Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja. Tänasel ilusal päikeselisel nädalavahetuse päeval võtavad lõppeva nädala sündmusi siin rahvateenrite stuudios kokku Aivar Hundimägi. Ajalehest Äripäev, Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja kuna meil on jäänud kaheksa päeva Euroopa Parlamendi valimiste põhipäevani, aga hääletus juba käib, saab nii eel- kui ka e-hääle ta, siis räägime loomulikult täna väga palju Europarlamendi valimistest. Ja kui saate teises pooles aega jääb, siis räägime ka Eesti majandusest ja transiidist, aga kella 11-st suudistes kuulsite viimast põhjalikumat ülevaadet, et sellist hetkeseisust 1000 inimese käest küsiti arvamust ligikaudu siis 1000 inimese käest küsiti arvamust, millisel seisukohal nad on europarlamendi valimistega seoses ja Ma peaks ütlema, et see tõi üsna oodatud enamuse, ehk siis üsna paljud analüütikud on ka sellist jõudude vahekorda prognoosinud. Ehk siis arvati, et Indrek Tarand on väga populaarne ja võrreldes eelmise küsitlusega Indrek Tarand on oma populaarsust veelgi kasvatanud, son tõusnud 15 protsendini. Erakonnad on on siis vastavalt, et Keskerakond 22 protsendi peal ning nii sotsiaaldemokraatlik erakond kui ka Reformierakond on 19 peal ning Isamaa ja Res Publica liit, kes muuseas eelmise küsitluse alusel juhtis, on nüüd langenud langenud neljandale kohale. Ja seda siis seitsmeteistkümne protsendiga, ehk siis üksikkandidaat Indrek Tarand kaotab tellile vaid kahe protsendiga, mis on samuti märkimisväärne tulemus ja võib arvata, et nende nende tulemused võivad olla olla üsna ligilähedased või, või sarnased, kui, kui nüüd väga suuri muutusi selle viimase nädalaga aset ei leia. Aga, aga sissejuhatuseks ma tahaks ikkagi korra puudutada seda Indrek tarandi fenomeni sellepärast et olla ikkagi mäekõrguselt teistest kandidaatidest populaarsuselt nädal enne valimisi üle ja, ja kui nüüd vaadata, et Indrek Tarandit toetab 15 protsenti ja Edgar Savisaar ning Marju Lauristin on teisel kolmandal kohal üheksa protsendiga, siis tarandi tarandi, ülekaaluni. Ikkagi mäekõrgune? Jah, aga kui meenutada, siis viis aastat tagasi toimunud valimistel kogus tarand 25,8 protsenti häältest. Need on langustrendil. No siis oli ka tarandil oluliselt parem positsioon, sellepärast et tal oli veel üks malakas, lisaks kõigele muule oli oli ka suletud nimekirjad, ehk siis sisuliselt ta konkureeris ainult parteinimekirjade esinumbritega ja see muutis tema olukorra veelgi paremaks. Täna võib partei nimekirja XII kandidaate hea häältesaagi korral ja nagu me Lähme näiteks Yana Toom Keskerakonna nimekirjas olles küll nimekirjas 12. kohal, on tal täna vähemalt küsitluse järgi kolmeprotsendine toetus olemas ja kui ta teeb hea tulemuse ja hea kampaania, siis ta võib olla nii-öelda selles nimekirjas Jüri Ratase, Edgar Savisaare järel kolmas kuna Edgar Savisaar loobub ja Keskerakond võiks justkui küsitluse järgi võtta kaks kohta, siis on tal täiesti reaalne võimalus ka nimekirja 12. 10.-na sisse tulla, tarandi nüüd veel tarandist rääkida, siis eks sa, võib-olla tarandit tugevuse populaarsus on teisalt nagu märk umbes teiste erakondade sellisest nõrkusest ja teisalt tarand on suutnud ennast osanud ennast Eestis nähtavaks teha, et et kui ma ise hakkan mõtlema, et mida ta täpselt on seal nagu Euroopas korda saatnud, aga ma ei oska mingit konkreetset näidet tuua, mis on minu probleem võib-olla. Aga samas ma mõtlen, et, et kui küsida, et kes meil on europarlamendi saadikud praegu siis standard Island oleks esimene nimi, keda ma kohe pakuksin, et on olnud aktiivne, et kohalikus meedias sotsiaalvõrgustikes endast rääkima ja enda tegevusi raporteerima, et on jäänud mulje vähemalt, et midagi ta seal toimetab ja teeb. Tarandi puhul on huvitav see, et, et mis, mis kõnetab tarandi puhul inimesi ja ja ma arvan, et võib-olla selline segu humoorikas lähenemisest võib-olla sageli võib-olla natukene kloonilikust esinemisest, mis nüüd viimasel ajal on, on järjest rohkem sellisesse hästi tõsisesse vormi istutatud ja samal ajal ikkagi tõsistest asjadest võib-olla võib-olla sümbioos nende kahe vahel on see, mis on tarandi puhul inimestele hästi-hästi korda läinud ja seetõttu ka selline rahvalik lähenemine mõjub hästi ja, ja, ja see on ka talle hääled garanteerinud, eelmisel korral kui ka sellel korral. Aga mis puudutab nüüd seda, et kuna konkurents on väga tihe, et, et kui siin vaadata nüüd seda tabelit allapoole ja, ja vaadata, aga kuidas üksikkandidaadid on hakkama saanud, siis jah, siin siin järgmised üksikkandidaadid on kahe protsendi peal ja ega neil väga hästi väga hästi tõenäoliselt ei lähe, kui nad just viimase nädalaga imet ei tee, aga aga üksikkandidaat Silver Meikar on kirjutanud väga kriitilise artikli Indrek Tarandi tegevusest europarlamendis. Tõenäoliselt see on tingitud ka siis sellest et natukene tõmmata endale tähelepanu, juhtida tähelepanu sellele, et kui tarand räägib sellest, kui palju ta on europarlamendis ära teinud, et siis Indrek ta või Silver Meikar on võtnud ette Parlamendi liikmete tegevust jälgima Võutwochi lehe ja üritanud siis sealt kokku lugeda, et millised on need Indrek Tarandi tegevused, millega ta on hakkama saanud ja ta ütleb, et et, et selle järgi on Tarandiks kõige vähem tööd teinud mett. Ehk siis europarlamendi saadik ja ta ütleb, et, et tarandi panus parlamentaarses teesse jääb alla pea kõigile teistele ja ületab üksnes Katrin Saksa oma, kes jõudis viimasele täiskogu istungile napilt Ivari Padari mandaati jätkama. Ja ta ütleb, et tarand on paistnud silma siis kokku 144-le erineva tegevusega. Ja ta jääb, jääb noh, väga selgelt alla näiteks Tunne Kelami on 718 erinevat parlamentaarset tegevust, noh seal on siis sõnavõtud, algatused, mis iganes sees. Kristiina Ojulandil 579, Siiri Oviirile 329 ja vilja Savisaar-Toomast 158 ja, ja Silver Meikar siis oma oma konkurendile heidab veel ette seda, et kui tarand räägib sellest, kuidas ta on selline sõltumatu ja ja, ja väga-väga selgelt ainult oma positsioonidest lähtuv parlamendisaadik London näiteks 95-l protsendil hääletanud, nii nagu roheliste fraktsioon on kokku leppinud, ehk siis nii nagu roheliste fraktsioon on seda teinud. Et, et suuresti ikkagi nii nagu fraktsioonis asjad on läinud, nii on ka tarand tegutsenud, et see on Silver Meikari ette Heile Indrek Tarandile. Kindlasti nad saavad debateerida juba järgmisel nädalal üksikkandidaatide debatis oma, ma arvan, et see saab olema väga huvitav. Seal ongi see noh, ütleme ma mõtlen, teiste üksik, ainult taktika praegu peabki olema nii-öelda üritada siis tarandi tagant toetust enda taha saada ja võib-olla erakondade puhul on pigem vältida Tarandiga vaidlemist, et aga aga mis, nagu Silver Mis kokkuvõttes tegelikult on nagu võimatu, ma võin öelda, et päris kindlasti tarand pääseb jo Meikari pääseks. Päri mulle lihtsalt meenus, loetlesin ette analüüsi ja siis mulle meenus, kuidas ka meikar kohalike valimiste eel tegi arvutusi ja kõik analüüse, kuidas siis kodanikeühendused on edukad valimistel ja Tallinnas saavad, saavad head kohad volikogus ja nii edasi, aga, aga tulemus oli teine. Ma arvan, et, et selliste analüüside puhul võib-olla ka palju sellist soov soovunelmate soov tahtmist näidata asja nii, nii nagu nad võib-olla täpselt ei ole, aga, aga. Aga nende valimiste puhul on muidugi huvitav või, või ka selle selle prognoosi puhul, mida Aimar on teinud, on huvitav see, et et suure tõenäosusega ei juhtu, ei toimu mitte mingisugust muutust võrreldes eelmise valimistulemusega, ehk siis sisse saab, Keskerakond, võtab kaks kohta, tõsi, natukene häälte vahekorrad muutuvad, asi on oluliselt tasavägisem. Aga, aga, aga, aga nii-öelda lõpptulemuses ei ole ju mitte mingisugust vahet, sellisel juhul siis kõik võtavad need kohad, mis neil juba on. Keskerakond kaks, reform üks, otsid üks, IRL, üks tarand. Noh, siis üks, aga huvitav on lihtsalt vaadata võib-olla ka neid muutusi, mis on, mis on nagu toimunud erakondade sees või erakondade vahel, et minu jaoks sellest küsitlusest on, on mõneti üllatav. Marju Lauristini selline, noh, väga kõrge ja hea, hea koht üldse sotside esiletõus, et et Lauristini edestab Andrus Ansipi, et selle selle küsitluse kohaselt, mis minu jaoks on üllatav. Ja teisalt oletame, et viis aastat tagasi Reformierakonna esinumber oli Kristiina Ojuland, praegu on Ansip aga väga suurt nagu sellist noh, ütleme tõuseb tõenäoliselt see, see tulemus saab olema sarnane nagu viis aastat tagasi, et et, et mis on ka võib-olla üllatavalt, ma arvasin, et Ansipi esiletoomine või esinumbriks toomine on Reformierakonnale kasulikum. Kui ma nüüd vaatan veel ka seda, et et valimisaktiivsus ei tule ikka veel kuidagi üle 50 protsendi on seal 41 protsendi juures, kes siis kindlasti valima lähevad, et siis siis siin on märkimisväärselt arenguruumi. Soovitan kõigile Eesti päevalehest lugeda Andrus Kivirähu arvamust, et miks tuleks valima minna. Ma ei tea, kuidas teie olete, olete teinud, mina hääletasin neljapäeva hommikul ID-kaardiga ja kontrollisin ka selle mobiiltelefoniga üle. Suurepäraselt toimis, mul ei ole alust mitte mingisugust alust kahtlustada, et mõlemad minu seadmed on nakatatud mingisuguse pahavaraga. Ja, ja kogu see süsteem toimis suurepäraselt. Konkreetselt selle e-valimise peale kulus mul tõenäoliselt kõige rohkem üks minut. Ja, ja tõsi selles mõttes, et ma olin endale selle e-valimise rakenduse juba juba oma mobiiltelefoni eelnevat laadinud, nii et selle peale ma enam aega ei kulutanud, aga sisuliselt mul kulus kogu valimisprotseduuride järel üks minut ja ja, ja see toimis täiesti laitmatu. Mina veel valinud ei ole. Kavatsen, kavatsen osaleda ja ei pelga ka teha seda e-kanaleid kasutades. Muidugi teab, milleks tähtaeg on ausalt öeldes. Kui kaua saab, seda saab vabariigi valimiskomisjoni leheküljelt järele vaadata, veel mõned päevad on sul aega. Aga mis puudutab muidugi e-valimisi, siis e-valimistega seoses kerkis sellel nädalal jälle. Ma ei teagi, kellele ootamatult, kellel oodatult üles diskussioon e-valimiste turvalisuse kohta ja kõik märgid näitavad, et et selle diskussiooni maaletooja on jälle Keskerakond, kes suhtleb maailmas nii-öelda e-valimiste turvalisuse ekspertidega. Seda küll jutumärkides, ega me täpselt ei tea ju, milliste ekspertidega on tegu, sellepärast et, et noh, et see, kuidas nad on ennast esitanud, see, et nad enne valimisi esitanud ka mitte mingisugust põhjalikku raportit ja on käinud välja mingisuguseid sõnumeid mis ei kõla täna väga usaldusväärselt, siis on, on väga keeruline ka üldse mitte mingisugust hinnangut, et anda nende e-valimiste turvalisuse kohta ja, ja kui me asetame nüüd veel selle sellesse konteksti, et Keskerakond on siin läbi valimiste üritanud pidevalt diskrediteerida e-valimisi, meenutame kas või seda, kui tehti neid e-valimiste telgid ja siis üritati väita, kas need telgid ei ole mitte e-valimiste salajasuse puhul tõsiseks, tõsiseks riiveks ja nii edasi, et siin tekkisid nagu mitmed need küsitavused nende Keskerakonna tegevustega juba mitmevalimise eest kerkisid ülesse ja oleme lihtsalt näinud seda, et, et, et, et need ründed ei ole kuhugi kadunud, need on, need on küll muutunud teistsuguseks ja peaasjalikult seatakse kahtluse alla siis e-valimiste turvalisust, et aga mitme aspekti pealt, aga ka need argumendid, mida kasutatakse, on, on reeglina juba siin korduvalt ajakirjandusest läbi käinud, nii et sisuliselt ka nende nende argumentide puhul ei ole mitte midagi midagi uut välja tulnud. No mina isiklikult pean ka turvaliseks tee valimisi, samas ma ei näe põhjust keskerakonda väga demoniseerida selles osas, kui neil on. Kui neile ei meeldi need e-valimised, siis on neil täiesti õigus seda kritiseerida. Neil on võimalus tuua siia igasuguseid eksperte ja ekspert ja siis tuleb lihtsalt ümber lükata kõiki nende brittide seisukohad või, või kriitika Keskerakonna kriitikat. Et see on iseenesest on see, see debatt e-valimiste turvalisuse, mitte turvalisuse üle, on täiesti okei, minu arvates. Mulle väga meeldis Anto Veldre, see on siis riigi infosüsteemide amet, infoturbeeksperdi väga põhjalik seisukoht selles küsimuses ja see on internetis kõigile kättesaadav ja ta ütleb seal nõnda, et infoturbes kasutatakse terminit responsible. Disclosure tähendab turvavea avastaja ei torma vastleitud ohtliku augu abil pankrot röövima või raha välja pressima, vaid kontakteerub tarkvara loonud ettevõtte võtmeisikutega, et neile selgitada, kust täpselt auk on ning milline see välja näeb. Seevastu beer intsidendid on hoopis teistsugused loomad, need ilmuvad välja hoopis teisiti. Ajalehe artikli anonüümsete telefonikõne või sõbralt tulnud vihjeneiabeeerry intsidendi puhul esitatakse väide, et absoluutselt kõik on tuksis. Turvaauk on maakera suurune, kuid väite kontrollimiseks vajalikku tehnilist teavet ei anta. Ja, ja antud juhul ongi huvitav seda tehnilist teavet me ei ole siiamaani saanud nende turvaaukude kohta ja seda lubatakse alles anda pärast valimiste lõppu, nii et et mõneti kõik need viited viitavad ka sellele, et tegu on beer intsidendiga. Aga, aga kui sa siin eelnevalt ütlesid, et me võime. Me võime kritiseerida e-valimisi, see on, see on selles mõttes, see on selles mõttes tore, aga siis võiks seda teha ka argumentidele tuginedes. Ma olen rääkinud sellel nädalal mitme IT-ettevõtjaga, kelle, kelle tegevusvaldkond haagib Läti sellega, et mida siin Eesti riik oma selles nii-öelda e-keskkonnas teeb ja milliseid lahendusi pakutud ja ja nad ütlevad, et, et sellised sõnumid maailmale ühepoolselt välja antuna, kui need avaldatakse The Guardianis, ilma selleta, et küsitakse Eesti ametnike seisukohti. Ehk siis The Guardian lihtsalt avaldab, avaldab ühe seisukoha ilma ilma kontrollimata, ilma ilma teise poole seisukoht küsimata et need kahjustavad selgelt Eesti kui e-riigi mainet ja, ja ka nende Eesti e-võtjate ettevõtjate mainet, kes üritavad välismaal. Neid Eesti e-tooteid ja e-lahendusi müüa ja nendele nendele tekitada mainet. Tänase Eesti kõige suurem probleem on see Eesti tuntuse küsimus. Just just sellele positiivse tuntuse küsimus. Kui nüüd hakata Eestit välismaale turundama, negatiivselt väitma, et siin on kõik väga halvasti, on väga suured turvaaugud ja nii edasi, siis tekibki ühel hetkel see probleem, et me, me, me hakkame saama tagasilööke ka sealt, kus me tegelikult ei oota. Jah, et selles mõttes on noh, selline skepsis on alati hea, aga ma olen ka nõus, et see sellel nädalal tõstatunud teema oligi piier. Pigem nagu piirrünnak ja, ja tõenäoliselt selle eesmärk on võib-olla siis inimestes tekitada vähemalt korrakski umbusku e-valimiste vastu, et nad seda võimalust ei kasutaks ja ja noh, on selge, et, et Keskerakonnal ei ole olnud e-valijate antud hääled nagu soodsad, et, et seal on, sellest on ka see Keskerakonna huvi. Aga me näiteks äripäevas, kui teema tõstatus, me otsustasime, et me ei, ei võta seda üldse üldse nagu selles mõttes arvestada, et et võib-olla see sai liiga palju noh, liiga palju tähelepanu, kuigi teisalt oli Heatu sundis ka siis teisi argumente välja tooma, aga aga noh, kui palju nendesse nagu süvenetakse on, on iseasi. No vaatame, kuidas see kõik on mõjutanud e-valimiste populaarsust. Siin võrreldes eelmise korraga on valimisaktiivsus kindlasti kindlasti suurem, aga, aga Me peame ka tunnistama, et vahepeal on inimeste käitumisharjumused internetiga seoses muutunud ja siin vahepeal on olnud veel mitmed valimised, kus meil on valimisaktiivsus 100 340000 juures. See on siis e-valimisaktiivsuse, et, et viimaste Europarlamendi valimistega võrdlus võib-olla ei ole ka kõige täpsem ja kõige parem. Ma vaatasin ära ka, et 21. mai õhtuni kella kuueni saab ärrituda. See võimalus on kõigil veel olemas ja saab siis näha, kas, kas inimesed läksid reaktsioonina hääletama või, või nad ei läinud seda teps mitte. Aga kui nüüd, kui nüüd veel rääkida nendest nendest numbritest, siis nagu näha, et vahed on väga väikesed ja võitja võtab kaks kohta, ehk siis me võime nii-öelda öelda, et võitja võtab kõik. Siis praegu Keskerakond on, on tõusnud esikohale ja ja kolme protsendiga teiste. Ja, ja siin on nüüd kahesugust arvamust, et kas siis kas siis see Keskerakonna vastu suunatud kampaania, mida peaasjalikult nagu suurema raha eest on teinud Reformierakond nii teleskoobiga kui ka printmeedias ja natukene väiksema eelarve eest siis IRL, kes on teinud sinna Putini ja Savisaare plakat ja ja, ja, ja noh, vist on ühekorraga Postimehe esikaanel olnud Tunne Kelami võrdlus traalidega ehk siis Ansipi ja savisaarega ja siis ja siis on need linnukesed tehtud loomulikult nendesse lahtritesse, mille alusel Tunne Kelam oleks parem, aga, aga pigem on siiski Keskerakonna populaarsuse tõusu taga ikkagi väga selgelt. See, et Keskerakonna oskus oma venekeelset valijat mobiliseerida on, on niivõrd hea, et ta juba ainuüksi selle tõttu on, on saamas oma garanteeritud hääled ja, ja seetõttu see, see pill, et ongi täna selline, et Keskerakond on ikkagi neid valimisi võitmas ja võtmas europarlamendis kahte kohta. Jah, ja sest ütleme ka, selles ju Keskerakonna nimekirjas siis populaarsemad lisaks Savisaarele ongi Stalnuhhini ja Yana Toom ja Jüri Ratase ja Jüri Ratas ka jah, mis muideks näitab, et ei ole ainult tõenäoliselt nii-öelda vene keelt rääkivat valijat, kellel valimisõigus on Keskerakonna taga aga, aga Kadri Simson näiteks või, või nende uus täht oodekoloone on ju seal täitsa lõpupoole. Et noh, teisalt mul mulle tundub nende küsitluste järgi ka seda, et, et see vastandamine võib-olla on olnud keskerakonnale kasuks, aga ei ole aidanud niivõrd Reformierakonda ja ja, ja ka IRL-i Reformierakond ja IRL on väga sarnased tegelikult, eks ole oma kampaaniat teinud, et turvalisus, heaolu, julgeolek, peaaegu iski mõnes kontekstis sama sõnastusega. Mõneti on huvitav see, et sellel nädalal nägime ka ka neid numbreid, mis puudutasid siis EMORi küsitluse seda osa, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, kelle poolt hääletaksid ja selle järgi on Eesti kõige populaarsemaks erakonnaks tõusnud Reformierakond 29 protsendiga teisel kohal on sotsiaaldemokraatlik erakond 27 protsendiga ja kaotanud ühe protsendi, siis oma toetusest Keskerakond on tõusnud 28. et 24 peale ja Isamaa ja Res Publica liit on laul langenud 19-lt 15 peale. Et sellisel juhul kui nüüd seda küsitlust aluseks võtta, siis siin ei ole mingeid nimesid ja antud juhul see nimede sissetoomine küsitlus on oluliselt täpsem ja, ja, ja nii-öelda muudab ka seda seisu, et seetõttu ka see europarlamendi valimiste seisund pisut teistsugune, aga see Reformierakonna 29 protsenti on ikkagi päris huvitav, sellepärast et kui nüüd küsida, et mida siis Reformierakond on nii väga teinud et peale selle, et ta ühe koalitsioonipartneri üle parda võttis ja teise sisse võttis ja sisuliselt jätkab, nagu samamoodi riigi valitsemist, tõsi küll, pisut teiste inimestega, noh väga palju väga-väga suurt muutust Reformierakonna poliitikas ju keegi ei ole täheldanud. Nojah, aga just populaarsuse tõusegi, mitte mingisuguse muutust, et vaid pigem just stabiilsus, mingid pinged maha võetud reforme umbes on näidanud, et näed, me valitseme kindlalt edasi teeme nii, nagu me tahame. Kas või see, et sa oled pildil, sinust päriselt räägitakse ja ja noh, selles osas võib küll öelda, et Reformierakond oskab Ennast hoida, oskab nagu sellisest langustrendist üpris kiiresti välja tulla. Et, et mis, võib-olla teiste erakondade puhul noh, ütleme keskvälja jätta ka, et sotsid, IRL, et, et on, on kuidagi olnud nagu püsivamise või seda suunamuutust on olnud varasematel aastatel raskem teha. Aga. Aga maas on, see baas on tegelikult ikkagi olnud neil väiksem sest ega IRL on Reformierakonnast ju kogu aeg juba aastaid ja aastaid olnud pidevalt vähem populaarsem. Siin võib-olla mingil paaril kuul on kusagil seal korraks. Eks see valitsusliidu muutusi oli ka tingitud sellest, et IRL tuli liiga liiga palju nagu Reformierakonnale järge sügisel ja oli ka. Võib öelda, et edukas kohalikel valimistel. Täna võime öelda, et Reformierakond tegi seda jälle. Ma arvan, et see võib olla selline, et ma julgeks nagu siin öelda, et et, et mis valijameelsus pikas perspektiivis teeb või ütleme, järgmise riigikogu valimisi silmas pidades, et et võib-olla siin on ka põhjus selles IRL, IRL-i kaotus kaotamise oskuses või et ega ju IRL. Ta nad ei kaotanud nagu selliselt viisakalt mudelid ikkagi pettunud ja solvunud ja võib-olla ka sellised reageeringud ei, ei, ei meeldi nendele inimestele, kes on kahtlevad ja kes ei ole IRL-i toetajad olnud. Tiitli või siis või siis lihtsalt ei meeldi kaotamine inimestele meeldivatele võitjate poolel rohe. Aga kas te olete erakondade europarlamendi valimiste programme lugenud? Diagonaalis, ütleme niimoodi. Mina pigem ma pigem vaata, vaatasin tänu sellele, et meil on äripäevas on üks projekt käivitatud teiste Läänemereriik kida ajalehtedega, siis siis pigem ma olen vaadanud, et kui palju sellised suured parteid Euroopas ja nende esinumbrite nii-öelda jutt läheb kokku siis meie erakondade jutuga nii. Ja, ja noh, mulle tundub, et võib-olla võib-olla IRL ja konservatiivid ja nende esinumbri Juncker on, on selles nagu kõigele lähedasemad ja räägivad nagu sama sama keelt. Et liberaalide ja sotside puhul on, on võib-olla rohkem sellist Eesti-kesksust liberaalide puhul Reformierakonna puhul ka ka sarnaseid väljaütlemisi tegelikult konservatiivide Euroopas. Ja ei suhtle. Ma toon ühe konkreetse näite, sest ma ise mõtlesin sedasama asja, et noh Juncker räägib sellest, et jätkame nagu kokkuhoiupoliitikat ja teeme rahaasjad korda. Sama räägib IRL Eestis. Reformierakond räägib Eestis, et jätkame kokkuhoiupoliitikaga, teeme rahaasjad korda agavat Euroopas raiuvad liberaalide juhid, et paneme nagu Hagugeks nagu alla panema, et rohkem raha kulutada. Aga samas liberaalid Eestis ka Keskerakond on liberaalid ja seda küll ja pigem ma, ma, ma täna väidan seda, et kiiver osteti ja kui ma loen need Keskerakonna programmi nende nende seisukohad ühtivad rohkem, et kui kiiver ostad, on kõige tugevam Euroopa föderaliseerumise toet ja, ja samal ajal ka, kui ma siin sellel nädalal kuulasime raadiost Edgar Savisaart ja kui me vaatame, milline on see Keskerakonna programm, siis nad on ka teinud ikkagi märkimisväärse pöörde ja oluliselt selgelt näoga Euroopa föderaliseerumise suunas, et meenutame siin 2003. aasta Keskerakonna kongressi, kus keskkonna kongos hääletas Euroopa Liiduga liitumise vastu. Ehk siis kolmest variandist jäi peale see just see versioon, aga, aga vahepeal on toimunud oluline pööre ja Keskerakonna mitmed seisukohad ka üleeuroopalised poliitikat, siis veel seisukohta, et võiks hakata maksma Euroopa liidu kesksest fondist või, või eelarvelistest vahenditest miinimumpensioni kogu Euroopas, mis oleks ühtne ja nii edasi, et need seisukohad on ikkagi väga selgelt sellised üleeuroopalised ja üleeuroopalise poliitika seisukohad, mis, mis viitavad sellele, et, et võib-olla selle libe reaalide tuumikuga on, on Keskerakonnal täna juba rohkem ühist kui näiteks reformierakonnal. Ei oma oma hoiakutelt tegelikult Reformierakond peakski nagu liikuma konservatiivide hulka nad on, nad ei ole enam see 90. aastate liberaalid, nad on ikkagi suhteliselt klassikaline niisugune rahvaparteina. Samas on noh, kui vaadata nagu Euroopa tasandil, et mis nad nii-öelda majanduse poole pealt liberaalide sellised eesmärgid on ühtne pangandusliit, et kapitaliturud, ühtset kapitaliturud, ühtne energiaturg, mis on tegelikult, võib öelda, et, et pea kõigil kõigil suurtel ju jõududel. Et siis noh, seal jällegi me võime rääkida, et on, on sarnasusi Reformierakonnaga ja liberaalide ju esinumber ka ka rõhutab väga palju noh, võrdleb Ühendriikidega ja räägib seda, kuidas Ühendriikides on asjad hästi korraldatud, et Euroopa peaks sellest eeskuju võtma, et et, et võib-olla kõige keerulisem tänu sellele, et meil ka Eestis on kaks ütleme siis liberaalset erakonda Euroopa mõistes ja et nad ka teineteisega vastanduvad, siis võib-olla ongi kõige raskem nagu aru saada Eestis, et mis siis ühisosa on? Me võime muidugi öelda, et praegu ka nende tulemuste põhjal, mis EMORi kaudu on meile laekunud, et et kui me vaatame seda suurt pilti ja Euroopa suurte perekondade pilti, et siis kõige suuremat täiendust saab just liberaalide perekonda Euroopas Eestist praeguse seisuga, siis küsitluste järgi kolm kohta, aga eelmine kord samuti, aga samal ajal jah, aga samal ajal liberaalidele Euroopas ennustatakse ju suurt kadu või kaotusteta. Et fraktsioon võib kujuneda oluliselt väiksemaks, kui ta on siiani ja, ja pigem nähakse, et paremäärmuslastele võib väga hästi minna. Arvatakse, et, et ka ka vasakult võib, võib hääli juurde tulla ja, ja siis on ikkagi küsimus selles, et millisest fraktsioonist saab kõige suurem Europarlamendifraktsioon ja täna käib võitlus, aga selgelt Sotsiaaldemokraatide ja Euroopa Rahvapartei konservatiivide vahel. Ja sellest sõltub ka meie, meie, sotsid veel, eks ole, ja, ja sellest sõltub ka väga palju, sellepärast et kellest saab siis Euroopa Parlamendi ja Euroopa komisjoni järgmine president. Et täna öeldakse Vatanen suts sotside kandidaat ja Jean-Claude Juncker Euroopa Rahvapartei kandidaadina, et, et nemad on siis kõige tõenäolisemad tulevased Euroopa Komisjoni presidendid, aga samal ajal unustatakse ja kõige selle juures ära veel üks oluline nüanss, et ka Euroopa Liidu liikmesriigid peavad selle valiku kinnitama. Ja, ja ei ole üldse kindel, et liikmesriigid võiksid näiteks sotside võidu korral liikmesriikide puhul sotside toetus näiteks Euroopa Liidu nõukogus ei ole üleüldse nii suur, et liikmesriigid võiksid Martin Sultsi ühemõtteliselt toetada ja, ja sellisel juhul võib Euroopa liit juba väga tõsisesse kriisi. Ei noh, selles mõttes on jah, et kui Euroopa Parlamendis konservatiivid ehk siis rahvapartei võidab, siis on asi lihtne. Eks ole. Siis liiti vastu. EVP paneb komisjoni presidendiga. Jahedal siis Juncker liikmesriigid kinnitavad, aga jah, see konflikt võib tekkida siis, kui Euroopa Parlamendis saavad sotsid napi enamuse. Samas liikmesriikide seas on nad vähemuses, eks ole, et siis. Ja ei tea, mis saab 91 nagu nüansi ütleks veel, ma vaatasin neid. Eesti parteide valimisplatvorme otsinud seal detaina, proovisin mingit sellist üldmuljet, mingeid rõhuasetusi. Siin on väga selge, veelahe on, on külla sotside, IRL-i ja Reformierakonna ning Keskerakonna vahel, et sotside reformi IRL-i programmid kõik algavadki julgeolekuga turvalisusega, kuidas Euroopa Liit on meie turvalisuse garantii piitavad, kes rohkem, kes vähem nendele viimastele Ukraina sündmustele ja Keskerakonna programmis praegu ei olegi seda, et nad hakkavad seal pensionitest ja palkadest, et noh selline minu arust märgiline tähendus tegelikult. Aga samas kui ma, kui me räägime esinumbrites, kas siis Sotside konservatiivid Euroopa tasemel, siis, siis võib-olla ma ei ole nagu nii hästi ka neid jälginud, aga et mulle tundub, et seal nii-öelda julgeoleku teema ei ole üldse või, või nagu nad välispoliitika küsimused ei ole üldse esikohal, et, et et nii ei ole, kindlasti Sultsi puhul on ikkagi, nad räägivad sellest samast võlakriisist töö puudused, sotsiaalsed küsimused, ettevõtluse immigratsioon, talvine ja, ja noh, et, et need teemad ja võib-olla ka sedasama panganduse panganduse teema ka mõlema mõlemalt poolelt, et, et on nagu sõna võtnud, et et selles suhtes võib-olla lihtsalt, et kui kui nagu mõelda, et eks me Eestis valime ikkagi, et need on küll Euroopa Parlamendi valimised, aga, aga paratamatult tõenäolised inimesed valivad valivad nii-öelda nagu lokaalselt sai või, või Eesti valupunktide järgi, mida võib-olla seal parlamendis üldse ei saagi need saadikud hakata ellu viima või realiseerima. No ülekaalukalt minu kõige kõige suurem lemmik lubadus. Meie erakondade valimislubaduste seast kõlab selliselt, et riiklikul tasandil uuritakse keemiapilvede olemust ja avalikustatakse elektromagnetkiirgusega seonduvad ohud tervisele. Helle, lubades. Pakkuge. Seal iseseisvuspartei lubada väga-väga kaunilt kõlab, kuigi me ei ole veel siiamaani vastust saanud, ma küsisin iseseisvuspartei esindajad ka viimases debatis selle kohta, et mida selle all siis mõeldakse? Ega sealt seda vastust ei saanud, aga esmaspäeval juba iseseisvuspartei esimees Vello Leito siin vikerraadio stuudios loodetavasti saame vähemalt sellele küsimusele vastus, aga kui nendest programmidest rääkida, siis mulle hakkas nagu silma nende programmide puhul kaks asja. Et, et kõigepealt need jagunevad väga selgelt siseriiklikku olukorra peegeldus, eks, et see, mida, miks sa rääkisite siin sellest, et kuidas nagu tunnetatakse oma valijagruppe ja siis üritatakse neile kas siis meeldida või, või, või, või, või, või midagi vastavalt nende, kus talle lubada. Ja, ja teine pool on üle euroopaliste poliitikate kirjeldus ja võib-olla siis ka mingisugused ettepanekud ja eesti rohelistel näiteks oma programmi ei olegi nemad apelleerivad ainult oma roheliste üle euroopalisele manifestile. Mis, mis on mulle pisut kummaline. Mulle tundub siiski, et kui, kui tulla nimekirjaga välja ja Ta tahta ka siin midagi rääkida ja ära teha, siis võiks olla mingisugune selline siseriiklik dokument ka valimiste puhuks välja töötatud. Ja mulle jääb päris arusaamatuks, et, et näiteks lubadused õpetajate palkade osas või, või eelarve Eesti eelarve tasakaalu osas, et kuidas see puudutab nagu Euroopat, et noh, et ühelt poolt võib-olla võib-olla Eesti eelarve tasakaal veel natukene eurotsooniga seoses veel midagi puudutab, aga noh, õpetajate palkade küsimus on küll väga selgelt siseriiklik küsimus, et siin siin Euroopat ei saa küll küll kuidagi mängu tuua ja mis veel hakkab silma, et väga paljude programmide puhul on, on selline läbiv hoiak või joon et, et Euroopa peab meile andma, Euroopa peab meile suurendama, Euroopa peab meile andma seda teist kolmandat ja, ja samal ajal kui hakata nüüd vaatame seda, mida meie oleme siis valmis euroopale andva või milline on see meie panus Euroopasse või et kas on olemas selline asi nagu nagu solidaarsus, et kui, kui me praeguses eelarveperioodis neuromaksame sisse ja kuus saame tagasi et, et noh, et, et kas see on siis nagu noh, nii-öelda iseenesestmõistetav, et kas, kas, kas kõik peabki niimoodi jääma või et mis, mis on siis meie panuse panuse Euroopasse ja ja siin ma ei ole nagu väga häid vastuseid saanud. Et kuidas te seda fenomeni kirjeldad, et ühelt poolt Euroopa peaks meile võimalikult palju andma, aga ka see, kui, kui hakatakse küsima, et mida meie siis Euroopale vastandame, et pigem tuleb selline rehepaplik nohik. Noh, eks võib-olla see tuleneb sellest, et meil on ju üldse seda Euroopa liitu, me oleme seal 10 aastat olnud ja ja kui, kui oli ka see teema, et kas astuda või mitte või mitte, et siis Euroopa Liit tegelikult paljud on müüdud just selle loosungiga, et me saame sealt palju raha. Et, et see on meile kasulik ja, ja ka praegu kui see järgmine eelarveperioodi kinnitamine oli, et siis ikkagi see meie poliitikute sõnumid olid sellele, et kui palju meil õnnestus ütleme, see bilanss positiivne enda jaoks hoida ja, ja need suured projektid, et et tegelikult See on ju, eks ole parata, me olemegi nagu selles riikide grupis ja tegelikult ka teistes samasugustes riikides räägitakse asjadest samamoodi. Ja aga, et võib-olla võiks, võiks olla üks selline nii-öelda valimisdebatti küsimused, et kas on mõni erakond, kes, kes tahaks kiiremini sellest välja saada. Et mitte järgneva ma ei tea, mitme seitsme aasta jooksul me ei oleks mittesaajad, vaid võib-olla juba nelja aasta pärast oleksime. Ei, ei, seda ei muuda. Kuni aastani 2020 on asi otsustatud, lukku löödud, tähendab seda raha enam tagasi tagasi ei anna, et me ise oleme saamatud, siis me ei saa seda raha, aga kui me üritame ikkagi oma projektide ellu viia ja üritame kaasrahastus Euroopast saada, siis me selle rahaga saame. Sest iseenesest. Niimoodi kaugemas perspektiivis ju, et, et olla andja oleks nagu selles mõttes parem, et see näitab, et meie ühiskond on, on, on rikkam. Aga me peaks ikka väga palju rikkamad olemas lihtsalt selleks, et muutuda Euroopas netomaksjaks, et sedasi on halb, seda hirmu, mis siin ka mõnest programmist välja lugesin, et mis siis saab, kui Euroopas netomaksjateks saame? No ütleme niimoodi, et esiteks ei saabu üleöö sil selleks kulub tõenäoliselt veel aastakümneid ja siis juba netomaksjad oleme, siis me oleme tõenäoliselt juba ka tänu selle Euroopa liidu integratsioonile majanduse elavnemisega sealt nii palju kasu lõiganud, et võib-olla me näeme neid asju pisut teistsuguses. Me oleme lihtsalt palju rikkamad, savi see asja point. Aga mis on võib-olla veel problem üldse erakondadele, et mis seal ikka kohalike omavalitsuste valimiste ajal ja mis tuleb riigikogu valimiste ajal et palju meeldib lubada, kui küsitakse, et kust see raha tuleb, siis see raha sageli tuleb Euroopast, et me peame. Me peame sealt küsima, me peame sealt rohkem paremini tegema, et et võib-olla on ka see noh ja siis on Euroopa liidus oleku probleem on see, et on tekitanud mingeid mõttekrambid laiskusest. Ja mis on nagu selles mõttes natuke absurdne nagu lubadus, sest Eesti on tegelikult väga hästi sealt raha küsinud ja väga efektiivselt me oleme enam-vähem kõik võimalused ära kasutanud, erinevalt siin mõnest teisest riigist, et sealt ei ole rohkem midagi välja pigistada. Üks küsimus on muidugi midagi, mida inimesed ja ka erakonnad, poliitikud peaksid endalt küsima, on ikkagi see, et kuidas see Euroopa koos püsib. Et kas ta, kas ta suudab koos püsida ainult nii, et kui ühed küsivad ja teised annavad või, või et mis asi see, mis asi see Euroopa liitu koos hoidev tegur ikkagi on, et siin võiks, võiks endalt ka küsida selle debati käigus pisut neid küsimusi ja, ja üks huvitav nüanss veel nende programmide lugemisel. Mulle jäi silma, et et, et kõlas mitmeid kriitikaid, et Euroopa Liidu juhtimine on selline teistsugune, kolme kolmandat sugune ja oli kriitikat selle juhtimise suhteliselt juhtimine ei tohiks olla olla võib-olla võib-olla nii kohmakas ja mis iganes ja küll on seal palju bürokraatiat ja nii edasi. Aga aga väga vähe oli programmides ettepanekud Euroopa Liidu toimimise ja otsuste langetamise mehhanismide kohta, et kuidas siis kõiki neid asju teha, kas ka Euroopa Liidu tuleviku kohta kõlas väga vähe seisukohti ja ja mõneti ma kahtlustan, et erakonnad ei taha eriti selles vallas oma kaarte avada, et et mõneti ma kardan, et, et siin on. Siin on see hirm, et kui me liiga palju kaarte avame, siis võime võime langeda seetõttu kriitika alla ja see ei pruugi olla meie valijatele meelepärane. Parem räägime sellest teemast. Ma arvan, et see on siis nagu parem lahendus kui, kui see kui, kui ausalt rääkida ja võib-olla ühel hetkel ka olla osaline Euroopa Liidu tuleviku suunavates küsimustes. Ma arvan, et siin on ikkagi teine põhjus, et neil on seda pädevust vähe, et need on lihtsalt pole eriti palju mõelnud nendele teemadele, noh, võib-olla üksikud liikmed, eks ole, kes on Euroopa Parlamendis on rohkem kokku puutunud, aga kõik nad enamusele tegelenud rohkem eesti teemadega, Eesti nagu asjadega, et nad. Võib-olla on see teema, ei paku valijatele huvi ka nii, okei, kui tegeleda eesti asjadega, et kui tahta kirjutada oma programmides nii palju Eestist siis kui me hindame nagu, nagu pikas perspektiivis Eesti tulevikku, siis, siis täna tuleks keskenduda parteiprogrammides kahele olulisele teemadele. Et kuidas Eesti peredesse sünniks vähemalt kolm last ja kuidas arendada regionaalset majandust nii, et regionaalsed töökohad ei kaoks ja et kui nad juba on põllumajanduses kadunud, et siis need inimesed vähemalt nagu maakondlikes tõmbekeskustest ei lahkuks, ei tuleks, ei tuleks Tallinnasse, ei läheks siit edasi Soome, et et, et need on need põhiküsimused, millele erakonnad peaksid täna vastama oma programmides, et kui te tahate erakonnad kirjutada nii palju Eestist oma programmides, siis kirjutage need põhilised küsimused ka sisse, et mida te hakkate tegelema tegema seoses Euroopa Liidu poliitikatega selleks et, et meile sünniks vähemalt kolm last igasse peresse. Mina tulin omal ajal Tartust Tallinnasse, mis sa tahad nüüd öelda, et, et see oli nagu vale sammu, et me peaks olema eesmärki. Et enam ei kuula, mis ma nüüd on, edasi küsimus selles, et kuidas tekitada. Vaba vaba nagu maal ma liigun ja teised inimesed liiguvad, nagu ise tahavad, et ma küll ei tahaks, et näiteks, et Lauri Hussar või keegi teine nüüd nagu jõledat, nagu tahaks panna, et peaasi, et see, miks usinad Tartusse jääks, mitte kuhugile liiguks oma elu jooksul. Ja ma olen sinuga nõus, aga seda peab tekitama, tekitama nii, et inimesed tahaksid oma kodukohas edasi elada, tahaksid seal, neil oleks seal piisavalt palju väljakutseid, et neil oleks seal tööd. Ja, ja ma ei ole ühtegi sellist programmi näinud. Isegi sellel nädalal. Me kuulsime uudist selle kohta, et tõmbekeskuste reform läks kalevi alla, et administratiivselt ei toimu ka mitte mingisugust muutust ja ei juhtugi mitte midagi. Et siinkohal küll ma eeldan, et enne riigikogu valimisi erakonnad teevad küll väikese revisjoni, et lisaks nendele igapäevastele strateegilistele ülesannetele majandus kasvab majandus langeb ja mis iganes, noh, ütleme noh, loomulikult ei ole erakonna platvormis sees seda, et majandus langeb, aga noh et lisaks kõigele sellele tuleks veel tuleks veel juurde ka sellised pikema perspektiivi küsimused, et ütleme paarikümne aasta küsimus, et kas, kas võrus on veel 10000 inimest või kas võru ümber on piisavalt palju tööd nendele kõigile inimestele, kes kes võiksid siis ühel hetkel Võrru sõita tööle ja pärast võib-olla õhtul mingi 10 20 kilomeetrit koju, sellepärast et noh, me teame, et maapiirkondades on nii või teisiti juba tänu põllumajanduse moderniseerumisele töökohti vähemaks jääma. Mulle endale jällegi tundub, et eesti olemine Euroopa liidus ongi aidanud sellele kaasa, et neid töökohti nii et võib küll olla vähemaks jäänud, aga et need töökoht ikkagi oleks maapiirkondades ja tõenäoliselt põllumajandussektor on on Eestis see sektor, kes on ikkagi Euroopa Liiduga ühinemisest väga palju võitnud. Aga see ei ole piisav, see ei ole piisav. Millised on riiklikud poliitikad seal Euroopa Liidu poolt, Euroopa Liidu poliitikat riik ei ole piisavalt teinud selleks, et inimesed oleksid seal motiveeritud huvitatud ja et nad tahaksid seal kohapeal, loomulikult maal on väga ilus elada, aga kui sul ei ole seal tööde, kuule, kui sul ei ole seal infrastruktuur ümberringi, siis sul on probleem. Millised on need riiklikud poliitikad? Aga võib-olla see ongi hea, et riik ei ole midagi teinud, et kui ta oleks selleks teinud, et seal kuidagi vägisi töökohti hoida või inimesi hoida siis võib-olla me täna oleksime oluliselt suuremate probleemide ees, et. Et võib-olla me oleme täna niigi probleemide ees, meil ei ole, kui meil on omavalitsused sellised, nagu nad on, kui omavalitsuste tasandil ei, ei toimi, ei, ei normaalset koostööd ega mitte midagi ja nad lihtsalt tiksuvad seal edasi, siis me oleme juba täna probleemides, selles osas Sinuga nõus, et omavalitsusi võiks olla, vähemalt võiksid olla suuremad võimekamate omavalitsuste nii-öelda haldusterritoriaalne reform läks ära teha, aga see ei ole tõenäoliselt ka nende europarlamendi valimiste teema, pigem nagu sa ütlesid ka riigikogu. Olgem ausad, et kõik needsamad protsessid on toimunud Euroopas, Skandinaavias, mis paljudes rikkamates riikides on toimunud lihtsalt varem, võib-olla pikema perioodi jooksul ja ja ei ole küll seal Helsingis või Stockholmis või Oslos olnud mingisuguseid geeniusi, kes oleks suutnud välja mõelda, kuidas teha nii, et inimesed ei koonduks linnadesse. Et võib-olla see ongi loomulik protsess, lihtsalt. Lapimaa on suht nukker, kui seal sorri, aga Valga on ka linn. Viljandi Volgandil. Loen valgeks, et võiks ikkagi mõelda, et kui need, kui on sellised struktuurid, et siis mida teha selleks, et seal seal natukene need asjad paremini läheks, et mida, mida võiks muuta, mida võiks teisiti teha? Aga võib-olla on, ongi niimoodi, et asjad lähevad paremini siis, kui sealt rohkem inimesi ära tuleb ja siis nendel vähemate inimeste koha peale jääb, jäävad kõik need head töökohad. Et muidu on niimoodi, et on, konkureerivad nende väheste töökohtade pärast seal. Üks asi muideks mis on, mida Eestis ei nendes valimisdebattides väga palju ei räägita, on, on digi digitehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt, mis seal 2000 kümnendad. Kuni valimisteni kahe nädala taime köömned. Ta aastal Euroopas nagu paika pandud dokument, eesmärk 2020.-ks aastaks ja see võiks olla üks, mis aitab nagu sellist nii-öelda ühendust parandanud. Meil räägitakse transpordist energiaturust, aga, aga see võiks olla see teema, millega ka Eesti võiks võiks särada, mis. Ja seda võiks muuseas Euroopasse Euroopasse müüa. Et Euroopa Liit võiks oluliselt paberimäärimist lahendada ja mu meelest on isegi numbreid välja toodud, mis on kolossaalsed. Kui Euroopa liit laks läheks üle digitaalsele asjaajamisele, et need numbrid. Te kõik olete käinud Strasbourgis Brüsselist, te olete näinud kuidas seal paberiga, see on ikka. Siim Kallas on kirjeldanud, kuidas ikkagi on seal ühel teisel juhul mindud digitaalselle asjaajamise üle hakanud seal tähendab lihtsalt niimoodi, et nüüd tuleb talle anda kaks allkirja, et ta annab ühe digitaalsete teise, annab ikkagi paberile edasi. Siin on kindlasti päris palju õppida ühest kohtulahendist, mis eile avalikkuse ette jõudis, võiks ka rääkida, et siis Harju maakohus otsustas, et et Postimees ei eksinud. Kui ta, see oli vist kas 2010. teistkümnes ikka hõlmav ka vastu valimisi. 2010. aasta detsembrikuus nimetas Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendiks ja ja ohuks riiklikule või riigi julgeolekule. Ja, ja koos ütles, et et Savisaar postimeest ja Tuuli Kochi kohtusse kaevates on teinud meile meelevaldse järelduse. Nimetada, et, et just Postimehes ja Tuuli Koch nimetanud Savisaart Venemaa mõjuagendiks ohuks riigi julgeolekule. Et pigem on ikkagi nad nad lähtunud nendest seisukohtadest, mida, mida riigiasutus ehk siis KAPO on neile rääkinud. Ja sellest lähtuvalt on siis ajakirjanik kujundanud selle seisukoha, ehk siis ajakirjanik ei ole selles selles süüdi jäänud ja seda mõjuagendi väidet ei ole ka, ei ole ka ümber lükatud. Et otsuse kohaselt on siis Postimehe artiklisse refereeritud üksnes Kaitsepolitsei väiteid ja hinnanguid Savisaare käitumisele, nii on siis kohtuotsuses kirjas. Ja, ja ma ei teadnud, kas, kas, kuidas, kuidas seda olukorda hinnata, et ühelt poolt ongi siis kummaline, et, et nüüd on siis leidnud ka kinnitust see, see konkreetne nüanss, et miks siis Edgar Savisaar ikkagi Postimehe ja Tuuli Kochi kohtusse kaevas, kui ta oleks võinud ju hoopiski kaitsepolitseiameti kohtusse kaevata ja siis oleks tegeletud otseselt, et sellekohase informatsiooni ja ja, ja nii-öelda väga selge määratluse küsimusega, mis, mis on ju on antud juhul selle mõjuagendi skandaali keskmes olnud. Jah, kindlasti asi läheb edasi, et ma arvan, et Savisaar selle kaotusega Elepiga vedasi teise astmesse, aga iseeneses otsus on nagu selles mõttes positiivne, et et Edgar savisaarel on olnud viimastel aastatel selline komme, et üritada võimalikult palju ägedam. Ma ei tea, kas on tal kuskil Eks ole mitte ainult talle isiklikult, vaid mitmel teisel keskerakonnas. Et kuskil on äkki see selline nii-öelda strateegia paika pandud, et niimoodi peaks meedeks usun küll, et üks eesmärk on see, et tekitada nagu meeles, need kohtuasjad on alati hästi tülikad ja kulukad ja võtavad aega ja tekitada nagu meedias sellist võib-olla kartust, et, et mitte kirjutada alati asjadest nii, nagu nad on või mõelda rohkem ja olla proovida ridade vahel siis öelda ja nii edasi. Võib-olla on see eesmärk selline iilivat enesetsensuuri, eks ole? On eesmärk võib-olla see, et lihtsalt noh, üritada kas siis olla pildil või niimoodi vastandas näidata, et sa oled, oled nii-öelda kannataja, sulle tehakse liiga. Et loogiline oleks olnud jah, et ta oleks läinud, kuna Postimees tugines Kaitsepolitseimaterjalidel, mis tegelikult hiljem said avalikuks, need on netis kättesaadavad. Kuigi Postimees kahjuks ise võttis materjali ära, mis minu arvates oli viga selle kohtuotsuse ajal, et, et et võib seda Kaitsepolitsei dokumenti lugeda ja kui Savisaar pole sellega rahul või on, on seal mingit faktiväidete või hinnangute osas teist meelt tahab, et endale õigus saada, siis peaks jah, Kaitsepolitsei. Aga ma küsin siis teistmoodi, et kas, kas nüüd ongi siis olukord selline, et me võimegi nimetada Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendiks? Mina oleksin nimetanud olendata erinevates artiklites. Me oleme nimetanud ka enne seda kohtuotsust et ka sellele samale dokument-ile nagu tuginedes. Aga ma arvan, et, et lõplikult peaks ära ootama, eks, et seal on 30 päeva aega nüüd edasi kaevata, siis teine aste ja siis tõenäoliselt tulla. Minu jaoks on küsimus selles, et kui kohus on jõudnud ka seisukohale, et Postimehe artiklites refereeriti üksnes Kaitsepolitsei väiteid ja hinnanguid Savisaare käitumisele siis miks Edgar Savisaar ei ole ikkagi kohtusse kaevanud kaitsepolitseiametit, nagu näiteks tegi seda Yana Toom, kes esimeses astmes ei saanud õigust aga teises astmes. Mis puudutab tema avaldamiskaitsepolitsei aastaraamatus, sai õigus. Noh, võib-olla sellepärast siis hakkaks kohtus hakatakse, kohtles vaidlema hoopis teiste asjade üle hoopis ebameeldivamad asjad Savisaare jaoks. Ja teine on, et mida sa suudad nagu, eks see tõendada, et et, et võib-olla lootus, võib-olla oli ka lootus sellele, et meediavaidlustes on olnud Eesti kohtute seni üpris sellised noh, hästi täpselt proovinud seda lause sõnastust jälgida ja võib-olla mitte niivõrd seda konteksti mõtet, et võib-olla oli lootus, et, et saab nii-öelda kerge, kerge võidu. Meil on neli minutit aega, Aivar, sa oled jälginud sellel nädalal päris tähelepanelikult ka seda, mis puudutab Eesti majandusega seonduvat ja statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu esimeses kvartalis võrreldes siis möödunud aasta sama ajaga 1,9 protsenti. Ja ei ole just väga palju analüütikuid, kes seda ette nägid, et mõned siiski ja, ja see on nüüd tekitanud päris palju küsimusi, et mis siis ikkagi toimub? Ma arvan, et, et neid küsimusi võiks küsida, aga selliste kindlate vastuste andmiseni võiks oodata näiteks härra üheksanda juuni, kui tuleb täpsustatud SKP esimese kvartali näitaja. Sest praegu on on arvestatud nii-öelda tootmise põhiselt ja mitte mitte tarbimise ja sissetulekute põhiselt ja on võetud aluseks kuiseid numbreid, mitte kvartaalseid, ehk see on hästi esialgne hinnang. Aga selge on see, et majanduskasv on aeglustunud tõenäoliselt on languses tõenäoliselt langus jätkub ka teises kvartalis. Ja küsimus on, et mis need nagu põhjused on või, või kui, kui hirmsalt neid numbreid vaadata, et minul endal on selline Mul on ees statistikaameti kodulehekülg ja tegelikult on juba 2013. aasta esimesest kvartalist, sealt enne on seal iga kvartal nagu järjest läinud, noh küll veel kasvanud, aga kasv on kogunenud väiksemaks. Põhjused, mis esimeses kvartalis välja toodet oli, noh ütleme üllatavalt suur, võib öelda võib-olla, et mis, mis nagu ehmatus põhjused, olid kinnisvara sektor, kus hinnakasv on olnud kiire, energeetika, soe talv, tarbimine, väiksem eksport, impordi suhe, teistsugune kui aasta tagasi elektri kuulsis. Ja, ja siis oli, oli logistika transport, mis on olnud meil juba ka ikkagi juba alates eelmisest aastast langust. Mis sa siis tahad öelda, et kinnisvaras kõik püsivad oma kõrges hinnas ja keegi ei taha müüa? Praegu on see, et seal on see nõudluse ja pakkumise noh, ütleme, ta muutub mingi mingi viiteajaga aga kui oli majanduskriis, siis nii palju enam uusi kortereid, näiteks ma toon, näite ehitatud. See tõstab, eks üüri, kortereid ostetud, tõstis üürihinda, tõstis uute korterite, hindas neid, oli vähem, neid on neid juurde tulnud. Hinnad hakkavad langema. Pealegi vaatame ümberringi, vaatame naaberriikidesse, vaatame Euroopasse, et see nagu igal pool nagu moodi kängub, et, et ei olegi. Ma ei kujuta isegi ette, kas on võimalik, et Eestil oleks, selles kontekstis oleksime suutelised kuidagi väga kiiresti kasvama, me oleme niivõrd palju seotud teiste riikidega. Kuid mis on, nagu võib olla probleem, on see, et kui vaatame seda regiooni, siis meie langus on praegu suurem, kui me vaatame, Läti, Leedu kasvavad või Venemaa natuke kasvab. Soome langeb meist vähem rootsi kohtadest alaval täpseid täpseid numbreid, esimene korter, need, ma arvan, et praegu lihtsalt öelda, et mis need põhjused või mis edasi saab. Et on keeruline, tundub, et erinevalt sellest viimasest majanduslangusest kriisist, mis meil oli, et see praegune ei puuduta noh, nii laiapõhjaliselt kogu meie seda nii-öelda majandusvaldkond vääris hektareid, et et on valdkonnad, mis saavad valusamalt pihta valdkondades taastunud üldse noh, ehitus. Võib-olla transport, logistika, aga tegelikult on olemas ka rida valdkondi, kus asjad pole üldse nii hullud. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti, me ei jõudnud rääkida Ukrainast, aga seda enam on põhjust rääkida. Selle sellest tõi õnnetust riigist järgmisel nädalal, sellepärast et Ukraina presidendi valib valimised, on on tulemas ja saab siis näha, mis, mis seal juhtub. Tänased rahva teenrid olid Aivar Hundimägi, Mikk Salu ja Lauri Hussar ja soovime teile ilusa ja loodetavasti ka sooja nädalavahetuse jätku.