Teie Helga Kross töötajate kodus, raamatute keskel. Aga missugune oli see kodu, kus te üles kasvasite, kas oli seal ka palju raamatuid? Minu kodus ei olnud palju raamatuid, meil oli suur pereisaviksi teenis ja raamatud olid tol korral ikka võrdlemisi kallid. Aga huvi raamatute vastu oli väga suur ja ja lugesin ma palju, aga ma olin võrdlemisi niisugune, kõige lugeja eriti ei valinud ja minu algkoolis oli suhteliselt hea raamatukogu ja sealt sai koju laenutada, nii et lugemise vaegust ei olnud. Te läksite kooli 25. aastal, missugune oli see kool, ma kujutan ette, et see ei olnud mingi hiigelpool kõrvulukustav müra, aga see oli väga väike kool, asus tema, Tartu maan veel umbes selle Jakobsoni tänava trammipeatusest natuke linna poole. Praeguseks on ta maha põlenud. Ja kui nüüd võtta, niisiis kui üks maja koolimajaks ma mõtlen, nii arhitektuuriliselt ei sobi, siis oli just see maja niisugune. Aga selle juures oli ta väga kodune, hubane ja kuidagi niisuguse lapsele väga tugeva turvatunde andis. Seal oli tegelikult liis klassi ruuni pluss saal. Ja algkool oli kuueklassiline kahes vahetuses, nii et Need ruumid olid pidevalt hõivatud ja mingisugust jalutusruumi seal ei olnud. See saal oli siis vahetunni ajal ühtlasi ka jalutusruum ja mitte ainult jalutusvaid. Nii palju kui mina mäletan, käis seal üks trall ringi mäng kogu aja, mina olin suur hiljaks ja, ja ma mäletan seda, kui ma jooksin mööda Jakobsoni tänavat, siis mul oli tollal vineer ranid ja siis kõik need asjad loksusid seal sees ja peaaegu iga hommiku ma pidin jooksma, et enam-vähem õigeks ajaks kohale jõuda. Hommikul algas muidugi niisuguse väikese palvepalvusega igal hommikul ja igal hommikul jah. Ja kas seal juba õppisite ka mingit võõrkeelt? Meil oli saksa keel ja, ja saksa keel oli võrdlemisi tugev. Teda andis üks õpetaja Richakoova, tema oli venelanna ja ta oli tegelikult kõrgema sõjaväelase lesk. Ja omal ajal oli tema õppinud hoopis klaverimängu, nii et andis meile ka laulutundel ja ta väga tugevat rõhku pani grammatikale, nii et ta andis hea aluse keele õppimiseks. Ja see keele õppimine jätkus siis juba gümnaasiumis, missuguses gümnaasiumis teisiti? Mina käisin Hans kubu eragümnaasiumis, üks aasta ma õppisin riigi kunsttööstuskoolis, aga siis oma vanema õe õhutusel, kes arvas, et ikkagi inimesel peab olema tugev keskharidus. Ma läksin siis üle gümnaasiumisse. Seal oli kaks võõrkeelt inglise ja saksa keel, inglise keelt olid teised siis juba aasta õppinud. Ja siis ma pidin järele õpime ja ma sattusin väga hea õpetaja juurde, nii et kahe kuuga ta suutis mind järele aidata sellega, mis teised olid aasta otsa õppinud. Kui te neid lugesite, Jaan Krossi Wikmani poisse, kes tuli teil ka midagi tuttavat ette oma kooli kohta? Otse võrrelda ei oska. Õpetajate olemus, nõudlikkus jah, seda küll. Ja meil oli tütarlaste kool, see natuke muudab asja. Aga üldiselt jah, kuidas olid nõuded näiteks võõrkeeltele? Ma just räägin seda sellepärast, kuna see kujunes teie elukutseks, kuid gümnaasiumi lõpetasite võisite te üsna vabalt juba suhelda vastavas keeles suhelda selles mõttes, et ma oleksin rääkinud. Mul isegi ei olnud võimalust seda, et ma lekseem praktikal kuskil ei käinud. Ei jaa, aga lugeda küll tähendab lugeda erialast kirjandust ja ilukirjandust, seda küll juba gümnaasiumipäevil juba gümnaasiumipäevil ja muidugi pärast lõpetamist. Ja see kulustel muidugi ülikoolis marjaks ära riaks ära ja ma olin ka ladina keelt õppinud ülikoolis filoloogidel oli väga tugev ladina keele kursus, nii et esimene semester kuluski ladina keele peale. Aga muidu te õppisite saksa ja inglise keelt, muidu sa filosoofiateaduskonnas ja ja te astusite enne sõda juba 36. aastal, 36. aasta sügisel, tollal oli filosoofiateaduskonnas niisugune tava, tähendab sinna kuulusid siis kõik keele, tähendab filoloogia jaga ajalugu ja üliõpilane pidi ise valima neli ainet, nii-öelda, see oli täiesti suvaline. No enamuses filoloogid valisid siis kas ikka kirjanduse filosoofia juurde, aga võis ka, ma tean, et minul endal oli õpetaja, kes oli õppinud inglise filoloogiat ja ajalugu. Nii et see oli täiesti üliõpilase enda valida. Iga ainel oli nii-öelda alamaste, see oli siis nii kõige üldisem Sis keskaste ja ülemaste ja neli ainet lõpetamiseks oli tarvis siis vähemalt seitse punkti, nii et üks oleks siis alamastmes kolm keskastmes. Aga kui inimene tahtis näiteks mingit kraadi kaitsta või siis pidi olema üks vähemalt ülemastmes magistri magistri, see aine pidi olema siis ülemastmes. Ja mis teil oli, minul oli inglise keel ülemastmes, aga ma kahjuks selleni jõudnud, sest sõda tuli vahele ja 41. aastal ja siis ma olin ülikoolist ära. Kuidas oli loengutega, kas loengutel võeti läbi materjal, mida tuli eksamiks esitada, või oli see teisiti kui nüüd? Esiteks ei olnud loengud üldse mitte kohustuslikud. Igaüks käis seal vabatahtlikult ja teised ei võetud kogu kursuse ulatus läbi, vaid õppejõud luges ühte teatud kitsamat ala, mida ta ilmselt parajasti uuris. Ja siis muu materjal tuli siis kirjanduse najal omandada iseseisvalt. Ja muidugi kirjandus oli ikka viis võõrkeelne enamuses, no inglise ja saksa filoloogi neile nagunii. Aga ka ma arvan, et näiteks ajaloolased kell ja kunstiajaloolastel ja ega neil ka eestikeelset kirjandust oli tol ajal siiski võrdlemisi vähe. Üks teie õppejõude oli ka Ants Oras, tema näiteks võis ühe terve semestri pühenduda ainult ühele inglise luuletajale või on teil meeles näiteks, kellele ma praegu tõesti ei oska enam ei ole iialgi sellele mälerile ja ja ühest küljest oli see ikkagi hea, sest inimene harjus Karjus nagu ise otsustama ja seetõttu ka ise vastutama. Aga võõrkeelte õppejõud olid mõned ka inglased või sakslased, sakslastest oli ainult minu ajal üksellifrainest, tema oli õieti lektori kursust, nagu luges, ta ei olnudki professor. Aga meil oli siis veel, oli Mutšman. Aga tema ei olnud ka päris inglane, tema hollandlane või midagi taolist. Temal luges foneetikat. Aga lektori kursust andis Harris praktilise keele osas. Siis oli meil olemas üliõpilastel inglise pühin, seal sai siis praktilist keelt harjutatud. Mina Läksin oma hea koolikaaslasega, kellega me mõlemad tulime inglise filoloogiat õppinud, me läksime ka ühel õhtul sinna ja siis. Vaikisime nii-öelda tund aega inglise keeles ja siis ei julgenud siis rääkida? Ei, meil tundus lihtsalt nii kummaline, et me peame järsku kahekesi hakkama inglise keelt rääkima. Palju, palju paremini eesti keelega hakkama, nii et seal ma ei käinud nii, ja siis tuli see kurikuulus 45. aasta, kui te läksite tööle ajaloomuuseumi ja okupatsiooni ajal, maalin õpetajaks Viljandis. Inglise keele ja saksa keele õpetajaks. Ma pean ütlema, et ega õpetajaamet ei olnud minu ala, ma tahtsin ka Tallinnasse väga tagasi. No ja siis ma jah, läksin ajaloo muuseumisse. Ja ei saanud seal töötada kuigi kaua, väga vähe, sest ma läksin aprilli lõpul esimesed arreteerimised meil olid juba esimesel mail pärast esimest maid tööle tulime, siis olid osa juba arreteeritud. Ja mis siis põhjuseks toodi kui seal üldse mingit põhjust tervishoidu küll. Täiesti kummaline, kui mõelda, meie kollektiiv oli umbes umbes 15 inimest, neist suur osa naisi ja neile süüks pandi seda, et korraldati näitus Nõukogude Eesti siis see pidi olema viies aastapäev 45.. Ja sinna toodi näitusele trofeed, relvad, kusjuures need relvad olid kahjutuks tehtud enne, mitte meie ei pidanud neid tegema. Ja marsruut, mida mööda nad siis toodi, sinna see oli täpselt määratletud ja kõik need kahjutuks tehtud relvad, kahjutuks tehtud relvad ja meid süüdistati selles, et me olevat. Tähendab, kui meil olime prokuröri juures ülekuulamiseks, seda enam ei saanud nimetada, tähendab, prokurör esitas nagu süüdistuse. Siis luges tema, teen mida oleks kõigi nende relvadega võinud teha, et nad uuesti oleksid olnud. Relvad, mida saab kasutada, nagu oleksime meie kavatsenud seda kõike teha ja siis Te olite süüdi selles, mida te oleksite võinud näha, teha ja väga fantastiline, kusjuures me pidime kuskil rannas oma inglasi, kes pidid siis meile appi tulema nendest stsenaariumi järgi siis te ja jah, et sa ütled neile neile ja nüüd me võime selle üle muidugi naerda ja te naerate juba ise sellesse, et mul on hea meel. Noh, aga see võttis ta elust ja peaaegu 10 aastat võttis küll jah, aga me naersime, siis siis naersime ka, jah, te olete noored ja ja kuhu teid siis viidi, mina? Klikult sattusin iididel laki, nagu seda tollal nimetati iimideloniks pisikene linnakene olevat olnud juba Katariina ajal välja saadetute kohaks ja vot selle ümbruses olid siis ainult laagrid. Ja seal olin mina viis aastat ja siis pärast laagrit muidugi, asumisele. Asumisel olin ma Krasnojarski krais haabani rajoonis jäljeti vabanesite 54. aastal, siis jah, Amnesty jaga pärast Stalini surma. Nii te sattusite olustikku, mis oli tohutult erinev sellest millega teie olite harjunud, kus te olite siin õppinud, koolis käinud, tööl käinud mis oli see kõige hirmsam selle juures, selle elumuutuse juures? Algul vapustas ja, aga hiljem ma ütleksin isegi, et see oli omamoodi huvitav, sest. Olukordi mida mujal kindlasti ei oleks läbi elanud või, aga muidugi tal oli natuke liiga kaua kestis, lühem oleks võinud olla ja sellepärast need olid ikkagi, kui nii võtta kõige paremad aastad kohe pärast ülikooli, kui oleks tahtnud midagi tõhusamad teha. Kas üldse on võimalik ka midagi lugeda, näiteks asumisel, Olleski? Mingil määral ka mingi vaimse tööga tegeleda, vaimse tööga, tegeleda seda absoluutselt absoluutselt mitte, aga raamatud ringlasid minule saadeti ikkagi. Kodunt laagris pidi olema ka mingisugune raamatukogu, mina seda küll ei kasutanud ja ma ei teada, milline oli selle fond, aga ma arvan, et ega seal midagi väga head vist ei olnud. Mis oli teie põhitegevuste kest metsatöölist ja hiljem käisin metsatööl alguses kolines, võiks öelda niisugune väike vabrik või? Kus tehti? Mingisuguseid kasti detaile meili nagu öeldi, et need on mingid Relva, või vähemalt sõjatööstuse jaoks tarvis mingit kastik, puu, puu. Niisuguseid kaski laudeni nii. Sõda oli tegelikult juba läbi, aga kastidel ikka tarvis hästi, ilmselt oli ikka tarvis. Aga siis pärast see esimene laager oli, kus olid mehed ja naised koos, aga siis tekkis kampaania, tähendab, kus eraldati siis mehed ja naised, nii et olid ainult naistelaagril, ainult meestelaagrid ja vot siis ma sattusin ühte metsatöölaagrisse, kus olid siis ainult naised. See oli vast nii füüsiliselt kõige kurnavam aeg, sellepärast et see mets, kus me tööl käisime, see oli umbes. Ei oska öelda, no üks viis-kuus kilomeetrit, kui mitte rohkem laagrist eemal. Ja sinna tuli minna jalgsi ja varahommikul varahommikul, aga kõige hullem oli see tee, mida mööda me läksime, oli raudtee, tähendab me pigemini nii-öelda mööda liipreid hüppama, tähendab see raudteetammi nagu ei olnud niipidi kogu aeg mööda liipreid hüppama. Ja see väsitas kõige rohkem peale selle tuli iga päev ise kanda kaasas oma tööriistu, tähendab saagi. Nii et see oli ka veel käes ja siis niimoodi me seal hüppasime, seitse kilomeetrilt kõva treening ja kestis aastaid. No mina langesin võrdlemisi ruttu reast välja. Ma ei jäänud haigeks otseselt, aga ma jäin nii kõhnaks, et mind pandi sisse haiglasse asumisel olles. Asumisel olles käisin ma ka metsas vaiku kogumas. See oli, ma ei, ütleksin isegi väga kena töö alguses ta oli raske ja kuidagi harjumatu. Ta. Aga kui sa hiljem ära harjusid, siis. Ta meeldis mulle sellepärast, et oli vabas looduses ma olin peaaegu läbi päeva üksi, kõndisin puu juurest puu juurde ja kogustan paiku oli aega mõelda, oli aega mõelda kõike muidugi algul sääsed. Ja siis eriti see nõndanimetatud Maškaa, midagi moskiito taolist, siis see oli muidugi väga hull, piinav piinav ja, aga kas nemad tunnistasid meid pärast Siberi elanikeks, nii omasid ei putrusid või, või kuidagi ise harjusid. Aga hiljem ma tean, et ma võisin metsas liikuda ilma sääsevõrguta. Olenes aastatest, ma ei tea, aga esimesel aastal oli küll hirmus. Nii, kui te seal üksinda hulkusid, ega ta ära ei eksinud? Ei ära ei eksinud, tundsite ja loogiline ja nii suured metsad ju nad olid, suured küll, aga no igalühel oli oma kindel ala, kus ta liikus ja ei ei siberi metsas ma ei eksinud ära, aga kui ma ükskord läksin siit juba raamatukogus olles seenele, siis Eesti metsas marlik eksisin küll ära. Kui ta selle tööga nagu paistab, mingil määral hakkama sõita, kuidas mõjusse? Vabadusekaotus? See oli muidugi ränk, aga eks ikka mingi lootus oli, mis üleval hoidis. Muidu ma mõtlen, et vist sellega tagasi tulitegi ei oleks vist vastu pannud ja. Kuigi nii tegelikult juba Ma mõtlen seal asumisel olles ega ei paistnud küll kuskilt, et see asi hakkaks muutuma. Ja ega sellel asumisel ei olnud ka mingit tähtpäeva enam, see oli nagu eluaegne noh, nii, nii et see ei olnud kohtuotsusega üldse määratletud, aga lihtsalt see oli nagu tavakeegi. Ei kedagi, ma ei tea, väga vähesed vist, kes said Eestisse tagasi? Kõik saadeti enamasti edasi laagrist asumisele ja pärast Stalini surma olukord siiski mingil määral muutuse lootus muutus, suuremas lootus muutus suuremaks ja siis tuligi amnestia. Tulite tagasi enne neljandal juunikuus enne jaanipäeva. Mis tunne oli siis ilusal suveajal? Väga, võib isegi arvatakse, oli nii, peaaegu uskumatu tunne, et, et oled tagasi. Kusjuures alguses võis olla ka nagu muinasjutt, eks ole, et, et kuhu te olete sattunud ja pole midagi teinud ja nagu uskumatu, et, et küllap läheb kõik korda tähega. Aeg läks edasi. Ja siis juba 50.-te aastate lõpus oli ju niisugune omamoodi õnnelik aeg, et et meil tekkis siin uus väljaanne Loomingu Raamatukogu ja ma vaatan, et te oletegi Loomingu raamatu puhul üsna palju asju tõlkinud ja alguses Loomingu raamatukogule hakkasingi tõlkima, esimene oli Prifti kalendrijutud minul. Ta on seal proosa Jaan Krossilt luuletused. See oli õieti algajale tõlkijale väga heateod kahes mõttes. Esiteks lause oli til väga lühike ja väga selge, aga selle tõttu seal ei saanud nii oma fantaasiat kuigi palju rakendada ja sellepärast nagu hoidis vaos tõlkija tegelikuks toimetajaks oli siis lembe hiidel. Tema oli ka väga nõudlik ja väga nii abivalmis. Nii et. Ja siis esimesed tõlked mul suurelt osalt olidki just Loomingu Raamatukogu kirjastus. Ma algul. Eksin laste kirjastuse osakond? Jah, sealt ma sain ühe. Kummagi kirjaniku. Jutud vene keele vahendusel muidugi ilm ka ainus venekeelne ainus ja hiljem vist ühe näidendi ma tõlkisin televisiooni ka vene keelest. Aga siis esimene täiskasvanutele mõeldud teos oli siis kordelli rüvetatud kaunis maakivist 62. aastal. Te olete tõlkinud austraalia kirjanikke? Ameerika, muidugi, inglise, saksa kirjanik ja väga palju on teil klassikat tõlgete hulgas, kas on nende hulgas ka teoseid, mis juba ülikooli ajal teie tähelepanu äratas, mis mul ülikooli ajal väga meeldis, oli just tööni sendi mendel? Jah, selle ma siis ka sain tõlkida hiljem klassikalistes lugudes ilmuste. No kõige kaalukamad autoreid võib öelda. Nende hulgas, keda te olete tõlkinud on Herman Hesse ja Toomas maailm on, mis te arvate, kas on küllaldaselt nende loomingut eesti keelde tõlgitud või tingimata tuleks midagi veel tõlkida. Ja osa tõlkeid on ka vananenud juba harulduseks muutunud mannilt võiks siiski veel kord pudeneda kid. Kas siis uues tõlkes või või vana redigeeritud, ma ei oska praegu öelda, aga need uuesti välja anda jah, sest vaevalt praegune põlvkond seda kuskilt mu raamatukogudest on olemas. Põllumägi samuti kindlasti tuleks kordustrükk, on võimus tõlge siis kohe 1999. aastal on Götel 250. sünniaastapäev. Kas selleks ajaks ei võiks välja anda näiteks Toomas Manni Lotte võimaris? No võiks küll, see oleks sünnipäevasiinide remont. Võix kyll ära Hessech tehes, et on vist isegi rohkem praeguseks ilmunud, kui Thomas Manni tähendab uuemaid, uuemaid lastele uuemaid tõlkeid. Aga mida te peate tõlkimise juures kõige raskemaks, kui on niisugune autor nagu Toomasmann? Manni stiil on muidugi väga raske ja lauseehitusega väga saksapärane, väga keeruline eesti keelele, niisugused pikad perioodilised laused on võrdlemisi vastunäidustatud, nendega tuleb palju nuputada, sõnade järjekord ja see väga-väga nii-öelda segab, sest saksa keele täiendlause satub kohe selle sõna kõrvale. Aga eesti keeles on just ümberpöördult. Ta läks eespool olema, kas ise oli kergem? Ega Jessega palju kergem ei ole, seal on ka väga saksapärane lause pikk perioodidega. Aga hetkel oli nii, et kui sa juba lõpuks selle rütmi kätte said, siis ta oli see kogu see stiil oli ühtlasem, aga Toomas mannil antud teose süs doktor Fausto, sest siin on nagu mitu keeletasandit ka üks on siis see sait Bloomi jutustus niisugune sees. Vanas filisterlikus natuke saksa keeles aga siis tuleb veel see keskaegne skulastiline õpetlaste keel, mille Leieti eesti keeles vastavat keeletasandit ei olegi. Sest see ei ole mitte see meie papa Jannseni talupoegadele mõeldud restilinekeelne. Seda andis natuke nuputada seal, aga see ongi võib-olla selle töö juures kõige huvitavam, kui sul oleks hästi palju aega. Ja kui te tahaksite kätte võtta veel ühe raamatu oma tõlgetest, missugused võtaksite, Ma loeksingi just hessi ja Thomas Manni veel kord läbi doktorfaustuse klaaspärlimängu. Need nad on mitmes mõttes väga erinevad teosed. Ja siiski ka on neil väga palju kokkupuutepunkte. Kõigepealt juba see kunstniku saatuse probleem ning saatuse probleem kui need ja elu vastuolus, jah. Ja siis teatud niisugune keskaegne hõng, mis mõlemat raamatut läbib, aga nüüd on teil käsil siis saitide saaga järg? Praegu on jah, käsil need kolm Four saitide saaga järge valge ahv hõbelusikas ja luigelaul. Kaks esimest on kirjastus särantud, praegu töötan viimase kalla kasvu kohta ma pean ütlema, ega ta ei ole väga sügav kirjanik ja aga loetav, aga väga loetav. Ja ta ei anna ka mitte väga avarat pilti ja võib-olla sellest ajastust, mida ta käsitleb. Aga sellest keskkonnast, mida ta tundis, hästi, see kõrgem keskklass sellest tähendab siiski väga mõjuka pildi. Ja muidugi tema karakteri loomingu tipuks on õieti see kui nii-öelda peategelane koguses shows Foossaid kes jah, algul esimeses foos saitide osas on ta antud võrdlemisi võib nii ebameeldiva kujuna aga hiljem paistab, et mitte ainult lugejale, vaid ka autorile endale on ta väga südamelähedaseks saanud. Nii et jällegi üks huvitav töö on teil käsil? Jah, võib küll öelda.