Täna kuulete kümnendat Einar Laigna raadiovestlust. Teemaks on universaalidee puudumisest Euroopa tänases skulptuurkonnas. Eelmistes elutasidaariumi saadetes meil on juttu olnud pühadusest ja viimased saated on olnud juriidilisest kultuurist seoses riikliku süsteemiga poliitilise valitsussüsteemiga. Kogu temaatika haakub meil ja nii nagu igav kultuuri erikategooria temas kajastub küll kogu kultuurikontekst. Nii, iga see kategooria on seotud kultuuris teiste põhikultuurikategooriatega ja moodustavad ühtse terviku. Kusjuures terve rida või ütleme kõik elu ilmingud on tegelikult põhikultuurikategooriate väljaelamine või nende teostumine tegelikkuses. Väide oli juttu pühadusest ja pühaduse mõiste tähtsusest kultuuri ja inimühiskonna jaoks. Kokkuvõtlikult meenutame et siis kultuuriprotsessiks on vajalik see, et inimesel ja ühiskonnal on midagi, mis on püha, see tähendab, lõpppunkt peab olema ühiskondlikus elus, trantsendentaalsuses või Mei, nii nagu me nimetame jumalas. Sellega seoses on olemas profaalset kohad, pühad kohad, on profaanne aeg ja on pühad ajad. Ja kultuuris toimub liikumine Eba pühaduselt pühadusele, profaansuselt, pühadvusele. Seega me näeme siin askeetliku liikumise joont. Niisiis, pühad kajad ja pühad kohad on kvaliteedilt teistsugused kui profaansed, ajad ja profaanset kohad ja liikumine ebapühast pühasse. Sellel liikumise teekonnal loob inimene oma suhete väljenduse. See on siis suhe trantsendentaalsusega ja niimoodi sünnib siis kultuuri looming sellega seoses. Me peame, ehkki ma ka loomingulisest inimesest. Loominguline inimene on niisugune inimene, kes elab ajaliselt kõikides aegades, see tähendab äraseletatult taas pilk on pööratud minevikku. Ta toetub minevikule, uurib ja tunneb minevikku, ta pilk on alati pööratud traditsiooni poole selle poole, mis on olnud mäletamatutest muistsetest aegadest peale. Sellega seoses on ka mälu nendest aegadest nendest inimestest, kes kunagi on olnud ja elanud enne meid. See on eriti oluline element eriti oluline ajakategooria läbielamisel. Et toetumine minevikule ja samal ajal see lubab näha ja vaadata tulevikku. Seega loomingulise inimese kaks tugipunkti on niisugused, üks on siis traditsioon, minevik, esivanemad, nende elu, nende ajad, nende mõtted, nende käest saadud elu, mida me ise elame. Ja sellega seoses vaatamine tulevikku, mis saab tulema. Ja samal ajal see loominguline inimene elab ju ka antud hetkel käesoleval hetkel olevikus. Ja selle tõttu ta tunneb ja huvitub minevikust, et tal on traditsioon, etalon, vaatuvus tagasi kaugetesse aegadesse. Kahtlemata on tema pilk olevikule teistsugune kui nendel inimestel, kes ei ole loomingulised ja kes kuuluvad ainult oma aega teadmata ja tundmata oma vanemat kultuuri, traditsiooni ja päritolu. See on eriti aktuaalne küsimus tänapäeval. Ja me tahame täna käsitada ühte pühaduse eri liiki. Seda. Rüütleid ja ordusid keskajal ja kultuuri uurimine minevikku, kultuuri uurimine ei ole ju lihtsalt mingi kabinetti õpitav õpetlaste eriharrastus mis peab pakkuma lihtsalt mingit bobi taolist huvi. Vaidlemine meheliku kultuuri uurimine on kõige tänapäevasem maa vajaduse ja tähendusega. Kui me ei tunne oma kultuuri minevikku ja ei tunne neid jõude, mis seal toimisid siis ei tule toime ka oma kaasaegse elu ja oleviku küsimuste lahendamisega. Sest meie juured on pärit minevikust. Ja kui me neid ei tea, siis me ei tea üldse, mis meiega toimub. Ühiskond on nagu puu, mis kasvab siis juured ongi traditsioon ja traditsioon tähendab alati autoriteet. D ja traditsioon ja autoriteet ei ole kultuuris mitte ja ajaloos mingi abstraktne suurust, vaid ta on ääretult konkreetne institutsionaalne suurus. Sest traditsiooni püsimine on võimalik ainult institutsionaalses korras, kus on säilitatud rangelt ja teadlikult pühaduse karm tõsidus. Seega kultuuris, traditsiooni ja autoriteeti peab üleval hoidma kirik, kes valitseb neid põhimuutumatuid põhitõdesid, mida me dogmadeks nimetame. Kultuur, kond ehitub, Jaan rajatud. Astroloogiliselt võttes on juured Saturn seal isa printsiip. Ja järgmine oleks siis tüvi, seon astroloogiliselt Mars planeet Marsi mõju all, see tähendab sõjaväge, metalli ordusid. Me kaugemale selles süsteemis eriti praegu ei läheks. Järgmised osad oksad astroloogiliselt, päike sümboliseerib meest. See on elitaarne klass, sonaat del aristokraatia, keda iseloomustab avatus, otsekohesus, siirus ja need on mehelikkuse vältimatud tunnused. Ja lehed sellel ühiskonnapuul tuuripuul, astroloogiliselt puu, see on siis naine, see sümboliseerib ühtlasi rahvast, toitlustamine, son, perekond, kaubandus ja ühiskondliku klassina võiks seda esindada kodanlus oma kõikides avaldusvormides. Seega me oma Lääne-Euroopa kultuuri vaadeldes Lähme nüüd kahte väga olulist erinevust ja nimelt kui keskaeg on absoluutne mees printsiip, rüütellik, bordud munklus, mehelike väärtuste dominants siis tänapäeval me elame demokraatia ajastul, naisprintsiip, see on täiesti vastandlik sellele. Ja demokraatia ei ole mingi ühiskondliku arengu tipp üldse suure vea, kui me peame kramplikult kinni sellest arvamusest, nagu valitseks ajaloos niisugune progress mille kohaselt iga uus aeg, mis tule, et on automaatselt kõrgem ajaloo eelmistest epohhides, aegadest, see on täiesti väärarvamine. Aga see on viimastel sajanditel niivõrd taotud inimeste teadvusesse, et inimene ei ole võimeline üldse sellest ringist väljuma. Näiteks kui Eestis on arvamine, et demokraatia on mingi niisugune ülim õndsakstegevväärtusmaailma, poliitilise riikluse arengu tipp ja nüüd umbes, kui see on saavutatud, siis jääbki niimoodi. Mina Kaja kultuuriloo uurijana ja ajaloo filosoofia mõningase tundjana ma ütlen nimelt mõningase, mitte edvistades, vaid teades, et inimene saab olla ainult mõningane tund ja niivõrd delikaatses valdkonnas näen asja teistmoodi. Ma näen näiteks seda, et eitust, tsivilisatsioon, mis küljendus kõige markantsemalt kujul Nõukogude Liidu eksperimendis ajaloos, ta elas ju tegelikult nendest väärtustest, mis ajaloos oli eelmistel sajanditel suudetud akumuleerida ja kultiveerida. Me nimetasime neid väärtusi minevikku iganditeks, aga kui need minevikku igandid otsa lõppesid, siis varises ka see süsteem. Sest ateistlik eitust tsivilisatsioon ei ole loominguline. Ta ise teadlikult lõikab läbi juured, ta eraldab enda teadlikult traditsioonist. Ta eesmärk on maha kiskuda kõik autoriteedid. Ja kui eitusliin on niivõrd tugev traditsiooni autoriteetide maha kiskumisel ega siis Gruusia autoriteet ja uut traditsiooni ei saa nii lihtsalt enam püstitada ega ellu viia, sest ühtaegu lõhkuda ja ehitada ja teise pidi ehitada ja jaotada on ääretult raske, seda ei saa. Nii et tegelikult toimus selle 70 aasta jooksul Pille Hälitamine ja lammutamine, mida ennem sajandeid oli püütud ehitada ja kuni inimestes oli säilinud veel see ja need sugupõlved, kelles elas jätkuna inertsist vana kultuuri tarand. Nii kaua püsis ise ehitus, tsivilisatsioon kui ehitustsivilisatsiooni poolt üles kasvatatud inimpõlved, see uus inimene, mis tuli, kui see juba valmis sai ja need niinimetatud minevikku igavesed olid kadunud, siis varises süsteem. Sest teda ei kandnud enam midagi, üleval jäi ainult künism ja vale järele. Ja selle tõttu Nõukogude liidu kokku varisemine. Sugugi mitte niisugune nähtus, et nüüd Nõukogude liit oli kujutatud kurjuse impeeriumiga ja et kui nüüd see kokku varises, siis nüüd automaatselt Ameerika impeerium kui mingi headuse sümbol, siis nüüd viitab üle maailma oma kõiki õndsaks tegevat demokraatlikku liberalismi. Ajaloolasena ja ajaloo filosoofina võin ma öelda. Järgmine suur riid, kes kokku variseb, on USA ja ta variseb samuti kokku omaenda sisemistest ebakõladest vastuoludest ja variseb kokku kui sellest ühiskondlikust valest, milles tegelikult see liberaalne demokraatia elab. Nii et nõukogude liidu kokku varisemine kui ehitustsivilisatsiooni süsteemi kokkuvarisemine on eelmäng sellele, et kokku variseb see põhiema selle süsteemi ema USA ja Bushi poolt nüüd välja pasundatud see world uus maailmakord selle vasta on juba Euroopas meeleavaldusi. Aga inimeste mälu on lühike, millegipärast ei mäletata, et siin on seos olemas. Kui Hitler rääkis noja ordnungi moe, Rooba uus korda koopast, siis seda pandi väga pahaks, näe, vaata, räägib, vaatame seda teed. Kas ei nähta paralleeli selle vahel, et USA tahab teostada oma hegemoonia terves maailmas finantskapitali abil ja et ka kogu see Euroopa ühiskodu ei ole midagi muud kui finants vuntside viimine ja valitsemine ühte keskusesse ja selles keskuses kõige vähem hoolitakse Euroopa huvidest, see on Ameerika omapärane finantsimperialism, mida maailmas teostatakse, nii et eitus, tsivilisatsioon, nina on USA järgmine, kes juba sellel sajandil puhul ilmselt peab kogema väga ränki katsumusi ja USA autoriteet ja mõjuvõim maailmas järsult kahaneb ja väheneb. Sellega seoses võivad veel ei tea, mis kataclismid tulla. Nii et arvata, et see liberaalne demokraatia on mingi ideaal, on täielik, eks eksimus, see ise elab samuti minevikku, väärtustest, mis kunagi on sajandite jooksul kultiveeritud talletatud ja need võib ära kulutada paarisaja aastaga ja selle tõttu minu silmis. Kuna ma näiteks väiksest lapsest peale oli mul selge, et nõukogude süsteem kokku variseb, on mul sama selge see, et see toimub ka USAga. See teisiti ei saa olla nii, et demokraatiaaeg kestab väga lühikest aega, ta lõpeb maffiat, valitsemist suurte segadustega ja milles on siis põhjus? Tuleme nüüd kõige olulisema juurde. Põhjus on selles, et ühiskonnas peab olema kõrge universaalne idee mille ümber kõik ehitub millesse usutakse ja mis haarab totaalselt üksiku inimese ja kogu ühiskonna. Ja peab olema elitaarne grupp, suurearvuline ja mõjukas grupp inimesi, kes on universaali tee teostamisest haaratud ja haaratud mitte silmakirjaks isikliku rikastumise eesmärgil vaid kes tõepoolest sellesse usuvad. Keskaja riiklus, ehitus üles niisuguse universaal idee ümber. Ja kui kõrgkeskajal suure saksa rahvapüha Rooma riigi fenomenist ühinevad kaks universaalset printsiipi kiriku universaalprintsiip ja keisririigi universaalprintsiip siis võib seda tõesti vaadelda mitte ainult teatud ajalooliselt koolkonna seisukohast, mis Saksamaal on väga vägev. Mis näeb selles üldse inimkonna ajaloos kõrgeimat riiklikku saavutist mis lõi ainulaadse kultuuriruumi. Kahe universaalprintsiibi ühinemine siis tänapäeval näiteks Nõukogude Liidu eksperimendis ajaloolises eksperimendis püüti ju samuti universaali tee ümber ehitada ülemaailmset impeeriumi. See tendents jätkub läbi ajaloo. Ja kui Nõukogude Liit Venemaa ajaloopärandi tõttu Ta püüdis seda teostada veel Vana-Rooma riigi ideaali mõttes. See tähendab paks romana leegionitega piiride laiendamine või paks Nõukogude liit, rahupoliitika oli ju tegelikult katse maailma vallutada ja teisi relvituks teha, siis tuli neile suruda peale rahupoliitikat patsifist ise relvastuda. Siis USA püüab ülemaailmselt impeeriumi luua finantside finantsilise valitsemise läbi. Raha kaudu rahaimpeerium. Ja see toimub juba nii korralikult, 200 aastat, täiesti teadlikult see püüdlus seda maailma aluskorda viia. Selleks, et seda läbi viia, tuleb hävitada. Traditsioon, juured läbi lõigata, autoriteedid, kirik, hävitada rahvuskultuurid, see ongi see, mida ju tegelikult see ühinenud Euroopa peab viima sinna, et segatakse rahvad ära, tuuakse teisi rahvaid Euroopasse sisse ja Euroopa kaotab oma ajaloolise kultuuritraditsiooni. Ja see, mis teeb väga rahutuks Euroopa praegustes arengutes, ongi see, et puudub see universaal idee, mille nimel Well kultuur, kond tahab säilida ja tahab ennast kaitsta. Kogu ajaloo kestel on praegu Euroopa olukord kõige ohustatum. Võrreldes kogu eelmise ajalooga. Lei Araabia invasioon. Seitsmendal kaheksandal sajandil Hispaaniast Prantsusmaa territooriumile. Ei türgi oht keskajal hiliskeskajal Viini all see oli otsene sõjaline oht. Tänapäeva invasioon toimub rahulikul teel, sisseimbumine. Minnakse võõrastele territooriumitele elama, imbutakse sisse sinna ja hakatakse seal omale elupaika tegema. Selle tõttu. Kõik need on ilusad sõnad, need demokraatiad ja humanismi, vabadused ja asjad. Kuid tegelikult maailmas valitseb julm võitlus eluruumi laiendamise ja oma eluvõimaluste suurendamise eest. Tänapäeval, see võitlus on varjatud ainult rohkem kui kunagi enne ajaloos sõnakõlksude ja ilusate loosungite ja lausete taha. See, mis tegelikult toimub, son, julm, halastamatu võitlus eluruumi elatisvahendite eest. Sinna midagi parata. Ja tugevam dikteerib alati oma tahet. Sealjuures on täiesti ükskõik, kuidas seda tahet dikteeritakse, toome ühe niisuguse pisikese näite. Kaks huligaani arutavad tänaval, kas võib heast peast kellelegi rusikaga näkku lüüa, kes sulle vastu tuleb või eile või ei või. Ja arutavad ja arutavad ja siis läheb sealt mööda üks juhuslik inimene ja üksuligaanidest lähedal virutab talle näkku. Ja peale seda läheb tagasi teise juurde ja ütleb ise on süüdi, kes käskis tal siit mööda minna sellel ajal, kui meie arutame niisuguseid asju. See lugu on väga iseloomulik ka riikidevahelistesse suhetesse. Näiteks Eesti on teises maailmasõjas kaotaja poole peal. Ja ainukene õigus on nüüd see, et kaotaja pidi näiteks majutama Eestis Vene sõjaväed. Eesti külad tehti tühjaks ja 24 tunniga tehti majad tühjaks ja majutati võõrriigi sõjavägi Eesti territooriumil. Nüüd see okupant ja võõrriigi sõjavägi ütleb, et tema ei lähe ennem siit ära, kui eestlased ei ehitanud neile Venemaale jälle uuesti maju. Nii, nüüd me küsime siin siis kus on siin siis õiglus ja kus on õigus ja kus on kõik need rahvusvahelised õigused ja asjad? Käid kõige koorem, jõumäng ja muud mitte midagi ja see, kellel on võim, see tõlgitseb kõiki neid rahvusvahelisi seadusi, maailmas valitseb ainult rusikas ja see on see karm realiteet, millega tuleb arvestada. Eestlased usuvad liiga palju ilusaid sõnu. Eestlase õigluse mõiste on liiga abstraktne. Tegeliku elu karm realiteet on see, Soome sugu rahvad on ära kadunud. Ja agressiivsemade julton omad on nende eluruumi endale võtnud ja see võitlus käib ja see käib inimühiskonnas niikaua kuni inimesi maailmas on. Nüüd universaal ideest. Se universaali tee, mis praegu puudub, ongi kõige ohtlikum. Ja ükski inimühiskond ega riiklus ei kannata välja niisuguse kõrgema universaal ideepuudust. Selle tõttu. Praegune vaheolukord on suurte segaduste ja kaose aeg. Ja see kaos ise lõpetab demokraatia. Mis on demokraatia nõrkus, on see, et ta on läbi ja lõhki naisprintsiip. Demokraatia on materialism. Maater, ema, son, naisprintsiip ja demokraatias ei ole karakterit. Ja demokraatliku ajastu maailmas mehed käivad alla. Mehed muutuvad kännideks nanni punnideks. Nad muutuvad ka väliselt inetuteks. See on niisugune pool meeste ajastu pääle selle demokraatia sünnitab mass inimesi. Ja omakorda demokraatia on sündinud sellest, et on sündinud masse. Et rahvaarv on lühikese ajaga, nagu see Euroopas oli, kasvas kolossaalselt mitmekümnekordseks lühikese ajaga. Lühike aeg on ajalooliselt võttes 100 või 150 või 200 aastat. Elanikkonna plahvatus toob kaasa selle, et keegi ei suuda ega jõua neid sugupõlvi ja seda plahvatuslikult kasvanud inimarmeed koolitada, kasvatada ja kultuuritraditsiooni juur juurduda sisse. See protsess läheb väga raskeks, kes suudaks seda teha. Ja selle tulemusena sünnib see mass, inimene, masside valitsus karakteri puudumine. Ja omakorda naised muutuvad jõhkrateks. Näiteks tänapäeval me näeme seda, kuidas meessoo mandumine on kaasa toonud naissoo jõhkrustumise. Naised mehestuvad ja kaks kindlat näidet sellest on nii sadism kui teisipidi lesbism. Mees ei ole enam võimeline naises vabastama naist. Naine läheb teise naise juurde sellepärast et ta tunneb, et teine naine on temaga koos kõrgem olend, aga mees ei ole seda enam. Kui mees ei ole domineeriv mehelik siis ta ei vabasta naises naist ja naine hakkab vihkama niisugust pool meest. Ja see on meie viimase aja aastakümnetel eriti teravalt näha, mis tähendab meessoo allakäik. Ta ei ole mehelik enam. Ja kui ma vaatan tagasi meie lühikest ajalugu siin viimaseid aastakümneid kümnendatel aastatel ju Eestis meie nisugune agulilitter, raatide ja intelligentsi poolt püstitati väga mannetu mehe tüüp, solid patsifist, see oli niisugune lodev loru, võidunud juukse salkudega, kes lobises, patsis fismist ja kes arvas siis, et väline tegevuse lõpus, et seal mingi vaimsuse tunnus. Ja nüüd oleme väga olulise teema juurde. Kuidas siis, Meie, kes me elame täiesti teades, et me elame oma ühiskondliku, kultuurilise ja ajaloolise kriisimomendis, mismoodi mehelikkus keskaja kultuuris ja keskaja ühiskonnas toimis see mehelikkuse ja vaimsuse printsiip. Seega tuleks meil rääkida täna rüütlitest ja sellega seoses olevatest teistest ilmingutest ajaloos. 10. sajandil oli Lääne-Euroopa kultuur kond ohustatud Euroopasse sissetungivate rändsuguharude poolt. Veel ei olnud inimeste mälust kustunud hunnide jube sissetung Euroopasse. Attila nimi on tänase päevani tuntud ja teatud ja kata Launija väljadel oma sõjavägi. Arvulises vähemuses olles purustab hunnid tänu distsipliinile organiseeritusele tänu lääne kultuuri tervele reale spetsiifilistele omadustele, mis lõid jõu, millega sai seda stepis tulnud massi kihiad tagasi lüüa. Siis 10. sajandil on uus hädaoht Euroopale ungarlased. Ungarlased on paljude ajaloolaste arvates hunnid, aga veel rohkemate ajaloolaste arvates ei ole neil hunnidega eriti midagi tegemist. Kuid nad tulevad samuti stepis, niisuguse plahvatuslikult paljunenud ja liikvele läinud rohutirtsuparv enam nii nagu Turkestanist lähevad liikvele umbes samal ajal või päris samal ajal türklased, sel trukid, kes tungivad Bütsantsi impeeriumi. Nii et me näeme ajaloos väga võimsat tungi ennem kui algabstrand, nahosten, see, mida me nii hirmsasti oleme hukka mõistnud, see tung itta on ajaloos juba sajandeid kestnud. Väga vägev ekspeditsioon ida poolt läände. Seitsmenda sajandi lõpul kaheksanda alguses araablased Muhamedi usust saadud impulsi mõjul son jälle universaali tee. Näeme kohe, missugune võimas impulss on see, ta ühendab rändsuguharud Sultonite võimu alla ja see tekib kohutav jõud. Ja kohe tekib ekspansiooni ja see tungib Euroopasse ja sellest tungist ida poolt Euroopasse on ajaloolased väga nii vaikides ja pool leebelt mööda läinud, nagu seda polekski midagi. Samal ajal need sõjad, mida Euroopa võttis enesekaitseks ida vastu nende vastu me oleme kuulnud ju väga pikaajalist niisugust, taunivad hädakisa nagu Euroopa ei tohiks kaitsta ennast. Ja nende ungarlaste rüüsteretkede tõttu. Need laastasid kohutavalt Saksa alasid Kesk-Euroopasse sisse, tungidel Öeldi, et ungarlaste ratsanike jala jälgedes ei kasva rohi ka enam täielik põletatud ja musta maa taktika. Sakslased germaani suguharud, kes armastasid elada metsataludes üksikult olid küll vägevad jalamehed ja suurepärased sõdurid, kuid kerge Ungari ratsaväerünnakute vastu. Nad ei jõudnud lihtsalt koguda ennast. Ja oli sell, et niisuguse ratsaväe ilmumine võis siis neid talusid ja üksikpaikkondi hävitada ilma erilist vastupanu arvestamata. Ja selle tõttu Euroopa ja Saksamaa enesekaitse pärast oli vajalik luua feodaalsete kindlustuste võrklosside võrk kus siis sai varjata ennast ja teiseks tekkis vajadus luua elukutselistest koosnev regulaarne sõjavägi rüütlivägi. Ja 10. sajandil luuakse Saksamaal siis elukutseline rüütlivägi kes kogu vaba aja ja rahuajal tegeles sõjaliste harjutustega. Ja sõjaajal siis pidid loomulikult sõdima. Ja juba esimestes lahingutes regulaarne, distsiplineeritud rüütlivägi on väga võimas ja kasutades talvist olukorda, ründavad nad ise mägede ja soode minnes, mis kannab ja purustavad ungarlaste keskused ja see lõpeb sellega, et aastal 1000 Ungari kuningas Stefanus võtab vastu ristiusu. Sellega muudetakse ungarlased sama universaal idee teenistuses olevaks rahvaks, nad lülituvad Euroopa rahvaste perre. Ja ungarlased muutuvad paikseteks Ungari praegustel aladel ja lakkavad olemast hädaohuks Euroopa kultuurile selle tõttu, et nad omandavad ja võtavad omaks sama kontseptsiooni. Kuid see oli võimalik tänu sellele, et ennem tuli neid sõjaliselt purustada. Jälle jõud otsustab asjajõud oli see, mis selle küsimuse lahendas. Ja pärast kujuneb Ungari ise võimsaks kaitsekilbiks, Euroopale omakorda türklaste ida poolt tulevate järgmiste niisuguste hõimuhõimude ühinemisest kinud stepirahvalaviinide vastu. Nii tuleme selle meie teema juurde tagasi, mis puudutab siis rüütleid ristis pühade ajal tekivad võimsad rüütliordut Palestiinas ja tekivad sellepärast, et on vaja kaitsta palverändureid. Templarid Johan niitide ordu Palestiina aladel, Teutooni ordu, paljud sõjalised, ordut, mis tekivad ja nende ordude puhul vast oleks kõige õigem seekord äkki ta Eestimaa territooriumit vahetult puudutavast ordust. See on mõõgavendade ordu nimel tus ise, mis Eestimaal kõlab väga jubedalt ja kohutavalt ja millega seoses on meil niivõrd palju negatiivseid emotsioone. Et väga raske on Eesti ajaloost ja Eesti ajaloovanematest perioodidest rääkida, sest alati sa pead teadma, et nüüd tuleb arvestada terve rea suure hulga võimsate negatiivsete emotsioonidega. Atressaatidega, mis inimestel on ajaloolane, ei saa endale niisugusi emotsioone lubada. Paratamatult on olemas, katsuksime täna põgusa pilgu heita luga vendade ordu struktuuri ja olemusele sest Eesti ajalugu ja eesti rahva saatus on lahutamatult seotud mõõgavendade ordu ja hiljem saksa ordutegevusega. Nendel aladel oleme seni toonud esile tavaliselt negatiivseid külgi ja Me oleme rääkinud ainult sellest, et tule ja mõõgaga on tuldud siia ja eestlane tänase päevani, siis korrutab seda tule ja mõõgaversiooni ja palju teisi. Meie ajaloo ja eesti rahva säilimise jaoks väga olulisi tegureid on täiesti jäetud kahe silma vahele ja isegi eesti ajaloolaste ka professionaalsete ajaloolastele rääkides, kui ma olen selle külje esile toonud, et eesti rahvas on säilinud üldse ajaloos. Ja me oleme ajalooliselt saanud tänase päevani säilida ja omariiklus põhineb lõppude lõpuks sellel, et ordu kilpkaitses 300 aastat Eestis. Ajaloolased ma nimesid ei hakka nimetama, teevad suured silmad ja lõpuks nagu avastades mingit uut tõde ajavad silmad pärani, ütlevad, et jah, tõepoolest, et ja, ja, ja et, aga et ma ei ole kunagi selle peale mõelnud ega selles seoses asja vaadanud. Nüüd kuna vendade ordu Eestimaal toimus rahumeelne misjon, kuid rahumeelne, mis on, sai alati talvel kohalike suguharude poolt ära hävitatud, eriti kanged olid siis selles Liivlased, et ja ja eesti suguharud. Nüüd piiskop Meinartil oli abiline Djodoris ja kui piiskop Albert, kes saab uueks nende alade piiskopiks, Albert fon puks orden tuleb Eesti aladele rajab Riia linna, siis deodorichi initsiatiiv. Piiskop Alberti juhatuse all on suurte teenetega selle mõõgavendade ordu loomisel. Koodi templarite eeskujul templarite Ordunedalid templile rüütlid, kes Jeruusalemmas elasid ja võitlesid. Ja seda nimetati fraatress meilitsi. Kristi Kristuse sõjateenistuse vennad. Paavst Innocentius kolmas aastal 1204 kinnitab selle ordu mõõgavendade ordu milles selle ordu kohutav jõud siis seisneb. See seisneb selles, et kõigepealt on ta sisemiselt, struktuurilt ja ülesehituselt üles ehitatud kindla korra järele, kus valitseb põhjendatud distsipliin. Ja see kõik koondub jälle selle kultuur universaalidee ümber. Nadolid, munk, sõdurid. Seise ütleb väga palju. Vaatame munk sõdurluse üksikuid elemente. Kõigepealt selle ordu munk sõdur pidi olema rüütlit päritolu. Seega ta pidi olema aadlisoost, mis juba ise eeldas teatud kindlaid sünnipäraseid väärtusi. Tal pidi olema õilsus. Tal pidi olema eriline, teistsugune mõtlemise stiil. Kui lihtrahval. Kordus oli kolm tõotust sõnakuulmine, mis tähendas mustele tingimusteta allumist kõikides asjades ja kõikide korralduste täitmist. Teiseks kasinus, nadolid, munk, sõdurid, see tähendab, nad polnud abielus. Nad ei tohtinud naisterahva peale isegi mitte vaadata ja oma ema õega suhtlemisel ei tohtinud nende suhtes ka üles näidata. Liigset lähedust ega intiimsust ei tohtinud isegi oma ema, näiteks ega õde suudelda lahkumisele ka kohtumisel. Kolmas tõotus oli vaesus mis tähendas, et üksikordu liige ei omanud varandust vaid varandus oli Ordul. See oli ühisvarandus kolmele tavalisele mungatõotusele. Lisaks sõnakuulmine, kuulekus, kasinusvaesus lisandus mõõgavendade ordus, neljas rüütli ordudele iseloomulik tõotus. See oli võidelda paganate vastu ja kaitsta kirikut. See oli siis sõjalise rüütliordu neljas tõotus. Rodu ise jagunes kolme klassi. Kõigepealt olid rüütelvennad. Need olid siis Rüütli päritolu. Nad kandsid ordu mantlit, valget relvastuseks oli Ok, oda nui. Igalühel oli kolm hobust ja kannupoiss. Teiseks olid preestervennad. Neil oli valge kuub punase ristiga. Ja kolmandaks olid teenijad vennad. Indeks võisid olla vabad mehed, vabad inimesed, kes ei olnud kellelegi sulased ega orjad. Nende hulgast siis tulid jalamehed ja nende relvastuse hulgas on ka niisugune relv, nagu ammu-ammu ka seoses on huvitav vahemärkus. Et võib-olla tänapäeval ei kujutata ette midagi. Relv endast kujutab. Amb oli kohutav relv. See oli teras, vibu, see teras vibu oli niivõrd tugev, et see vinnastati väntade abil erilise hammasülekandega. Tavaliselt seda keegi ei jõudnud lihtsalt oma lihasejõul vinnastada. Ta lasi lühikeste raskete raudnooltega. Ja selle noolelennukiirus oli niisugune lend ei olnud näha. Seda võib juba pidada algeliste tulirelvade mürsu või kuuli lennuallkiiruseks. Ja relva puhul tuleb veel mainida kahte olulist asja. Esiteks amb ei olnud, me panime tähele rüütli Räll Sestetali laskerelv. Märkame, rüütel laskerelva ega viskerelva ei tarvitanud. Kuna see ei olnud kooskõlas rüütli au mõistega. Laske ja viskerelva puhul ei otsusta lahingu või võitluse saatust mitte isiklik vaprus vaid otsustab ka juhus kauge maa tagant kedagi visata. Seega alamast seisusest inimene võis ainult kasutada laskerelva hiliskeskajal. Kui rüütelkond kaotab oma tähtsuse, siis mitte Ta ainult tulirelvade ilmumise tõttu. Ka oli võimalik kauge maa tagant tulistada soomusrüüst läbi. Vaid ammu puhul ilmneb see nähtus juba palju varem. Amm saavutas kiiresti sellise tehnilise täiuse, et see oli esimene relv, mis tulistas rüütli soomusrüüst läbi veega amm linnakodaniku käes, kes müüri taha varjudes võis tulistada. Feodaalrüütlit, kes linna vihkas ja põlgas sel ajal rüütlilorilauludest on linnakodanikke väga albustatud, eriti kaupmeeskond. Rüütlite lorilauludes on neid lausa nii sõimatud niisugusteks, kellele tuleb ainult naha peale anda selle tõttu, et neil ei olnud au mõistet enam selliselt nagu rüütlitel. Niisiis, niipalju sellest relvastusest ja niisugusest puudutavast Elvast nagu ammu näiteks tänapäeval on olemas nüüd tehtud ammud, mis on varustatud optilise sihikuga ja see on niivõrd kohutav relv, peale selle on ta hääletu. Nii et tervete eri väeosad, mis praegu NATO-s ja Lääne-Saksamaal on välja koolitatud erioperatsioonideks nende üheks relvastuseks on optilise sihikuga amm. Ja seda on jube mõelda, mis relv see on, kuna ta pole tulirelv, siis ei ole ka riiklikke seadusi, mis keelaks teda oma vast, nii et siin on võib-olla ka mõningane ohtlik idee raadio teel välja pakkuda. Aga sellise ammu tegemine muidugi ei ole ka lihtne. Nüüd ordu juurde tagasi tulles ordu alaliseks asukohaks oli Riia ja tema eesotsas Seidis seisis ordu ordu magister fraatrum magister fraatru Militsi, Kristi. Temal oli siis neli hobust, mida ta tohtis kasutada. Peale selle oli ordu konven. Selle eesotsas oli meister ja komptuurid. Nõupidamist nimetati kapiitliks ja siis oli veel retseptor. See oli ametnik, asjaajaja varameister, Dresler ja riietuse ala meister trapiir kohalikeks all, valitsejateks olid siis provintsides Foogtid ja 1207. aasta lepingu kohaselt saab ordu, kellel niigi olid väga vabad, näed siis õiguse ühe kolmandikule allutatud maadest. Nüüd see mõõgavendade ordu, nagu me teame, oli kohutava sõjalise tõhususega tänu oma sisemisele organisatsioonile kuid tänuga sellele universaalprintsiip kristus, kristus kui universaal inimmudel. Ja kui me pühaduse eri liikidest rääkisime, siis Me märkasime, et väga eripühaduseliike on siis üks pühaduseliik, nii kummaline kui see ka pole. Ja Eesti raadiokuulajale kindlasti hakkab. Seevastu ma olen õnneks raadio, saad tähelegi saamatu paljudele inimestele nagu mõõgavendade ordu ja eesti rahvasaatuste ajaloo kokkukasvamine ja seda mitte ainult puhtvälises mõttes, et ordu küll vallutas Eestimaa. Kuid ordu kilp kujunes kaitseks, tänu millele kolm sajandit kuni Liivi sõjani oli Eestimaa kaitstud ida poolt tuleva ekspansiooni eest. Teine oluline moment, mis peaks meid mõtlema panema ja ümber hindama suhtumist mõõgavendade ordusse hiljem Saksa ordusse, on see, et sakslaste siinolek sajandeid tõi kaasa ka geneetilist koodi muutust segunemise tõttu. Ja selle tõttu meie ajaloolisel kujunemise teel on väga kunstlik ja ühekülgne rõhuda selle Urali päritolule ja soome-ugri ilusele. Me oleme paratamatult segarahvas, kus germaani elemendil on väga oluline osa. Ja nüüd, kui me näeme, kuidas kõik puhtad soome-ugri rahvad ei ole nutnud olelusvõitluses säilitada oma territooriumi ega eluaset ja nad on kadunud veneluse slaavi merre. Lõppude lõpuks oli ju terve Kesk-Venemaa soome-ugri ala. Moskva on nii nime poolest kui vana soome-ugri asula, see on kõik läinud ja kadunud ei ole suudetud vasta panna Pi rahvaste ekskursioonile ja on kaotud keeleliselt ja on kaotud ka tõuliselt segunemise teel. Siis germaani element on kahtlemata Eestis olnud üheks elemendiks, tänu millele. Eesti rahvas on kujunenud ajalooliselt niisagu niisuguseks, nagu me tänapäeval oleme. Me ei saa ehitada seda. Nii, et mõõgavendade ordu tegelikult on Eesti rahva sees olemas saksa ordu ja sakslased ja sakslane on paratamatult juba ajaloo tõttu tahame me seda või ei taha, tunnistame või ei tunnista, noh, see on meie sees. Ja näeme ju nüüd jälle, kuidas Saksamaa suhted nii loomupäraselt lähevad, ei ole mingisuguseid sisemisi takistusi niivõrd omane, on Saksamaa meile niivõrd lähedane niivõrd täpselt seesama, mis siin, kus me tegelikult elame ajaloolises mõttes. Saksa idaprovintsis. Ja sellega seoses tuleks meelde tuletada tänulikult ajaloost ühte niisugust momenti mis kuuluks vältimatult meie ajaloolise eneseteadvuse juurde. Ja see on ordumeister Volker fon, Klettenberg. Tema oli vest faalist pärit ja kasvas üles Narvas ja läks varakult ordu teenistusse. Taali eriliste suurte võimetega ja kaugele ettenägelik ordu marssal. Ja aastal 1494 saab ta ordumeistriks. Sellel ajal ähvardab ida poolt üha kasvav vene ekspansioonioht, kuni Venemaa koosnes üksikutest vürstiriikidest nagu Novgorod, näiteks Pihkva, Tveri, need olid väga toredad vana vene kuld, Touri väikesed riigid, kellega Eesti ala inimesed kauplesid ja aprillikuus, kui sõjakuu oli, siis käidi ka vastastikku sõjakäikudel, nagu tolle aja komme oli ja rahuajal samad inimesed kaupasid turu peal. Siis Pääle Vene vürstiriikide ühendamist, Moskva suurvürsti võimu alla vene hädaoht järsult suureneb. Ja veel on täheldatud seda, et kui Tatari element, see mongoli element liit dub Slaviga Venega siis rüüstekäigud saavad järsult teistsuguse iseloomu. Need muutuvad täiesti asiaatlikult julmadeks, laastavateks, kõike hävitavateks ja see tüüpiline idaelement lisandub. See on küüditamine. Rahva kaasavedamine endaga südamel näeme tänapäeval sipelgapesad omavahelises võitluses. Vaat see on niisugune elutasand, kus stepirahvas püüab tugevneda sel teel, et ta röövib teisi inimesi enda hulka, et ise olla suurem, tugevam ja vägevam teiste arvel. Klettenberg näeb ette selle Moskva hädaohu kasvu ja kuna sellel ajal Liivimaa üha nõrgeneb siis ordumeister Klettenberg on see viimane mees, kes suudab idahädaohu veel tagasi lüüa. Ja siin me näeme jälle selle printsiibi ja Lääne-Euroopa kultuuritüübi inimese kvaliteet. Näiteks kui ristisõdade aegadest teame, kuidas tuhandelise Euroopa rüütliväed olid võimelised purustama seal 100 ja rohkema tuhandelise türklaste vägesid ühe rüütlikvaliteet on võrreldav ju tegelikult teise maailmasõja ajal tankikvaliteediga. Soomustatud ratsarüütel oli samasugune nagu tank oli keskaja tank või nagu paljud Mediievistid ütlevad, keskaja dinosaurus. Ja niisugune rüütlivägi, kui ta säilitas oma kindla korra oli tegelikult purustamatu eestpoolt nõrgaks tegi teda tiib, kaitse, vajadus ja tiib kaitseks kasutati tihti nagu ordu sõjakäikudel eestlasi või siis neid suguharusid, olgu liitlasi või teisi, kes olid sakslastele, feodaalsõltuvuses ja feodaalsõltuvus toob kaasa kohustuse osa võtta sõjakäikudest. Ei ole sugugi mitte orjuse jalga feodaalajaga, vaid feodaalsõltuvus, midagi muud, hoopis eestlane kandis läbi terve ordu aja relva. Mõõga kandmise õigus oli talupojal. See tähendab vasall sõltuvust ja kohustust osa võtta sõjakäikudest näiteks 1000 et 236, kui ordu saab Saule lahingus lüüa. See on eestlaste tõttu soomaastikul saksa raske rüütlivägi jääb ilma tiibkaitsjateta, sest eestlased lasid jalga lihtsalt neid ei huvitanud see sõda. Ja siis ordu sai lüüa üle 50 rüütli langes seal. Sellest me näeme ka, kui väikesearvuline oli ordujõud ja kuivõrd kõrge oli tema sõjaline kvaliteet. Nii isiksuse, üksikisiku, tema treenituse ja distsipliini kui kogu ordu struktuuridele. Ja siin ei tohi ka ära unustada seda, et munk preestrite eriline sõjaline võimekus on rajatud tsölibaadi lese tähendab naistega mitte. Kooselamine jätab kõik mehed energiamehele. Ja munk sõdurid on selle tõttu kvaliteedilt eriti tugevad ja kõrge kvaliteediga võitlejad. See on energia, mis akumuleeritakse inimese sisse ja elatakse sisse ajalise agressiivsusena välja. Seoses sõjalise agressiivsusena. Ma tean, kuivõrd meie patsifistlikud rahvale see on, ebameeldiv ei tohi siiski ära unustada. See ordumeister Volter, fon, Klettenberg kõigepealt lööb siis pealetungivat Vene sõjavägi sõjaväge seeritsa jõe ääres. Tal on ainult 2000 sõjasulaste 4000 rüütlit. Ja sellega ta purustab 40 tuhandelise Vene väed, mis on teel Liivimaa poole. Ja siin otsustas asja sõjaväestruktuur ja parem tehniline varustus. Ja novembrist 1000 1501 tuled jälle suur tatari. Vene sõjavägi. Hinnatakse umbes 90-le 1000-le Tartu piiri rüüstab, laastab, põletab, tapab, kuidas iganes oskas. Me teame ajaloost, mis laadi need ida poolt tulevad, lastangut ja rüüstamised olid. Ja Klettenberg, kes on kogunud siis vahepealsest raskest haigusest asub siis kiiresti organiseerima sõjalist vastupanu. Ja siin on jälle üks sündmus, mida tasuks meil tänulikult meenutada. See on nimelt see. 1502. Augustis siirdub ordumeister 2000 sõja sulasega ja umbes niisama palju rüütlitega Pihkva poole. Ja smoolina järve ääres. 1502 aastal vene vägi, vene-tatari vägi, vürst Corbaatei ja Shuiski juhtimisel piiravad orduväed sisse. Olukord on lootusetu, aga nüüd vapper ordumeister asub oma ratsanike etteotsa, tõmbab mõõga ja nad ründavad metsikult peale piiramisrõnga-le. Ordumeistri nisugune kohutav energia, plahvatus ja tema meeleheitlik mõõgaga raiumine tegi imet. Kolm korda raius pettenberg vaenlase terasrõngast läbi ja sunniti mitmekümnekordselt ülekaalus olev vägi põgenema. See meenutab ristisõdade ajast Richard Lõvisüdamevägitegu kes oli halb poliitikuid, suurepärane sõdur. Ja kui taliennast saratseenide väest kolm korda läbi raiunud, siis küsis teiste käest, et aitab või mis ma veel pean tegema. Sest temalt nõuti, et ta ilmutaks ka diplomaatilist ja valitsemise oskus, mida tal kahjuks ei olnud. Niiet, see võib-olla on ka võimalik siin kroonikakirjutajate mõningad liialdused või analoogiate tõmbamine, nagu tihti vanasti kroonikakirjutajad armastasid teha, et minevikku, vanematest, kroonikatest kanti asju üle. Kuidas see täpselt oli, aga fakt on see see otsustav ja väga võimas pealetung. Lõi siis selle suurearvuliselt tari Vene väe põgenema. Näeme jälle siin, et Lääne-Euroopa isiksusetüüp kus inimisik on väärtus ja üksik sõdur on väärtus. Et see maksis. Venelastel on väljendus Adin pooleni voin selles väljenduks Pi rahvaste arusaam, et üksik sõdur ei ole midagi. Lääne-Euroopa sõjateatris on alati üksik sõdur väga tähtis ja võib väga palju näiteks need eestlased, kes sinimägedes sõdisid. Mida tähendas üks sõdur, kui nad roomasid kohtumiseks teisega ja nende vahemaad olid üle 100 meetri? Niivõrd vähe oli seal sõdureid ja mida nad suutsid ära teha. See on täiesti kangelaslik lehekülg meie rahva ajaloos ja kõike seda ma räägin sellepärast, et me saaksime aru, et rüütlimehelikud sõjalised voorused ei ole sugugi negatiivsed, vaid maailma olelusvõitlused võitluses täiesti määravad ääretult vajalikud. Eesti vabariik ei sündinud patsifiste lobisemisest ega litter raatide patsifistlike meeleavaldustest. Eesti vabariik sündis nendest, kes läksid sõdima. Need olid romantilised koolipoisid keskkoolist, need olid üliõpilased. Need olid talumehed kuni formeeriti siis ka armee, nii et sellele küljele tuleks siin Eestimaal, et tähelepanu tähendada, et me peame hakkama kujundama uut mehe tüüpi õigemini öelda vanamehe tüübi, taastama meheliku mehe tüübi ja demokraatiaajastumist niikuinii läheb pankrotti ja lõpeb ära. Meie pilk peab olema kaugemale suunatud. Vajame mehi, mehelikke mehi ja arvata, et mehelikkus sõjalised voorused, rüütli voorused oleksid vastuolus vaimsusega. Täielik eksitus. Miks ei võiks rüütel olla luuletaja, kirjutada armastuslüürika, kes olid keskaja armastuslüürika kirjutajad, poeedid, verbid, rüütlid, sugugi välistatud raudrüü ja õrnad tunded vaid selleks, et olla õrn, peab olema kõigepealt tugev ja mehelik mees. Ja siis naine ei lähe teise naise juurde õrnust otsima, vaid mees on nii tugev, et ta võib ise õrn olla kartmata sealjuures, et, et ta ei ole siis enam mehelik. Ja selles on praegu üks meie rahva säilimise ja saatuse üks väga oluline element. Kas me taastame Eestis selle vanamehetüübi? Aga niisugune mehe tüüp ei sünni ilma selle universaal printsiibitamis kultuuris toimib ja sellest on tingitud ka tänapäeval üha kasvav huvi keskaja kultuuri vastu. Et see viimaste sajandite pine ja sõge laim keskaja aadressil. Küll ta on pine ja küll ta seda ja küll ta on teist, et selle hämmastava kultuuri, epohhi kõrged väärtused jõuaksid meieni ja me mõistaks, mis laadi need väärtused on. Meie peame vana Tallinna päevi, meie ei pea mustamäega Õismäepäevi ja vaevalt kunagi keegi hakkab restaureerima Mustamäe maju, et neid säilitada. Kindlasti oleks vaja säilitada tulevastele põlvedele need eksemplarid, et näidata, millega on kunagi hakkama saadud. Aga ainult selles mõttes, kuid muud väärtust neil ei ole, kui ainult peegelpilt teatud ajastust, seda küll. Niiet mehelikud väärtused, mis skulptuuris on, ja Lääne-Euroopa kristlikus kultuuris rüütel kui eriline inimtüüp. Seda ei ole ühegi teise maa keskaja kultuuris. Jaapani samurai on selle kõrvalmaanteeröövel Lääne-Euroopa kultuuris Rüütel, kellel oli kõrge sisemine vaimukultuur. Muidugi oli ta röövrüütleid, aga sellel rööv Rüütlil oli samuti kõrgem printsiip. Sest näiteks kui ta röövis kaupmehe karavani siis ta oma arvates tegi head, miks? Sellepärast et kauplemine oli varastamine jumala tagant. Ja kaupmehe käest röövimine oli seega õigluse taastamine, eriti kui röövitud varadest anti suurem osa jagati vaestele ja viletsalt, televälja. Aga elu ei ole nii ühetahuline. Ta on väga kirju, temas on kõik avaldused alati korraga olemas, kuid oluline on see, mis domineerib, see, mis määrab. Ja selle tõttu isegi marksistliku uurijad olid stagnaajal sunnitud seda tunnistama. Rüütelkond ja rüütellik, kus ja Rüütli fenomen Lääne-Euroopa kristlikus kultuuris on ainulaadne mida ei ole ühegi teise maa kultuuri Bochis, mis vastab Euroopa keskajale. Ja nende väärtuste taaselustamine on kultuuri mõttes ääretult oluline, kuid väärtusi ei saa taastada ilma selle tapmata universaali teeta. Mis sünnitab need väärtused? Meie ei saa vilju ilma puuta, kõigepealt on vaja puud ja puu peavad olema terved juured. Nii et see mineviku õppetund praegu on meile selles, et midagi pole maailma ajaloos püsivat ega jäävat. See suur demokraatiahullustus ja vaimustus, mis meil praegu on, seda ei ole terves maailmas kauaks. Missugust totalitarismi püütakse ka läänemaailmas meeleheitlikult ellu viia ja on suure eduga ka suures osas viidud ellu. Ja tekib kultuurkonnale siis, kui ei ole enam ühendavat universaal ideed mille nimel ollakse valmis minema sõtta ja võitlusesse. See idee peab olema elust kõrgem. Lääne-Euroopa praegune oht on selles, et hea ja mõnus elu on saanud omaette eesmärgiks. Kõrgem universaal idee puudub, mille nimel midagi kaitsta. Ja selle tõttu on kogu euroopa kultuur kond praegu rohkem ohustatud kui iialgi enne terve ajaloo kestel. On öeldud, et tuleks ometi maailma ajaloos aeg, kus enam sõdu ei ole. Ma julgen jultunult öelda vastupidist hädaajastule, kui inimkond jõuab sinna, et tal ei ole enam millegi nimel sõdida sisaldab kui tal puuduvad kõrgemad väärtused, mille kõrval elu on väiksem väärtus. Matriarhaadi, materialismi, demokraatia ja heaoluühiskonna tappev õnnetus on selles, et heaolu saab omaette eesmärgiks ja kõrgem universaal idee puudub. Kuid inimkond ei ela ilma kõrgema universaali teeta. Sest me ei ela siin maailmaruumis ainult oma füüsilisteks mõnudeks vaid meil on universaalne elu eesmärk ja printsiip, mis on inimese väline. Ja selle tõttu on kogu maailmale ees lühivõi lähiajaloolisel ajal väga rasked katsumused, väga suured kataclismid. Sest maailmakord, mida rajatakse raha võimule ja füüsilisele heaolule ei saa millegi muuga lõppeda kui kaose ja maffijate valitsemisega. Uus despoot ja tuleb nii, et suurvõitlust ajastu on maailma sees. Ja see hingamise aeg, mis ka eesti kuulsa prohveti järve Jaan ja ennustuste kohaselt on Eesti rahvale antud üks hea hingamise aeg enne neid suuri ülemaailmseid ränki sündmusi Lugupeetud kuulajad, 10. elutsidaariumi saates vestles Einar Laigna mitmesugustel kultuuri ja filosoofia teemadel. Elutsidaarium tähendab tõlkes lampi kuuldud saated olidki valgustusliku iseloomuga. Elutasidaariumi seeria jätkub kord kuus Eesti raadio kolmandas programmis pühapäeviti, kui valguskiir toimetab härmas Aarma.