Tormis ja üleujutustes kannatada saanud Pärnu linn toibub ja ootab juba praegu külalisi. Sissejuhatuseks pidut numbreid. Pärnu esialgne kogu kahju on umbes 350 miljonit krooni. Linnavalitsus on üleujutuse piirkonnas kaardistanud 775 elamut, millest te 759. oli vesi tunginud esimesele korrusele haridusasutused, seal hoolekanne ja muud linna hooned vajavad vähemalt kuut miljonit. Ettevõtlussektorist on laekunud teateid kahjude kohta 95 miljoni ulatuses. Kohti, kuhu raha küsida, on väga palju, kindlasti küsitaksegi. Kohalik linnavalitsus on seda meelt, et lisaks kalale tuleb mitte pärnakatelt küsida ka õnge. Pärnu on turismilinn üks kolmandik meie sissetulekutes sõltub linna külalistest. Küsisin linnapea Väino Hallikmägi, kui oluline on, et Pärnu oleks juba praegu jätkuvalt populaarne turistide seas. Ma ei liialda, kui ma ütlen, et see on eluni küsimus, see on meie ellujäämise küsimus. Parim, mis praegu, millist abi meil praegu anda on see, et tulla meid vaatama, tulla siia, kasutada meie teenuseid, viibida meie hotellides tervise paradiisis maades, et meie elanikud jätkuvalt saaks tööd, et selle tööga teenitud rahaga oma elu uuesti taas korda saada, joonele saada. Ajalehed ja telekanalid on täis fotosid ja kaadreid pühapäevasest Pärnust, kus laiutab meetrine vesi. Milline on sõnum nende piltide vaatajatele, nende telekaadrite nägijatele? Täna? Sõnum on, et et tulge vaadake, kas see vesi siin on olemas. Et ei tekiks pettumust, ütlen, et seda vett enam ei ole, seda vett ei olnud juba esmaspäeval. Linn on taas puhas, turvaline. Meil on hulgaliselt tööd veel nii meie parkides Parhideedel, aga täna juba on linna külastajale tagatud mugavus, heaolu. Me ootame oma külalisi. Ja raadiokuulaja ja ta siis meelde, et kui sa näed pilti uppuvast Pärnust, siis pärineb pühapäevast, üheksandast jaanuarist, aga on härra linnapea. Millise hinnangu üldse annate nendele taastamistöödele, mis on nüüd esmaspäevast tänaseni kestnud? Need on, kuidas öelda ühe soojaga läinud suurepärase koordineerimise, suurepärase koostöö ka me oleme väga tänulikud mitmetele organisatsioonidele. Päästeamet, kaitseliit, Pärnu pataljon, kõik kõik, kes nendest töödest osa võtsid. Linnakodanikud, linnakoristamisega tegelevad firmad ka firmade mujalt Eestist, kes on siia tulnud, et minu meelest see on imeline ja grandioosne töö, mis on ära tehtud selle poole nädalaga. Ma ütlen küll, et linn on tundmatuseni muutunud juba esmaspäeval, kui härra peaminister külastas Pärnut siis ta imestas, et aga mida ma näen, teil ei ole viga midagi, kõik on ju enam-vähem korras, kuigi siis ei olnud korras. Üleujutust ei olnud. Linn oli segamini räämas, mitmed tänavad olid veel jäärisu all kõrkjate all puud, palgid, kõik, mis meri oli andnud kõik, mis ka meri sõna võtnud oli ta sinnasamasse jätnud. Aga normaalne elu taastub. Elame üle. Kui võrukas ida-virumaalane mõtleb Pärnu peale, siis on pargid, rand, terviseparaadi, ööklubid. See on meie nii-öelda visiitkaart. Kasse visiitkaart on pärast üheksandat jaanuari millegi poolest muutunud. Kindlasti on muutunud ja ta muutub kindlasti oluliselt kevadel kui meie pargid saavad uued puud, ta nooreneb, aga oluline osa on alles jäänud. Muidugi ma tahan siinjuures öelda ka tänusõnad Pärnu elanikele, kes said üleujutuse tormitatu kahjustada, kelle elu on häiritud. Ilmsed, äärmiselt heatahtlikud inimesed on äärmiselt sõbralikud, teevad oma tööd, paljud on isegi keeldunud abist, ma saan hakkama. Äkki on inimesi, kes on rohkem hädas? Täna on reede, 14. jaanuar, kas me võime juba selleks nädalavahetuseks endale linna külalisi kutsuda? Kindlasti võime meie kohvikud, restoranid, kontserdisaal, teater on töös ja veeparadiis. Me ootame teid. Kauplused on avatud. Paradoks, et ka pühapäeval või veel osa linnast oli vee all inimesed, kes liikusid kesklinnas, ei pruukinud teadagi, et meil selline katastroof on. Sellised kontrastid olid. Kui nüüd keegi arvab, et Pärnu linnapea kutsub peole katku ajal, siis tegelikkuses see nii ei ole. Tormi ja üleujutuse põhjustatud kahjustusi võime kindlasti parkides ja inimeste kodudes näha ka aastate pärast. Kuid mida paksema linna ja tema kodanikele rahakott, seda kiiremini haavad paranevad ja väärikam on. Kui rahakotis on oma tööga välja teenitud kroonid, andke siis pärnakatele see võimalus päeva südamele Pärnust Toomas šalda.