Tänases elutsidaariumi saates saate nimetus tähendab tõlkes valgustit lampi räägime pühaduse mõistest. Kui me ütleme, et inimelu on püha, siis peab see ometi põhjendatud olema, miks piibli alusel on pühadusel objektiivne alus, see on inimese väline maailmaväline ja kui inimesel on tugipunkt, mis talle püha, on siis selle pühaduse tugipunkti ümber inimene ehitabki ülejäänud elu. Saates esineb meedievist Einar Laigna toimetajana härma Saarma. Me oleme elus kuulnud, kui öeldakse mõne inimese kohta, et sellele pole küll midagi püha. Ja selles väljenduses on antud iseloomustus inimolendi või ka kogu ühiskonna kohta kus puudub positiivne pühadus, puudub see, mis üksikisikule või ühiskonnale oleks püha. Mõiste püha on ääretult ürgne ja ulatub inimkonna algaegadesse tagasi. Püha oli ühtlasi tabu, puutumatu. See oli niisugune mõiste, mille ümber elu koondus püsis, seisis, see on võrreldav jälle meil sellel telgivaia ka, millest neil eelmises saates oli juttu. Piibli alusel on pühaduse objektiivne alus ja on öeldud, et teie peate pühad olema, kuna jumal on püha. Vabadus on seega objektiivne ja inimese väline maailmaväline. Ja kui inimesel on see tugipunkt, mis talle püha on, siis selle pühaduse tugipunkti ümber inimene ehitab ülejäänud elu. Kui me ütleme, et inimelu on püha, siis see peab olema ameti põhjendatud, miks ei saa ju lihtsalt heast peast mingit asja kuulutada tabuks pühaks, puutumatuks, tal peab olema objektiivne alus ja objektiivseks aluseks meie kultuur, konnas on jumala pühadus. Võlapühadusest lähtub meie kultuurikontseptsioonis Kristuse pühadus ja millest lähtub inimese inimeseni elu, pühadus ja üldse elu pühadus. Ja selle tõttu religioosse maailmavaate maailmasüsteemi sisuks ongi ju elu, alalhoidmine, elu säilitamine, selle tõttu pühaduse mõiste omistatud elule. Ja kuna elualused on väga vanad, loomulikult religioon ei ole niisugune maailmavaade kui sellist sõna siin tohib tarvitada, mis iga päev otsib uut ja eitab eilseid väärtusi vaid elu püsib ju muutumatutele väärtustel ja seega kultuuri järjepidevusest ja elujärjepidevusest sõna- traditsioon traditsioonilisi usus vanale toetumine. See ei ole mitte mingi ajast ja arust konservatiivsus või aegadest ja elust mahajäämine vaid see on see tarkus, et me oleme talletanud sadade ja tuhandete meid meile eelnenud sugupõlvede kogemused. Me oleme need ära sünteesinud, need läbi proovinud ajaloos. Ja ei ole ju mõtet igal põlvkonnal hakata otsast peale kõike uuesti avastama, uuesti leiutama, uuesti, ise kogema. Loomulikult toetame ju kõikides asjades eelnevale kogemusele. See on niivõrd selge kõikidel muudel elualadel, et lausa kummaline, miks kõige tähtsamas elu ja kultuurkonna järjepidevuse säilitamise, see ei taheta seda mõista. Ja siin on mingi nisugune Jaan ja nende inimeste poolt, kes on kaotanud oma identiteedi kultuurilises mõttes, et ikka uut ikka uut, väärika, midagi uut, ikka mingeid ruutärritust. Aga mis on uus ja kas sellel niinimetatud uuele elu püsib selle tõttu, kui talupoegkonda on kirjutatud konservatiivseks vana moeliseks vana küljes niimoodi kinni olevaks? Seda ei maksa nii halvustavalt sellesse suhtuda. See on see positiivne eluhoiak, millel on garanteeritud elu püsimine ja umbusk, nagu vanasti öeldi enne kuulmatute uuenduste vastu on täiesti põhjendatud, kui ta pole ajaloos läbi proovitud ja kui me ei tea, mis võivad olla selle tagajärjed. Seetõttu pühadus on üks põhiline alus mõiste kogu inimelu püsimisele. Ja kui midagi pole enam teha, siis tõepoolest oleme me sinna välja jõudnud, kus näeme praegu igapäevases elus, et on liiga palju inimesi, kellel on liiga palju võimu ja kellele midagi pole püha mitte midagi. Ja need on elu äritajad, midagi pole teha. Ja kui Eesti rahvas näiteks praeguses olukorras tahab ennast uuesti kultuurrahvana taastada ja oma riiki alustada, siis tal peavad olema need asjad, mis talle pühad on. Ja kui pühadust ei ole, siis ei tule mitte midagi. Siis tuleb ainult kõikide võitlus kõikide vastu parema pirukatüki pärast. Ja see Eesti vabariik ja rahvus ei huvita siis enam kedagi. Nüüd kultuurikontseptsiooni juurde tagasi tulles pühaduse mõiste lõpetamiseks kui Kristuse isik, kui meie kultuuriinimese mudel koosneb kahest isikust, jumalikust isikust ja inimlikust isikust, ta on jumala poeg ja ta on inimese poeg siis sellega on antud kultuuris niisugune inimese eeskuju, inimese mudel meile. Et meis kõigis on inimlik külg, mis vajab ülendamist pühitsemist oleksime enam jumalikud. Kristuse mudelis on kaks isikut koos inimliku külje läbi on ta inimese poeg jumaliku külje läbi jumala poeg. Kestus sai inimeseks selleks, et meie ligineksime enam jumalale ja kõrgematele väärtustele, see on kogu meie kultuurkonna niisugune pikk tee. Kui Kristusel on kaks isikut, siis tal on ka kaks tahet. Inimisikul on inimese tahe ja jumaliku isiksusel on jumalik tahe. Kui inimeses on kaks tahet, siis tekib küsimus nende tahete omavahelisest vahekorrast. Me võiksime ju võrdluse tuua, et kui inimesel on kahestunud teadvus et mis, kas see on siis vaimuhaigus. Kristuse puhul me näeme, et ideaalsem kristlus on ideaalmudel on inimlik tahe allutatud täielikult jumalikule tahtele. Ütleb ka nii, ma olen tulnud mitte selleks, et teha oma tahtmist vaid isa tahtmist, kes mu on läkitanud. Ja kui ta enne kannatuse ja surmateed palvetab, siis ta lõpetab sellega ikkagi selle sooviga, et aga sinu tahtmine sündigu. Näeme siis, et meie kultuuri inimideaalmudeli juures on allutatud inimlik tahe, madalam tahe kõrgemale tahtele, jumalikule tahtele, see on ideaalinimese olukord on pisut teine või ütleme tugevasti teine. Meie teame väga hästi oma olukorda. Meie teame, mida meie tahame. Kuid meil on ka teadmine sellest, mis õige on. Ei saa öelda, et keegi ei tea, kurjategija teab ka, mis õige on ja ta teab ka, et ta ei tee seda. Apostel Paulus on suurepäraselt öelnud seda. Et oh mind, õnnetut inimest head, mida ma tahan, ma ei tee ja kurja, mida ma vihkan, seda ma teen. Selles väljendub inimese olukord. Meie puhul toob see kaasa juba teadvuse lõhestumise ja see omavaheline mitteklappimine inimliku tahte ja jumaliku tahte selle vahel, mida me tahame ja teeme, ja selle vahel, mida me ise peame õigeks ideaalseks. Selle vahel on karjuv vahe, kellel suurem, kellel väiksem, kuid kõigil meil on ja kristlikus kultuuris inimese vaimne tervis ja selle kaudu füüsiline tervis hoiti korras selle läbi, et inimene kõigepealt oli teadlik selles vahes. See vahe, mis eraldab inimlikku tahet jumalikust, on inimesed, kurjad, teod, sõnad, mõtted. Need ongi patud, mis eraldavad inimlikku tahet, jumalikust ja selleks, et teadvuses ületada seda lõhet, mis inimesel on inimene pihtis, sai õpetust, karistust sai andeks andmisel, ta psüühika vabanes tükiks ajaks koormast näiteks tänapäeval võrreldes statistikat on ka suur vahe hullumeelsete enesetappude arvus, katoliku kultuurimaades, protestantliku kultuurimaades ja teistlikes maades. See statistika näitab juba ise, mis suunas need arvud kasvavad ja mis suunas nad kahanevad. Seda siis seoses Kristusega isikuga isikutest ja tahetest. Vajadusel endal on aga väga erinevad ilmingud. Ja mida sa siin nüüd siis kõige rohkem silmas peaksime, kes on pühak katoliku kiriku kontseptsiooni järgi? Jaak ei ole mitte iga inimene keda selleks peetakse, vaid katoliku kirikus. Pühak on see kes on kiriku poolt ametlikult pääle vastavat uurimist ja protsessi kuulutatud pühakuks. Sellel protsessil, mis võivad kesta teinekord sajandeid. Uurimine on niivõrd põhjalik. Vist minu teada kogu kiriku ajaloo jooksul on paar juhust, kus pühakuks kuulutatud on uuesti võetud see tiitel selle ära, sest see peab olema niivõrd laitmatu, et see protsess oleks laitmatu. Kui uuritakse pühaku elu, on sellel protsessil niisugune amet nagu prokuratuur, Dorothea poolikus. See on saatanapoolne süüdistaja. Tema ülesanne on sellel Beatifikatsiooni Jessantifikatsiooni protsessil välja otsida iga väiksemgi asi, millega saaks varju, eitas süüdistada ja näidata, et ta ikka ei ole pühak. Ja kui kõigest hoolimata selgub, et inimese elu on olnud laitmatu ja vastab kõikidele nõudlustele siis on võimalik selle kandidaadi kuulutamine pühakuks on nüüd ametlikult katoliku kiriku pühak. Kuid pühaku mõiste puhul on veel oluline meil teada, et nii nagu on ääretult palju erinevaid inimtüüpe avaldub ka pühadus väga eri moodi meie tavalises ettekujutuses loomulikult kujunenud välja üks kindel pühaku tüüp. Ja see on tugevasti mõjutatud protestantlik, kust milli tööst, milles me oleme kasvanud, meil on mingi küllaltki piiratud ja ühekülgne kujutlus pühakust. Tegelikult see diapasoon on märksa laiem ja kõige paremini selgitaksid seda näited. Kui me alustame Kristusest endast siis Kristuse pühadus ei ole mingi vaidlusalune küsimus. Ja me märkame uut testamenti lugedes, et tal tulid konfliktid. Ja me märkame veel seda, kui me kainelt Läheme ja lahtiste silmadega, et Kristus tarvitab väga teravat tooni, ta nimetab rahva juhte vihasemate madude sooks lubjatud haudade üks silmakirjateenrid teks. Kujutagem ette, et tänapäeval niimoodi keegi teeks, kas me seda inimest nimetaksime pühaks? Muidugi mitte, eks tähendab üks pühadusejooni, mis kohe meile nii Uudsena silmale on ja kõrvale ja mõistmisele on see, et pühakul On olemas julgus tõde välja öelda. Teades, et see võib kaasa tuua väga palju ebameeldivusi. Ja me ju teame, et kristus mõisteti seaduslikku kohtu poolt surma kõigi oma tegude ja sõnade eest. Ja selles mõttes, see peaks tõsiselt meid mõtlema panema, pühadus ühe väga olulise külje peale. See ei ole mitte niisugune vesine vesine ja Aleolek või igas asjas ainult ja ütlemine ja kõikidega armastusväärselt leebe olemine, vaid see toob ka suuri kohustusi kaasa ebameeldivaid asju ühes kohas ja valel ajal öelda ja teada, et see toob sulle kaasa kannatusi, jälitust ükskõik mida ja surma, mida on ajalukku täis. Võtame järgmised kristlusest, võiks palju rääkida veel, mis mis meie jaoks harjumatult püha inimene nii teeb. Ta tegi köitest piitsa või nuudi suure ja peksis rahavahetajad templist välja. Nagu tänapäeval mõni inimene teeks köiest niisuguse paraja kantsiku jumala ja Viru tänavaputkas ei läheks nuhtlema, siis politsei viiks ta minema lihtsalt eks. Ja Kristuse puhul me leiame, et see oli tema pühaduse tunnus, et ta julges tõe eest välja astuda. Ta julges ühiskonnas, kuna elus ilmseid väärnähteid minna küllaltki radikaalsel viisil korraldama. Nii terve uue testamendi, näeme, et niisugust vesist haledat kristlust uues testamendis ei ole. On üks väga võimukas mees kes astub selliselt välja, et lõpuks ühiskond on sunnitud ennast vabastama tänast ja lihtsalt tapma teda. Nüüd võtame järgmisi huvitavaid pühakutüüpe. Me näiteks kolmanda sajandi lõpust neljanda algusest püha Athanasius, suur. Temal vaevalt oli neid jooni, mida meie tänapäeval ütleksime, et see mees on püha. Tali 17 korda asumisel või põgenemisel võitles õigeuskliku katolitsismi eest, küsimus oli seal dogmaatiline Kristuse isiku ja jumala lisavahekorrast. Ja võitlus käis Aleksandria preester paariusega, kes intrigeerib tema vasta keisrikojas. Jaathanaasius oli järeleandmatu tõe eest võitleja. Ja loomulik, et see tõi talle kaasa ainult konflikte ja pahandusi, need terve ta elu oli ju tegelikult üks suur pahanduste põgenemist ja hädade rida. Elise lugu andis talle nimeks Püha Athanasius, suur veel suurpandi juurde. Kui atranaasiuse sugune pühaduse tänapäeval esineb, siis kellelegi ei tule pähe öelda, et aga, et see on ka pühaduse üks omadus seista tõe eest kartmatult. Nii et me näeme väga erinevaid pühakuid, kelle elu on teise pühakuga võrreldes täiesti teistsugune. Nii et pühadusele ei ole ainult ühesugune väljendusvorm vaid ka väga isikupärane väljendusvorm nende talentidele läbi, mis kellelegi, inimesel on meil Eesti arusaamises Pole kahtlust, näiteks et küllaltki laialt tuntud 13. sajandi alguse püha Franciscus on üks tuntumaid pühakuid kindlasti Eestis väga mitmel põhjusel. Ja selline pühaduseliik on kõige enamale inimestele kõige kiiremini ja lihtsamalt ja vahetumalt mõistetav. Seoses pühadusega näiteks on väljend püha lihtsameelsus, mida meie tihti arvame, et see on ligilähedane kas mõistuse puudumisele või napakkusele. Püha lihtsameelsuse kohta võiks tuua ühe suurepärase näite Akvinud tooma, sest ta on kahtlemata filosoofia ajaloo üks tippkuju tõeline suurkuju. Ja tema intellektuaalsest tasemelise mõtlemise võimes tema teoste alusel ei ole ju vähematki ahtlust Mils suguse kaliibriga mõtleja ta on. Ja samal ajal saab tema kohta täielikult ja täiend määral kohandada väljendust püha lihtsameelsus. Ma toon ühe huvitava näite. Samas õppis siis ta oli vaikiv, endasse tõmbunud. Kõigil jäi mulje temast, et ta on tõepoolest niisugune lihtsameelne selle totakuse mõttes. Ja temaga armastati ka nalja teha. Sellepärast et tema täielikus siiruses võttis kõike puhta tõena, mis öeldi. Ja ükskord tehakse nalja ja öeldakse Toomas, Toomas, tule vaata, ärg lendab. Toomast tuleb suurima rahuga akna juurde, vaatab välja, kõik naeravad. Samas lisab ainult ääretu rahulikult järgmise repliigi. Ma enne usun, et härg lendab, kui munk valetab ja läheb ära. Meie Thomase juures me näeme, kuidas ainulaadne mõtlemise võime oma peenuse, oma sügavuse poolest formuleerimise võime. Tema vapustav loogika, dialektika. Ja samal ajal jättis ta endast mulje, et tegemist on tõepoolest Vähe imeliku inimesega. Nii et see püha lihtsameelsus ei tähenda sugugi mõistuse puudulikkust ja võiks veel tuua näite, palju ligemalt meie oma elust meie väga paljud, kui mitte kõik. Meie pühameest ja mitte, ma ei ütle seda pilkamisi, ma ütlen seda tõsiselt. Vend Johannes Franciscus ja kindlasti paljude inimeste arvates ei ole tema mõistusega korras kõik. Tegelikult see on ääretult peene sisemaailmaga tark inimene ja ta on mulle ka ilusti ja öelnud, et inimesed on ju nagu väikesed titad. Ja seda öeldes ta nägu on täis armastus väärset, sooja, niisugust, kõige parema tahtega suhtumist inimestesse, ta näeb inimesi pisikeste titadena keskuses, kujutavad endale ette kole tarkadena tähtsatena, kes arvavad, et nad kõike teavad. Tal on hoopis teine tasand, kus ta vaatab. Ja sellelt tasandilt. Et see on üks suur hulk pisikesi askeldavaid, titasid üle sellest ja see üleoleku tunne, millega ei kaaslane ülbustega uhkustega niisugust ülevalt alla suhtumist. Tal on kaastunne. Kas nendele titadele saab midagi ilusti seletada? Sest selles, mis, mis on tasemete vahe, on tõepoolest see sees. Ja kui raamatutarkuse ja õpetatud niisugusest kõrgusest, kus inimesel kergelt tekib põlgus teiste vastu ja no nagu keskajal, õpetlane vaatas lihtrahva peale ja nimetas harimatu idioot aeg. Need olid harimatud tänapäeval, see tähendab noh üldse, et mõistus on puudulik. Siis vend Johannes tuleb külla ja paari niisuguse väikese asjaga väheneb kõik see suur filosoofiline tarkus kuskile niimoodi kõrvale ta sellesama asja ütleb niivõrd lihtsalt ja vaat sellelt oma tasemelt ära, et lihtsalt suu jääb lahti ja jää mõtlema. Nii et püha lihtsameelsus on ikka midagi muud kui rumalus. Ja võiks veel ühe näite tuua selle kohta väärtuste erinevused, eri väärtussüsteemid ja eriväärtussüsteem tähendab seda, et see, mis meile on suur väärtuse, mille küljes ripume. See teisele inimesele on ammu üle teatud tase, see enam ei huvita teda. Tal on muud asjad. Nii nagu kunagi Noorena üks vanem härrasmees, härra Kasemets, üks väga soliidne härrasmees, kes õpetas mulle saksa kunsti. Ja tema kinkis mulle haruldasi raamatuid ja minul oli nii imelik tunne, et kuidas ta nii väärtuslikud asjad annab mulle ära. Mulle oli sel ajal see raamatu omamine ja see, ta minu on kohutavalt tähtis. Ja nüüd, kui ma hakkan ise tasapisi sinna ligunema, ma saan aru, et ja tõepoolest ma jõuan ka sinna, kus enam ei ole tähtis, et mul see raamat on, ma võin ta ära juba anda. On uued kartused kuskil tekkinud ja see on juba ületatud, kõik ei ole enam nii. Nii et, vaat see kõik muutub. Aga Franciscuse ka seoses veel 13. sajandi alguses tekib kaks suurt munga ordut millel mõlemil on erakordselt suur tähendus meie ajaloole. Need on frantsiskaanid. Ordu, mis on siis rajatud Püha Franciscuse poolt tassiisist. Ja teine ordu on dominiiklaste ordu teatud Pomeni kogus manuse ühe hispaanlase poolt. Jutlustajate ordu. Mõlemad ordud on tegutsenud Eestis. Aga nüüd kummaline on see ja samal ajal ka väga nii iseloomulik, et miks Franciscus on nii popul Aarne ja nii laialt tuntud väljaspool katoliku kirikut. Ja miks dominiiklaste ordu jääb selles mõttes nagu varju ja on vähem tähtis, on väga lihtne mõista. Frantsisklased olid lihtsad kerjusmungad, kes suhtlesid rahvaga ja kelle. Niisuguseks põhiliseks eluhoiakuks oli püha vaesus, püha lihtsameelsus olla narr jumala pärast mingi kõrgema väärtuse nimel võtta enda peale teiste silmis isegi kuivanud ja põlatu positsioon teiste poolt välja naerdu positsioon ega inimene ei tee seda nalja pärast ja kui inimene seda teeb, siis peaks panema kõiki mõtlema. Tegelikult on olemas väärtused, milleni Ühel inimene julgeb ja suudab sotsiaalses ühiskonnas sotsiaalse olendina võtta enda peale põlatu ja naerualuse osasepaks olema, neid väga mõtlema ka meie vend Johannese puhul. Ja dominiiklased Nemad on tänapäeval öeldakse kiriku ajud. Dominiiklaste ordu uned on õpetlased, filosoofid, pärased, jutlustajad, kõnemehed. Kuid nende suhtes ei ole niisugust üldist rahvalikku armastust selle. Või ütleme väljaspool kiriku tuntust. No see on seesama vahe, mis üks tuleb südamesse ja teine tuleb rohkem mõistusesse. Dominiiklased on kirikuajud, afrantsisklased on siis ütleme niimoodi kõige ehedamal kujul see kiriku süda ja selle tõttu Franciscus igale ühele palju lähedasem ja mõistetavam ja kaugele väljaspoole katoliku kiriku piire. Franciscuse, st rääkides ma ei saa raadios näidata, mul on siin kivi, mis on toodu tassist. Ja tõenäoliselt mööda neid kive on ka tema kord kõndinud. Assiisi linnast peab natukene rääkima ja selle selles mõttes on see väga huvitav, et vanad keskaegsed Itaalia väikesed linnakesed, Peruutias, poleeto paljud paljud paljud kõik terve see tee, mis Toomas tassiisisse ma sõitsin ja tee peal neid väikesi linnu vaatasin. Mind hämmastas see, et need keskaja linnad oleks nagu teadlikult säilitatud sellistena, nagu nad olid, linn linnamüüriga, ei mingeid kastmaju pole kuskile ehitatud majades sees on ainult väga delikaatselt ja oskuslikult ehitatud v särgid vannitoad ilma rikkumata nende sisearhitektuuri. Nii et linnad on väliselt täpselt niimoodi nagu äravahetamiseni keskaegse pildiga sarnased assiisi linn samuti linnamüüri tagant algab rohumaa ja kuskil ei ole neid mägesid ehitatud ega mingisuguseid selliseid tossavaid korstnaid, tööstusrajooni või agulitega sinna juurde, nii nagu see linnakene ilusa kunstiteosena terviklikult keskajal kujunes, on ta säilinud tänaseni. Ja Assisi linnas tunneb igaüks kõige põhikum inimene, kes sinna läheda midagi asjadest ei tea. Et seal valitseb eriline atmosfäär. Ja assiisisse minnes on tajutav, et see on eriline koht. Seal inimesed kõik muutusid, teine turismibuss, mis toob sinna lobby turiste polevat bussist välja, on noh, nagu tavaliselt inimesed on jutt, Janse naeria vaatamine ja uudistamine ja oma nisuke tähtsuse tajumine ja kõik ja mida ligemale nad tõusid mäkke, assiisis Franciscuse kiriku ligi, kuidas muutusid, no vot, ma spetsiaalselt jälgisin, kuidas jäädi vaikseks, kuidas enam ei räägitud midagi, kuidas see atmosfäär, vaimne atmosfäär, võttis nad enda sisse ja mõjutas inimesi tõesti säärane erilise pingega tajutav see, mis on peaaegu no materialiseerunud pühadus muuseas keskaja maailmas mateeria mõiste oli üldse niisugune, et ka vaimsed asjad olid tegelikult materiaalsed. Laul oli inimese suust tuli välja materjalis keerunult maaliti pildi peale, vale laul oli nagu niisugune vorstijupp, mis tuli välja nii et materjali nii ilus, kõik ja assiisis tuntav, milline kiirgus sellel kirikul on? Franciscus on maetud selles kirikus nüüd uuesti ümber ta hauda tükk aega ei teatud, trepi alt leiti mitte väga ammu tagasi see ja siis maeti ümber. Lees on altar, siin on raamat lõikassiisi kohta kus see kõik sees on ja siis seinte pääl need freskod on jõulised ja mõjuvad Simone martiini. Jotto. No need on ainulaadset tööd, kus siis Franciscuse elu on kõik kujutatud meie tassiisi, linn on niisugune akumulaator Haator, kus energia pulseeriv ja kiirgab ümbrusesse ja terve linnakese inimesed on hämmastavad selles mõttes, et kogu linnas valitseb niisugune pideva pühapäeva meeleolu. Ja inimesed on kenad ja lahked ja ja tajud, et see ei ole mitte väline hoiaks, ei ole mitte see ameeriklaste keep smiling, eks. Et noh, peab naeratama, et niisugune on elustiil, vaid see tuleb seest, see kiirgab, ta ei pruugigi naeratada, tõsine inimene ka kiirgab seal. Ja Ta peab seal kohapeal tundma ja tajuma, mis, mis asi on. Tema luukere on säilinud ja tema rõivad on säilinud ja siis kõik, mis seal püha kla varaga seoses on ka huvitav lugu. Kaunist rikkast daamist, kes oleks võinud ükskõik missuguse rikka rüütliabikaasaks saada, näeb Franciscus ja mõistab seal on teised väärtused. Ja samal ajal on ka selge, et Franciscus ega ei saa abielluda ja ta pühendab endaga Kristusele. Vaat see on, et inimene saab uued väärtused. Kui meie Lähme siitpoolt vaadates ja tihti aletsetakse, kes läheb kloostrisse, kuidas ta loobub kõigest, eks meil on see kohutavalt kallis. Aga teise inimese silmis ei ole enam midagi, ta on leidnud uued, kõrgemad väärtused. Kui sinul on korjatud pihutäis värvilisi kive, seal kohutav väärtusest sa muud ei tea. Ja sulle on naljakas, et keegi annab need ära niisama. Aga ta võib-olla tal on briljant taskus, eks ole, tallab midagi, ok, tal on kalliskivi juba. Ja vaat see, see vahe on tavalisele inimesele ju enamasti mõistetamatu, sest enamasti inimene ei saa oma raamidest välja astuda ja ei suuda näha teise pilguga oma asju. Milline oli Franciscuse mõju tollases ühiskonnas, on 13. sajandil. Francis kaanide ordu imekiiresti kasvas arvuliselt ja juba 13. sajandil. Kolmandal veerandil loetakse kuni 200000 umbes Francis Khani Muu. Ja nendel olid suured teened 13. sajandi kirikuelu kõlavdamisel puhastamisel. Sest nii nagu Meie enda elu vajab pidevalt väikesi ja suur puhastusi, nii kirik kui elu, nii ühiskonnaelu vajavad pidevalt uusi värskeid impulsse mis meid aitavad püsida sellel teel ideaali poole pürgimisel ja liikumisel. Meie sellele ordule oli väga suur tähtsus ja tänaseks taevani oleneb maadest. Tänapäeval nende arv on umbes vist 17000 ümber. Ma päris täpselt ei tea, mis need andmed praegu on. Aga tol ajal oli väga suur tähtsus siis seoses nende ordude tegevusega ka Eestis on üks huvitav tähelepanek, eestikeelne sõna, sant, Santima tuleb ju ladinakeelsest sõnast Sancti püha. Ja tõenäoliselt on see sõna tekkinud eesti keelde kerjusmunkade tõttu. Vaat kes ringi käisid Sancti ja kes siis ka kerjasid või kellele ise anti. Sellest tuli siis eestikeelne sõna Santima. Aga siin on veel üks huvitav mõistete moondumine juures. Erimaadel ja eri rahvastel on ka väga erinevad suhtumised. Ja väga paljud nähtused Lääne-Euroopas võrreldes meiega on vastupidiselt. Ja see ilmselt ei ole mitte ainult hilisema traditsiooni tõttu tekkinud vaid paistab nii, nagu mulle näib, selle põhjal, mis Jaan on mingi konflikt juba ka väga varaselt mis meie maastiku siia ei ole täiesti sobinud ja mis Itaalias või Hispaanias või Prantsusmaal täiesti Liibüa on loomulik ja ilmselt ka käijus munkade puhul, et tekkis Eesti mõtlemises ka negatiivne on selle asja juures, noh tänapäeval öeldakse chattima. No oletame, et eesti rahvas sandi sakslaste käest raha või sandi Praha USA käest praegu või siin tuleks ka nüüd tarvitada seda sõna Santimise mõttes, eks. Et ilmselt midagi siin on ka eestlastele kuskil vasta hakanud, mis ei ole Eesti mõtlemise ja arusaamistega päris kooskõlas, aga ma ei julge seda küsimust lõplikult otsustada. Seal, nii mõtlemise mõttes. Francis Khani munk ei tohtinud midagi peale praktiliselt peale kuue omada. Ta isegi loobus peavarjust kui paustale frantsiskusele pakkus kirikut kui omandit, maja kui omandit, kus see kogudus, kus ordu võiks elada, isegi selles pidite loobuma hobuski ja mõtleme selle kliima peale, mis Lõuna-Itaalias ja ümbruses seal valitseb. Muidugi nemad võisid endale seda lubada, et käisid ainult paljajalu ja, ja selle ühe kuuega ringi. Eks siin Põhja-Euroopas vist on natukene natuke raskem omada ainult ühte kuube ja käia niimoodi ringi, nagu, nagu tema käis frantsiskaanlaste ordust, tekkis see küsimus juba võrdlemisi alguses. Ordu kiiresti kosus ja ordu loomulikult, kuna ta sai ka annetusi, siis tekkiski küsimus pahandustest. Paavst püüdis lahendada küsimust nii, et varandused kuuluvad ordule ja orduvennad on ikka vaesed. Kuid äärmuslikumad rangemad tiiba ja Francis kaanes ei rahuldanud ja selle tõttu tekkis Francis Khanide eri aru. Ordo fraatris Smi noores, vähemate vendade eri aru tänapäeval on need kaputsiinid märgitakse nime järele tähtedega o f n-Cap, see tähendab Ordo fraatrismi noorest kaputasinud foorum. Need, kes siis röövile tegid samasuguse kapuutsi nagu frantsiskusel oli. See oli siis rangem liin, kes leidis, et ei tohi ka Ordul midagi olla. Ja siis tekkis veel naisklarisside ordu püha kla parajärele Clarissid, see oli naisharu. Ja tänapäeval on veel Francis Khanide kolmas ordu. See on ilmikute ordu. See on ka algusest peale ordu reegel ilmikutele, nendele, kes elavad maailmas ja ei ole kunagi kloostris, ei ela vennaskonnas. Nii on ka dominiiklaste urdus on kolm, ordut on mustrivennad, on naisharu Claus uuri õed. Ja siis kolmas ordu on see, kes tegutseb maailmas ja elab maailmas saanud kloostris ettevalmistuse. Ja kloostri meditatsioonidest peab aeg-ajalt osa võtma, kuid elab ja töötab maailmas. See on kolmas reegel. Inimolendi olemus see, et ta on lisaks kehale on tal veel hing ja vaim tähendab seda, et inimene peab oma psühhofüüsilise terviku eest hoolt kandma. Et see korras on. Vaim nõuab meilt meditatiivsust. Ja meditatiivsus tähendab seda, et meil on võetud päevas või vähemalt nädalas kord üks aeg. Ja mitte väga lühike aeg, vaid niisugune aeg, kus me saame iseendast täielikku rahu leida. Kirikuarhitektuur on ju vaadeldav ainult meditatiivselt, see tähendab kirikut ei saa vaadata niimoodi ära, et tuleme bussist välja, teeme pildi, istume bussi ja kodus, vaatame pilti ja ütleme, ah ma olen seal käinud ja näinud. Seda tuleb vaadata pikka aega süvenedes detailidesse, seal meditatiivne vaatamine ja ajakategooria Gregory Jaani koraalis tähendab õieti seda, et Gregoriaani koraalile läbi, mis väliselt tundub vaene selles mõttes, et ta on küllaltki ühetooniline, ta peab niisugust, ta nagu jõgi voolab rahulikult. Ta ongi meditatsioon. Ta peab meid kandma inimlikkust ja iga päevasusest välja. Ta peab aja muutma nii palju kui võimalik igavikuks. Selle tõttu Gregory jaanikoraal. Minu nägemuses ja minu praktika põhjal ma ei räägi muusikateadlasena, vaid pigem praktikuna, on see läbi ma inimlikkusest vabanen? Näen kõike inimlikku niimoodi, kuskile suurde, lahustununa, ilma kaotamata isiksust, vaid minu isiksus leiab rahu selles, et ma suurega kokku kuul on. Seega see on nagu jõgi, mis viib merre. Ja ma tajun selle meresuurust ja et ma olen selle sees, suur rahu tuleb selle tundmisest. Ja need, kes vee all ujumist on teinud, teavad, milline imemaailm see on, et sa tajud oma keha teistmoodi ja ümberringi on vesi, mis siin kannades hõljud seal sees, sa keerad ennast seal sees, vaat see, kes veealust ujumist teinud, taipab Gregory Hani korra oli ka väga hästi. Ja selle tõttu see meditatiivne rahuaeg, mis meil ju puudub, me muud tormame ja tegeleme millegagi. Kõik õnnestub siis hästi, kui ennem kõik läbi mõelda. Kui igal hommikul kõik päevatööd, näiteks tund-poolteist mõtelda rahulikult läbi, kuidas teha, siis see ei ole raisatud aeg vaid ääretult viljakas päev, järgneb sellele, sest ma olen loonud sisemise rahu. Ja mul on juba peas kõige ratsionaalsem ja parem meetod valmis, kuidas kõik ära teha. Mul on ta juba siin tehtud kõik ja ma nüüd ainult teostamisel. Kui see meditatiivne külg puudub ükskõik mis elualal siis puudub seal see õige, mis seal sees peab olema. Miks keskajatöö oli nii hea? Nii kvaliteetne selle tõttu, et ta oli mediteeritud inimene, kes tegi tema sees oli rahu. Ja tema sees oli juba see valmis, kõik see struktuur, see oli tema enda oma ja selle tõttu tormamine ja sisemise rahu puudumine ei lase korralikku tööd teha üheski asjas. Ja Gregoriaani kohal on üks suurepärane vahend. Oma psüühikat viia alati tasakaalu, väljuda ajahetkest, mis lineaarse ajana kihutab meid takka. Algus ja lõpp, minevik, olevik, tulevik, ja ta muudab lineaarse aja igavikuliseks. Või vähemalt me saame selle igaviku maitse natukene kätte ja see annab inimesele sisse suure rahu. Ja pääle selle tagab seega Vaimse tasakaalukuse ja vaimsed tervise. Nii et see on üldiselt tänapäeva maailmas puudu rahumoment, meditatiivsuse moment. Jälle maksab mõelda selle peale, mis tähendab, pühitseb pühapäeva. See on üks päev nädalas, mõtle elu üle. Elutsidaariumi saates esines Einar Laigna. Saate toimetas härmas Aarma.