Rumeenia on meile üsna kauge maa, ma ei mõtle niivõrd ruumiliselt kauge kui just kontaktide mõttes seda hinnatavamannet. Et keegi noor inimene võtab kätte ja õpib ära rumeenia keel, mida ju tegelikult ka meie õppeasutustes ametlikult ei õpetata. Kust see tõuge tuli? Õppimiseks kandis Natalja Alver, kes oli meil kaua aega ainuke rumeenia kirjanduse tõlkija ja kuna juba tema tundis teatud väsimust ja ka aastad andsid tunda ja elus läbielatud vintsutused, tema oli nimelt Kasahstani välja saadetud omal ajal siis ta hakkas endale otsima niisugust järglast. Ja kuna mul oli pisut aimu teistest romaani keeltest natukene hispaania keelest prantsuse keeles, siis ta pakkuski mulle sellist võimalust, et ma õpiksin tema käe all ja tema juures rumeenia keelt. Ja kui ma siis olin selle algkursuse läbi teinud, siis ta saatis mind tänu oma sidemetele oli tal see võimalik, saatis mind Rumeeniasse iga suvi toimuvatele keele kursustele. Nii et 87. aastal käisin ma seal siis esimest korda ja pärast seda olen ma siis igal aastal nüüd käinud. Ja siis saanud ennast seal kohapeal täiendada. Tänu sarnasusele teiste romaani keeltega ei olnud seda nii väga raske õppida sest erialalt olete erialalt olen raamatukogutöötaja, lõpetasin 1981. aastal Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse erialal. Nii et nagu see kirjanduse huvi ja see on olnud pikaajaline ja lugemishuvi ja, ja tänu sellele ka võib-olla sisse tõlkimise töö hakkas paremini sobima. Esialgu ma tegin ka natukene siis seda tõlketööd Natalja Alveri käe all. Nimelt lugesin tema tõlkeid ja aitasin tal eesti keelde natukene seda panna, sest tema oli rahvuselt rumeenlanna, kuigi ta oli mitu aastat Eestis elanud. Siiski grammatilised peensused iga kord võib-olla noh, ta tahtis ikka, et keegi eestlane üle vaataks. Nii et nii et nõnda ma sain siis niisuguse päris kena selli töö tema käe all tõlkimise alal. Aga rumeenia keelt saite õppida siis inimese juures, kelle emakeel oli rumeenia keel? Jah, tahaksin just siin öelda, et ega mul erilisi õpikuid ega niisuguseid asju ei olnud. Vahel ju kurdetakse, et keelt ei saa õppida sellepärast et ei ole õpikuid või, või ei leita nüüd professionaalseid õpetajaid ei korraldatud, keelekursusi saab täiesti vabalt õppida niimoodi, et kui on inimene, kes ise seda keelt hästi valdab, siis ta ka õpetab selle nii palju selgeks. Ja muidugi väga palju andis ka see, et kui ma juba koos temaga tõlkimisel töötasin, tähendab, mina lugesin küll seda eestikeelset, aga ma sain lugeda rumeeniakeelse originaali läbi. Nii et see nagu arendas ka väga palju edasi, et ma teadsin juba eesti keeles seda sisu ja lugesin siis rumeenia keeles siis oli võib-olla natukene lihtsam, ma ei pidanud iga sõna enam otsima ise sõnaraamatust. Aga missugune mulje jäi teile Rumeeniast, kui te esimest korda sinna sõitsite teile mingi ettekujutus tänu õpetajal oli kindlasti olemas? Noh, see oli muidugi see aeg 87. aasta kus veel Choušess kooli võimul ja see mulje oli üsna ehmatav. Meie olime siin ju ka elanud, niisugustes tingimustes surve all, aga seal seal oli see pilti ka hoopis hullem. Eks kerjuseid oli väga palju, mida ma siin Eestis muidugi näinud ei olnud. Teiseks, inimesed tundusid väga ära hirmutatud. Ja esimesel aastal 87. aastal mul ei tekkinudki kuigi häid hakkate seal rumeenlastega, sest nad nagu pelgasid, nendel oli ka keelatud väga tihedalt välismaalastega läbida, need olid ainult teatud inimesed kes siis välismaalastega suhtlesid ütleme, Kirjanike liidus olid siis välisosakonna inimesed ja üsna raske oli neid kontakte luua, aga peab ütlema, et juba järgi, mis seal 88. aastal läks see asi paremini, ilmselt siis juba oli nii palju siis minu nägu võib-olla tuntud seal ka ja noh, nad olid aru saanud, et Eesti tähendab midagi muud siiski kui, kui nüüd kogu nõukogude liit, sest et ega seda Nõukogude kodanikunimega ka ei usaldatud. Vaatamata sellele, et surve oli, oli tugev ka siis ja keelud olid väga tugevad ja ei tohtinud kutsuda endale välismaalasi koju. Siiski üsna mitme inimese juures juba 88. aastal käisin ja mul tekkisid üsna head kontaktid juba siis ja 89 suvel, siis oli juba näha, et rumeenlastega kannatus hakkab katkema, selled seoses kohal, nii et nii et see revolutsioon oli üsna oodatud. Aga olete nüüd uues Rumeenias ka käinud? Jah, ma käisin ka siis 90. aastal, see oli siis vahetult pärast revolutsiooni ja möödunud aastal, eks ta 10. ei olnud veel erilisi sügavaid muutusi nii väga märgata ja oldi ka üsna pettunud selles, et Iljescu valitsus, kes tol ajal oli tulnud seal olid ju Need noorte manise statsiooni laialiajamised ja inimeste peksmised ja seal oli päris suuri julmusi juunikuus toimunud. Nii et selles oldi nagu natukene pettunud, et, et ei olnud seda ikka loodetud demokraatiat ja vabadust tulnud. Ja ka väliselt ei olnud väga palju muudatusi nagu näha. Aga möödunud aastal oli nüüd juba küll näiteks kaubanduslinnas oli elavnenud, kui varasematel aastatel olid poed ikka täitsa tühjad, siis oli ilmunud juba juba möödunud aasta augusti algul kaotati seal valuutapoed ja kõik need kaubad, mis siis seal olid olnud, olid siis kohalike Leude eest müügil. Hinnad muidugi olid ka üsna suured, aga samas inimesed siiski vähemalt üks osa inimestest neid sai endale lubada, muidugi seal seal tekkis ka otsekohe, nii nagu meilgi majanduslik kihistumine, et kes, kes rikkamad ja kes vaesemad ja muidugi pensionäride olukord on näiteks ka seal, umbes nagu meil üsna raske tänavust aastat ma ei tea, ei oska öelda, kas kas saab sõita või ei saa, kuidas siis nüüd seal edasi on arenenud säsi? No mida te võite öelda Rumeenia kirjanduselu kohta on see nüüd ka elavnenud ja missugune oli ta enne suhtelises kujal? No kahtlemata andanüüd elavnenud. Rumeenia lastel on olnud üsna palju kirjanikke emigratsioonis ja nüüd siis on hakatud neid alates 90.-st aastast jälle väga elavalt kodumaal välja andma. No üks võib-olla kõige nimekamaid on Virtšailiaade, kelle Töid mingil määral ilmus 60. aastal Kaaga väga piiratult. Aga nüüd siis paaril viimasel aastal on tema tööde paremik juba ilmunud rumeenia keeles kodumaal. Nii teadustööde kui ka siis kirjandusteoste paremik ja tee oli seal üsna hulk selliseid kirjanikke, kes tšauhh Esku ajal avaldada ei saanud. Nendel oli niisugune asi, mida nad ise nimetasid allkirja keelux, see tähendab, et inimene ei saanud oma nime all isegi mitte tõlkeid avaldada. Niisugune keeld oli näiteks aastal 88 kuni 89 Anablandiaanol, sest ta oli kirjutanud lasteraamatu, kus oli tegelaseks üks väga isekas kõuts ja siis, kui raamat oli juba trükist väljas, siis leiti, et sellel on väga suuri sarnasusi, härra tšauhh Eskugaja ja korjati ta siis ära. Ja ei tohtinud siis londiana enam pärast seda midagi avaldada. Oli see siis niimoodi mõeldud või lihtsalt kõrvuti, küllap ta ikka oli, küllap ta ikka oli ja tal oli muidugi selliseid sahtli luuletusi ka kirjutatud, mis rahva hulgas levisid ja mis olid otseselt selle reziimi pihta. Neid kirjanikke oli üsna palju, teisi ka, kes niimoodi pidid vahepeal vaikima. Näiteks üks noor luuletaja, konkreetne isik oli Lorini aru, kes ei saanud avaldada alles siis 90.-st aastast uuesti ja neid oli päris päris palju. Emigrantidest võib-olla veel võiks nimetada, keda ma nüüd hiljaaegu ka sain eesti keelde tõlgitud ühe raamatu? On Paul kuuma, tema läks juba seitsmekümnendatel aastatel ära just selle suure vaenamise tõttu, mis, mis talle osaks sai. Ja avaldas oma teoseid Prantsusmaal. Ta kirjutas rumeenia keeles ja siis tõlgiti need prantsuse keelde. Ja hakkas nüüd kodumaal siis saama avaldada alles 90.-st aastast alates uuesti. See raamat ei ole veel ilmunud. Meil meil ei ole, jah, tähendab, see peaks tulema nüüd sügisel ilmselt Loomingu raamatukogus. Kalidor on selle pealkiri ja see on tegelikult kirjutatud Paulguma sünnikohast. Tema ise ütleb selle kohta, nagu kõik rumeenlased ütlevad, pass Araabia, see on siis nüüd see siinpool olev Moldovas ova või ühesõnaga see, mis annekteerite Nõukogude liidu poolt see osa Rumeeniast, osa Moldovast. Nii et võib-olla ta on selles mõttes eestlasele ka huvitav, et teada saada, mis Eestiga lähedase saatusega maades on toimunud. Te juba rääkisite Annablandiannast, te olete tõlkinud tema teose minevikku plaanid ja ma vaatan siit, et originaal on ilmunud 82. aastal. Kas see sai veel siis vana korra ajal ilmuda, see on ju niivõrd teravteos? Jah, see on saanud ilmuda ja peab ütlema, et seoses kohal siiski mõni asi, kui kriitika oli suunatud mitte otseselt tšauhh Esku pihta, vaid varasema aja pihta siis kui olid veel Rumeenias Vene väed neljakümnendatel viiekümnendatel, kui siis seal ka need suured küüditamised ja repressioonid toimusid, seoffescu pidas ennast ju rumeenia rahva vabastajaks. Nii et selle aja kohta võis kirjutada kriitiliselt. Temal ongi just küüditamisest, jah, jah, see oli nagu niisugune lubatud temaga. Aga niipea, kui jutt läks kaasajale, võid seoses kui isikule, siis pidi see olema kas väga varjatud kirjutama niimoodi, et, et sellest aru ei saadud, kelle pihta või mille pihta ta käib või, või siis ei saanud seda lihtsalt avaldada. Jah, seesama minevikku plaanid, see mõjub nagu fantastika, aga on see tegelikust elust, et võetakse gruppi inimesi pulmapeolt kinni ja viiakse steppi 11-ks aastaks. Jah, ma nüüd ei teagi, kui palju sellel selles konkreetses loos seda fantastilist alget on mingil määral seda on, aga selge on see, et tol ajal niisugused asjad toimusid. Ja noh, sellest on ka mõni teine kirjanik kirjutanud kõigist nendest väljasaatmisest ja natuke selles Paulguma raamatus ka sees. Kas see step on olemas, kuidas täheldatakse verekanne ja see on olemas, see on olemas ja see oli tõesti selline koht, kuhu siis saadeti välja inimesi. Näiteks sellesama Paulguuma kohta võin ma tuua näite, et teda põgenes, kui ta oli väike, põgenes oma siis sealt pass Araabiast, Rumeeniasse. Aga hiljem Ülikooli ajal ta arreteeriti ja ta istus kaks aastat vangis ja pärast seda oli asumisel samuti Salbaragaanis ühes külas. Nii et see oli üks selline koht rumeenia Tiber, nagu öeldakse, kuhu tõesti saadeti välja. Hämmastav on ka selle teose lõpp. Et kui tuleb siis vabanemise päev, et inimesed ei tahagi nagu ära minna enam kardavad juba tõelisust. Jah, no siin on võib-olla mingisugune mingisugune niisugune sümbol ka sees. Võib-olla isegi kui mõelda nüüd nendele esimestele Rumeenia revolutsiooni, ma mõtlen seda 89. aasta revolutsiooni vastavatele, siis võib ka seda näha, et kuigi see vihatud türann oli kukutatud inimesed nagu ei osanud selle vabadusega suurt midagi peale hakata. Isegi 90. aasta suvel veel võis kuulda niisuguseid hääli, et, et ehk oli siiski see eelmine parem noh, muidugi 82. aastal kirjutatud loos, nüüd seda konkreetset aega ei saanud ette näha, aga ma usun, et inimloomuses võib-olla see mingi niisugune alge on olemas, selline, et kui ükskord see vabadus on käes, siis nagu ei tea, mida sellega peale hakata, nagu ei kohane sellega otsekohe. Noh, et kui sa oled juba selles sunnitud olukorras hakkama saanud ja isegi isegi midagi seal suutnud luua, nagu nemad, lõid seal puuvilja-juurviljaaiad ja ehitasid maja, jah, ja võib-olla selles konkreetses loos võib-olla isegi inimesed tundsid ennast seal eraldatuses vabamalt, kuna ühiskond oli nad välja tõuganud ja nad selle ühiskonnaga nagu ei tahtnud enam läbida ja nendel oleks võib-olla rohkem sobinud isegi omaette elu. Nende tekkisid juba oma käitumisreeglid. Jah, see oli nagu niisugune niisugune ürgne ühiskond hoopis teistsuguste inimestevaheliste suhetega niisuguste lihtsamate suhetega, võib-olla kui, kui nüüd meie praeguse aegsed ühiskonnad töö juba varem ütlesite siin, kui me ajasime juttu, et te olete ka praeguste rumeenia kirjanikega kohtunud ja olete kohtunud ka õnne, plan Dianaga, missugune ta on. No inimesena on ta väga meeldiv. Ja tema kohta peab ütlema seda, et ta on ka pärast Rumeenia revolutsiooni olnud natukene vaenatud, sest ilmselt see tema, tema õiglusjanu või õiglustaju ei ole heaks kiitnud ka Iljescu valitsust. Ma tean seda, et ta 90. 91. aastal on pidanud mitu korda võta oma telefoninumbrit kodust vahetama, sest ta on saanud ähvardusi. Ja alguses oli ta ka selle rahvusliku päästmise rinde üks liidreid, aga ta üsna ruttu läks sealt ära. Et kahtlemata tema on niisugune väga erksa sotsiaalse närviga inimene ja põhiliselt on ta luuletaja, aga siis nüüd viimastel aastatel on kirjutanud ka proosat ja paistab, et väga head. Siis on niisugune kirjanik nagu Dumitru raad upub pesku. Ja tema teos, iha, mis ilmus Loomingu raamatukogus, et te ütlesite, et ta oli rumeenia Kirjanike Liidu esimees? Jah, ta oli kaua aega, aga nüüd 90. aastal, siis pärast revolutsiooni ta võeti maha ja sai uueks Kirjanike Liidu esimeheks nirtsadinescu, kes oli ka üks Eskuajal vaenatud kirjanike. Ma ei ole küll kuulnud eterniit madu popescule oleks midagi nüüd väga, väga hirmsat süüks pandud, aga lihtsalt võeti ta maha kui endisaegne. Ja temaga on mul olnud üks niisugune üpris kummaline Ki kokkupuutumine ja ma olen temaga kaks korda isiklikult kohtunud. Ükskord siis 87. Endal aastal, kui see raamat oli ilmunud ja kui ma siis viisin talle selle eestikeelse tõlke. See oli niisugune formaalne kohtumine. Aga teine toimus üsna kummalistes oludes 89. aasta suvel. Nimelt ma olin võtnud ette niisuguse julgustüki, et olin sõitnud, mitte küll päris omal algatusel aga olin sõitnud musta mere äärde, seal on Rumeenia Kirjanike Liidu niisugune suvila ja ma teadsin, et ana plandiana on koos oma mehega seal ja mul oli tarvis temaga kokku saada. Ta oli sel ajal juba taunitud kirjanik, aga siiski siiski võimaldati tal veel Kirjanike Liidu suvilas vähemalt olla. Ja sõitsin, no aga kui siis seal saadi teada, et suvilas viibib välismaalane ja noh, see oli niisugune suurem puhkekodu, seal oli mitu-mitu tuba. Siis kästi mul kohe samal õhtul sealt ikka tagasi sõita. Ma sain küll anna plandiaalaga kokku, aga pidin öise rongiga ära tulema. Ja kui ma siis sinna Bukaresti tagasi jõudsin hommikul vara ja siis natukene puhkasin ja helistasin ka ühele kirjanikule, keda ma olen tõlkinud Gabriela Tammess Tjanule, tema oli sellest minu sõidust teadlik siis tema ütles, et nüüd tuleb otsekohe minna Kirjanike Liidu esimehe juurde, sest et muidu see puhkekodu direktor või selle suvila direktor niikuinii kaebab kusagile. Ja siis siis me sinna läksime ja. Ma ei tea, kas see oli nüüd valurahaks või või milleks, aga mulle siis korraldati nädala ajaline niisugune puhkus Musta mere ääres konstantsas ühes üsna heas hotellis, nii et ma ei pidanud ise midagi, ükskõik peaasi, et ei anna plan Dianaga enam kutt, kui sa jah, võib-olla, et oli ka see, et jah, ega, ega neile muidugi väga ei meeldinud, kui mingid välismaalased selliste presidentidega seal kohtusid. Evana plan, Diana ütles mulle ka ise, et tema, tema ei saa nagu minu heaks midagi teha, mitte et mind oleks mingi oht seal ähvardanud. Ma olin välismaa kodanik, aga aga lihtsalt noh, oleks võinud siiski ebameeldivusi tulla, mine tea. Sellel taustal on muidugi arusaadav, et metsail heade Montule ässa tänavas, mis on kirjutatud kujun kaheksandal aastal või originaal ilmus kaheksandal aastal ja kus on just sellest Rumeenia julgeolekuteenistusest väga vaimukalt kirjutatud Securitaatest ja nüüd muidugi Rumeenias ilmuda ei oleks saanud. Ta tegelikult ilmus kaheksandate aastate alguses ühes jutukogus aga see oli väga defitsiitne jutukogu, ma ei tea, kui palju seda üldse müügile sattus, nii et mina sain ka tänu tutvustele selle. Ma ise ka imestan, et see oli ilmunud, aga võib-olla see siis lasti jälle tänu sellele läbi. Et, et öeldi ehk et, et see kujutab siis seda kui eelset aega. Sest otseselt muidugi seoses kuu aega ei saanud nii avameelselt kujutada. Seal oli ka tugev tsensuur, nii nagu meilgi omal ajal oli võib-olla et seal oli isegi natukene hullem või vähemalt see kuidagi paistis rohkem silma kogu selles elus. Need on need poliitilised motiivid, kui vaadata nüüd kasvõi neidki teoseid, mida te olete tõlkinud siis tundub, et rumeenia kirjandus on küllaltki omapärane. Seal on ka palju abstraktset palju fantastikat. Isegi nagu unenäolisust ja ühes järelsõnas te olete vees sõnas, kirjutanud, et et tihtipeale on need fantastilised motiivid palju realistlikumad, kui, kui need, mis teemad, mis on võetud reaalsusest nagu Annablandiana. Küüditamise lugu. Kas see on üldiselt iseloomulik rumeenia kirjandusel, et, et kui palju on niisugust folkloorist? Jah, on küll, võib öelda, muidugi viimastel aastatel, võib-olla see fantastika läks ka tänu sellele moodi, et kui sellest tõelisusest ei saanud nii otse kirjutada, siis otsiti lihtsalt teisi teid ja teisi vahendeid. Aga tegelikult see fantastiline proosa ja folkloor, settemotiivide kasutamine on alanud ikka juba varem, isegi juba Eminesculun on seda sees nii tema luules kui ka tema proosas mingil määral. Ja ma ei tea, kas nüüd tab nende rahvuslikule temperamendile või, või on siin siis mõnede teiste niisuguste ladina rahvaste mõjud, ladinaameerika kirjanduse mõjud ka võib-olla. Ja minu meelest Rumeenia on just sellepärast kultuuriliselt väga huvitav, et seal mitu erinevat mõju koos. Seal on siis ladina ja nende romaani rahvaste mõjud ühest küljest teisest küljest tulevad slaavi mõjud sisse näiteks kogu see nende usuelu, nad on õigeusklikud. Seal on olnud ka kirikus vanasti kirikuslaavi keel. Nii et sealtkaudu tulevad need slaavi mõjud. Üsna tugevad on kreeka mõjud, samuti türgi muud, sest nad on olnud Türgi võimu all. Ja see on niisugune omamoodi huvitav kombinatsioon. Ja minul on küll tundunud, ega mina enne tõlkima hakkamist ei teadnud rumeenia kirjandusest suurt midagi. Mõnda asja ma olin muidugi lugenud, mis eesti keeles oli ilmunud. Minul on küll tundunud, et see võiks eestlasele küll huvi pakkuda, sest ta on küll teistmoodi, on ta on huvitav. Rõhuasetused on kuidagi teistsugused, kõnnitlaseda iha, lugesin, vaatasin, tähendab, siin on tegevuspõhiselt antud noore neiu mõttemaailma läbi, kelle isa on tapetud, peaks, on tema armastatu. Tähendab see suhtumine isa surma ja suhtumine surma, see on ka teistsugune kui näiteks eestlastel. Jah, küllap ta on. Rumeenlasi on peetud fatalistideks k ja kui nüüd vaadata nende tuntud folkloor seid, ballaadimioritsa siis seal on on isegi niisugune surma ülistus sees omamoodi seda surma peeti hoopiski pääsuks paremasse ilma ja isegi selles samas neuriitsas on seda surma käsitletud kui pulma. Ma ei tea, kas see tuleneb õigeusust või, või on see neil lihtsalt kujunenud niisugune rahvuslik omamoodi niisugune suhtumine ja osaliselt tormad püüdnud sellega ka seletada oma kõrget taluvust, sest on ju avaldatud imestust, kuidas nad ikkagi selle niukses, kui reziimi all nii kaua vastu pidasid. Ja kui meil, ütleme, siin Eestis oli see ikkagi võõras võim, kes meid vaenas siis nendel seoses, kui aegadest alates oli see ju oma. Sest enne Joffescut olid seal Vene väed pärast enam ei olnud. Nii et see oli täiesti täiesti nagu nende oma süsteem. Ja peab tõesti, et olema üsna üsna palju taluv rahvas ja võib-olla leidma siis seda rõõme millestki muust. Üheks oma rahvuslikuks jooneks on nad siis pidanud ka huumorimeelt, neil on ka niisugune üsna omapärane huumor. Nii et nad, nad oskavad oma nende õnnetust üle vahel ka naerda. Võib-olla see on neid natukene aidanud, aga kahtlemata on nad eestlastest üsna üsna erinev rahvas. Väga tugevalt on see müstiline element esindatud just Vassiljev, Võiculescu jutukogus. Mida te olete tõlkinud seal ma vaatasin ka, et te olete eesti keeles huvitavaid vasteid leidnud nendele sõnadele, kust selle eesti keele võtsite? Ma ikka otsisin natuke sõnaraamatutest ka, nii palju, kui neid nüüd on, ega siin eesti keele häid sõnaraamatuid ei ole ju vahepeal välja antud, ainult murdesõnastik õigekeelsussõnastik ega sealt ei olegi niisama kerge otsida. Jah, temal on ka keel omapärane ja väga palju on on selliseid sõnu, mida tavalises rumeenia keeles ei kasutata. Nii et neid tuli lihtsalt seda ja mõelda. Aga ta oli mulle ka väga huvitav töö, mitte kerge, aga samas huvitav just sellepärast, et ta oli nii erinev, nii teistmoodi ja nii iseäralik. Kulescu on ka olnud väga usklik inimene, kuigi ta ei ole olnud ametlikult koguduste liige. Aga temast räägitakse, et ta oli tõesti ilgelt jumalakartlik inimene. Nendes lugudes võib-olla ei ole nüüd seda religioosset alget sees, aga ta on kirjutanud ka religioosseid lugusid, mis küll vahepeal ei saanud ilmuda, aga loodetavasti ehk nüüd hakkavad siis need ka välja tulema. Võib-olla Rumeenias. Lugudes on rohkem niisugust rahvamütoloogiat tähendab mägedes elavate inimeste ühtesulamist loodusega või mingi õiduslikust. Jah, tema on ka niisugune inimene, kes seda looduse osa on väga hinnanud ja kes on teisest küljest ka uurinud just Rumeenlaste folkloori, ta on käinud rahvapärandit kogumas omal ajal. Ja on pidanud ideaaliks niisugust looduse, inimese ja jumala või kõiksuse kooskõla inimese niisugust hingelist kooskõla just loodusega. Ja paistab, et, et väga suur teoreetik ja filosoof on juba Mercia Eliaadi. Jah, tema on kõigepealt maailmas ikkagi tuntud teadlasena usundiloolasena filosoofina. Aga on ta kirjutanud ju ka päris häid ilukirjandusteoseid. Võib-olla ta nüüd stiili poolest ei, ei ole nii väga keerukas ega kõrgetasemeline isegi kui, kui nüüd võrrelda mõne teisega. Aga minu meelest on need jälle sisult väga-väga huvitavad asjad temal olnud. Ja nüüd on Rumeenias välja antud ka tema peateos tema kõige parem romaan jaaniöö mille ta kirjutas Prantsusmaal ja mis ilmus siis ka kõigepealt prantsuse keeles ja on üsna mitmesse maailmakeelde tõlgitud. Nii et võib-olla kunagi siis ehk saab seega eesti keeles olema, selles on ka ühest küljest on seal niisugust tõsielulist alget on kujutatud just neid rumeenia saatuse aastaid alates juba seal 30.-test aastatest neljakümnendad teisest küljest on seal niisugust fantastilist alget. Nii et seda nagu nagu isegi peetud niisuguseks Ladina-Ameerika likuks romaaniks. Aga see on muidugi väga suhteline, mis suhtestanud see ladinaameerikalik on, aga muidugi seal seda fantastilist alget on sees. Väga huvitav on tema jutustus maid, Trei, mis on näiteks uuemaid Loomingu raamatukogusid, mis meil ilmus. Jah, see on kirjutatud kolmekümnendatel aastatel ja siin on täiesti tema isiklik elukogemus mille ta on kirja pannud. Kahjuks mul ei ole olnud kätte saada tema päevikuid, see oleks olnud väga huvitav võrrelda, kuidas siis seesama asi on päevikus kirjas ja kuidas need romaanis. Aga romaani on toodud ka päeviku katkendeid, nii et see on ikkagi täiesti tema isiklik läbielamine. Ida-kirjutab seda siis nagu anglosaksi seisukohast. Aga üldiselt on ikka tunda, et ta päris anglosaksid ennast mõtelda ei ole suutnud, et ta on ikka jäänud Rumeenlaseks. Võib-olla jõudis sellepärast indiaanlase hingeelule lähemale? Jah, võib küll olla isegi ja noh, ta on üldse sellest india asjadest kirjutanud ka India usundites on ta kirjutanud. Nii et küllap see, see Indialase hingeelu tal mingil määral pidi pidi lähedane olema. Ja muidugi selles loos ongi kõige huvitavam vist ilmselt see, kuidas ta vastandab kahe erinevast kultuurist erinevast maast pärineva inimese arusaamisi üldse armastusest. Nii et kui nad omavahel vestlevad, siis noorte kub, peavad teineteisele tõlkima, oma lauseid tähendab sisuliselt tõlkima. Jah, jah, ka seda ja üldse kogu see suhtumine see, mida võib-olla euro plane kardab või peab patuks, see on indi alasele täiesti loomulik ja tema peab patuks hoopis sellest hoidumist. Nii et see on selles mõttes väga, väga huvitav, kas või nende dialoogid. Kuidas nad teineteisest aru ei saa, samas ilmselt see erinevus jälle tõmbab ligi, teisest küljest väga tugevalt pärasse Tiibetisse minek, see on ka elust võetud jah, ka see seal taga kohtas niisugust naisterahvast, nagu seal romaanis kirjeldatud on. Nii et see on tal ikka vist üsna täpselt oma elukogemustest ei saa nüüd öelda, et maha kirjutatud, aga, aga seal on tema oma eluseigad sees. Tugevad. Need on siis teie tõlgitud raamatud ja autorid. Aga kuna te olete bibliograaf, siis võib ka ütelda, et küsida teie käest, et kuidas te üldse arvate, et on rumeenia kirjandust neil tutvustatud? No minu meelest valik on päris hea. On olemas Eminescu luulekogu. On kaks romaani harjastancult, kes on siiski üks sõjajärgse Rumeenia suuremaid nimesid. On olemas Raadud oronigaks romaani ja ilmselt üksel tulemas. Ma olen küll rohkem niisugune menukirjanik. Ei saa nüüd öelda, et oleks väga suur klassikaga, siiski. Siis on olemas sorinditeli naine, vaata, see on sinu poeg, üsna omapärane raamat. Ja on Gabriela tammest janu kaotatud hommik mis on 80.-te aastate üks huvitavamaid Rumeenia romaane olnud. Ja seal on isegi sees seda 80.-te aastate Rumeenia elu-olu. Isegi paneb imestama, et see siiski läbi lasti, seal küll kärpeid on, autor ütles ise, et seal on üht-teist kärbitud aga ta vähemalt ilmus ja tol ajal tekitas isegi omamoodi sensatsiooni. Samuti on ilmunud üks laul, rentisime hulga romaan Horpheuse surm. Ja põhilisi rumeenia kirjanduse vahendajaid on olnud Natalie Alver. Enne teda on seda tööd teinud Aleksander Kurtna. Ja nüüd siis püüan mina jõudumööda jätkata.