo Ahvenamarti tärni poolt, mis kannab nime Philly chaus. See kiidu valaga Mess ikka muusikutelt nii noortelt kui vanadelt on nagu sinna läinud on suurepärane ja ja see on tõeline oma ja ainukene ja üks, mis on nagunii ehe, et kui kujutada ette seda suitsust nagu džässi, mina olin nagu kuskil Ameerikas ammustel aegadel, siis see on nagu selline pilt, kui sa tahad seda pilti nende ette, siis võid minna Filitsousse ja pärast muusikut suurepärane Haustan hetkel Raul Söödi hospanud. Ja see on see, mida tuleks välja tuua, muidugi paneb alati õla alla käskaar, kes annab noortele suht tihti võimalust esineda nii käsiltrisele kui kirge kohe kollektiivile. Ja siis on veel meelsaslid Eestit, Tanel Ruben, iga eesotsas. Et ikka on ja antakse võimalus ka noorte ennast näidata. Esti džässliit on selline ühendus, mille eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodumaal kui välismaal. Et kui palju teie konkreetselt olete sealt tuge saanud? Mina olen ikkagi väga palju saanud ja olen väga tänulik neile selle eest ka, et kõik utoopilised ideed on ikkagi saanud realiseeruda tänu nende organiseerimisele ja toele. Ja Tanel Ruben ja Jaak Sooäär teevad ikka hämmastavat tööd. Ma imestan, kuidas nad suudavad ühtviisi olla nii suurepärased muusikud, pedagoogid ja samal ajal tegeleda jazzliiduga, mis ilmselgelt sisaldab väga palju bürokraatiat. Aga ma tean, et džässi Sisters planeerib ka minna kodumaalt väljapoole käegi. Rääkige sellest konkursist, kuhu te olete suundumas. Kohe isegi 13 päeva pärast läheme me Saksamaale lipsigisse ja seal on siis selline rahvusvaheline hakkab bella konkurss, kuhu valiti demode ja laiew, salvestuse põhjal võeti välja 11 ansamblit. Ja meie oleme siis, eks neist 11-st? Jah, juunikuus on siis Itaaliasse minek ja seal on ka rahvusvaheline, hakkab jälle konkurss. Või nüüd päris täpselt ei teagi, et paljude seast meid sinna valiti, aga sinna me läheme. Kuuldavasti ei ole konkursile minek üldsegi mitte lihtne. Te olete pidanud väga palju ise planeerima ja selleks ressursse koguma. Enne mainida seda, et mida mina olen hakanud mõtlema vokaal konkursitega, siis mida korraldatakse, eks ole, üle Euroopa ja üle maailma on väga huvitav see tendents, et kõik on nagu 100 protsenti haka, bella ettekanded, konkursid, et sa lähedki oma nelja-viie lauluga ja mingit saadet ei tohi eluski olla, aga et see asi on, siis ta siis on selle pärast nagu omamoodi, et et meil on alati meeldinud, et meil on see Saatriaga, seal on meie arust meile nii palju nagu seda vunki ja eks me kogu aeg nagu ise ka džässipoolest nagu üritame minna sinna džäss, ega alguses tegime ka Bigamisekspopiliku ja noh, ütleme ausalt, sotsiastrio andis alati seda jazzi värvi kõlapilt just juurde. Aga nüüd me oleme ise ka üritanud nagu, mine äärest rohkem nagu süvitsi džässi, mis on nagu väga äge ja meile väga palju väljakutseid tekitanud. Ehk siis sellega huvitav, et kunagi me ei saa minna ühegi konkursile oma saatekirjaga, millest on väga kahju. Aga konkursid ja toetused, jah, meil ei läinud nagu väga hästi esimese konkursiga siis me saime sellisest nagu aja lüngas või siukses ajahetkes, mis oli meile väga ebasoodne. Saime teada selle fakti, et pääsesime edasi ja jäi sellisesse aja tüsimikusse, kus nagu meil ei olnud võimalik sellele konkursile ühtegi taotlust esitada, mulle kõik kuupäevad täpselt läbi. Kuidas sa taotled millelegi, kuhu sa ei ole veel saanud, ehk siis ei saanud taodelda ja nüüd meil ei jäänud muud üle, kui teha vahetult enne siin kaks thats kontserti, natuke reklaam ja esimene nendest, siis on nüüd pühapäeval, neljandal mail Nõmme kultuurikeskuse väikses saalis kammersaalis kell kolm ja muidugi marti tärn ja Reigo Ahven on siis lubanud meil lahkesti Phillipsi austaja, samamoodi toetuskontserdi kaheksandal mail õhtul kell pool 10 päris hilja, aga loodame, et rahvast tuleb palju. Ja selle toetuskontserdi tulud lähevad siis teie konkursi heaks. Põhimõtteliselt, et me sinna jõuaksime füüsiliselt kohale. Aga kas sellist keerulist olukorda Kirke sinul on ette tulnud, kas tõesti peab ise väga palju vaeva nägema, et oma unistusi või mõtteid realiseerida? Jah, mul oli hiljuti üks analoogne asi käsil, nimelt kui tae kollektiiviga tegime oma esimest plaati, siis oli samamoodi ja me olime esitluskontserdi kas välja mõelnud väga suurejoonelised plaanid ka nimelt üks audiovisuaalne rismitus vee, mille liikmed on Sander Tuvikene ja Marcus Roba väga ägedalt heliloojad ja, ja muuseas, tegid meile visuaalid. Ühesõnaga tahtsin öelda. Selline asi oli kaasatud ja lisaks veel valgus ja kogu selle plaadi tootmine, need olid samal ajal ja mulga taotlustega väga hästi läinud ja ja muidugi me kasutasime hooandja abi, aga siis ma ei olnud ka päris korralikult seda asja läbi lugenud ja läbi töödanud ja lõpuks ikkagi selgus, et väga palju raha jääb puudu. Aga noh, mis seal ikka tatraputru ja kuulad plaati, oled rõõmus. Kas džässmuusika nõuab mõnes mõttes mingisuguseid teistsuguseid ressursse, ütleme, kontserdipaiku või salvestuskohti on see selline muusika, mida igal pool ei saa teha? No saab ikka igal pool, aga mull pianistina on üsna sageli ikkagi tingimuste seas see, et ma tahaksin head klaverit. Ja see piirab natukene neid kontserdipaiku. Aga siinjuures ikkagi tuleb tähelepanu suunata Philly Joe klubile, kus on suurepärane Estonia klaver. Millised on lauljate ideaalsed paigad klaverit tellistega vaja ei ole. Jah, niivõrd-kuivõrd ei ole, et või noh, siiski meil see suurepärane või no esimene avalik, suurem ülesastumine täispika kavaga, mis oli kumustes Karalt seal meil oli küll noh, ilmselgelt oligi nõudmine, et meil on vaja nagu mate kloreiales pianistile, et seekord me ei läinud kindlasti ühegi süntesaatori peale, vaid oli nagu vaja džässi saundi ja, ja seal, kuhu sa samamoodi suurepärane klaver olemas. Aga noh, meil ei ole, alati vajas oleneb natukene kavast. Aga kontserdipaigad samamoodi, ma arvan, et nagu saab küll noh tegelikult ju esindaja saab hea sünergia energiaga igal pool, et muusik vist peab mingil määral suudlusest üle olla, sest et me ei ole siin mingid superstaarid ka veel, eks ole, ei džässivõistlusega üldse võib-olla niimoodi, et ja alustada võiks suurtega ikka igalt poolt nagu, et lasta sellel mingil määral siis helikvaliteedil häirida sellel kvaliteedil, mis nagu rahvale jõuab või publikuni publik ikkagist kuuleb ja näeb, kas meil on laval mugav olla, olenemata sellest, et inimest ei pruugi huvitada hetk, kas meil on maailma kõige parem passi, võim praegu kaasas või mikrofonid, et siiski tuleb nagu väga hästi alla kontserte ja ma arvan, et see on peaaegu igal pool. Kui on soodsad võimalused olemas esinemiseks, siis kuidas on enesetäiendamisega, kui palju meil korraldatakse? Workshop või erinevaid töötubasid muusikaakadeemias on sellega ikkagi ka väga hästi. Jaak Sooäär organiseerib päris palju. Ja nüüd järgmisel nädalal hakkabki üks, üks nädala pikkune workshop, kuhu tulevad kõik Baltikumi ja Skandinaavia võib-olla mitte nüüd kõikidest nendest koolidest, aga aga ühesõnaga, kõikides Balti riikidest ja kõikidest Skandinaavia riikidest tulevad õppejõud ja tudengid ja seda ma ootan küll väga huviga ja selliseid asju toimub akadeemias päris sageli. Nüüd hiljuti Jazzkaare ajal ka oli seal nii üht koma teist põnevat toimumas. Just et minu mäletamist järgi otsa kooli ajal siis eelmisel aastal tuli ka just Jazzkaare raames, kui tuli siia näiteks telling siis oli tema workshop, sai seal käidud ja hästi tihti ongi nii, et et just mingid esinejatest jazzkaarele, sest nemad teevad mingid workshop id, siis ma arvan, et ka mõlemas koolis, et otsa koolis ja akadeemias ja et noh, ikkagi on võimalusi. Kuule, džässiliige praegu koolis ei käi, siis tegelikult tuleks mainida, et minu arust akadeemias on küll tihti, on nagu avalikud need mingi väikse tasu eest, aga saab tulla ka inimene, kes ei käi hetkel akadeemias, saab minna ilusti osa saama sellest, see on ikkagi hea. Loengu või hea kooli tunnus ka, kui vabakuulajad on lubatud. Ma olen teie juttu kuulates tunne, et noorte džässmuusikutel on väga hea elu, et justkui ei kurda millegi üle. Esinemisi on fänne, on võimalusi ka areneda ja kas on midagi sellist, mis praegu kripeldab või mis võiks teie eriala suhtes olla nagu parem? No see, et praegu õnnelik, et tal on kaks kontserti ja meil on suvel nagu reaalselt mingeid eni väiksemaid kui suuremaid esinemisi, see on ikkagist oma erialase nagu professionaalsuse poole pürgimine selles suhtes, et on õpitud mingil määral ja õppimine ei lõppe mitte kunagi, mõtlen nüüd siis nii-öelda meie seisukohast laulmist või nagu muusika, kui selline ei õpi mitte kunagi. Aga mis on tugevalt juurde nii-öelda ennast pookinud, on mingid sellised asjad nagu promo tegemine ise, informatsiooni levitamine mingil määral ennast nagu igale poole esinema pressimine või siis nagu noh, selline kõik, mis kaasneb sellega, et ükskord jõuda ka nagu lavale esinema. Et me võime ju pikalt teha proove ja proove. Aga tahaks nagu väljundit ka. Et mida, nagu enne väga ei olnudki, ongi see, et tuleb võtta ise kätte, tuleb teha kodulehte, logo kõike ja siis vaikselt seda asja ajada, et nii tihedalt ja ägedat suvemeil pole kunagi olnud, kui nüüd on tulemas, et loodame, et kõik läheb ainult tõusuteel Mulle tundub, et üks asi, mida võib-olla meie generatsioon peab arendama, veel ongi just reklaami teema, millest maris rääkis. Et vahepeal ikka hakkab silma selliseid kontserdikuulutusi, mille puhul ise ikkagi tunned ära, et ahaa, need on need sõbra, nad esinevad selle bändiga. Aga mis võib olla inimese jaoks, kes neid ei tunne, ei ütle mitte midagi, kui seal on peal lihtsalt, võib-olla natuke udune ja halva kvaliteediga pilt sellest bändist siis on bändi nimi, koht, kellaaeg aga tegelikult see ei anna mitte mingit informatsiooni sulle, kes seal päriselt esinevad või mida nad üldse teevad. See oli lihtsalt üks näide, aga aga mul on tunne, et kõikidele sellistele kõrvalistele asjadele peab natuke rohkem tähelepanu õppima pöörama. Igal juhul loodame, et noore džässmuusikud leitakse üle Eesti lavalaudadelt üles, minge kindlasti kuulama ja toetama kõiki. Aitäh täna Kirke Karja, Maris väljastaja vidimaar stuudiosse tulemast ja soovin teile kõigile jõudu edaspidiseks ning uute kohtumisteni. Aitäh, aitäh. Liiga ja. Head kuulajad, selline oligi tänane heligaja saade. Saate tegid helioperaator Helle Paas ja toimetaja Johanna Mängel. Klassikaraadio veebilehel on heligaja järelkuulatav teemade kaupa aitäh kuulamast ja kena päeva.