Kui vale on kõikehõlmavalt suur, võib ära petta pool maailma. Üks suur vale algas riigi nimest Nõukogude sotsialistlike vabariikide liitsõna sotsialistlik põlistas väärkujutlused totalitaarne riigist kui sotsialismimaast. Veel tänapäevalgi kuulub ütlemisi, see oli sotsialismi ajal. Kõik järgnev jutustabki. Kui me olime veel valge mere ääres selles Molotovski laagris, seal oli üks niisugune juhus, kuna meil ei olnud seni olnud ju kontakti oma või olnud võimalik saata kirju ja meie kodus, et praktiliselt ju ei teadnud, kuhu me olime üldsegi jäänud. Ja siis Molotoske laagris öeldi meile, et te võite saata ühe kirja koju, aga polnud ju millelegi kirjutada, sest paberit, et kui selline ei olnud paber oli seal väga suur defitsiit üldse. Sest et eelnevalt oli kõik läbiotsimistel oli ju kõik, mis meilt ära võetud, dokumendid, paberid ja üldse noh, ja oli üks niisugune juhus kord töötsoonist koju minnes kolonnis olles märkasin kõrval olevas Ühe lepa või mis puu, põõsa otsas, mingisugust paberi, tsemendi või mingit kotti. Ja ma tegin riski, hüppasin kolonnist välja ja kahmasin selle koti endale pihku ja pauku ei käinud ja pauku teinud, aga käis üks väga-väga mitmed kolmekordne, eks ole, ja selle järel tuli konvoi hüppas mulle juurde ja virutas muna mitu korda siis selle automaadipäraga vastu kukalt ja vastu pead, eks ole, selle eest. Ja siis sain materjali käes, paber oli käes ja oli nii, et sellest jätkus kõikidele meie kuuele poisile kirja kirjutamiseks koju. Ja see kiri jõudis ka koju minu hiljem ta oli minu vanemate juures ja siin on tükikene seda paberit veel, millest ma tegin siis kalendri, eks ole, endale, kus on peal, siis ta ajad, mis siis hiljem ka muidugi jälle ära võeti ja mille ma hiljem juba 30 aastat hiljem Pärnu KGB kätte sain, kalender 1945. Ja mida te olete kalendrile ära märkinud, mõned päevad on sind kuidagi märgitud ja sünnipäeva tuttavate sünnipäeval, nyyd kirjad sugulastele kirjad saadetud, aga need ei läinud koju, need on varemalt saadetud, eks ole, sisse ja vabad päevad. Tähendab, millel on vabad päevad ruut ümber seal vabad päevad, no siin on näha, siin ei ole üldse neid vabu päevi, aga see on need päevad, kui meil pidime hakkama ära sõitma, siin on üksikud vabad päevad siis näidatud ja rohkemat ei midagi, siis no kuidas see konfiskeeriti kõlenderdilt käisime võetina, riskis ära, jälle läbiotsimistel ära ei ole, see ei olnud kuhugi peita. Argument, kuigi ta on imepisike, jah, jah, aga võeti ütleme seal viis korda 65 korda kuus sentimeetrit. Jutustaja on 1927 sündinud Vaino Kallas. Võeti seitsmeteistkümneselt enne sõja lõppu lennuväe abiteenistusse. Üheksas mai 1945. Sõja lõpp ja rahu tähendasid talle teistele Eesti poistele ja kõigile Kuurama kotis relvad maha pannud lätlastele teekonda läbi mitme vangilaagri kaugpõhja. Sellest udingas oli muidugi ka palju-palju laagrid, nagu hiljem selgus. Ja ühte, millesse me läksime, jah, oli küll üksikud barakid olemas, kuid ülejäänud olid kõik meie mõttes tavaliselt heinaküünid. Sellised hõredad heinaküünid, eks ole. Kuhu olid küll sisseehitatud narid, kuid nad olid niivõrd hõredad, et noh, tähendab, väliskliima eest nad ei kaitsnud, absoluutselt mitte. Samal ajal aga valitses tudingas tol ajal juba 10 15 kraadi külma, aga maa oli veel must, lund ei olnud tulnud, oli polaarpäeva viimased päevad olid veel nii, et keskpäeval kusagil 12 paiku veel päike ilmus korraks välja ja siis vajus silmapiiri taha ja algas polaaröö. Esimese öö veetsime, kes selles vahelaagris, kusjuures magasime naride peal seal, et sooja saada. Hoid surusime nõelast üksteise vastu, ma võtsin veel sineli seljast, toppisin jalad sineli käiste sisse, eks ole, ja ülejäänud sineli otsa üle pea. Sest teatavasti meil olid veel need saksa sõjaväe vorm oli seljas ja need on. Ega need eriti sooja ei andnud. Ja see esimene töö oli küllaltki küllaltki külm. Seda enam, et meie üks Meiega kaaslase, ma ei nimetaks tema perekonnanime, vaid lihtsalt eesnimena Harry. Harri kooli niisugune lugu, et ta oli väga tugev suitsumees ja selleks, et saada nüüd eelmistes laagrites natukenegi kas tubakat või või midagi. Ta oli oma sineli maha müünud tavalise puusuitsupitsi eest. Ta lõikas selle suitsupitsi pooleks. Kraapis selle suitsu pitsis oleva pigi tükikese paberi peale ja sellest sai kaks mahvi tõmmata. Ja see oli tema sinel oli läinud. Ja nüüd kui me jõudsime tudinkasse, temal ju ei olnud peale lennuga poisi pluusi ja pükste mitte midagi. Ja siis kuna me olime seal, nagu ma ütlesin, need kuurialused olid ju jääkülmad, eks ole, 10 15 kraadi külma. Ja siis me hakkasime Harri jaoks otsima kohta, et saaksime tema sisse suruda kusagile sooja baraki, sest seal oli kolm-neli baraki oli seest piss oli, kus oli ahi sees. Aga need olid lõpmatuseni mehi täis, mehed seisid kiilutuna üksteise vastu püsti, seal sees. Aga lõpuks meil õnnestus Harrisena ühte barakki sisse lükata teiste vahele, eks ole, ja senna niiviisi. Ja selle esimese öö veetis ta püsti seistes, kes te vahel, aga ta oli ikkagi soojas. Selles laagris kohtusime ka esimeste eestlastega, kes olid sinna viidud 41. aastal. Need olid neli Harjumaa meest, kes olid toodud stsena tapilaagrisse, aga nemad liikusid vastupidises suunas. Nemad tulid norinskist ja neid viidi kusagile teise laagrisse. Nad isegi ei teadnud. See jutt, mis me nendega saime rääkida, oli meile hiljem suureks abiks sest nad kirjeldasid meile elu narinski laagris, sest me teadsime tudinkasse, me jäätmeid viiakse edasi, sest tudeng, kes ei olnud eriti mingit tööstust, seda me saimegi teada just nende eestlaste käest, keda me seal kohtasime. Samal ajal needsamad eestlased rääkisid meile nendest hädadest ja nendest asjadest, millest me peaksime hoiduma eriti. Ja esimene asi, nad ütlesid, ärge poisid mitte kasutada, tage joogivett, eriti palju, ärge jooge vett, palju, ärge kasutage soola. Seal on kaks asja, mis teid tapavad sealt ära. Kolmas asi, ärge mitte kunagi, liikuge kusagil teetsoonis üksikult ega väikeste kampadega. Sest teid lihtsalt röövitakse, lüüakse maha ja te jääte, te keegi teist ei tea mitte midagi. Vot niisugused õpetused, need Oliver, mitmedki, sellised, mis teised ei olnud võib-olla nii tähtsad, aga ka siiski need aitasid hiljem meil kohaneda selle narrinski laagrieluga. Ja üks asi, mida nad veel ütlesid, oli see, et ärge mitte kunagi usaldage teisi vange, eriti kui nad on teistest rahvustest või, või nende idama rahvustest, eks ole. Sest need tulevad tihtipeale teile teid väga haledalt paluma ja manguma täidiad abistakside ja ja tavaliselt, et need on juba tuntud vangla elanikud, kes oskavad teid väga osavasti petta ja selle ohvriks langesin juba esimeses kohe selles samas laagris juba järgmisel päeval. Nimelt enne kui meid rongile või sealt lööva rongiplatvormidele plandia narrinskesse viidi. Supisabas seistes mul oli siis olemas veel see saksa sõjaväekataloog oli olemas või kaika katlakene, kui ma olin oma supi lagaselt Ta saanud ära söönud, tuli mulle juurde üks, üks vene rahvusest mees küllaltki niisuguse väga soliidse välimusega nii-öelda noh, muidugi vangi riietas. Ta ei olnud mitte meie kolonnist ja ta rääkis, et vot niisugune lugu, et tema toidunõu varastati ära ja nüüd ta tahaks võtta, aga kas maid laenaks talle oma seda nõuda, eks ole, ta saaks kaasala tilgakese supi kätte sealt, eks ole. No loomulikult ma mõtlesin enam laskmisest on, et ma olen temaga kaasas seal, eks ole, andsin talle oma nõu, ta sõi ära, ütles, et ma lähen, loputan ära ka selle nagu, eks ole, natuke seal vete oli kraan sele, kipet tokiga ja ma ei märganud, kuna mehi oli palju, see oli niivõrd moment, eks ole, ja ta oli kadunud koos minuni selle õppinuga, teda ei olnud enam ja olite ilma jaolin ilma. Mõni tund hiljem kohtasin sama meest ühe teise grupiga vestlemas seal ja läksin ta juurde. Küsisin, et et kus mu nõue, anna minu nõu nüüd tagasi, eks ole. Ta tegi suured silmad, ütles, et mis juttu sa ajad, eks ole, ta katsuda minema saada, eks ole, seekord esimest korda näen sind ja kukkus minna ta vene kolme kordsetega sõimama ja muidugi hea oli jätma sealt vastu kukalt ei saanud veel, eks ole, see olin ma õppetund, oli esimene õppetund, see just mille vastu need meid oli hoiatanud. Siis algas meie sõit norinski poole, seal toimus kitsa repolisel rongil, sest tol ajal oli narriski tudinki vahel ainult ükski kitsarööpmeline rööpmepaar. Meid laaditi tavalistele palgiveoplatvormidele, mis olid natukene kõrgendatud äärtega ja kamandati senna väga tihedalt istuma, tähendab istudes olime seal platvormi peal, kusjuures kõigi nelja platvormi nurga peal istusid automaatidega valve soldatid, neil olid muidugi lambanahksed, pikad kasukad seljas ja meie olime siis seal oma viletsate riietega seal põranda peal. Nad kandsid siis talvemütse tolla, kõrvad olid joonud kinni, pleki läkiläki lekkisid ja. Ja meie sõit kestis. Alustasime kusagil sõitu kell kaks päeval tudingast jõudsime narinskisse kusagil kell üks öösel, aga loomulikult, kui me olime seal, istusime vaikselt väljas oli ikkagi külm oli, öösel võis seal kuni paarikümnekraadine külma olla ja kuna meie vaene kaaslane Harry oli ju ilma sinelid, ta isegi. Ja meil oli kamba peale kuue bussi peal oli järele jäänud ainult üks magamistekkele, tähendab ka mina olin oma teki juba maha müünud toidu eest. Meil alguses oli tekid ja üks tekk oli, siis me tegime niiviisi, et istusime tihedalt üksteise vastu, võtsime Harjenda vahele ja selle teki võtsime kuuekesi üle peade otsima nukkadest kinni, olime seal all. Aga jalad hakkasid varsti külmetama ja mitte ei jäänud mitte meil, vaid kõigil, kes seal olid. Mehed hakkasid jalgu tampima niiviisi vastu seda vaguni põrandat. Aga see, see, selle tulemuseks oleks olijad automaatlukke, hakati kiiresti liigutama, eks ole, ted ja kavandati kohe vaikust, mitte mingisugust liigutamist, eks ole. Ja noh, ma olen seda mõelnud, et mida nad siis kartsid tundras läbi tundra sõites, kus võib-olla lähim inimasula on kaks-kolmsada kilomeetrit, eks ole, kui seal mingi inimasulaid võimat oleks, kellelgil vangil ilma toiduta ja ilma sellises riietuses läbi tundra kusagile välja jõuda, aga ometi seda kardeti. No aga need oli üle loetud ja arv oli kirja arv oli kirjas täpselt. Täpselt niiviisi, tähendab, see, see oli see kogu asi, Admeid pidi arvuliselt pidi üle antama, sest tegelikult oligi seal ei kehti teinud enam nimed, vaid oligi brigaadide arv, oli seal 35 meest brigaadis, siis see 35 pidi olema kolinat surnud, elusat, see polnud tähtis, peaasi, et oli arv, oli olemas. Sõites mitmel pool, Me nägime eemalt selliseid kaugenevaid, tule kumasid, ilmselt olid need siis kas mingid kaevandused või olid need ka mingid vangilaagrid, ei tea seda. Aga kui me jõudsime narilskisse kell üks öösel ja kui need siis selles platvormil riidelt maha tulime, läbi külmununa täiesti. Vaat mul on tänaseni on meeles see sellise ümbrusetaju, mida ma sel hetkel tundsin, kui ma, Ma vaatasin seda ümbrust, tähendab pilkane tundra kõikjal kollakas tehisvalgus, eks ole, ja must maa tugev külm ja õhkkond täis selliseid jäänõelu, sest nagu just nagu helisev kõik see kokku kogu see ümbrus helises, kui, kui mingi heliga kusagil tekkis, sest see tuli nagu kajaga tagasi, just nagu oleks, oleks selles õhus Ellinud jää jääkellukest vastu põrganud vaat-vaat. Niisugune imelik tunnus oli see, kusjuures samas ümbruses oli see kõrgendik, Smitty mägi oli seal üleval kõrgel sädelesid või kollakat tulukesid. Ja ümberringi oli kuulda see tehase rongivedurite uilgamised, tehase müra, kõik see asi oli nii, see oli niisugune täiesti omamoodi elamus, mida ei olnud enne kuulnud. Ja vaat siis ma mõtlesin tõesti nii, see on nüüd koht, kuhu mul tuleb nüüd vist väga kauaks jääda ja kust ma vist niipea või kas üldse enam välja pääsen, siis tekkis esimene mõte, kui ma, kui me senna maad maabusime, meid viidi sealsamas lähedal, mitte kaugel sellest jaamast kaubajaamast olevasse laagrisse, see oli seitsmes laager, mis on üldse tuntud laager, selles laagris on läbi käinud palju rahvusi, kaasa arvatud ka hispaanlased Hispaania kodusõja ajast, kes võitlesid punaste poolel, eks ole, aga lõpuks maabusid ikkagi riskilaagris ja seal seal igavik, kui läksid, eks ole. Ja veel väga palju teisi rahvusi sealt läbi käinud. Nüüd viidi siis meid, see kontingent, kõik sõjavangid mõlemil pool olnud kui meid, kui Saksa pool olnud, kui vene poolt võidisena seitsmendasse laagrisse ja see laagri number langes kokku ka seal elanike arvuga. Seal oli umbes 7000 meest. Esimene asi, kuhu meid viidi, viidi saunalaagris, oli saun, mis majutas umbes paarsada meest laagri värava lähedal kohe. Kuid kuna me olime kolonnis selles kolonnis või Seeželonis võis olla mees ka umbes ma ei oska öelda, kuus 700 meest võis selles vagunites seal olla, umbes siis saun hakati viima gruppide kaupa salameest grupis. Õnneks meeste jäimegi unisena kolonni teeotsa, nii et me olime esimesed, kes saime sena sisse, aga need vaesekesed, kes pidid lõpupeol olema, neil tuli ikka palju tunde oodata, enne kuna sena sena sauna sisse pääsesid. Saunas tähendab, lasti meid täielikult lahti riietada kõik meie sõjaväevormid hunnikusse panna meie seljakotid hunnikusse panna täiesti alasti ja siis saunateenindajate juurde, kes ajasid meil maa üle ihu, kõik karvad, nii kus nad iganes olid, nii peas, kaenla alt, kubemelt igalt poolt peale selle. Enne saunaruumi sisenes pindsaldati siis mingisugune kui see kibeda kibeda vedelikuga, suure pintsliga, kõik need kohad veel üle ja siis alles lasti meid sauna. Saunas saime iga mees umbes liiter vett soojaks, eks ole. Vabalt ei olnud, vett, võtavad vesi, olid küll sellised plekk, vannikesed olid, eks ole, aga laagri seal üks vaagitöötaja valas sulle liitrigasena sisse, võib-olla oli ta natuke rohkem kui, aga seal ei topi muud, ütleme, toobi valas, sest see oli kõik, mis sa siis said ja siis vedelat seepi peo peale, gene vedelat seepi, eks ole sellega. Aga noh, see oli ikkagi niisugune mõnu ses Laseasest. Saun oli ju soe ja isegi kuum oli seal ja nüüd väljast külmast tulles ja läbi külmunud täiesti hambunu läbi külmunud, nagu me olime seal selles saunas olles, see oli ikka niisugune paradiis, mida ei oska ei olnud juba ammu tunda saanud, eks ole, saime ka kuigivõrd ennast üle loputatud seal. Ja siis jagati meile välja uus varustus, mis oli siis juba ehk nõukogude vangivarustusvatiriided, vildid, kõrvik, ainult seda köiejuppi, mida ümber vöö panna, seda ei antud. Selle saunatöötajad olid ju tegelikult kõike, ka vangid. Kas nad olid meie laagrist kusagilt teised laagrist? Ma ei tea, igatahes nad ei olnud mitte sellest kontingendist, kes meid sinna viidi, vaid nad olid juba seal vist pidevad video tuli, aga need olid nii kavalad mehed, nad korjasid need vormid, oli neil käsk seda teha, ütleme meie vormid ja korjasid kõik õhku ühte hunnikusse, kus seal aga siiski õnnestus meil pärast, kui olime vangiriided kätte saanud, mis muide olid vatiriided olid ju endised sõjaväes olnud kasutuse viieteisegi haavatute käest ja võib-olla ta surnute seljast võetud, mis olid küll natuke puhastatud ja paigatud ja nii edasi, vot sellised riided anti meile selga. Mina sain piltide asemel lubjapiltide asemel sai nõndanimetatud põhjamaalaste burkad. Mis on siis presenttallaga ja vill viltriidest säärtega ja niisugused burkad sain endale. Aga jalaräti ja mitte keegi saanud jalg tuli panna lihtsalt selle lubjavildi sisse, kellena tulid, ja meil on loomulikult palju pulka sisse, eks ole. Kinnasteks oli sellisest umbes nelja viiemillimeetrisest jämedusest puuvillanöörist punutud võrkendad, niisugused valged võrgud, täiesti see absoluutselt mingi sooja ei pidanud, eks ole. Ja töö juures nad eriti ei ei, lihtsalt ei kõlvanud selleks otstarbeks. Kas juba seljakoti nägite veel? Ei sõja värid eiei tähendab ja sõjaväeriietega oligi nii, minul ja paljudel teistel õnnestus, mina sain oma vormipluusiga oma vormipüksid, sain tagasi. Ta kuidagi oma hõlma alla peita, tagasi sineleid ma enam ei saanud, aga seljakotist kõigi muu asjadega jäime ilma neda meil enam ei olnud. Mis saite, oli ikkagi väärtus, see oli suur väärtus, eks ole, ja ka loomulikult hiljem läksid need püksid ja pluusid läksid ka käiku, kui veel, eks ole, sest et neid tuli selleks, et ära elada, tulid need ikkagi turule panna. Saunast viidi meid siis juba brigaadide kaudu, Papa laagri Barakidesse. Esimene tutvumine meie Barakiga. Noh, see oli tavaline nõukogud, laagrite Barack, need on tüüpa, rakid, keskelt läheb uks sisse, seal on väike koridor koridori seina ääres on pikk pesemisküna nii-öelda võib öelda mille kohal on siis niisuguse vene kombe, olid mingisugune Diladega nõu, eks ole, seal oli 10 korter v tila, eks ole, kust sai vett lasta. Ja nii vasakule, kui paremale laks ukse sera baraki ruumi barakis oli mõlemil seina ääres olid kahekordsed narid jaa, baraki mõlemis otsas oli imetillukene väikene aknakene ja laagriruumi keskel oli raudahi mida köeti söega, aga peab ütlema, et paraku oli tõesti soe, siis meie võtsime ühe, tähendab selle baraki poole oma brigaadi val valdusse, seal oli kahekordsed narid mitte mingisuguseid küljealuseid ega mingeid magamisriideid ega vahendeid, aga madratsid ja loomulikult ei olnud dolla vangidele. Vaat ma tahaksingi öelda seda, et et võrrelda vangilaagrid, mis olid, ütleme seal peale 50 kolmandat ja enne 50 kolmandad Need on niivõrd suur vahe, ühesõnaga enne pärast säraline üsna, täpselt nii peale Stalini surma. Need on nii suur vahe, et neid peale Stalini surma ja kõike neid hilisemaid laagrid, kus ka meie need meelsusvangid on viibinud, meie laagriga võib seda võrrelda, neid võrrelda lihtsalt kuurorti bana. Sest et meil oli Meie elamise kohaks oli kõvadest laudadest nari laiusega, iga mehe kohta umbes 60 sentimeetrit ja see oli kogu sõjaelamiseks, mitte mingisugust, nagu mõtlen, seljakotid võeti ka ära. Küljealuseks olid need needsamad riided, mis seljas olid, eks ole, puhvaika vatipuhvaika vatipüksid, eks ole, ja pesu all läkiläki rohkemat mitte midagi ei olnud ja niiviisi koguse seal oldud aja, mitte mingisugust varustust selles osas meile ei välja ei jagatud. Meie naabriteks oli teisel pool seina, olid. Kaukaasia ja paljude teiste väike rahvustest koostajate brigaad seal olid kalmõkid, suksid, eks ole, armeenlased, tadžikid, usbekid, kõikesugused, rahvusi oli seal koos ja nemad käisid tööl. Vot oligi huvitav, et seal olid need maakide rikastus teha, vabrikud olid, eks ole, ja üks rikastusvabrik, mis oli, mitte kaugel meie laagrist kutsuti puhviks, ma täpselt ei mäletagi, mida need sõnad vene keeles tähendasid, see oli umbes neljakordne hoone. Aga seal nad töötasid gaasimaskides. Seal oli niivõrd mürgine see see, eks ole, ja sinna valiti tööle just neid kaukaasia ja neid väit, kes teisi rahvusi sinna tööle ja nemad käisid seal tööl. Aga ainukene eelis, mis neil oli, nende toidunormid olid suuremad kui kõigil teistel välitöödel käivatel vangidel. Nonii, Memaabusime siis selles barakis ja kuidas siis elu selles laagris üldse toimus? Koguse laagri elamine ja korraldamine toimus laagri sees ja laagri enda vangide poolt praktiliselt eks ole, laagris olid olemas kõik toimkonnad või ühesõnaga kõik teenistuses, mis olid vangide eluks vajalikud, alustades leivavabrikust, eks ole, leiva tükel ütleme vabrikust lihtsalt barakk, eks ole, kuidas seda tehti siis köögist, sööklast, haiglast või ambulantsist, õieti laagri Kont, Torist ja rätsepate kingsepp, Vabade töökodadest ja kõigest muust kartseris, muuhulgas ka, milles ka mina sain olla nii et kõik need eluks vajalikud hooned ja teenistused olid, olid laagris olemas. Järgmisel päeval toimus siis meile nii-öelda laagriga tutvumine lihtsalt meie brigadiri. Major Schmidt käis ennast kirja panemas, tähendab, meid jaotati siis, kuhu me hakkame käima ja nii edasi ja me kasutasime seda aega lihtsalt seda päevalaagriga tutvumiseks. See oli tõesti tohutu suurlaager, selle laagri pikkuseks võis olla umbes üks kilomeeter. Ühtepidi oli küll kitsam, aga seal vist oli kolm laagri tänavat ja mõlemil pool tänaval olid barakid, nad olid küll hõredalt nende vahe, iga baraki vahe oli umbes kaks, 30 meetrit või isegi rohkem. Aga mõlemal pool olid barakid. Aga selline asutus nagu laagrikäimla asus laagri keskel. Välikäimla kõige tähtsam, kõige tähtsam koht ja meie barakis selle käimlani oli tsirka 300 meetrit. Nii et kellel tekkis vajadus näiteks öösel minna käimlasse. Aga oli ju nii, kui me tulime töölt siis oma jala nõudme saatsime kuivatisse, need korjati brigaadide kaupa kokku, pandi metall rõnga sisse brigaadi number külge ja viidi kuivatisse, et järgmiseks päevaks. Ja ööseks oli barakis aia ainult valve paar vilt, eks ole, tead, ja selleks, et nüüd minna välja selle väljakäiku tuli siis minna pesu väel. Keval keegi hakanud liigades panema jooksma käsuvajaduse 300 meetrit maha. Aga no riskis, on ju talvel külma 40 45 kraadi normaalne ja iga selline käik oli üle poole kilomeetri edasi läheb 400 meetrit keskelt meie baraki juurest, jah, oli see, aga mis kõige hullem, see, mida sena käimlasse maha jäeti, see ju hakkas järjest kasvama ja see kasvas sealt. Tähendab, kuigi see oli niiskuse kuurialune, eks ole, aukudega nagu nata tuntud venejaamades igal pool olid ja see kasvas sealt välja, kasvas lõpuks uksest välja, eks ole ta ikka kogu aeg niisesse järjest külmusest, kuna siberi sukalinnud kukkusid külmunud maha, eks ole, loomulikult see, mis kukkus inimesel, see külmus ka kohe ära. Vot niiviisi oli see. Meie esimene tööpäev oli siis teisel päeval, see on ka omaette sündmus hommikul äratus, oli, on tavaliselt laagris, oli kell kuus mille jooksul tuli siis kõik need jalanõud, Tuua päevnikud olid toonud tükeldatud leivaportsud leivamajast ära. Supiköögist oli sõpra toodud või see toit ära toodud, eks ole. Igaüksteise nari peal see vaikselt oma selle toiduportsu ära, muide laagrites igal pool toitlustatakse ainult kaks korda päevas hommikul ja õhtul lõunasööki, kui sellist ju ei tuntud seal, eks ole. Leiva sai kätte hommikul korraga. Ja see leivaportsu suurus oleneb sellest, kuidas hiljem brigaad normi täitis. Karantiin leivaportsu suuruseks oli Siberi laagrites põhjas just külma tõttu oli 600 grammi. 600 gramm oli garantii Purts, eks ole, mida siis ka need said, kes üldse tööl ei, ei käinud mingil põhjusel. Kogu see laagri väljaminevad vangid hommikul laagris käidi küll mitme vahetusega tavaliselt kolme vahetusega, aga need, kes ütle, meie hakkasime välitöödel põhiliselt käima kogunesid siis vastava raudtee relsi tagumise peale, laagri väravas kogunesid kõik puha kolonni brigaadile tuligi äratus ja selge äratus ja see nii ka vaatluskõik signaalid, käisime raudteerelsid pihta, tagumisega. Me juba järjekorda teadsime, mida, mida üks või teine raudtee realsi heli, mida ta tähendab. Kogunesime siis senna laagri väravasse viie kaupa ritta, brigaadide kaupa, kusjuures igale brigaadile oli antud oma kindel number. Ja meie brigaadi number oligi neljakümnes- Soroka vōi ja viiekaupa rivis ja siis jõudnud värava alla. Vangivalvur Daniel väravavalvurid seal, pikkades lambanahkset tas kasukates vineerist tahvlid käes, kriidiga kirjutasid siis sellele vineeritahvlile Sarokka vôi. Ja siis hakkasid rea kaupa mehi väljale laskma, sest tead, seal vangid olid kirjas, ainult tähendab arvulisem, arvuliselt käis nii, eks ole, Pervaja päti orka rajapadki orka esimene viisik, teine viisik nii-öelda, niikaua kui kõik olid väljas, eks ole, pandi see kirja ja siis väljaspool laagrit ootasid juba konvoi, soldatid, koertega koertega Koin, konvoi soldatid, eks ole. Kui mingisugune osa ütleme seal kümmekond brigaadi oli juba laagrist välja läinud, siis hakkas kolonn hakkas liikuma. Muidugi Nende konvoi soldatite kirumise ja koerte haukumise ja nende saatel, eks ole. Töötsooni poole. Meie laagris TÖÖD soonini oli circa üks kilomeeter, vaat see vahemaa siis viidi meid nii-öelda kolonnis sinna töötsoonis, mis samuti oli ju traataiaga piiratud, nagu ma juba varem rääkisin ja nende vahitornidega säält lasti meid sisse, seal me olime juba täiesti vabad laagris või seda tööd tsooni sisenedes. No ma ütlen, et ära, et kogusa laagrisoleku ajal, niikaua kui me üldse olime, käisime ainult välitöödel, ainult kaevetöödel ka labidas, need olid meie tööriistad ja seda pakases ja seda loomulikult pakases kõik, eks ole. Noh, see on juba jah omaette täiesti teema, kuidas see töö seal käis. Alguses me läksime ühte suurt ja tohutu suurt ehitatavasse tehases, seal oli koos väga palju vange enne tööd, niisugune. Kuidas öelda, keskustelu toimus seal gruppides, maas põlesid lõkked, tead, eks ole, seal olid naisvangid, venelased käis, üks sõim käis igaveses ropendamine. Ühesõnaga, iga tähendab selline väga kirju, vangi elu käis seal üldiselt ei tehase, ega see ei olnud mingi hoone, see oli ikka lagedad, olid kehas täitsa tehasel, tähendab, viidi metsena tehaseks seniks kuni meie brigadir ja brigadiri abi läksid ennast sinna Torisse registreerima, et saada, kuhu meid saadetakse, välitööle ja tööriistad kätte saime. Sealt tagasi tulles me läksime siis tööriistakambrisse, iga mees sai kätte kirka ja labida ja need olid meie tööriistad ja sisse juba läksime talitööle välja. Noh, meie esimeseks ülesandeks oli kusagil sellest tehasehoonest päris tükk maad eemal ühe alajaama vundamendi kaevamine. Teatavasti Siberis igikelts on ju, see on lõpmatu, sügavalt külmunud, eks ole, ja suveperioodil ta sulab üles mitte rohkem kui kaks, 30 sentimeetrit, ainult ülejäänud on kõik läbi külmunud. Ja no meie olime seal juba, see oli siis juba oktoobri lõpp, november oli jah, kui me seal olime, loomulikult ka see pealmine kiht oli siis juba täielikult läbi külmunud. Alguses oli meil täiesti noh, olime harjumatu õppimatut, kuidas igikeltsa üldse kaevata. Sest meeletult kirkaga sena mingi augu tagumine sellega normi ei täida ja sellega õhtul jääb kõht tühjaks. Aga peaaegu õppisime selle ära. Selleks, et igikeltsa teha, tuli kõigepealt umbes selline kanapesasuurune auk kirkaga lüüa ja siis tuli hakata horisontaalselt kirkaga lööma. Ja siis need, see pinnasekiht tuli sealt nagu sokolaaditahvlid kihtidena tuli lahti ja tuli siis niiviisi, kui ühte Ühte auku pidevalt lüüa, siis tekkis niisugune Elinev erinev häälitsus, algus oli ele ele järsku ikka tumedamaks. Järsku murdis suur kahmakas seda. Just nagu kollane šokolaaditahvel murdus maavillast lahti ja oli kohe süvend olevas ja nii saime lõksu, siis eks ole selle kaevamise nõksu. Meil tuli teha igasugust igasugust tööd ja kõik see toimus ju tehisvalguses. Sest et oli polaaröö, kus ka keskpäeval umbes 12 paiku on umbes niisugune hämarus, kui meil on jaanipäevane suveööl, see oli umbes keskpäevane. Niisugune hämarus hetkeks tekkis selle ülejäänud oli ju kõik ikkagi käis kümmekond. Jah, nii. Kogus elu toimus ju tehisvalguse elektrilampide valgusel, seal seal juhtus ka niisugune asi, et juba esimesel tööpäeval me saime tunda, mida tähendab tegelikult elu elu töötatsioonis. Meil mõned töömehed, sattudes nagu just nagu hasarti ajasid endale seljast ära puhvaika peale tõmmatud sineli, kellel see oli saunas õnnestunud kaasa tuua, kuid siis nad avastasid, et sineleid oligi juba hetke pärast olid läinud ja kadunud, vaatasime, kuidas see protsess oli toimunud väga lihtsalt. Kusagilt eemad eemal oli üks pikk puu. Selline puulatt oli puulati otsas, oli konks, eks ole, selle konksuga oli lihtsalt sinelid ära veetud, eks ole, noh, see nii vahepalana, kõik see senine laagritel läbimine ja elu Need läbitud päevad olid jätnud meisse kõigisse oma jälje ka meie noortesse eesti poistesse. Me olime jäänud tublisti kõhnemaks ja jõud hakkas nagu kaduma. Ja siis oh seda heldemeelsust küll nõukogude võimu poolt korraldati, meil tähendab arstlik järelevaatus, milline on meie seisukord. Kutsuti arstikomisjoni, seal lasti riidest lahti võtta täiesti alasti. Kusjuures siis prooviti seda peki paksus nii seljal kui igale poole. Ja tulemus oligi see, et meie kuuest poisist neli määrati laagri taastusravi keskusesse, niisugune asutus oli ka seal olemas. OP oli jah. Oli selle venekeelne lühend mida see tähendus, noh, see oli lihtsalt üks barakiruum, kus oli siis, seal olid sees raudvoodid ja seal oli olemas ka madrats. Muidugi ei olnud tekkega jäänud lina, aga oli madrats olemas ja seal me siis esimese päeva lamasime seal. Ja me saime igav päev, kaks Trašeed vitamiine, see oli kogu see ravi, ülejäänud toit oli kõik sama, mis vangidelgi. Aga see ei kestnud kaua ainult üks päev, sest et laagriülemad kasutasid meelsasti neid neid haiged või neid puhkusel olijaid oma sisetöödeks ja juba järgmisel päeval käsutati meid välja. Et läheme kapsapõllule laagri vangidele kapsaid varuma. Meid viidi laagrist välja, meil tuli väike punt, kes meil seal oli kõik meie need neli eesti poissi ka võib-olla kümmekond meest umbes, viidi laagrist välja, pandi veomasina peale. Aga ühtegi konvoid meiega kaasa ei tulnud, vaid oli seesama laagri mingi juhtkonna mees. Kavand muidugi tuli meiega kaasame, sõitsime riskist välja, mõned kilomeetrid ja seal oli olnud nähtavasti või oli kapsapõld. Aga teatavasti ju selles vöötmes kapsad ju kunagi valmis ei saa. Vats 100 lühike suve, mis seal on sellega kapsaid juua kasvatada ainult need välislehed. Ja kuna nüüd lumi oli juba maas, siis kogu põld oli kaetud lumega ja selle kohaga puha, kus kapsas oli kasvanud, oli ainult väike mügarik. Meile anti kätte labidad ja siis kästi selle mügariku kohal lüüa sema juurika pihta, eks ole sellega ja siis saime selle kapsalehed sealt lume alt kätte, korjasime kokku ja pildus vennad masinasse sisse. Kui see masinakast oli. Kas AIAI kast oli kapsalehti täiskogu, selle lume ja kõige muuga, mis seal oli? Siis mina ja üks teine poiss sõitis selle masinaga kaasa, sõitsime laagrisse. Köögi juures oli selline tohutu suur puust tünnitaoline. Noh, ma ütleksin tsistern, eks ole, ta, tema läbimõõt võis olla umbes viis meetrit ja kõrgus kusagil kolm, neli meetrit. Kaks-kolm meest käsutati senna sisse, eks ole, meie pildusime, Need kapsalehed üle serva sinna tünni sisse lumeseguse lume seguga mullaseguga, nii nagu nad olid kõik, eks ole, sena sisse ja need mehed all pildused seal vahel soola ja siis tampisid viltidega, käisid seal otsas, tampisid selle kõik selle kinni, see oli siis meie nii-öelda toidu varumine talveks. Vaino Kallas jätkab elamustest maailma esimeses sotsialistlikus riigis tuleval nädalal samal ajal.