Einar Laigna vestleb täna igavikulised tunnetamise vajalikkusest. Igapäevases elus me oleme niivõrd uppunud oma elu probleemidesse isiklik, kes, ja laiemalt võttes praegu meie rahva olukorda. Ja need kella tiksumised, löögid, mida inimene kuulab väga lühikese viivu ajaliselt see kestab kujundeid ja nende mõju on ometi hämmastav, seetõttu et aeg kaob nende sekunditega, järsku muutub teiseks oma olemuselt. Ja inimene tajub aja voolamist jälgides lineaarset aega, tunnetades mingisuguse imeväikese tükikese, sellest, mis viitab igavikule. Ja see igaviku tunne, mis inimeses tekib siis, kui inimene aega püüab tajuda ja aja mõistesse süüvida annab, talle siseneb järgmise rahu ja üleoleku tunde. Ja ootamatult jälgides kellalööke jälgides aja voolamist ajana, lühikesel ajal on järsku pilk kõigele inimlikule maapealsele riikidele, Nende poliitikale, meie oma probleemidele. Järsku me seisame nagu aiaposti otsas või veel kõrgemal Lähme pisut teises rakursist kõike. Ja samal ajal inimene kogeb ka üleoleku tunnet järsku paljudest probleemidest. Ja ajaloos ja poliitikas ja kiriku ajaloos, mida ma uurin, on mulle selgeks saanud see, kuidas poliitika tegemise üks puudus on see, kui seal puudub igaviku tajumine. Tehakse poliitikat reas, kuid ei mõisteta igarikuliselt. Selle tõttu ei ole kaugemale ulatuvat pilt kui sellest hetkest. Seetõttu ma ei pea ennast niisuguseks eluvõõraks kabineti õpetlaseks kes on vanadesse pärgamentides ja tolmu punu diamatunud ja kes ei taipaks, mis maailmas toimub way või poliitilises elus vaid et see on kõik üks suur tervik ja teoloogiline haridus alles on avanud ajaloo ja ajaloo tõeliste probleemide mõistmise. Ja see tuletas meelde mulle esimest laulu. Piibel ongi ju raamat sellest, kuidas igavikuliste pilguga vaadata ajalisi asju ja igaviku pilk on hoopis teine. Tore on lugeda seda ürgset iidset teksti, mis eesti keeles kõlab umbes nii, ma vist päris täpselt mäletan, et miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja. Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad koos nõu jumala ja tema võitu vastu. Ja edasi. On öeldud, nagu ma mäletan, kes taevas istub. Naerab issand, irvitab neid. Nii et siin on antud niisugune kohe elus sissejuhatus. Ja samal ajal ei märgata Ta millegipärast, et piibel ei ole vagade fraaside kogumik, vaid piibel on tõsine ajaloofilosoofiline teos. Ja selle Piibli raamatu ajaloo filosoofilisus on ju nimelt selles, et ajalik, inimene, vajalik maailm ja ajalikud riigid on viidud igaviku pilgu alla. Ja me ei pea seda igavikku nimetama jumalaks, kui see sõna inimesele ei meeldi vaid õpetlasena Öelda või õppijana, õigemini et inimese teadvuses on igaviku ja lõpmatuse kategooria absoluudi mõiste. Ja kui inimteadvuses on absoluudi mõiste olemas, siis ei ole võimalik seda enam teadvusest välja suruda. Paratamatult peab inimene selle teadvuse kategooriaga arvestama. Vastasel korral me käitume nendena, kes teavad, et täna hakkab kindlasti sadama ja läheme meelega välja ilma vihmavarjuta ja ilma vihmamantlit. Nii ükski mõistlik inimene ei toimi. Nüüd dooses Innotsentsius kolmanda ja 12. sajandi probleemistikuga, millest meil eelmine kord oli juttu. Täna tuleks pisikene sammukene astuda tagasi ja siis jälle edasi. Nimelt ma viibisin poolteist kuud reisil Saksamaal ja Šveitsis. Ja põhiline huvi oli Saksamaal selle piirkonna vastu, mis keskaja riikluse, järelikult ka kogu poliitilise problemaatistiku mõttes ääretult oluline. Ma olin paatoritenbergis, see on Lääne Lõuna-Saksamaal. Maints žbayer, Vorms. Kogu rainland Falts see ala, kus Saksa keisririik eksisteeris, see oli võimukeskus. Ja kohapeal vahetult selle aja ajaloolisi, nii arhitektuurilisi kui kõik muid mälestusmärke vahetult vaadates käega, katsudes nende inimestega ohtudesse. Neid uurides, kelle esivanemad selle keisririigi tegid võis suure osa lisada senistele teoreetilistele uurimustele ja teha palju korrelatiine ja rõõmustada ühtlasi ka sellest, et teoreetiliselt on võimalik geograafiliselt eemal olles ometigi luua väga tõelähedast pilti ja arusaamu sellest, mis Euroopa ajaloos on toimunud. See piirkond, mis nimed, vaata siin on ju Euroopa süda. Ja ta on ka Euroopa kultuuri süda ja keskus, seal on tunda, kuidas pulseeriv vain. Kui Karl Suure ajal see keskus oli pisut põhja pool Aachenis siis hilisemas Euroopa kujunemises see nihkub vähe lõunasse lõuna poole nendele aladele, millest juttu oli. Ja nimelt maalin žbaieris, kui oli 2000 aastane žbaieri juubel ja tuhandeaastane saali dünastia juubel. Sellel puhul toimus Baieri Toomkirikus pidulik kokkutulek. Sinna kogunes siis Saksamaa eliit, valitsuse tegelased. See oli 23. märtsil žbaieri Toomkirikus. Ja siis sellel kokkutulekul president liidumaa president fon Faitset kär mainis oma kõnes niisuguse lause et 100 aastat kestnud saali dünastia aeg see oli 1024 kuni 1125. Et see oli väga ilus aeg, aga kestis nii vähe. See on siis 100 aastat, mis ajaloos on vähe ja selle peale kogu kirikutäis rahvast naeris. Naer oli huvitav. Ja huvitav oli ta seetõttu, et ta oli eriline ja need vahetud kogemused. Tõid teravalt esile selle, mis tähendab ühe kultuurrahva suhe oma ajalooga. Tere ei olnud väljanaermine. Seal oli üleolek, kuid selles naerus oli ka austus. Seal puudus see niisugune kramp, kus inimene on hirmsasti pingul sees ja oma mineviku suhtes. Niimoodi tunneb ennast väga krampis olevat ja mittevabana. Need olid inimesed, kes väga rahulikult oma kultuuri ja minevikutraditsiooni suhtes omasid veendunud enesekindlust oma väärtusest ja oma väärikusest. Ja samal ajal seisid ka oma ajaloost üle ja oskasid seda näha kriitilise pilguga. Oskasid ühteaegu austada, tunda aukartust suurte minevikku eelkäijate vastu ja samal ajal ometi on nendest üle. Ja näevad isegi seda, mis oli naeru härrased ja mis oli naljakat ja mille peale võib tänapäeval muiata. See oli kõik koos, see oli üks tervik. Ja selles minu arvates väljendub ühe küpse täiskasvanud kultuurrahva suhtumine. Me tunneme mitmeid suuri rahvaid, kes oma ajalugu ja minevikku austavad, kuid kellel puudub see kergelt irooniline üleolek, samal ajal sellest Lääne-Euroopas ma nägin, et need kaks elementi olid koos ja minu hinnangu kohaselt sellele mõni teine võib teisiti arvata, aga minu arvates see on tunnus kõrgest tasemest. Ja miks kõrgest tasemest seepärast et üleoleku tunne oma ajaloost samal ajal koos austusega tähendab seda, et antud rahvas on vabanenud imper realistlikkust, mõtlemise viisist ja suhtumisest teistesse. Niikaua, kuni niisuguse ülepingutatud pühaduse grandiga võetakse oma minevikku, on paratamatu kaaslus, hirmukramp ja kaitse teiste suhtes, mis läheb üle hüsteeriliseks rünnakuks. Kui oma asju, mida minevikust austatakse täie õigusega, kuid ühtlasi nähakse ka seda juba kõrgemalt tasemelt siis puudub sealjuures see element, mis tingimata peab ennast teistele vastandama või teisi halvustama. Ja see oli erakordselt meeldiv ja neid inimesi jälgida, kes sinna kogunenud. Öelda, et ma saan aru, sa jutt võib olla mõnelegi inimesele mitte vastuvõetav. Aga ma avaldan oma arvamuse oma tähelepanekute põhjal. Ajaloolasena, ja inimesena, kes iga elu üksikasja vasta tunneb, teravdatud tähelepanupanu panuga huvi, jälgin, selge, et nende inimeste nägude kultuur ja käitumine oli niisugune, mis tegi rõõmsaks, et need inimesed on olemas maailmas ja tegi kurvaks selles mõttes, kui ma mõtlen, et meie praeguses avaliku elu pildis see inimtüüp kas istub kuskil varjul või kõige kohutavam, kui ta, ta äkki ei olegi. Nii et neid inimesi nähes on ikkagi selge, mis on eliit ja kes on eliit. Ja see väljendus ka nende nägude kultuuris paljudes vestlustes kõik sakslased teadsid, kus on Eesti, mis on Eesti Est landunud, lihvlanud, see oli noh, iseenesestmõistetavalt teada ja selge kõik teadsid, et see siin on Saksa linnad ja saksa kirikud ja saksa kultuur mida me peame ka tunnistama, et see nii olla. Ja sama selge on see, et need linnalt ja kirikud ja kultuur on ka meie paratamatult. Vaevalt oleks ühtegi eestlast, kes ütleks, et täie Tallinna linn ei ole, meie, see on meie ja me kuulume selle linna juurde ja ja linn kuulub meie sisimas, Jaan, lahutamatu osa meist. Selle tõttu need poliitilised, ajaloolised võimu probleemid ma seal nii teoorias kui ka selles, mis ma nägin, sain väga palju uut selgust ja rõõmu, sain sellest tunda, et mul teoreetiliselt oli see selge ja ma kohapeal leidsin selle valmis kujul. Olin siin ajaloo kallal töötades ja ajalugu ei mõista ilma teoloogiata, nii et see teoloogiline haridus on vältimatu too ajaloolase jaoks ilma selleta jääd sa faktoloogia pinnale ja ajaloofilosoofiat ei saa üldse üles ehitada. Sest kui absoluudi mõiste jääb välja, siis on sama, nagu me arutame ajast ja ilma arvestamata igavikuga. Nüüd tuleme sellest ajastust natukene kaugemale. Niipalju veel, et Baieri toomkirikusse on maetud siis saalier dünastiasse kuuluvat keisrit. Ja Maints oli väga uhke keskus kus oli keiserlik fall ja Vormsi kiriku krüpti oli siis maetud samuti saksa käisveid. Ja muidugi selles krüptis. Pikemaajaline nonii, vähemalt pool tundi ja rohkem, see on nii turisti jaoks juba pikk peatus võimalus üksi seal nende kivi Kerstude juures seista ja püüda mõelda elavaks neid inimesi, kes nendest kirstudest nüüd on, või see, mis neist järele on jäänud sellesse aega, kus nad olid püüda ette kujutada 1000 aastat tagasi peaaegu aega ja kaob ära. Ja need probleemid Nendel oli need inimesed, mõtled elavaks ja kirjutatud tekstide alusel nendest aegadest, see hakkab kõik kõnelema. Ja järsku sa tajud, et see on kaasaegne tekst, see on kaasaegne kõnelejad on kaasaegsed inimesed ja et need probleemid läbi ajaloo on pidevalt olnud needsamad selle tõttu meie kui eurooplased ja Eesti on ka paratamatult Euroopa Euroopa, kes ei ole oma euroopalikuste endale teadvustanud. Meie ei saa näiteks oma poliitilises ja ühiskondlikus elus võtta eeskujuks Ameerikat selsamal põhjusel, miks me ei saa võtta eeskujuks maad või Gröönimaad. Need on kultuuri traditsioonilt ajalooliselt pärimuselt meist liiga kaugel. Ameerika ei saa olla Euroopale eeskujuks ka see et Euroopa arengutee ja ajalugu on ju kardinaalselt erinev ja Ameerika tekkimine riigina. See on ju lõppude lõpuks siiski Nende inimeste sünnitus, kes Euroopa kultuuri ei sobinud või õigemini, kes Euroopa kultuurikatlast nii üle sääre välja kees. Nii et Euroopa patrioodina, mina ütleksin, et Euroopa supipajavaht pealt on Ameerika Ühendriigid ja ütlen seda eurooplasena tundes uhkust Euroopa ajaloo ja kultuuri ja nende väärtuste üle, mida siin on kultiveeritud seetõttu häirikast kanda struktuure, nagu tänapäeval öeldakse, automaatselt üle Euroopa olukorda osutub praktikas Euroopa kultuuri lammutamiseks hävitamiseks. Sest Euroop on kujunenud keskajal rahvusriikideks ja rahvuslik kultuur on ju juurmaa sees. Ameerika Ühendriikide elanikkond on ju nomaadid. Need on juurteta ja ilma kultuuritraditsioonide inimesed. Seetõttu see põhilähtealus on niivõrd erinev, et Ameerika ei saa olla Eestile selles mõttes eeskujuks. Seega see meie tuntud küsimus juba võimu päritolust ja võimu vahekordadest, mis ju ajaloos läbi terve viimase kahe aastatuhande on kristliku kultuuripiirkonnas. Teravaltaktuaalne ei ole sugugi keskaja probleem paavstlusest keisrite vahelisest võimuvõitlusest mille teatud tasakaal valu väljendajaks on keskaegne suure Saksa Rahva Püha Rooma riik. Ja selle žbaieri teema lõpetuseks võiks lühikokku võtta täna anda lühikirjelduses Baieri toomkirikust, samuti nagu Maintsi ja Vormsi jaga žbaieri juuresse. Kõige selgemalt ilmneb kirikuarhitektuur ei ole lihtsalt arhitektuur mingist hoonest, vaid see on väga funktsionaalne sümboolne ja temas väljendub terve kontseptsioon. Kootikal oma kontseptsioon. Keiserliku romaani stiilil on oma kontseptsioon ja see kontseptsioon on kätketud arhitektuuri ja temailenentidesse. Staieri toomkiriku juures torkab silma, et tal on kaks välisarhitektuuripildis rõhutatud osa. On altaripoolne idapoolne, osa mis suure kupli ja kahe torniga kõrgub muust kirikuhoonest ja laevast kõrgemale. Ja lääneportaal on samuti kahe torni ja kupliga, kuid väiksem, aga me teame, et kirikuarhitektuuri alusel idas on altar. See on kõige püham koht kirikus ja ühtlasi vaimuliku võimutsentrum lääne pool. Portaali kohal on ilmaliku võimu pool kirikus, näiteks Tallinna toomkirikus. See on minu teada ainukene kirik Eestis kus Lääne müürikises on trepp, mis viib torni ja selle trepi laius on 80 sentimeetrit tavalised torni trepid Eestimaa kirikuarhitektuuris on 50 sentimeetrit või natukene rohkem 80 sentimeetrit. Tähendab et seda treppi mööda sellel trepil Kuu funktsioon. Midagi pole juhuslikku, nii et noh, kuidas kuskil juhtus ja seda treppi nimetatakse kuninga Tre. Selle trepi laius näitab eksimatult seda, et see oli kirik toomkirikuna peakirik ja seal oli esindatud vaimulik ja ilmalikku võimu kõrgeim aste, mis Eestimaa territooriumil oli šveieri toomkirikus. Võimu pool on samuti väga rõhutatult esile toodud, mis näitabki seda, et keiserlik võim oli väga suur. Kiriku võimu kõrval oli teatud pariteet. Ta oli teatud kõikumine kuid nad kuuluvad lahutamatult ühte tervikusse. Ilmalik võim ei ole mitte raekoja naa kirikust eemal linnas kuskil vaid ilmalik võim moodustab kirikuarhitektuuris sakraalsega ühtse terviku. Ja seega keskaja Tal oli teatud tasakaalu ideaalse tasakaalumoment. See kestab ajaloos tavaliselt tõesti, nagu president fon. Patsiaker ütles, et kahjuks, et ainult nii vähe aega kestis. Ja tasakaalumomendis väljendub see et võim ei saa olla legitiimne. Kui tal ei ole jumalikku päritolu. Võim pürgib alati olla totalitaarne. See on iga võimu esimene omadus. Ja võim püüab olla legitiimne. Seaduslik võim ei saa olla usurpeeritud, teisisõnu revolutsioonid on alati inimkonna kultuuri ja absoluudi vastased, sest selle sisuks on võimu usurpeerimine endale jõuga võtmine, mis sulle ei kuulu. Seaduslik võim on see, mis on jumalast, nagu me mäletame, kui me rääkisime bütsantsist ja hiljem Carolingide ajal keisririigi tekkest. Ainult see, mis oli kiriku poolt sanktsioneeritud olles eelnevalt rahva poolt valitud rahvas valib kuninga. Ja siin on huvitav mõte, mille juurde me kohe läheme hispaaniateoreetikute juurde minnes. Et kuningavõim on ka üks demokraatia vorm, sest rahvas võib valida, kas presidendi, kuid ta võib valida kuninga. Ta võib valida eri isiku ja omistab talle erikohustused ja ülesanded ja õigused. Ja me ei saa öelda, sellepärast, et kuningriik ei ole demokraatlik. Juhul kui me lepime kokku, et demokraatia tähendab seda et kogu rahvas tervikuna valib, kas muistsed eesti kuningad ei olnud rahva valitud. Kas muistsed viikingite kuningad ei olnud rahva valitud olid ja rahvas valis kuningaks ainult selle, kelle kõik omadused ületasid teisi inimesi, tapeti olema vapper sõjamees, ta pidi olema maag, ta pidi olema tark. Ta pidi olema see isik, kes rahvast tõesti juhtis. Ja sellest ajast on positiivselt ka see nimetus rahvasteisad. Sest õige valitseja on see, kes on rahvale isa. Ta ei tohi käsitada rahvast karjana, keda pügatakse vaid ta on see, kes karjatab. Ja karjane on see, kes kaitseb karja huntide eest. Sest mida maksab lammaste õiguse elada, kui huntidel on argumendiks hambad? Ja mina paneks selle pealkirja ÜRO seina peale. Et lammastel on küll õigus, kuid huntidel on hambad ja karm elu, realiteet, sinna pole midagi teha. Seetõttu on suured juhid olnud need, kes on suuri rahvaid loonud. Suur rahvas. Kultuur on tegelikult ühe geeniuse looming. Kuningalooming. Suure inimese suure isiksuse looming on kultuurrahvas ja need rahvad oma saagade seal lauldes laulsid oma suurtest kuningatest põlvest põlve sajandist sajandisse, neid lugulaule, mis tegelikult on ajalugu, mütologiseeritud ajalugu, nendest inimestest, kes neid endid lõid. See on ajalooline loomisprotsess, mis on võimatu ilma võimsa isiksuseta. Kui tuleme hilisemasse aega viie-kuueteistkümnendal seitsmeteistkümnendal sajandil kerkivad poliitilise võimu küsimused väga teravalt Euroopa kultuurkonnas jälle üles ja seoses sellega, et võimupäritolu ja võimu iseloomu ümber kerkib palju teoreetilisi probleeme. Euroopa ühiskonnas on alati tähtis teooria. Alati peab olema alguses teooria, selle põhjendus ja sellele järgneb praktika Euroopa kultuurkonnas kontseptsioon, millel ei ole teoreetik loogilist põhjendust. Sellele on väga vähe lootust mingile edule või siis selle kontseptsiooni peab ajupesuga tegema üldiseks, et ta oleks aktsepteeritud. Seega ei ole ajalugu sugugi nisugune stiihiliselt toimiv protsess mingite oma salapäraste seaduste järele mis tähendaks ajaloolist fatalismi fatalismi, mis kehtis enne Kristust luste, mida uuesti püüdis taastada. Heegeli Karksi koolkond, Se fataalne suhtumine ajalugu kui see, mis peab tulema, see iseenesest tuleb ja inimesel ei ole muud, kui ainult kaasa aidata sellele, mis tuleb. Ma peatuksin mõnedel süsteemidel, et jutt oleks lühem ja selgem. Ja väga hästi on selle kokkuvõtte teinud kogu eelnevast kirjanduse pärandist. Hispaania traditsioonis, kus kuningriikluse ja rahva ja võimupäritolu küsimus töötati mitmel On teil väga teravalt läbi tänapäeval ääretult õpetlik kõigile, kes tahavad poliitikas kaasa rääkida, et neil oleks Euroopa kultuuriruumis poliitiline problemaatistik selge paratamatult Euroopa kultuuri piirides on see seotud selles kultuuris ja seda kultuuri sünnitanud kontseptsiooniga, milleks paratamatult on, kas me tahame või ei taha roomakatoliku kirik ja katoliiklik dogma hispaania õpetlane, Donossokortes, temal Läänes väga tuntud nimi. Vestlustes üliõpilastega selgus, et see oli üldtun tuttnimi ja temal on raamat habras kompletas, see on välja antud Madriidis 1970 ja ma annan sellest raamatust ime lühist kese refereeringu mõnede punktidena. Ja selle sisu on selles, kus võetakse kokku. 16. seitsmeteistkümnenda sajandist maania jesuiitidel teoreetikute Pällar miinuse suvaressi Alleni ja teiste tööde põhjal. Ja ühtlasi näidatakse ära, et poliitilised süsteemid on vastavuses loogilise süsteemiga ja inimese ja inimese tee ja kogu ühiskonna suhtega absoluuti. Teaduslikult öeldes, nii nagu Meie suhtume absoluuttsetesse kategooriatesse oma teadvuses, niisugune kujuneb poliitiline süsteem. Esimene süsteem, selles on siis positiivne kultuuritüüp selle kohaselt kõrgeim kultuur lähtub kristlikust dogmast täpsemalt katoliikluse eest, mis on loonud universaalse maailmakorra nägemuse. Jumal ehk trans Dentaalne ontoloogiline absoluut ehk ütleme puht teaduslikult absoluudi kategooria teadvus inimteadvuses on selles kultuuritüübis isiklik maailma mõistus, maailmatahe ja mõistetud kui nähtava ja nähtamatu maailma absoluutne valitseja. Teda iseloomustab isikuna teadvus, mõistus ja tahe. Niisugusele arusaamale absoluutne budist inimese teadvuses vastab siis kuningriik ja kuningas oma esindajate kaudu teostab Pideva ligioleku kõikjal. Ja temal on kaks funktsiooni. Ta valitseb oma alamaid ning juhib neid reaalselt. Valitsemine ja juhtimine koos ühe isikuga käes on kuningavõimu tunnus. Siia alla kuulub kaks poliitilist süsteemi, siis absoluutne anarhia ja konstitutsiooniline monarhia. Pääle selle positiivse tsivilisatsiooni tüübitonosocordess toob esile veel negatiivsed tsivilisatsiooni tüübid mida ta eristab kolme tüüpi revolutsioonilised tsivilisatsioonid üles ehitatud eitustele. Nendeks ehitusteks on iga kord üks uus faas, mis lisandub ja nii sünnib kolm negatiivset kultuuritüüpi. Esimese astme eitus toob kaasamõtlemisviisi, mille kohaselt absoluut jumal on ja valitseb, kuid ei, juhi ei sega ennast inimese asjadesse. Sellele puhtale absoluuti, vastab liberalism, mis on vaimult istlik, eitab providentsijat ette nägevust ja nõuab, et kuningas küll valitseks, kuid kuningas ei tohi juhtida selliseks riigiks, et küsimus oleks kohe selge, on Inglismaa progressiivne konstitutsiooniline monarhia nõuab siis kuninga valitsemist või kuninganna kuid ta ei tohi juhtida. Ja seega see süsteem on esimese astme negatiivne kultuurisüsteem. Selles süsteemis veel säilib, aristokraatia säilib arusaam sellest, et inimesed ei ole ühesugused. Ühesugused on inimesed ainult siis nagu niidetud murus. Kõik kõrred on ühesugused. Ja keegi ei pea Inglismaal liverpooli. Jalgpallipublikut, kes peaks olema maailmas küllalt tuntud, rahvas ei pea võrdseks veel tooridega. Säilib vahetegemine eri inime klasside vahel. Nüüd teise astme eitus on panteism selles süsteemis, jumal on isiksus, etu ei ole ka tema jumaliku ettenägelikkust. Jumal on kõikjal jumala kogu looduses, jumala kogu inimkonnas seal niisugune lahustunud absoluut loodud maailma selle poliitiliseks paralleeliks. Niisugusel absoluudi suhtel on süsteem, mis eitab isiklikku võimu, üldse. Toimub üldine valimine massi, valitsus, vabariik. Massivalitsus tähendab aga seda, et tegelikult valitseb see, kellel on vahendid massiteadvuse mõjutamiseks, kelle käes on massimeediumid, see valitseb massi. No ütleme siis ära raadio, televisioon, ajakirjandus, kellegi see on, see valitseb massi. Niisuguses süsteemis kaob ära vahe eri kvaliteediga inimeste vahel. Mööbel on väliselt nagu keskklass, aga kahjuks intelligents sellises süsteemis on nagu pööbel. Ja asi läheb seal nii kaugele, et isegi ei tohi öelda, et on pööbel. Käik on üks niisugune Allan nivelleeritud üks hall mass. Kusjuure oleks ka väga valvatakse, et keegi sellest üldisest massist ei eralduks, ehk teisisõnu ütleme tõuseks ülesse kolmanda astme eitus, kultuuritüüp on ateism, eitab kõike, kolme seda liikumist esitab siis on sotsialism ja nii edasi ja nii edasi. Ei ole ju mõtet kõike nimede rida üles lugeda, need on väga tuntud kõik. Ja kuhu see välja viib, see on meil nüüd ju praktikas kõik läbi elatud ja me elame seda ühe üha ajaloos praegu läbi. See on siis kommunism. Nii et meil on selge religioossele süsteemile ja suhtele absoluudiga vastab poliitiline ja sotsiaalne süsteem, kolmanda astme eitus, kultuuritüübis toimub siis inimkirgede kultus. See, mida kristlik kultuur 2000 aastat on õpetanud inimest mõistusega valitsema oma kirgi. Nüüd on uuesti kirgede kultusmõistus, ei pea enam kontrollima kirgi. See toob kaasa demagoogilised poliitilised süsteemid kus loogiline, selge mõtlemine on asendatud demagoogiliste hüüdlauset ega, ja see protsess Euroopa kultuuris sai ju alguse 16. sajandi alguses, toimus see asi hakkas peale see kolmanda astme eitus, kultuuritüübis on kaks tasandit, kaks revolutsiooni, tegelikult esimene revolutsioon on inimese tasandil revolutsioon. See on inimese kirgede, maailma, Janatuura õigeksmõistmine, et seda ei pea midagi pidurdama. Ja teine revolutsioon on ühiskonna tasandil seesama. Ühesõnaga anekdoodi kohaselt on üks niisugune anekdoot, et tõeline õnn oli alguses peas, siis südamest, siis kõhus ja lõpuks veel allpool. See oli siis vanajumala usk, siis Kristus Marx ütles, et kõht tähtsam Freid ütles, et tõeline õnn on veel allpool, see on siis seksuaalrevolutsioon. See süsteem toob kaasa nagu ikka kirgede kultus ja oma himude orjade puhul riigi primaadi isiku ees, sest inimene ei saa olla vaba, kui ta on oma kirgede ohver ja riigiõiguslik primaat. Oma karistused näiteks omandi riisumise puhul. Me mäletame, et kui varastada lehkolhoosiltsis oli kangem paragrahve, varastad lehma eraisikult, siis oli vähe väiksem paragrahv tähendab riigi üks ja sama kuritegu, olenevalt sellest, kelle vastan toime pandud on eri karistus. Samal ajal riik esineb selles süsteemis hea hoolitsejana isakesena, ilma kelleta ei saa enam kuidagi elada meestest vaesekestel saab, kui riik teie eest ei hoolitse, hea isa, riik annab teile kõik, aga teie, kas te olete küllalt tänulikud nii et inimese patutunne peab oma riigi suhtes inimene peab tundma, et ta nagu pidevalt on riigile midagi võlga isegi siis riik võtab kõik ta palga endale ja annab salt sulle pisut sõrmeotsaga tagasi siis riik on heategija ja inimene tunneb ennast siis veel sellena, kes oleks nagu saanud midagi nii vääritult ja teenimatult kingituseks. Kogu selle tulemusena rahvab, langeb masendavalt kogu rahva juriidiline kultuur. Ja mida juriidilise kultuurilangemine ja lagastamine endaga kaasa toob, Lääne me siis, kui riik, kes isakesena on üle inimese seisnud järsku langeb kokku. Ja see ilma juriidilise kultuurita inimene, keda enam ei hoia, kammitsas ka hirm riigi ees. Mida ta siis teeb? Ma arvan, et see praegune viimased neli aastat on parim ja kõige veenvam näide, mida see inimene, süsteem, kui ta, ta Ena, mingi asi ei pidurda mingi reaalsed eeskirjad. Ta on vaba, aga millest vaba ja milleks vabam? Kultuuriehitamine on ränk töö, see võtab sajandeid aega ja selle võib 50 aastaga kuskil maal lagastada nii ära, et see on ajaloos, mitte enam, see ei ole enam tagasiminek, see on täielik langus. Sest kultuurilises religioosses arenguloos, kui inimene langeb, ega ta ei jää pidama järgmisele astmele. Ta langeb täiesti ära. Sest see kõrgem aste ise on tühistanud eelmised madalamad astmed. Tal ei ole võimalik jääda sinna pidama, sealt on võimalik ainult põhja kukkuda. Mitte et seal niimoodi pist paar astet läheb allapoole, jääd sinna pidama, mis on ka veel hea, ei sa kukud täiesti alla, sest seal ei ole tagasiteed. Niimoodi võime ette kujutada, lõpeb ära. Ja nüüd on see aste, kus inimene tahab hakkama lendama, enam treppi pole vaja. Kes lendama ei õppinud, selleks ajaks, kui sinna astmeni jõuti. Sellel ei ole midagi muud, järgmine aste on kukkumine sügavikku. Vaat niisugune valik on, kui sellisena näen mena progressi mõtet ja kosmilist inimolendi arengulugu. Ja kui me seda maapealset arenguliini, vaat sinna trepi lõppu viimase astmeni eide ära, siis kes lendab, lendab järgmises teise süsteemis on süsteem, kus enam ei ole vaja astet jalgade alla aga kes vajab astet, jalgadel lase kukub. Niiet arvates on maailm jõudnud sinnamaale, kus apokalüpsis juba toimib. Nii nagu kuuekümnendatel aastatel lugesin ühte toredat raamatut, titt, suukkunustatsioonbeconnen, tulevik on juba alanud. Ja apokalüpsis on minu arvates juba käinud. Need on sündmused, mis lõplikult peab selgeks tegema. Jooksul saab selgeks selgelt, kes on kes maskid langevad avalikuks läheb asi. Kõik peab, katted langevad ära ja kõik on näha nii, nagu nad on. Ja tõde on, kohutab. Tõetund on jube. Nii et niisugune väikene ülevaade Ade ja poliitilis-religioosne ajalooliskultuuriline pisikene mõtisklus nendest probleemidest. See on ju ainult kild. Me mõistame seda raamaturiiulite pikkust ja tekstide tihedust ja lehekülgede arvu, mis tegelikult kogu nende kontseptsioonide taga on. See on üks niisugune väikene killukene, selleks pisikene kokkuvõte. Ja minu nägemusega kohaselt mitte ainult meie väike rahvas ja meie meeleheitlik rabelemine praegu ja lootused ja püüdlused oma riiki vaid terve maailm elab 11 10.-st tunnis. Selles 11. kellalöögis, mis meie saate alguses lõid. Ja enne kaheteistkümnendat tundi ja 12 löögi kuulamist on alati võimalik minut jaga sekund, enne kui inimene tahab midagi muuta. Ja selleks on vaja õiget teadmist ja tugevat tahet. Kogu oma ajaloonägemuse juures ma ei taha olla lootusetu pessimist, vaid viimse sekundini. Võib muuta saatust, selles on vabadus. Aga tahtma. Ja peab julgema. Järgmises elutsidaariumi saates vestleb Einar Laigna juriidilise kultuuri ja loogilise mõtlemise allakäigust Euroopa kultuuris.