Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud kuulajad, aastal 2011 toimus esimene Tallinna arhitektuuribiennaal teemaga maastik, urbanism. Aastal 2013 toimus teine on Tallinna arhitektuuribiennaal, mille teemaks oli taaskasutades Nõukogude ruumi pärandit. Ja on hea meel, et 2015 toimub järjekordne Tallinna arhitektuuribiennaal mille kuraatorikonkursi võitjad äsja just välja kuulutati. Võitnud teemaks on lokaalsused. Olen kunstiministeeriumisse kutsunud 2013. aasta biennaali kuraatori tiimis, Kadri Klementi, Aet Ader, tere. Tere. Tere. Tere. Ja siis äsja võitnud tiimist Madle Lippuse. Tere. Tere. Tahtsin võib-olla kõigepealt küsida Kadrilt ja aedalt, et nüüd on täpselt see vaheaasta pionaalide vahel, kus aasta on möödas, asjad maha rahunenud, olete saanud seedida seda, mis juhtus. Mis on võib-olla see Tallinna arhitektuuribiennaal, mille te nüüd edasi parandate, mis see tunnetuslik kehand on? Ma arvan, et võib-olla meil on ka päris suur elevus, et, et milline see järgmine biennaal on nüüd, kui me oleme ühe teinud ja, ja tegelikult mingis mõttes ühest ilma jäänud, sest sest me ju ise korraldasime ja, ja publikuna sellest osa ei saanud. Aga sellelegi poolest oli tunne, et oli palju tegevust, oli palju sagimist ja ja see oli selline vilgastav ja hästi mõnus just erialases mõttes, aga ka laiemas mõttes, et igasugused inimesed korraks nagu peatusid arhitektuuri teemal. Ja meil on alati tundunud, et arhitektuuri Benaal võiks iga aasta olla oma kuraatorite nägu, et see on täiesti loomulik minu arust, et tuleb uus ja tuleb täiesti teistsugune ja seda huvitavam, et kui me oleme ka omavahel nüüd siis selles bee 210 kuraatorite tiimis arutanud, et kuidas ta nii-öelda elus püsiks või kuidas oleks huvitav nii kohalikule kultuuriinimesele kui siis välismaa külalisele ongi just see, et ta leiab põhjuse siia tulla tagasi sellepärast et see on alati uus ja alati erinev ja võib-olla korduvad, et mõned põhisündmused, aga kus need aset leiavad? Mil viisil, kui pika aja jooksul, kes sellest osa võtab, et see kõik võiks olla alati nagu muutumises. Aga selle eelmise Taavi kohta või üldsusele taabi tekkimise kohta, et ma saan aru, et ta peaks täitma nii-öelda kahte lünka, et üks on see tooma siia välismaa inimesi nii-öelda erialaringkondi tutvustama siis Eesti head arhitektuuri, arhitektuuri mõtet ja teiselt poolt siis ka sellele kohalikule tegelikult tutvustama seda eesti arhitektuuri arhitektuuri mõtet, et kuidas teie ennast, positsioneerite või kellele te seda üritust tegite. Meil oli hästi oluline see kohalik inimene kuigi kindlasti erialaliselt pakkusse meile juba endile huvi, et tuleksid siia välismaa arhitektid ja, ja toimuks selline erialane mõttevahetus. Aga väga tähtis oli ka see, et kohalikud inimesed sellest kõrvale ei jääks, kuna see teema ise juba oli selline, millest me lootsime, et see kõnetab väga paljusid. Jah, et see arhitektuuribiennaal on ikkagi festival ja ta on festivali, mis koosneb mitmest ala üritusest ja kuna kõiki neid üritusi isegi ei tee see kuraatorite tiim, vaid sinna on rakendatud ka vabalt paljud huvilised linnalaborid ühesõnaga, kes vähegi tunneb, et tahaks sele suure festivali raames ise nagu oma mingisuguse üritusega tulla, et et sellepärast minu arust need ürituste külastajad või see, kellel endal mõelnud on ka erinevad. Meil siis 2013. aastal näiteks ekskursioonid siis nõukogudeaegsetesse hoonetesse või ka näiteks Väike-Õismäel, see oli väga laiali külastajaskonnale samamoodi kuraatori näitus, see, et me avasime välisministeeriumi niinimetatud kilukarbisaali üldse avalikkusele minu arust kõnetab, ehkki see, et meil palusime projekteerida tomoomi Hayassil sellise installatsiooni nimega trepp mis jällegi tooks nagu tähelepanu nõukogude aegsele ruumile, mis on silmapaistev lihtsalt linnaruumis ka bussiga möödasõitjale justkui kõnetab kõiki, võib-olla see väga täpne, nüüd arhitektuurne lahendus, et see makett või või see töö, mis tegeleb selle konkreetse majaga asjaga, et need detailid või need täpsused võib-olla on suurim nauding arhitektidele endale, aga, aga kindlasti on osasid, mis kõnetavad kõike. Kasvõi sellel maketi teemadel jätkates oli see kindlasti huvitav ka inimesele, kes muidu igapäevaselt ei puutu kokku arhitektuurivaldkonnaga. Näeb, et, et see ei ole ainuüksi majade projekteerimine, vaid seal on just nimelt arhitektuur kui kultuurivaldkond, et seal on ruumi igasugustele mõtetele ja visioonidele, jõutoopiatele. Te rääkisite festivalist tuttasite sõna festival Asjeriga biennaal, kasse biennaal tähendab teie jaoks midagi või on see lihtsalt asi, mis toimub iga kahe aasta järel. Seetõttu tuleb nimetada biennaaliks. Minu jaoks on nii palju, selles suhtes ei oma, noh et see sõnabiennaal ei ole nii oluline, et just, et ta pigem markeerib seda. Et ta toimub kahe aasta tagant, aga kui me näiteks siis hakkame võrdlema Benaale omavahel, et testime, võrdleme Veneetsiat või nüüd maigus toimub Moskva arhitektuuribiennaal. Ma leian, et see ühine osa neil võib muutuda väga õhukeseks. Eks see biennaal on ka niisugune mõiste, kui ta on läinud, laiakasutused ta põhimõtteliselt väga ei pruugigi midagi täheldada või ta tähendab seda, kuidas mõtestatakse reaalselt suurepärane sildumine sisse tuua Mattle, et miks te kandideerisite üldse sellise seltskonnaga, sest sina oled linnauurija, Karli Luik on arhitekt, Ingrid Ruudi on arhitektuuriteadlane. Kuidas teil see mõte tuli siis biennaali hakata tegema? Mõte tuli sellest, et tegelikult teema lokaalsused, millel, mis seda biennaali teeme on meis paljudel tegelikult ühel või teisel moel nagu peas keerelnud ja lihtsalt, kui see taabi konkursi tähtaeg lähenema hakkas, sest noh, tead ikka satud rääkima ja noh, me oleme tegelikult, et sõbrad. Nii et ma ja tegelikult ega mitmel meist ei olnudki eesmärk esialgu see sinna biennaalile esitada. Aga et kui me sellest juba tegelikult nagu sellisel moel rääkima hakkasime, tundub, et see teema kõiki meid huvitab, sest tõesti, miks mitte sellest heaga biennaal, kuivõrd DNA olen ikkagi minu arvates väga hea võimalus teemale väga suurel skaalal tähelepanu tõmmata. Et see on tõesti, esiteks sa ise saad selle teemaga siis poolteist aastat tegeleda ja Meie formaadis näeb Kennal ka veel suurfestival või noh, tahaksime teha suurt festivali, mis kestaks kuskil nädal aega, mis on võimalus siis ka nagu avalikkuse tähelepanu olulisel määral nendele teemadele tõmmata. Kuna tegelikult noh, minu jaoks eriti sai kogu see teema alguse tegelikult praktilisest probleemist. Ma mõtlesin väga praktiline inimene noh eelkõige ma isegi positsioneerin rohkem kui linnauurijana ennast tavalise linnakasutajana. Ja mul sageli jalutades näiteks Tallinna kesklinnas plika, tekib see küsimus, et aga kust kõik need koledad majad tekivad siin? Kuigi on ka ilusaid maju, aga siiski näha on väga palju selliseid, noh sa mõtled, et mis nagu mõte või kus mõte vä, et kus see kontekst et sellepärast selle teema lokaalsused, millega me seal tegeleda tahame, tegelikult ongi need erinevad kihistused, mis siis nii-öelda loovad iga konkreetset konteksti, kus ruumi loomine tegelikult toimub. Ma saan aru, et te soovite siis võib-olla keskenduda lisaks konkreetsetele füüsilistele objektidele rohkem ka nendele nähtamatutele jõujoontele, mis neid on tekitanud, mis minu meelest on huvitav, kas võrrelda seda 2013 ja nüüd tulevad Pennaaliat ja teie ikkagi kinnistasite ennast, selle nõukogude ruumi pärandi külge, mis on mõõdetud tav, katsutav füüsiline üksus või üksused. Ja teie hakkate tegelema väga By, aga väga efemeerse teemaga, et ehk kõik see nagu see suhestumine, kõik need erinevad majanduslik ühiskondlikud poliitilised hoovad, mis tekitavad koledaid ja mitte koledaid maju. Kas ma saan õieti? Seal on põhimõtteliselt täiesti õigesti et meie huvi Jahan tegeleda just nende erinevate kihistustega nagu suhteliselt poliitilised, kultuurilised, majanduslikud mõjud, mis siis tegelikult noh, väga palju loovad seda konteksti, kuhu hoonesid püstitatakse noh, tegelikult üldse ruumi, et ega me ei plaaniga rääkida ainult hoone tõstetud või nendesamade jõujoonte valguses, tegelikult saab käsitleda ka avaliku ruumi tahaks rõhutada just selle nagu et, et see, mis meid huvitab, on nagu ruum üldiselt. Leidsin pressiteatest, mis oli veel väga napp, aga sellise lause, et kuraatori kontseptsiooni järgi rajatakse siis keset Tallinna eksperimentaalne ruum, mis linnaelanikele sama avatud kui eriala esindajatele ja see ruum, eksperimentaalne ruum on samal ajal nii näitus kui klubi, vaba lava kohtumiskoht ja nii edasi ja nii edasi. Mulle tuli kohe pähe Karli Luik on osalenud põhuteatri loomisest, mis toimis väga hästi Tallinna kultuuripealinna ajal, mitte ainult no teatrilavana, aga just siukse linnaruumikeskuse sinu taust uue maailma seltsiga Ingrid on tegelenud ka aastaid avaliku ruumiga ja, ja pigem just selle nagu mõtestamisega. Ja samas mul tekkis selle eksperimentaalse, ma kujutan seda väga hästi, et juba võin öelda. Aga et kui te loote selle keset Tallinnat, kas hoopis ei võta seda lokaalsust kuidagi vähemaks, et mulle just on varasemate Pennaalide puhul sümpatiseerinud see, et käiakse nii-öelda linnaretkedel väga erinevates linnapiirkondades, et nüüd, kuid pigem tekib siuke ühtne kese. Et te siis ootate need erinevad linnaosad tulevad nagu teie juurde kuidagi. Ka seal on, ei ole seda mõtet selgeks mõelnud. Aga kuna see üks kontseptsioon, millest me lähtume, on täitsa ennefestival ja samas festival, mis suudaks püüda võimalikult palju publikut, siis noh, tundub sellise installatsiooni loomine või eksperimentaalse ruumi kasutamine väga heavõttena teiselt poolt tõesti, ma olen suga nõus, me oleme rääkinud ja mõelnud ka selliste nii-öelda satelliitide või lokaalsuste kasutamisele, aga et kuidas see täpselt veel toimib, tegelikult nii-öelda ei oska, ma arvan, et nähtavasti see pressiteate uudis on ju vähem kui nädal aega vana. Et me jälle tegelikult päris õietigi veel omavahel, kus on jõudnud arutada, kuidas sellega edasi minna, aga ei, kindlasti selles mõttes mulle tundub ka olen suga nõus, et et lisaks sellele ühele konkreetsele keskmel on meil vaja ka mingisuguseid satelliite väljaspool. Et aga noh, meie poolt see näit või kuidas me selle siiani tegelikult selle meeskonnaga oleme üles ehitanud, nagu sa ütlesid, et Karli on arhitekt, mina olen rohkem festivali korraldaja kasutajal aga sellepärast, et me proovimegi neid meie nagu erinevaid tugevusi selle festivali korraldamisel ära kasutada, et mitte, et see meeskonna kokkupanek selliselt oleks olnud teadlik, aga noh selgelt nagu näeme, et meie taustal tegelikult on väga selgelt meie tugevused. Ja noh, lihtsalt festivali korraldajana minu kogemus ütleb, et sellise hea keskme loomine on oluline selleks, et kui meie eesmärk tegelikult on seekord veelgi rohkem tegelikult püüda sellist laiemat avalikku laiemat publikut ka sisenema sellesse diskussiooni, et siis proovime tegelikult algusest peale ka nii-öelda just seda mõtet peas kanda, et mitte ainult tegeleda tegelikult sellise kuraatori kontseptsiooni loomisega vaid jooksvalt paralleelselt selle kõrval hoida ka just seda küsimust, et aga kuidas siis tegelikult seda kõike kommunikeerida publikule. Tallinna arhitektuuribiennaal on traditsiooniliselt koosnenud traditsiooniliselt Velvet, kaks korda koosneb kolmest osast, et on alati sümpoosion, on kuraatori näitus Jaan visiooni võistlus. Et tahtsingi aeg-ajalt kadril küsida, et need kolm osa, et milline teile nüüd jällegi tagantjärgi tarkadena tundus endale, et kõige paremini õnnestus või kõige huvitavamaid või ka pikaajalise mõjuga selliseid järelprotsesse esile kutsus. Et oleks kohe parandada tegelikult lausa neli osa, vabandust, et on ka koolide näitus, mis on siis rahvusvaheline? Jah, rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus, mis ei ole nii tugevalt teemaga seotud, aga see on just selline kohtumispaik erinevate arhitektuurikoolide vahel, kus nad saavad omavahel network ida ja tulla kõikos Tallinnasse. Lemmikuid ei ole, ma arvan, et kõik olid ühtsed, võrdse toovad lapsed, et kõik õnnestusid väga hästi. Just näiteks, mis meie teema puhul väga hästi sinna juurde sobis, oli ka näiteks Cla Keki workshop, et see kõik ei toiminud isegi mitte ainult Tallinnas, vaid grupp siis arhitektuuriga tegelevaid inimesi nimega feil haiget, eks ju. Kes uuribki selliseid modernismi pärandeid hooneid läksid tegema nädala eest, workshop i Raplas ja uurisid konkreetset hoonet, et võimalusi on nii palju. Ei, ma saan aru, et teie kuraatori näitus rändab ringi praegu, et selle vastu on huvi ka teistel regiooni linnadel, kellel on siis samamoodi sõda Nõukogude ruumi pärandi kasutamise küsimused? Tegelikult on nii, et visioonivõistluse näitus rändab ringi, aga see on puhtalt tehnilistel küsimustel, et visiooni, võistlus, mis tegeles Väike-Õismäe mõtestamisega, seal oli väga palju osalejaid, meil oli ligi 100 tööd 89 ja väga erinevatest kohtadest erinevad kontekstid, kes tulid siis oma mõtetega siia ja kuna see võistlus töödaid saadetud Planšettidel sellistel lihtsalt eksponeeritavatel plandschettidel ja see oli modernistliku linnaruumi ja just sellise paneelelamute piirkonna on jälle küsimus sai tõstatatud siis see küsimus on väga lai ja see on küsimus nii Ida-Euroopas kui väljaspool seda. Ja ta on käinud Riias, päästis, nüüd läheb Moskvasse, väga paljud teised riigid on selle vastu huvi tundnud, kuraatori näitus ei olnud sugugi kehvem, aga lihtsalt selle nii-öelda ülesandes kunstnikele, arhitektidele me ei palunud teostada selliseid töid, mis oleksid pärast transporditavad ja selle vastu tegelikult on ka samuti huvi tuntud. Aga lihtsalt need tööd osutusid sellisteks, et selle transport ja nii-öelda muus kohas installeerimine tähendaks väga suurt vaeva ja võib-olla uuesti nagu mõtestamist, et kuna need tööd olid seal välisministeeriumi saalis ja see, kuidas nad olid eksponeeritud, oli nagunii tugevalt kõik omavahel seotud, et jah. Mina lihtsalt tahtsin selle formaadi kohta kommenteerida seda, et Ma olen aru saanud võttes nende osa sellest kangelased on ju, et see üritus iseenesest on viske kasvav, et kui eelmine aasta linnainstallatsioonide võistlust iseenesest veel formaati sisse kirjutatud ei olnud, et siis tulenevalt sellest muumi trepist see mõte, kes näis jah, mis siis järgmine ja ülejärgmine biennaal toovad, et praegu tegelikult kui me seda nagu mõtlema kirjutama hakkasime, et siis nagu maht, mida haarata, see tundus nagu niivõrd tohutu, et kõigepealt tundub põnev. Aga kas tunne hirm, et, et kuidas ma seda kõike hallata? Ma saan aru, et te kasvatate siis ka nende sellele neljale osale juurde veel uusi, selliseid satelliitprogramme. Kasvatame kindlasti ja ma arvan, et eks nad ilmselt tekivad ka lihtsalt niisama, et kui vaadata ka eelnevate Pennaalide kavasid, et siis kaadrit iseenesest lõpuski kujuneb oluliselt tihedam kui see, mis nii-öelda algselt või nad nagu suured projektid realiseerima peab. Nüüd ma arvan, sellised tekib sellega rohkem siukest nagu festivalimelu juurde. Ja kaasuvad ka rohkem inimesi, mis alati on igale üritusele tegelikult hästi hea. Kas teil on näiteks ka mingeid eeskujusid või mingeid toredaid festivale Kald Krist DNA-le välja tuua, mis võiksid olla eeskujuks või mõnu? Aidata tead ja on küll, selles mõttes minu jaoks on see ka hästi põnev, et, et arhitektuuri ka tegelikult olen ma ju oluliselt vähem senini kokku puutunud, et noh, minu jaoks on see kindlasti ka selline õppimise aasta ja sellepärast on see ka põnev ja see on väljakutse. Noh, natuke ma sisenen valda, millest ma nii palju ei tea, mispärast mul on hästi hea meel, et kaasas on Karli ja Ingrid. Ma nagu ma ütlesin, et meil kõigil on omad erinevad tugevused ja ma arvan, et selle protsessist me väljume kõike oluliselt targemana. Võib-olla lisa kommentaar, eksin nende biennaalide festivalide kohta, et kui meie olime tugevalt nagu seotud ja uurisime, et kus siis lähiregioonis veel selliseid on, et siis tegelikult ei olegi. Oleme lähemal kui Moskvas ja Oslos ja Baltikum Soome näiteks on suhteliselt katmata ja ma leian, et Eestil on väga suur võimalus siin just muutuda selliseks ruumi küsimustes eestkõnelejaks ja võtta endale see roll, kus iga kahe aasta tagant mõtestatakse ruumi, teevad nagu tugevalt läbi ja teistele inimestele on põhjust siia tulla. Ma tahtsin selle eelmise vastusele veel lisada, et et kui me räägime eeskuju, siis tegelikult selles mõttes me ei ole nagu biennaali mõttes seni ühtegi eeskuju läbi käinud, et pigem kui me oleme rääkinud erinevatest festivalidest, siis nagu teemal just ütles, et kuidas seda lokaalsust lahata või et kuidas mingisugune probleemile läheneda. Nii et ühtpidi oleks tegelikult huvitav ka sellele tegijale, aga teistmoodi kõneleks ka vaatajaga, et just nende formaadi või ülesannete püstituse osas on see, kus me oleme praegu rohkem nagu erinevaid festivale ja näitusi läbi käinud. Kas te kujutate ette, küsimus kõigile milline võiks olla siis näiteks viie staab või 10. tahab, et mis on teie unistus? Jätkates siit seda regiooni mõtet minu meelest olekski väga-väga äge, kui Tallinna arhitektuuribiennaal oleksid meie lähiregioonis Põhja-Euroopas ja Kesk-Euroopas hüppas ka tuntud sellise sündmusena, mille igaüks paneb juba varakult kalendrisse ja tuleb kohale ja, ja isegi teemast sõltumata, teades, et see on alati hetk, kus näha vanud tuttavaid ja tõstatada uusi teemasid, vanu teemasid. Täiesti nõus sellega ja teiselt poolt ma loodan ka, et mis aeti välja, tõi, et tõesti, et iga tahab, on oma kuraatori nägu, et jätkuvalt leidub neid tugevaid tüüp tugevaid ideid, et mida siis selle taabil välja tuua, sest noh, vaieldamatult tõesti tegemist on suure ja keerulise formaadiga, et ta kindlasti on ka väljakutse. D aga jääme siis ootama, et teile jõudu tööle ja kohtume siis hiljemalt 2015. Sügis. Samas. Kunstiministeeriumi stuudios oli Kadri Klementi Aet Ader, mad Lippus, saatejuht Marin Mürk. Kohtumiseni. Kunstiministeerium. Kuula kordus ja neljapäeval kell 14, null viis.