Nädal on läinud väga-väga-väga kiirelt, et ausalt öeldes nädala päevagi on raske nagu tuvastada, aga, aga küsimus ikkagi selles, et kohalike omavalitsuste tehniline baas on ikkagi suhteliselt tagasihoidlik. Aga algas sellega, et saime kohalikud metsafirmade kõik need nuhelda metsast ära ja ja esimene asi on nagu elektriliinide puhastamine, siis oli meil 11 11 meest saagidega elektriline puhastamas inimesed voolu saaksid ja samal ajal oli oli, hakkas siis peale, aga tegelikult kogu selle õnnetuse kaart. Ja paralleelselt ka siis abistamine toiduainete, joogivee ja küttepuudega, sellepärast et kui ikkagi majas on 70 sentimeetrit kuni meeter vett olnud, siis, siis ütleme, selline igav pane elu on häiritud vaid, vaid ka võimatu. Ja lisaks ka see emotsionaalne šokk, mis inimesi tabas. No tähendab, tänaseks päevaks me olemegi jõudnud sinnamaani, et inimesed hakkavad seal esimesest ehmatusest välja tulema ja nüüd nad hakkavad kaduma, mis, mis neid nagu tegelikult nagu tabanud on. Kui ikkagi noh, maainimese jaoks ütleme toidukartuli ta leiab veel kuskilt ütleme, kui kelder on vee all kogu su talvevaru ja jaagu, kogu su järgmise aasta seeme on hävinenud ja kus auto on uppunud, siis, siis kolme päeva pärast peale õnnetust, siis hakkad aduma, et sul ei ole võimalik, ei poodi minna. Ei, ega seda toiduainet kuskilt mujale transportida omale. Ja neid peresid, kellel need autod on läinud ja kelle ütleme, kogu talvevaru on hävinenud, on, on meil mingi 15 peret selle, seal selliseid peresid. Alustame uuesti, sest nad nüüd ajuvad juba seda probleemi tõsidust, et nüüd me saame nagu reaalselt reaalselt panna paika kava, kuidas ja mismoodi nüüd mitte ainult tänases ja järgmisest nädalast. Kuidas nad kuu aja pärast toime tulevad? Kas teil on olnud selle viie tööpäeva jooksul võimalik kõik valla piirkonnad läbi käia ja seda õnnetust kaardistada, oma silmaga vaadata või? Ütleme ei ole, praktiliselt ei ole võimalik olnud käia, sest kogu mu töö on olnud ühelt poolt vallamajast kogu selle organisatsiooni nii-öelda juhtimine. Ja, ja täna nüüd oli, ongi just see moment, kus ma sõidan nagu autoga autoga nüüd selliste selliste majadepidamiste juurde, kus, kus on nagu ehitustööd vaja teha. Et tellida nüüd need vastavalt ehitustööd, et inimesed tõesti seal majas saaksid edasi elamist jätkata. Aga siiamaani on jah olnud tegelikult kogu töö koordineerimine selline, et kõik liinid nagu toimiksid ja, ja teisest küljest olgem ka ausad, et esimesel kolmel päeval ei ole vallavanema käsutus sellist transporti, et ma oleks suutnud puhtfüüsiliselt ja ka tehniliselt neid vajapidamisele, sest kõik olid ametis, kõik olid ametis mingisuguste ülesannete täitmisega. Kas Häädemeeste vallas on nüüd veel piirkondi, kus elekter ei ole tagasi tulnud? On on ja ilmselt veel pikaks ajaks on. Milles põhjus on, et ei saa kiiremini korda, olete küsinud energiameeste käest? Nemadki töötavad jupi piiril ja ja ütleme, sellised suuremad kohad on kõik voolu all, mõtlen, et seal valla vallapoolne abi nüüd elektrimeestele saemeeste puhul aitas vabastada kõrgepingeliinid. Ja, ja nad taastavad praegu ka siin ma nägin, oli kolme masinaga väljas, tähendab, kui ikkagi postid ja traadid on läinud puude alt, siis noh, me võime liinid vabastada, aga see traatide postide taastamine ei ole nii kiire töö ja nad sellega tegelevad. Urmas haavad, te olete inimene, kes ka isiklikult selle tormi tõttu väga rängalt kannatas. Eesti lambakasvatajate seltsi esimees Hugo Vaino ütles mulle, et teie olete seltsis kõige rohkem kahju kannatanud inimene. No ausalt öeldes ei oska veel öelda, sest isiklikku kahju ei ole suutnud kokku hinnata, tähendab noh, ei ole olnud seda aega, aga, aga ütleme, loomade arvu poolest või, või hukkunu, mis tõepoolest ilmselt need ja see on nii Öeldi mulle lambakasvatajate seltsist, et teie kari 84 lammast, kõik hukkus selle, selle tormi ja üleujutuse tagajärjel. Kas teil on võimalik seda kurba lugu natuke lähemalt kirjeldada? Vot see oli meil ka ilmselt see esialgne emotsioon, sellepärast et et kui pühapäeval nüüd vesi tagasi hakkas minema, siis, siis ma ise olin juba nii-öelda siin inimeste päästmisega ametis ja ei, ei uppunud, kõik ütleme neli lammast on praegu elus ja tervise juures ütleme nii palju, kui neil on ja kolm tükki on veel nii-öelda sedasi kas on või ei ole, ütleme, et ütleme, mõni loom jäi ja jäid just nooremad loomad ilmselt, kes, kes, kas siis suutsid kas sõimedesse ennast poetada või tõusid siis koos sõimedega. Lendur, no ja muidugi nad olid mul kahes laudas, et üks laut oli 100 protsenti, seal oli meeter, 70 oli vett sees, nii et et noh, puht teoreetiliselt ei olnud siin võimalik ellu jääda. Teises laudas jah, neli lammas nagu on, on elus ja, ja kolm tükki on võib-olla jäävad veel nii, et Suht suurest karjast ikka ikka midagi jäi. Teie olete nüüd omavalitsusametnikuna ehk kõige paremini kursis sellega, kuidas niisuguse looduskatastroofi, tagajärgede elimineerimisel või likvideerimisel oleks võimalik taotleda Euroopa Liidu struktuurifondidest või mingitest sealsetest allikatest raha. Kui me mõtleme, te kirjeldasite seemnekartulikadu inimestel, kariloomade ühesõnaga elatusallikad on, on ära lõigatud, et, et kui palju nüüd oleks võimalik pass taotleda raha, et seda kõike uuesti taastada ja, ja uuesti elule jalad alla saada. Ma usun, miskipärast ma usun, et ütleme, inimeste nii-öelda igapäevane toimetulek, et selle jooksmas taotlemise võimalus on suhtuv näitlejana aga teiselt poolt ütleme, mis valdkond need on, ütleme, see rannaäärne piirkond, rannakalurid, nende sadamakohad, nende perede nii-öelda edaspidise elamise taastamine, selle jaoks on see teoreetiliselt ja praktiliselt peaks ikkagi võimalik olema, seda enam, et, et neil ei ole isegi, ütleme peale selle merelt leiva ja raha said, ei ole enam ühtegi töövahenditega töökohta kõrvalt, kus nii-öelda kuskilt nullist või tasapisi alustada. Et see sadamate ja, ja ütleme selle kalurite elu poole pealt, sest noh, põllumehel ütleme sellel kodumajapidamisel, et selle seemnekartuli me ilmselt siis ikkagi ikkagi leiame ja noh, ütleme selle abi nüüd rahaline hind ei ole nüüd nii suur, et me peaksime nagu selles noh, ütleme, Euroopa poole pöörduma, aga, aga mis meie meie vallas mure on, see, et osaliselt on, on siin aastaid tagasi tormi kaitseks ehitatud, polder on oluliselt kahjustatud ja see tähendab seda, et väiksema tulvaveevõti folder nagu kinni ja, ja aga nüüd on nagunii-öelda tee avatud, et väiksem, mis, mis v tõus, mis ei pruugi mujal mujal üldse mingit kahju teha, võib siin olusid seal ütleme, kahju teha, et selle taastamiseks ja muidugi, mis, mis teine pool on, on mida me praegusel kujul ei oskagi üldse hinnata, on see võimalik maaparanduskahju, see tähendab seda, et kraavid onu osaliselt täis uhutud igasugust võimalik, eks ju, ja ja tegelikult truubid, sillad, kõik need on nagu praegusel kujul me ei oska, seda ei oska isegi hinnata seda kahju ja, ja selle süsteemi taastamiseks peaks olema ka võimalik nii-öelda Euroopa poolset abi ikkagi saada. Samal ajal on ka Häädemeeste vallavalitsus avanud arve inimeste jaoks, kes mujalt Eestist ja vähem kahjustatud piirkondadest peavad võimalikuks teha annetusi Häädemeeste valla inimeste jaoks. Ega teil seda numbrit peas juhuslikult ei ole? Ei ole, ma ei ole majas, ma ei saa seda ka öelda, sellepärast et jah, meil siin kohe esmaspäeval olid esimesed, niipea kui meil vool tagasi tuli, sest ausalt öeldes vallamajja saabus ka vool. Alles teisipäeva hommik on nii, et, et ja side side muidugi, mis tõsine probleem oli. Kogu selle asja juures oli sideprobleem. Võimalik siin raadiosidet, aga ütleme need omavalitsusepoolsetel inimestel mingit ide võimalust sellisel kujul nagu suhelda ei olnud ja, ja kui te võite seda pilti nüüd ette kujutada, et ühelt maalt saab autos bensiin otsa lähim bensiinijaam, mis tänapäeval ilma elektrita töötab, ma ei tea, kus see võib olla. Nii et me käisime autodega linnast toomas bensiini koha peal seal Saksa Saksa masinad liikuda. Aga öelge, kuidas see meeleolu nüüd inimestel on, et, et praegu alles sellest ehmatusest saadakse üle ja hakatakse näitama. Noh, ma ise isiklikult nüüd arvangi, et ütleme nüüd võib-olla hakkab see psühholoogiline kriis nagu saabuma. Me panime hommikul oma tegevuskavas paika, et inimesed lähevad nüüd nendesse peredesse, kus, kus, kus nad ütleme ilmselt nad hakkavad sellest šokist toibuma ja tegelikult noh, aduma seda, mis nendega juhtunud on, et, et seal oleks meiepoolne inimene kõrval, kes, kes suudaks neid siis ka peale materiaalse abi poole ka nii-öelda psühholoogiliselt aidata. Jõudu tööle ja vastupidamist Urmas ava.