Tere hommikust, head kuulajad. Ootamatult lumisest Tallinnast oleks nagu talv on 16. jaanuar ja jutusaatekülaliseks on naine, kes juhib Eestis maailma suurima humanitaarorganisatsiooni rahvuslikus Seltsi. Eesti Punase Risti peasekretär Riina kabi, tere hommikust. Tere hommikust. No nädal tagasi vapustas Eestit torm ja vesi ja tagajärjed annavad tunda veel kaua. Kuidas teil isiklikult läks? Isiklikult läks töö tähe all, nii nagu ikka, niisugused asjad endaga kaasa toovad. Palju küsimusi, millele peavad olema vastused, toovad endaga kaasa aktiviteetide käivitamist, mis ka juhtus ja mis kestab siiamaani. Aga isikliku varaga juhtunud midagi? Oma nagu Tallinnas elanud, nii et jumalaid Mere ääres suvilat ei ole. Ei ole nii, et sellega on nagu jah, ühel pool. No teil on ilmselt olnud üks kibe nädal, kas tundsite ka mingit moodi rahvamasside survet, et kus te olete punane rist ja kas te ei aitagi meid või, või mismoodi teil seal nädal kulgenud on koheselt algusest? Ja koheselt algusest peale, nagu me teame, et on need kokku jooksnud kaks suuremat nimetust üksi, mis kestvalt nõuab likvideerimist Kagu-Aasias. Nüüd, mis siis toimus Eestis nädalavahetusel? Kahtlemata on surve ja see peabki nii olema, kas on loomulik? Inimesed reageerivad, inimesed väljendavad oma seisukohti, omi muresid, osa nendest jõuab ka eesti punase ristini, osa jõuab omavalitsustele, nii nagu ta on kahtlemata seda tunda ja kahtlemata tuleb sellele reageerida, mis on ka juhtunut loomulikult. Punase ristiga minu meelest Eestis ja niimoodi, et ega eriti teda tavaliselt nagu tähele ei panda, vabandust, Riina ja et järsku nüüd kui see, kui on siin need suuremad õnnetused olnud, siis aeg-ajalt nagu tulete välja ja nüüd just vahetult enne saadet jõudsite mulle öelda, et tegelikult Pärnus olite te juba pühapäeval hakkamas ja tegutsemas. Kui kiiresti suutis punane rist reageerida. Punane rist läbi oma õnnetuseks valmisoleku esmaabirühmade, mis on siis nüüd Pärnus olemas, reageeris juba pühapäeva hommikul kell kuus oli ta evakuatsioonipunktis, see on, kuhu siis toodi kannatanud, kellel ei olnud ulualust, ei olnud katus pea kohal või pinda jalge all, kuidas ta siis oli ja punane rist Pärnu Punase Risti Seltsi vabatahtlike näol oli seal samas võttis vastu evakueeritud, registreeris neid, andis neile kohest esmaabi. Kellel vaja muidugi oli, varustas neid tekkide-patjadega, mis siis olid kohaliku seltsi varudes? Punane rist oli seal tegev kogu selle perioodi vältel algselt Ta oli ta minu andmete järgi Pärnu kiirabi käsutuses, käsutuses ja hiljem, pühapäeva pealelõunal võttis juhtimise üle Pärnu politsei. Nii et koostöös nende institutsioonidega tegutses Pärnu esmaabirühma liikmed tegutsesid seal. Ja, aga miks ma pean ütlema, see on väga. Vaat te ütlete, et ei märka. Inimesed tulevad ja teevad tööd ja tavalisi töö tegijaid võib-olla tõesti ei märgata, ma ei oska teile öelda, aga nii ta on. Konkreetsete tegevuste juurde tuleme õige pea, aga alustaks ikkagi sellest nagu sellest kõige algusest, eks ju, et nagu paljudel teistel nagu ammu loodud organisatsioonidel on ka punasel ristil olnud nii-öelda üks suur algus ja siis mitu uut algust. Kui nüüd vaadata ajalukku, millal Eestis punane rist sündis? Eesti punane rist sündis 1919. aastal. Vabadussõja lahingutes, kusjuures väga niisugune huvitav moment on, et Eesti Punase Risti esimene põhikiri registreeriti 24. veebruaril 1919 ja doktor Leesment oli sisse asja eestvedaja. Kelle algatusel see kõik toimus, kinnitamine toimus ja sellega loetaksegi, seda kuupäeva ja aastat Eesti Punase Risti sünnipäevaks. Ja maailma ajaloos sündiski punane rist ikkagi sõjas. Ja punane rist sündis solferino lahingu tagajärjel kus siis ärimees, Šveitsi ärimees, ta igale poole jätkub ärimehi. Šveitsi ärimees Jaan Riis. Ani, anriidinaa, kes oli ärireisil, nägi seda kohutavat vaatepilti, kus lahinguväljal lamavad sõjamehed oli, jääd olid jäetud nagu hoolejad tähelepanuta lihtsalt selle tõttu et riikide meditsiiniteenistus oli niivõrd talgiline, ei suutnud abi anda, nii et lihtsad inimesed sellest Zoltariino külast anrindina elus üleskutsel tulid ja abistasid neid haavatuid inimesi. Olenemata siis sellest, kumma võitlus poole sõdureid nad siis esindasid. Need siit kujuneski välja Rahvusvahelise Punase Risti liikumise. Noh, see oli alge, see oli põhiprintsiip abistada hädasolijat hoolimata tema rahvusest, rassist, usutunnistusest või poliitilises. Või isegi sellest on ta vaenlane või sõber absoluutselt. No mida see nõukogude aegne punane rist endast kujutas, oli sellest nagu midagi head ka või. Vaat mina nõukogude punases ristis ei töötanud aga oma oma niisuguse elulise kogemuse järgi ja nii palju, kui ma mäletan, see oli kohustuslik liikme maksuline organisatsioon, kuhu siis maksid liikmemaksu nii täiskasvanud kui ka üliõpilased. See oli nii, kes mäletavad, siis anti nisugune kontra margikene sulle liikme kaardise kleebiti sinna sisse, see näitas siis sinu osalust organisatsioonis. Punane risttuli, sisuliselt militaarne organisatsioon. Ja nagu me kõik mäletame, haiglad, polikliinikud, kiirabimasinad olid märgistatud punase ristiembleemiga valgel taustal mis oli võib-olla isegi loogiliselt põhjendatud. Sest kaitsejõudude meditsiiniline teenistuse eraldusmärk on punane rist valgel foonil. Ja kui kõik meedikud olid sõjaväekohuslased kohuslased, noh siis on ka selge selle märgi kasutamise väga lai pind. Nüüd siis noh, kas seal oli midagi head või halba Taali politiseeritud ta teenis võimu huve. Aga kas ta polnud ka nagu hästi organiseeritud või ta oli kuidas öelda sedasama võimu huvides, aga ta oli ka ja kõikide nende muude organisatsioonidega nagu tihedate sidemetes ja oli nagu ühtne süsteem või? Kui rääkida näiteks tsiviilkaitse mõistes. Kõik olid asjadega kursis ja, ja ranged käsuliinid toimisid. Käsuliinid kindlasti toimisid ja see oli iga ja iga tööandja kohus oli ju. Oli niisugune asi nagu teine osakond, eks ole, tsiviilkaitse osakond. Ja selle ülesanne oligi ju sisuliselt kõikide evakuatsiooniplaanide omamine oma. Töökoha tähendab kollektiivi mobiliseerimis võime käitumaks, kui juhtub, mingisugune nimetus, viidi läbi hulgaliselt tsiviilkaitse õppusi, ma mäletan neid veel. Ja punane rist oli selle üks, üks osa selle tsiviilkaitse üks üks lahutamatu osa, see oli niimoodi direktiivis kirja pandud ja, ja nii ta siis toimis. Nüüd, kui eks ole peale taasiseseisvumist, me läksime me kõik demokraatlikule arengu teele, turumajanduse turu turu turumajandusega küsimustes, selge on ju see, et kõik põhimõtted ja printsiibid muutuvad. See on selge. Nii on jah, aga kas see 91. aasta paiku, kui see suuri organiseerimine toimus kas kas see oli nagu nagu praktiline hädaabivajadus ilmselt siis või, või oli ka vaja näiteks päästa varade minema libisemine kuhugi või Eesti tingimustes just, või, või oli see puhtjuriidiline mäng? Eesti Punase Risti te mõtlete eesti punases, Eesti punane rist ei omanud, tsiviilkaitsevarusid ei ole tal kunagi olnud. Eesti punane rist oli tsiviilkaitses üks osa, neid, kes siis organisatsioon andis nii-öelda oma inimressursid välja õpetatud inimressursid ja siis esmaabivahendid. Kuid Eesti või tähendab, nõukogude ajal Punase Risti kasutuses ei olnud tsiviilkaitseladusid ega ei olnud mitte mingisuguseid materiaalseid, materiaalseid väärtusi pättusi, mis siis oleks kindlustanud nüüd nii-öelda elanikkonna elanikkonna varustamise või, või ellujäämise ellujäämise läbi nende läbi nende tagavarade ja sa ei olnud ei. Nii et varanduse jagamist täiesti punasel ristil selles mõttes ei olnud. Küll aga kahtlemata tuli panna kogu Punase Risti nõukogude aegse Punase Risti struktuur uutele alustele tuli likvideerida siis nõukogude aegne punane rist ja luua uus jätkuv järjepidev Eesti punane rist, siis sai aluseks võetud esimese Eesti Leesment välja, töötas selle põhikiri, see sai võetud aluseks. Ja taastati. Tähendab, Eesti Punase Risti järjepidevus selles juriidilises mõttes, kusjuures huvitav moment oli see, et selle taastamise käigus tuli leida üks endine, tähendab Eesti vabariigiaegne Punase Risti liige, kes oleks kinnitanud, et jah oli olemas Eesti ajal mandrilt ja see leiti, oligi ja absoluutselt kõike. Õigusnorme taastati Eesti punane rist, 1991. teisel aastal võeti vastu uus põhikiri kinnitati ja 1993. aastal Birminghamis võeti Eesti punane rist taas Rahvusvahelise Punase Risti liikumise liikumisse vastu. Selle alguse juures olete kursis olnud. 92.-st aastast. Ja ja siiamaani sinna jäänud ja tegelikult ei ole siis ju arst, eks ju ei ole, te olete jurist, olen juristina punast Risti juhtida on keeruline või just nagu juhina ongi, ongi hea. On see nagu juriidiline küsimus või on see kuidagi mingi muu küsimus? Vaadake, eks, eks, eks see ole, eks ole, just täpselt niimoodi. Kuidas, kuidas need jah, suhtuda küsimuses, eks ole, mis siis on nüüd selle organisatsiooni juhtimisel millised teadmised on olulised? Ma üldse sugugi ei, ei vaidle vastu, et on arste, kes on väga tugevad organisaatorid, kes oskavad kes oskavad mõelda rahvusvahelisel pinnal, kes orienteeruvad suurepäraselt seadustes võimalustes ja nii edasi. Kindlasti on, aga vaadake, see lihtsalt juhtus vististi niimoodi. Sest et kõige esima tulin ju punasesse Risti, mind paluti, et hakkaks nüüd uutele alustele panema kõiki lepinguid, mis oli nii-öelda vanad, olid ju lõppenud, uued tuli teha ja sellega ma alustasin. Eelkäija oli äriinimene, tema meesterahvas, see on selge, et kes on ärialal, võimekad, tahavad oma oma võimet seal ka realiseeris pidavat punane rist ei ole äriorganisatsioon, ta ei ole kunagi seda olnud, et seal ennast realiseerida, kahtlemata on äriinimesel raske, mina ei ole äriliste kalduvustega, ma ei ole kunagi olnud, mul ei tule välja kunagi tulnud ja ma ausalt öeldes, mul ei ole isegi nõrkust selle vastu. Rajada võime reegahetega kahetsen, aga Riina, rääkige seda, punane rist, sündis sõjas, kuradid jõudnud, inimesed ikkagi tahaksid teada ja mis asju ajab punane rist siis ikkagi nüüd tänasel päeval. Kui noh, ma ei tea, siin meie kandis on ju sõjad ammu lõppenud. Mis on Punase Risti funktsioon? Täna ja loomulikult relvakonflikte ei ole kellelegi vaja. Ja Punase Risti ülesanne nüüd nii-öelda rahuaja tingimustes on ikkagi inimeste koolitamine, ettevalmistamine, et nad oskaksid käituda õnnetusjuhtumi korral, vaadake Õnnet sõda ei ole ainukene õnnetusjuhtum elus. Meil tsiviilelus igapäevases elus. Olge kodus puhkehetkel koolis, igal pool juhtub asju, kus sa pead oskama käituda teise inimesega, kes on sinu kõrval kes on sattunud, kas siis hätta või kes on endale mingil määral viga teinud kasvõi. Neid asju on elus väga-väga palju. Eesti Punase Risti kõige esimene ülesanne on olnud ja on ka jätkuvalt inimeste koolitamine ja õpetamine esmaabialastest esmaabi alasteks oskusteks. Mitu inimest Eestis oskab tänu teile kunstlikku hingamist teha, inimeste elustada? See on hea küsimus. Jah, ma kohe ütlen teile, selgitan see täna on see number igal igal aastal igal aastal läbi Eesti Punase Risti kursuste on selle oskuse saanud üle 3000 inimese. Peale selle tegutseme me koolides õpilastega laste laias, no me ei saa ainult taandada kunstliku hingamise peale. Asi saab alguse juba lastest, kellele õpetatakse suhtumist üksteisesse. Et ole tähelepanelik selle vastu, kes on haiget saanud, jäärade ise haiget ja kui sa midagi näed, kellele sa teatad, kellele sa ütled ja kuidas sa käitud, sealt saab asi alguse. Nüüd juba kõrgemas vanuseastmes on meil koolides ette valmistatud ikkagi väga palju õpilasi kelle, kes omavad oskusi juba kõrgemal tasemel ka juba kunstliku hingamise taseme, käituda igapäevases elus ja eksami tunnis ja ikka hea ja meil on olemas esmaabi tunnistus, mis kinnitab nende teadmisi ja ka seda, millise kursuse nad siis on läbi. Et see ei ole nagu kursuste mängimine, vaid see on ikka päris päris tõsine. Lihtsalt see on, see on vaadake teisele inimesele käe külge panemine, see on väga suur vastutus. Sa võtad ju sisuliselt vastutuse enda peale, kui sa temaga midagi teed, kui sa talle abi annad. Ja seda peab oskama, seda peab oskama see, see, vaadake käitumisega võid teha nii head kui halba. Nii et sa pead oskama teha seda, mis päästab inimese ja esimesed sekundid peale õnnetuse juhtumist on ju tegelikult kõige olulisemad elu elu elu jaoks. No see esmaabi ongi käitumine, kuni professionaalne arstiabi kohale jõuab, see on väga oluline. Sellest on nüüd välja kasvanud sellest esmaabi andmisest, vot need samased hädaolukorra esmaabirühmad, mis nüüd siis pärnus toimusid. Kas rohkem ei olnud kuskil väljas, kui ainult Pärnus inimest oli, siis Pärnus? Ja rühm meie esmaabirühm välja koolituse saanud kaheaastase koolituse, mille see läheb siis baasesmaabi süvendatud esmaabi. Siis läheb rahvusvahelise humanitaarõiguse alged, psühhon, loogiline esmaabi, siis otsimine ja päästmine, kus on metsa ära kadunud, see on selle, selle, selle õpetuse üks komponent, üks osa ja seda oskavad kõik. Pärnus oli taolise väljaõppe saanud inimesi, viis-kuusteist, inimest, kes kõik väljas olid. Selge kell on 10 ja 27 minutit, me kuulame jutusaadet, aga teeme siin vahepeal ühe pausi, kuulame muusikat, Taist. Jutusaatekülaliseks on Eesti asjalisti peasekretär Riina kabja, jutt jäi enne seda tai poplugu pooleli selles kohas, et mitu inimest eelmisel nädalal Punase Risti poolt väljas oli meie katastroofi ohvritele abi andmas. No Pärnus oli siis üks grupp väljas. Ja põhimõte ongi niisugune, et vabatahtlikud kutsutakse kriisikomisjoni poolt appi, kui selleks on vajadus. Pärnus oli see vajadus olemas. Kas kriisikomisjon, teadlased, punane rist oma organisatsiooniga on olemas? No ma arvan, et ta pidi seda teadma, sellepärast et pühapäeval võttis juba meie Pärnu kohaliku seltsi sekretär sellest kriisikomisjoni tööst osa. Ongi väga oluline, et kohalik kriisikomisjon kaasab enda tegevusse organisatsiooni, kellel on potentsiaalne jõud olla abiks, kui midagi juhtub. Need järgmised, eks ole, niisugused piirkonnad, mis olid selle tormi tormi poolt räsitud, oli siis Saaremaa ja Läänemaa. Mõlemal puhul oli kontakt kriisikomisjonil olemas nii saarena Punase Risti seltsi kui siis ka Läänemaa omaga. Saaremaal oli asi täieliku kontrolli all. Kõik valmisolek Saaremaal oli olemas, et niipea, kui neid oleks vaja läinud, oleksid nad kohe olnud Ta, kuid neid ei läinud vaja, sest tuldi toime oma jõududega. Tuldi toime oma jõududega. Veel eile õhtul olin ma siis kontaktis Saaremaaga, kus siis kanti ette, et kõik on rahulik, kõik on kontrolli all. See Nasva piir, kus siis piirkond, kus siis mis said nagu kõige rohkem siis räsida. Täielik nii täielik nii-öelda kord oli seal olemas, ei vajatud abi, tuldi toime, nii et näete, kani saab. No aga Haapsalu oli õõnestatud Nüüd Läänemaa Läänemaapiirkonnas, vot on meil niisugune esmaabirühm alles formeerimisel. Tähendab, ta alles alustab oma õppu, tähendab inimeste kogumist, õppuse saamist, nüüd seal kasutati, takse täna kasutatakse täna meie Punase Risti vabatahtlike, et nii-öelda kaardistada sisse olukord, kui palju keegi on kannatada saanud, fikseerida see olukord, praeguse töö peaks seal käima. Nüüd jällegi, kui ma siit saatest ära lähen, saan ma siis tagasisideme sealt, missugune on olukord ja kas ja kui palju ja missugust abi oleks siis reaalselt sellele piirkonnale vaja. Kas Riina Kadri ei tundu, et, et see, et punane rist Eesti tingimustes kuhjunud, paar kraadi väljas sooja jalad märjad, et see Abimis punane rist andma peaks, ei ole mitte see, et et võtame külmetuse vastu rohtu. Ja ausalt öeldes midagi EKI-ga ka väga teha ei ole, ega me ei ela ju Palmija all, selle tekiga, Eestis on Eestis oleks vaja peavarju inimestele, Eestis on Eestis inimesed külmetavad, Eestis ei saa olla inimesed oma kodudes, kuna need seal ei ole elektrit või seal on nagu ma ei tea, põrandad märjad, eks ju. Et et kas Eesti Punase Risti funktsioon on ikka seesama, mis, mis ütleme seal Tai piirkonnas või, või ütleme seal kuskil nii öelda soojadel maadel, ega ometi seal ma ei tea, eskimo töö juures ei ole samad tingimused Punase Risti tegutsemiseks või on. Punane dist töötab ühtede ja samade printsiipide alustel, printsiibid on igal pool ühesugused. Nüüd, mis te juhtisite tähelepanu vot selle peavarjule. Vot selle jaoks ongi meil vabariigis vastu võetud hädaolukorraks valmisoleku seadus mis reguleerib ära vastutuse, kes mille eest peab vastutama ja mida tegema. No seda seadust ootamatult, inimesed on nagu ära unustanud, ma saan aru, et isegi kõige kõrgemad juhid Eestisse ja on ära unustanud, mis seaduses kirjas ja, ja eelmisel nädalal võtsid või selle nädala alguses võtsid selle seaduse uuesti ette oma ülesanded sealt üle lugeda ja kohustused. Et no mida punane rist näeb Eesti tingimustes? Inimestel ei ole peavõru, nad tahaksid ehitusmaterjale saada, nad ei taha saada palavikurohtudele. Ja vaat need see abi, mida osutab punane rist on humanitaarabi ja humanitaarabi tähendab seda, et kõik need summad hakkavad Eesti Punase Risti selle või teise märgusõna all siis kogunenud arvele kasutatakse kassis toiduabi organiseerimiseks antud konkreetses situatsioonis, vooditarbed, mis olid väga-väga vajalikud, nende organiseerimiseks siiski ka seda, mis on vajalik, kui see on vajalik, eks ole, meditsiini ravimite näiteks, eks ole, nende aitab, et muretseda neid ja aidata neid, et jõuaks inimesteni. Kahtlemata on väga suure suure ja väga suur asi on psühholoogilise abi osutamine inimestele, et nende stressiseisundist väljaviimine. Nüüd, mis puudutab peavarjuandmist, siis eeldab ju teatud ruutmeetrite olemasolu. Ja nagu teada meil ju haldab, valdab neid ikkagi kohalik omavalitsus. Seetõttu ongi selle ära unustatud hädaolukorra seaduse raames ju vastutus pandud. Meil administratiivüksustele seal siis kas maavanem või linnapea, kui ta, kuidas ta siis nüüd otsustatakse? Kui on olemas niisugused ruutmeetrit, kuhu inimesed viiakse, nii nagu see Pärnus oli, oli ju koheselt esimesena seal kohal bänn Pärnu Punase Risti esmaabirühm tegeles vahetult inimestega ja ta tegi seda. Ei saab punane rist kui ta enda halduses valduses. Vot niisugusi laopindu või elamist või niisuguseks elamiskõlb ajutiseks elamiseks mõeldud kõlblikke hooneid, maju, mida iganes see on, see on ju omavalitsuse kasutada-käsutada. Ehk siis, kui inimestel on maa pealt pühitud, laudad, loomad on surnud, seal ma ei tea, kuivkäimlad on kadunud. Tormivesi on viinud ära esmavajaliku majadest maid, elektrisüsteemid on, on kokku jooksnud. Et see ole siis Punase Risti kohustusega asi ega võimalus isegi ütleme, ma ei tea, teie sisemist eeskirjade järgi vä. Isegi kui me nüüd räägime sisemisi eeskirju, siis täna hommikul ma kuulsin elektrimeeste tungivaid palveid. Et inimesed, kes ei ole spetsialistid, ärge palun puutuge, see on eluohtlik. Ärge puutuge neid elektriliine. Ei, ma ei, ma mõtlen seda, et kui, kui, kui inimesed kuulevad, et oo, punane rist kogub raha tormikahjustuste leevendamiseks siis selle raha eest, mida te saate teha, kas te siis ehitate nii-öelda majad ka üles või tooteküttepuud ka koju või, või mida te teete? Maju meie ei ehita, sest meie ei ole ehitusorganiseerida. Nii et te saate palgata ehitaja, aga teie ülesanne. Täpselt nii, meie ülesanne ei ole astuda ärilistesse vahekordadesse, lepingulistesse, vahekordadesse, ehitajaga, remontija, Karenoveerijaga, elektriliinide, taastaja, taastajatega, tänavate või teede esitatakse ka, need on hukas, eks ole, kõik on meie osutada abivajajatele esmast abi, et nad püsiksid nii-öelda jalgel, kuni stabiliseerub näiteks reede õhtul tuks oli Kihnu saarele sellele suurele perekonnale saadetud toiduainete toiduainetepakk, kes olid siis need kõikidest asjadest ilma jäänud, nagu te just ütlesite, et laudad olid maa pealt pühitud ja ei olnud siia, ei olnud riiet selga panna. Ka suurpere tuli signaal vallast. Kõlastasime selle üksikasjaliselt ära. Väga suur tänu niisugusele aktsiaseltsile nagu Kihnu tee, kes ilma rahata aitas toimetada kõik selle Abinud vajajani, kes neid püsib siis öelda jalul, see niikuinii olukord hakkab stabiliseeruma. Kui ma siit saatest lahkun, koheselt võtan jällegi ühendust Häädemeeste valla kakkust, tuli signaal, et seal on 20 peret kes 12 et 30 inimest ja kes vajavad abi ja just nimelt toiduabi ja voodiriiete abi oli Meiega kontaktis kohalik luteri usu siis hingekarjane, kes siis võttis omakorda kontakti vallaga ja nüüd koheselt organiseerime selle abi läbi Pärnu Punase Risti Seltsi printsiip on niisugune, abi peab kohale minema nüüd õnnetus punktist kõige lähemal asuvast punase risti seltsist, selleks on praegu Pärnorma ja no õnnetus ju seal oli ja see on Punase Risti kohene reaktsioon samuti kui nüüd on anda mingisugust esimest abi selle kuni spetsialistide või noh, jah professionaalide saabumiseni. Vaat siin peab aga ma nüüd toimima see, et elanikkond on välja õpetatud esmaabiks ja nad oskavad koha peal 11 aidata. See on, see on väga ja väga oluline. On Punase Risti printsiip, see toimib täna, mis on selle eelduseks, et ta normaalseks normaalselt toimiks. Kontakt kohalike omavalitsustega. Kõige olulisem asi, et ei, räägitakse üksteisest mööda, et ei tekiks arusaamatusi. Et oleks kaasatud kriisikomisjoni Punase Risti esindaja, et saaks kohe vahetult selgeks, mis siis on. Et kõik ei kauduse Decemaid keegi tooks kartuleid suhteliselt õige viinaga abi, kui palju on praegu teie käes rahalist ressurssi Eesti katastroofi leevendamiseks, kui palju inimesed on teile annetanud? See peate silmas Eesti torm ja niimoodi reede. Vot võin tuua võrdluseks niisugused asjad, et reede hommikuks oli laekunud märgusõna all Eesti torm meie arveldusarvele 65717 Eesti krooni ja juba sellesama päeva õhtuks Kohtuks reede õhtuks ja oli see summa 113160 eesti krooni. Peaaegu kaks korda suurem. Nii et kui inimesed aktsepteerivad Eesti Punase Risti töötamise printsiipe, kui nad saavad sellest aru, siis ma siinkohal ütlen, et kõik see laekunud, mis need rahad laekuvad, lähevad just nimelt humanitaarsekstegevuseks. Kusjuures sellest rahast ei maksa mitte keegi, mitte kellelegi palka. Sellest rahast ei kaeta administratiivne. Olgu see siis kas te saate preemiat ka sellest? Mitte mingil juhul, aga vaadake, mul on niisuguse küsimuse esitanud. Midagi teha ei ole, kuigi siis ma vastan sellele, see on nii, et see läheb ainult otse abivajajani. Kes on annetajad, see ei ole ometi ainete telefoni annetustest kogunenud. Üks firmad on ka teie poole pöördunud, rahanud. Nüüd selles Eesti tormis on, põhiliselt on tegemist füüsiliste isikutega, põhiliselt füüsiliste isikute ja see on ka mõistetav. Sest vaadake Need, kes olid annetajad tsunamiohvritele, need võivad praegu olla kannatanu rollis. See täitsa ju loogiline. Ja nüüd Eesti firmad, kes annetasid tsunamiohvritele, peaksid praegu nii-öelda seljad kokku panema ja aitama nüüd läbi oma võimaluste otseselt Pärnu, Saaremaa, Läänemaa, olgu nad siis, kus nad on kannatajaid, sest see on ju meie kõikide huvides, et olukord taastuks. Milliseid teid abistamiseks vaja, valitakse siin fakti küsimus, kui on võimalik teha firmadel koostööd koheselt ehitusfirmadega mida iganes, eks ole, teedefirmadega, see on ju kokkuleppe küsimus ja nendel on selleks põhiline eeskirja või nõukogude poolt vastu võetud otsuste raames õigus. Kas rahade erinevate sihtotstarvete jaoks kas neid nagu ühte potti või panna või kas te olete mõelnud, et noh, seesama, see tsunamiohvrite raha järsku nüüd eestlasele on palju tähtsam oma ligimest aidata ja kasutada seda raha hoopis eestlasena. Kui rahal on antud sihitu, siis seda ei saa muuta 1000 see on väga hea, see on. Ma saan teie küsimuse mõttest aru, et miks mitte tõsta nüüd see raha anda sihitusega raha selle jaoks antud ei ole. Ei ole õigust seda seda muuta. On sellest on jõutud ka rääkida, aeg-ajalt mõnele tuleb jälle ikkagi üllatuseks, et noh, ütleme niimoodi, et sel sügisel esimest korda tõsiselt tuli Punase Risti olemasolu meelde siis, kui esimesel septembril Põhja-Osseetias Beslaani koolimaja terrorirünnak ja see lahenes mõne aja pärast üsna veriselt ja eestlased ja ütleme mitte ainult eestlased, vaid Eesti elanikud, Eesti firma tutvustasid raha saata Beslaani läbi Punase Risti ja Punase Risti otsustas, et meie raha ei saada. Siis on sellepärast, et Venemaal on korruptsioon vä? Et seal on palju põhjusi. Kõigepealt mis oli meie jaoks ja, ja ka Eesti elanike jaoks suur üllatus ja see küsimusi jõudis minuni läbi Eesti ajakirjanduse. Miks ei olnud esimesest kuni kolmanda kuupäevani, kui see aktsioon verine aktsioon Beslaanis toimus, näha mitte ühtegi Punase Risti Punase risti kandvat Brons ristimärki kandvat inimest. Ma ei osanud sellele vastata, sest ta tahtis mind seal kohal ei olnud, ma uurisin seda, seda küsimust, ma ei saanud Venemaa poolt sellele vastust. Meie saatsime välja oma vaatleja, et saada siis selgust, mis on kohapeal vaatleja, oli meil seal Kalev Vilgats Pärnu Postimehe ajakirjanik, pikaajaline Punase Risti vabatahtlik, kes on käinud väga mitmetel missioonidel nii Tšetšeenias, Gruusias, Poolas ja ta orienteerub Punase Risti printsiipides ja nendes nendes võimalustes, mis on siis Punase Risti käsutusest tuli tagasi informatsiooniga. Informatsioon oli järgmine. Kõige rohkem, mida vajavad need lapsed, on psühholoogiline, taastus nad olid, vaadake, kolm päeva, nad olid õnnetuse koldes. Ei saa isegi võrrelda nüüd seda momenti, mis meil oli Eestis Estonia hukuga, kus nii-öelda orvuks jäänud või, või üle elavad lapsed olid kodus ja nende nende stress ja mure ja lein väljendus ju selle tõttu, et ühel päeval enam ei tulnud uksest sisse isa ega ema, nad olid kodus, sellest hoolimata ta, et see oli niisugune üleelamise vorm, on nad väga õrnad ja haavatavad siiamaani. Nüüd võtame need lapsed, kes olid kolm päeva kõnetuse koldes koldes sees, nägid ja elasid üle kõike seda, mida meie teiega isegi ei oska ette tutada. Nad nägid seda jõhkrust ja vägivalda, mille kal mida põhjustasid neile täiskasvanud inimesed, inimesed ja kes pidid ju neid kaitsma, nende hingeelu on ju täiesti murtud. Kas need lapsed tuua Eestisse ei ole nende jaoks ka nagu trauma või kas see on nagu niisugune lõbus turismimaatriksis või veeb, mis sealt saan ka üleelamine väiksele lapsele minna võõrasse riiki ja siis võõrad tädid, onud hakkavad nendega tegelema, räägivad aktsendiga vene keelt, võib olla. Saan teie küsimusest aru, siin ongi see nii-öelda püsti pandud sedaviisi, et lastega see rühm, mida me siis nüüd palusime, number anti arv, tähendab, laste arv anti sealtpoolt. Et 50 last on optimaalne, vaadake, nendel on juba kogemus, sest lapsed on käinud taastusravil Ukrainas Karlovy vaaris. Praegu kutsutakse neid Itaaliasse ja kaasa tulevad nendele kahtlemata saatjad ja me palusime, et tuleks nende psühholoog, kes Diablaste tausta. Nii et need kohalikud liiga tädid siis võib-olla nende osatähtsus ei olegi nii kõrge. Põhiline on see, et lapsed tuleb välja viia stressist näidata ja nendele tuleb näidata positiivset stressi soluutselt näidata, et on olemas ka teistsugune elu. Aga ikkagi siis mingisugust muud abi Te pidasite mitte otstarbekaks anda või raha ülekandmisest keeldusite kuigi kohalik punane ristida nõudis. Nõudis ei ole õige sõna, kõigepealt oleks olnud ju võimalust teha nii-öelda abisaadetis, panna siin vagun nii nagu elaks Tsetseeniasse, nii nagu oleks Gruusias selle järgi olnud vajadust ja sellest öeldi meile kohe ära, et aitäh Meil ei ole seda vaja ja see vastas ka tõele. Sellepärast et seal oli humanitaarabi niivõrd palju, et selle jaotamisega ei tuldud toime. Nüüd ja nüüd raha üle kanda. Beslaani punasesse Risti. Selle peavalitsus laitis selle mõtte maha juba sellepärast, et Beslaanis punane rist, tema suutlikkus, vot nüüd tulebki välja, miks ei olnud seal kohal esimesest kuni kolmanda kuupäevani punast risti ei olnud näha. Nende suutlikkus on väga, väga madal, sest organisatsioon seal täna koosneb vabatahtlikest, kes on suhteliselt kõrge vanusega kuue seitsmekümneaastased inimesed. Me peame olema realistid. 1,5 miljonit Eesti krooni on väga suur raha seal vene vääringus ligi kolm miljonit selle raha eest annab teha nii ühte kui teist. Ei suuda kontrollida selle raha sihtotstarbelist kasutamist. Kas nende rahvusvaheliste sidemete kaudu punasel ristil rahvuslike seltside vahel on, sealt on teile palju tulnud infot selle kohta, et noh, ega korruptsiooni esineb punases ristis Raha väärkasutust see on, see on üks esmane asi, mida olla ei tohi jagu. Nii seal mingeid ette nagu saadetakse seal kuskil maailma nurgas. Tähendab on olnud, üks moment, tuleb mulle meelde, oli 90.-te aastate keskel ja see tõi endaga kaasa selle, et vahetati silmapilk välja terve Punase Risti juhtivkoosseis rahvuslikus seltsis. Sellesse sekkus väga tugevalt Punase Risti Föderatsioon. Niisugusi asju olla ei tohi, täpselt nii, nagu on ka embleemi väega tähendab nii summa rahade väärkasutus kui ka Reimi väärkasutus mis on väga-väga ohtlik, eriti relvakonflikti ajal. Niisugusi asju olla ei tohi. Nüüd mul tuleb meelde jah, see üks korruptsioonimoment ja teine oli end selle Balkani konflikti ajal, kui kasutati embleemi vääralt. Sõidukil, mis vedas relvi. Vot niisugused asjad, see on esimene asi, kui taolised asjad toimuvad, siis vahetatakse välja terve terve Punase Risti juhtkond, nii et see on väga-väga tundlik teema. Kahtlemata on. Meil ei ole ma kuulnud, et Põhjamaades oleks olnud ja Balti riikides, et, et oleks olnud niisugust asja ei ole minuni jõudnud küll. Riinaga, meie saade lõpeb mõne minuti pärast. Nüüd nädal on läbi, sellest suurest tormist ja töö veel käib, aga, aga siiski juba arutatakse seda, et et kas kõik tellimus nii organiseeritult ja kõik inimesed, kes tegelevad inimeste nii-öelda tsiviilkaitsega, kõige üldisemas, mõistes päästetööde organiseerimisega, kas nad olid õigel ajal informeeritud peaminister väitis, et tema sai laupäeva pärastlõunal teada. Vorm tuleb, noh, mina vaatasin nii-öelda uudistesaadet. Kell kuus õhtul sain ka teada, et torm tuleb. Teie saite teada, et torm tuleb ja võib-olla tuleb mobiliseerida nii-öelda kõik jõud inimeste päästma. Selleks et torm seda, seda ma kuulsin võib-olla? Jah, isegi võib-olla natukene varem, aga, ja ei olnud nii-öelda niisugust väga tõsist tõsist kartust või, või, või, või nagu ei osatud karta, et asi on väga ohtlik siiski. Et peaks nagu juba eelevakueerimise mõtted oleks pidanud hakkama nagu peas käima. Nüüd, mis puudutab punasesse Risti, siis meil nüüd nende esmaabirühmade näol, millest meil siin ka eelnevalt juttu oli on niisugune skeem paigas, et esimese signaali puhul me silmapilk reageerime. Kui punane ristpühapäeva hommikul kell kuus reagi häiris, see tähendab, ta oli valmis, kuid kas ta oleks pidanud keerima juba siis, kui nagu arutati, vaat seda peab seda. Me peame. Kas teile, ma ei tea, härra Timbergi kontor, ehk siis valitsuse kriisireguleerimise rühm või kuidas ta need parasjagu on? Võttis öösel ühendust, et me ju istume koos ja ei raputa, te pead ei võtnud, et kas, kuidas Eesti punane rist on valmistunud ja tulge meiega arutama. Ja ei ole. Ja siin ma pean veel kord rõhutama seda, et kui tahetakse vabatahtlike inimeste kaasamist igasugusesse, õnnetusse, milline tahtes ja kui punane rist on niisugune organisatsioon, kes kellel on ressursse ja reserve, et seda tööd teha siis peaks punane rist kuuluma kriisikomisjoni koosseisu, olgu see siis nüüd valitsuse tasemel või kohalike omavalitsuste tasandil, see on minu meelest kasulik kõigile ja annab positiivse tulemi. Tsiviilkaitsesüsteem Eestis puudub tegelikult. Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Teid ei ole sinna igatahes kaasatud või vabatahtlike jõudude organisatsiooni ei ole aruteludesse kaasatud. Ehk teiega mõnes mõttes siis ei arvestata, kui midagi juhtub. Tähendab, me oleme käinud ja nii-öelda enda initsiatiivi üles näidanud, ennast pakkunud ja siis ma räägin nüüd kohalikel, eks ole, omavalitsuste tasandil. Ma kordan, on arvesse võetud nagu praegu ilmes Saaremaal nagu ilmesse Pärnumaal, nagu ilmnes Läänemaal, aga vaadake, võib-olla see on niisugune moment, et kui midagi juhtub, siis tuleb meelde. Aga peaks olema ka kogu nii-öelda tunnetuse välisel ajal peaks olema kagus töö ja omavaheliste võimaluste arutamine, tähendab, kas siis ei oleks hilja, kui juba midagi juhtub, et siis tuleb meelde? Mis on olnud sellel nädalal kõige raskem? No seda te juba mainisite, et te olete juba siin õiendada saanud, et te endale võtate seal palgaraha ja ma ei tea, mida kõike peaga. Et see ei ole see, see ei ole raske inimeste ini, võib-olla kõige raskem on inimeste arusaamade nii viia. Kui palju või millisel määral? Jaguneb vastutus ühiskonnas? Asjaomaste institutsioonide vahel. Mida kelleltki oodata ja kuidas? Ja, ja, ja just nimelt, et te ütlesite väga õigesti, mida, kellelt oodata? See on see, see, see inimesed peavad sellest aru saama, siis oskavad inimesed antud situatsioonis kannatanud samuti käituda. Nad teavad, kes nendele millist abi osutab, millises ulatuses ja millised on nagu võimalused. Sest ma olen aru saanud, et hea tahe kui niisugune on kõigil olemas. Ma olen sellest niimoodi aru saanud. See on tore järeldus selle saate lõpuks. Tänase saate külaliseks oli humanitaarorganisatsiooni Eesti Punase Risti peasekretär Riina kabi. Punase Risti annetustelefonid on ajakirjandusest läbi jooksnud. Praegu on seda keeruline, võib isegi öelda, ütleme kähku 900. Oot, üks moment selle jätame ütlemata, sellepärast et need annetustelefonid on kuni 23. kuupäevani registreeritud tsunamiohvrite peale. Selge, need on sõnal, vaadake siis Reet Gross e koduleheküljelt Punase Risti kontaktandmeid, pangaarveid või ajakirjandusest raadioeetris neid siin praegu kordama ei hakka. Aitäh, Riina kabi tulemast stuudiosse. Jutusaate kordusaeg on pärast tööd kuulata, saab saadet ka vikerraadiovõrgu välja andelt raadioeetris. Kohtumiseni nädala pärast.