Eesti meeste viimane kõige noorema aastakäik oli 1927, kes käsu korras pidi sõtta minema. Neist poistest tehti lennuväe abi teenistuslased augusti algul 1944. Rinne oli tollal sinimägedel, kus punaarmee suurrünnak oli verest tühjaks jooksnud. Loodeti, et Eesti võib suure sõja lõppedes tagasi saada omariikluse viimane peaminister Jüri Uluots oli saksa, Narva rindejuhatajalt välja kaubelnud lubaduse et Saksamaa kapituleerumist korral tema käsutuses olevad väed aitavad Eestlastel hoida rinnet. Täiesti lootusetusekava ehk ei olnudki, sest lätlased pidasid Kuramaal vastu sõja viimase päevani. Teadmata oli aga, et juba Jalta konverents pani paika Euroopa uued piirid. See tähendas, et saksa vormi kandnud mehed pidid Venemaa vangilaagritesse jätma elu paremad aastad või isegi elu. Lennuväepoiss. Vaino Kallas alustas rahu saabudes kuramalt tapiteekonda Kaug-Põhja-vangide maale. Meie laagri lähedal otse otsevahetus läheduses oli narriski naistelaager kus oli ka väga palju eestlasi. Naised juba 1945 olid juba seal, jah, olid juba seal, eks ole. Ja noh, eks selle nende naistelaagrielust ma võib-olla kõik ei tea, aga nüüd nende hilisemate jutustuste järgi see elu oli neil ka küllaltki küllaltki raske, seal oli üks niisugune periood. Aga see oli hiljem kui mina Norriskis olin, kus selle nõukogude korra järgi hakati naisi vabastama laagritest siis, kui nad olid rasestunud, et sünnitada ja sellel eesmärgil toimusid isegi niisugused asjad, olid toimunud, et konvoide saatel toodi mees vangide naisvangid kokku. Eks ole, selleks et viljastada lapsi ja saada lapsi selleks, et naised saaksid vabaks. On olnud juhtumeid, kus naised palusid, et mehed nad viljastaksid, eks ole, et nad saaksid lapsed saaksid laagrist vabaks, oli niisuguseid asju. Kuid hiljem selgus, kui see asi oli nii kaugele, et lapsed sündisid, kedagi ei vabastatud, lapsed võeti ära, kasva tähendab lastekodudesse ja naised jäid laagrisse edasi. Vaat niisuguseid asju toimus, seal jäidki lahku jäike lahku, eks ole, ja sest et vaevalt, et kellelegil õnnestus oma last kuidagi leida, sest neil ei olnud ju nimega midagi nel või saanud mingi number olla. Selles laagris riskis tol ajal tolle andmete järgi, kui mina seal olin, oli 31 laagrit. Ja see 31. laager, mida kutsuti Katarzanide laagris seal kohalikel vangide keeles, see oli nende 25 aasta meeste laager, kes oleks 25-ks aastaks oli määratud laagrisse. Meie brigaadi hilisem tööleminek, nikli vabrittu ehituselt, diviis sellest laagrist mööda. Ja suvel suveajal, kui oli juba suvi saabunud Norilskisse sellest laagrist möödudes muidugi ei saanud sealt lähedalt mööda minna, vaid nii ikkagi mine mõnekümne meetri kauguselt vist eemalt läbi. Kuulsime seal tihtipeale eestikeelset juttu sellest laagrist. Kuid oli meil kokkupuuted nende vangidega ka sel teel. Et TÖÖD tsoonis oma tööpaigale minnes. Meile tulid tihtipeale hommikuti vastu nende 31. laagri vangid. Nemad olid riietatud juba täiesti vangide vangiriietesse näljalit, vöödilised, vöödilised riided seljas. Ja valvurid olid seal muidugi väga tugev valve, olime ümber koertega ja meid teisi vange tati sel hetkel, kui nad, kui kolonn liikus, käsutati vähemalt paari-kolmekümne meetri kaugusele. Ja kui tekkis mingi tõrge, siis kavandati need sunnide vangid põlvili maha, käed kukla taha ja nii nad seisid ja ootasid, kuni said jälle edasi liikuda. Öelge, palun, mida kardeti? Ei, ma ei tea, mida kardeti, kas kardeti, et nad puutuvad teiste vangidega kokku või saavad mingit infot? Ma tõesti ei oska. Ei oskanud seda üldsegi oletada, et mida nad võisid karta, sest et me pidasime lihtsalt seda tolleaegselt laagrisüsteemiks, et see on mingi ettekirjutus ja seda tehakse, sellepärast. Võib-olla oligi nii ja oligi nii. Need olid need vangid 31.-st laagrist, kes käisid tööl, kipsi kaevanduses ja see oli töötsoonis oli lahtine kipsi kaevandus. See oli tohutu suur auk või kuidas öelda šaht maa sees pealt lahtine, läbimõõduga umbes 50 korda 50 meetrit ja sügavusega umbes 30 meetrit. Ja need vangid lastisena alla kraana noka otsas, mingis puuris lasti sõna alla ja seal all töötasid ekskavaatoreid ja käsi kirkadega. Nad töötasid seal kipsitolmu sees, seal õhku seal ju praktiliselt ei olnud, sest et seda kivi tagudes see kips, aga see oli kivi, millest väljast põletati pärast kips välja. Seal tekkis ikkagi tolm, eks ole, ja peale selle ekskavaatorite ja mehhanismide töögaasid jäiusena kõik alla. Kui palju sealt järgneva igal õhtul üles tõsteti, seda me muidugi ei tea, nende meeste kopsud ei pidanud, ei pidanud kaua seal vastu, eks ole, jah. Nüüd teine kokkupuude selle kipsitööstusega oli veel see, et toosama, minu narikaaslane ja, ja veel sõjaväes olles kaevurikaaslane ühes ühe relva peal me olime Harry sattus tööle kipsivabrikusse ja tema oli kipsipõletusahju peal ja see oli siis niiviisi, ta ütles, et tuli kärutada, kalk teed pidi väljast, kus väljas oli 50 kraadi külma, laadida need kivid kärusse, kärutada ülesse kipsipõletusahju. Seal olid ridamisi, olid ahjud ja seal oli tohutu kuumus oli üleval ja siis pilduda need kividson ahju sisse, eks ole ju niiviisi kogu päeva läbi üles-alla-üles-alla ütles üleval kõrvetab, all külmetab kogu aeg ütles, et sealsamas nahk on märg, eks ole sealsamas külm ja mis kõige hullem, kipsi tolm, kipsi, tolm imbus riietesse sellesama vatiriietesse. Aga kuna nad olid ju ilmastikuga, puutusid kokku, kui väljas 100. lund, eks ole, olid märjad kips kivistas ära ja nad vatiriided olid nii kui tuukririided. Püksid paned püsti seisma, eks pööräki põrandale, vot sellised püsti. Aga meestel tuli nendega elada ja magada, nendega nendega tööl käia, sest mingisugused muud vahetusriided neile ei olnud, jäi vahetud narri oli Harry magas otsa minu minuga kõrval, eks ole. Ja iga kord, kui ta endale aset tegi, oma nendest riietest ragisesid, kui ta need kokku vajutuseks. Vot niisugune asi, peale selle veel üks asi, Harri töötas seal kolmes vahetuses, selles kipsivabrikus. Ja ühe vahetuse moodustasid neilt Saksamaalt sinna toodud saksa naised, noored tüdrukud ja naised, kes olid toodud senna narrinskis Saksamaalt ilma mitte mingisuguse kohtuta, mitte millegita, lihtsalt pandud rongile ja toodud essalonidega narilskisse ja käisid seal tööl, orjad, orjad, täielikud orjad. Vaat kui kes on neid uurinud, seda pealesõjaaegsed Saksa ajalugu teavad, et et Saksamaa kaotas peale sõja lõppu juba oma elanikkonnast kuus miljonit elanikku, eks ole. Need on need, kes, keda siis osaliselt kusid ja kes viidi siis küüditati välja Venemaale või kusagile mujale. Nüüd üheks suuremaks tööobjektiks oli meil lase niklivabriku ehitus, millest nüüd on saanud tuntud narilsk nikkel või nikkel nariltsk, ma tea, kuda pidi seal ime õieti kostab mille aktsionärid on nii Vene ärimehed, ameeriklased, inglased, prantslased ja veel teisigi, eks ole teil kui ehitajal pole ühtki aktsiat ja minul kui ehitajal ei ole kahjuks ühtegi aktsiat. Vabrik see oli, kuigi seal olid juba teisivabrikuid. On olemas väiksemaid vabrikud, aga see oli üks suuremaid ehitisi, mis sena tehti ja see hoone oli osaliselt, oli juba valmis ja temaga töötas juba andis toodangut Ajal, kui hoone ehitus pidevalt käis, käis edasi ja meie brigaadi ülesandeks oligi nende paljude hoonete vabrikukomplekside vaheliste kommunikatsioonikanalite rajamine pinnasesse maa sisse, seal, kus pandi siis igasuguseid soojatorusid ja muid vajalikke kommunikatsioone. Aga, aga kõik see toimus riigikeltsa sees. Antud piirkonnas oli nüüd niiviisi, et see igikeltsa paksus oli seal ainult 30 kuni 40 sentimeetrit all oli graniit all oli täielik graniit, mis oli kihtidena selliste, umbes poole meetri paksude kihtidena, mis läks 45 kraadi all, läks maapinnasügavusse, niisugused graniidikihid olid seal. See, mis me tegime, oli umbes kahe hoone vahel mida me seal mitu kuud ehitamise, meie oli umbes üks 100 meetrit pikk ja selle graniidist sai tehtud see kanal siis niiviisi, et päeval puurid. Nendesse graniiti puuriti augud mis täideti, sest lõhkeainega tulid lõhkajad, paigutasid lõhkeainesõna sisse ja meie paigutasime, paigaldasime selle kanali kohale nende lõhkeaineaukude kohale. Jämedast sentimeetrisest, metall varvadest keevitatud võrestiku, paigutasin peale, mida servadest sai kinnitatud veel maapinna sisse ja lõhkamine toimus seal all. Kas lõhkeainega toimetest kavangid lõhkeainega toimetasid ka vangid peab ütlema seda kogu see ehituskorraldus seal tööd tsoonis oli, kõik, oli kõik vangide teha. Pea, insenerid, kõik, kõik olid ju vangid. Isegi kui meenutada narilski ehituslugu või tähendab saamise lugu, riskis peaaegu Mendelejevi tabeli kõik metallid olemas. Ja kui hakati rajama sinna esimesid tööstusasulaid, siis selleks oli ju vaja inseneri, kes seda juhendaksid. Ja nagu narinski ajalugu uurides. Ma hiljem oli võimalus 91. aastal selle asjaga tutvuda. NKVD ma ei tea, kas, kuidas teil tollal seda nimetati, vist varemat, ütleme seal kolmekümnendatel aastatel vaju GPU ja GPU tõi need sinna sellega, et lihtsalt leiti Venemaalt vajalikud inseneril neil leidi põhjus, milleks ära viia ja toodi nad kõik vangidena sinna narilskisse alates insenärides, ehitusmeistritest ja nii edasi ja nii edasi, kõik nad olid tegelikult vangid ja nii oli ka dollasena veskis. Kogu see ehituse juhtimine toimus vangide poolt, otstarve pühendab abinõu täpselt. Nüüd niklivabrikus edasi, vaat sisse lõhkamine, jah, järgmisel hommikul, kui tööle läksime, öösel oli ta lõhatud, aga tihtipeale need graniiditükid olid niivõrd suured, et neid ei enim jõuga ei jõudnud sealt välja tõsta. Siis meil olid, anti kätte suured kivilõhkumise haamrite ja nendega me siis vehkisime ja tagusime neid suuri kivi, graniit, lahmakaid väiksemateks, et neid välja upitada üle selle kanali serva välja. Seal kõrval oli mingisugune vabrik või tehas töötas, jääkproduktiks tuli välja vagunetidega mingi kirju mass, selline aine, ta oli mitmevärviline, sinine, punane, kollane, roheline, igasugused värvid olid seal niisugune savitaoline, vedela savitaoline mass, mis toodi sealt välja. Ja ta seisis kaua aega seisis, vedeleda, ei kartnud ka külma ja selle massi sees olid suured presenttükid mis olid värvunud siis selle massi mitmevärviliseks ja meie käisime neid prese, need olid umbes sellised meeter korda meeter present, eks ole, tugev presentriie ja me käisime neid present sealt toomas ja pesime siis saad kumma vee all ära ja saime sõdalasi present riideid ja vot nendest present riietest me saime endale siis juba õmmelda töö, käpikud või töökindad ja et mõtteid mujale viia, siis ma hakkasin nüüd sellest pretsedendist arutatud lõngast endale salle ja sokke heegeldama. Kududa ma ei osanud, aga sai meisterdatud, sest meister ikkagi oli seal mõningad sellised tööriistad, mida sai ära peidetud. Laagrisse neid viia ei saanud, sest läbiotsimistel võeti nad ära, aga töötsoonis aineid hoida ja siis oli mul tehtud heegelnõel ja ma silm silma kaupa tõmbasin seda läbi ja nii ma tegin endale umbes sellise meetri pikkuse salli ja ka jalgadele mingisugused torud sõja senna selle sokkide asemel, eks ole. Nii, kui väikene vahe tekkis, eks ole, töötsoonis või paus oli, siis kasutasin seda ära niiviisi. Aga see oli kasuks nüüd seal, selle niklivabrikus tööl, käimisel, kohale oli toodud niklivabrikule tohutu palju mehhanisme või tähendab neid seadmeid, need olid kõik Ameerika seadmetel Ameerika pakendites kuid siis tekkis kurioosne olukord, tehas ehitati valmis, uksed pandi ette, aknad olid ees, oli mitme tohutu suur kõrge hoone kuid siis selgus, et polnud kusagilt kohta mehhanismi sisse viia. Siis hakkas tagurpidine asihakatised tehaste Uueti otsast lammutama. Lammutati seinad ka, eks ole nad, ja et saada kusagilt, tähendab, kuhu need mehhanismid tohutu suured mehhanismid ja tähendab põletusahjudes Ena sisse viia, eks ole. Vaat niisuguseid asju toimus selles tihtipeale, et palju igasuguseid töid tuli lihtsalt ringi teha. Seda kilplaste tööd esines seal ka päris mitmel moel. Veel tahaksin ma rääkida natukene sellest tolleaegsest kliimast, nagu ma juba ütlesin, noh see 40 kraadi, 50 kraadi, 55 kraadi külma sõja oli täitsa tavaline, see oli tavaline külm. Igale kraadile arvestati juurtega tuule liikumise kiirus, igaüks pall andis juurde kaks kraadi külma. Üheks selliseks kõige iseäralikud maks loodusnähtuseks olid seal nõndanimetatud Purgaad või siis lumetormid, nõdulid, tohutu kiiruse, selle tuule kiirusega lumetorm. Mille tulemusel tähendab eelmisel aastal vangid rääkisid, oli see olnud, oli seda väga tihti esinenud. Ja selle tõttu paljud brigaadid lihtsalt jäid kadunuks tähendab puhuti lihtsalt teelt lume. Kuna nähtavus oli null. Puhuti teelt külmale, sattusid lume angu sisse, külmusid seal lihtsalt ära ja kevadel nad leiti. Tuisulumetuisu kurjem, vend, lumetuisu, kurjem, verd, mida koha peal nimetati Purgaks, eks ole. Must purgaa, oli see must Purga Journal, Purga sõrme ma ei tea, milleks ta elas jorna ilmselt sellepärast, et ümberringi oli kõik must, eks ole, sa ei näinud midagi pimeda pimedasse, täielik pimedus oli. Ja paaril korral me saime 100 purgaa tunda, siis oli tõesti niiviisi, et ainuke koht, kas viskad pikali maha või hoiad mingisugusest esemest kinni, et ta sind kaasa ei vii. Aga need Purgaad ei olnud sel aastal nii tugevad, kui nad olevat olnud eelnevatel aastatel, eks ole. Aga kui ma käisin mitukümmend või 30 aastat hiljem viia 91. sel aastal juba narilskis ekspeditsiooni 100 memoriaal ehitamas, siis kohaliku jutu järgi Need Purgaad olid juba minevik. Kliima on seal tunduvalt soojenenud, praeguseks enam selliseid viie 60 kraadise külmused üldse rints, kümbluses esine ja neid lume Purgaasid esineb ainult kusagil võib-olla eemal tundras, eks ole, kauges, aga mittena riskitehase ümbruses, sest kindlasti see on tunduvalt mõjutanud ka kohalikku loodust. See nüüd nii palju siis sellest Purgaadest. Aga see 65 kraadine külm saabus, sellise ilmaga enam välitöödele ei ei aetud. Ja see tõi meile sellise puhkused, Me terveks kuuks ajaks jäime barakki, meid välja ei aetud. Saite te selle kuu jooksul selle puhkuse jooksul selgemaks läti keele või vene keel tahtinglasse punane? Teate, kuidagi tuli ju aega veeta. Sest et kuidas sa saadad need pikad-pikad-pikad päevad mööda, siis seal sai jutustatud kõikvõimalikke jutte, kuid ma ütlen päris kindlasti, põhiline jutt käis alati toidu ümber, kuidas mingit toitu teha, kuidas teda tuleks süüa ja nii edasi, eks ole, mõttes sai see kõik läbi tehtud, eks ole. Ja seda ka lätlastega, see muidugi aitas meile tublisti parandada meie suhtlemist. Lätlastega lubasid rääkida Läti-Eesti suhetest. CD-tas räägime ja Läti ja Eesti suhetest nii palju, nagu ma ütlesin. Major Schmidt hoolis meist kuuest eesti poisist väga. Ja toidunormid leivanorm oli ju brigaadides antud vastavalt tolleaegse või antud tööpanusele, eks ole, et mida rohkem jõudsid nõndanimetatud, seda protsenti või töönormi täita ja seda rohkem oli neid suuremaid leivapaikasid võileivaports, eks ole, et ka kõige suurem leivaportsjon spiraages oli kilo 200 grammi päevas, see oli küllaltki suur, aga tuleb arvestada seda, et see ei olnud mitte selline leib nagu meie leib vaid ta oli vesine, niisugune, kangesti must ja raske, nii et kilone tükk ei olnud kogu sealt hoopiski mitte suur. Kõige väiksem tükk oli 600 grammi, siis oli 800 grammi, siis oli kila üks 100 grammi ja siis oli kilo 200 grammi, vaat need olid. Ja ma ütleksin seda, et enamus ajast. Neid suuremaid leivaports mitte kõige suuremaid, aga mõnikord ka seda kõige suuremad leivaportsu. Smiti major Schmidti jagas meile Eesti postile. Vaat see on üks selline suhtumine ja mitte keegi lätlastest ei, ei tõstnud selle tõttu mingit sellist vastuväited, eks ole. Vot, see oli see suhtumine lätlastesse, nii et nad pidasid, noh, kuna me olime, on Eestis ikkagi kena nooremad Nad pidasid nagu meid oma lasteks, eks ole, ja ja hoolitsesid meie eest Haunile. Muidugi, kogu selle asja juures, selle kesise toidu juures tuli ka ette päris selliseid pedantseid nähtusi. Meie brigaadis oli seal lätlaste hulgas oli ju haritud mehi, oli kooliõpilasi, oli inseneri, oli kõike. Aga vaat niisuguses olukorras, kus, kus sa oled suletud, tähendab, keskkonnast oled eraldatud ja oled mingis kitsas ringis, siis tekivad niisugused omapärased käitumise maneerid inimestele ja nii oli ka seal need mõningad lätlased ja neid oli päris mitu tegid iga õhtusöögist endale nii-öelda pidusöögi ja tegid seda sellega. Et nad jagasid selle väikese toiduportsu, jagasid ära mitmeks väikeseks koguseks tegid endale plekitükist konservipurgist sadu plekitükist imetillukese lusikakese ja siis nautisid seda söömist, seda väikest toidu portsusele, imetillukese lusikaga, et sa saaksid kauem aega süüa, eks ole, et lihtsalt tunda mõnu, et mitte, aga seda ära süüa, vaid saada sellist mõnusat, niisuguseid juhtumeid oli seal. Noh, see on kõik nii, kuidas kellelegi psühholoogia oli, see kõik olenes sellest. Huvitav oli see, et nendel päevadel kui meie vastasbrigaad, mis koosnes seal nende kaup paasi ja rahvustest ja teistes vähemust Nõukogude Liidu vähemusrahvustest, Guineal oli päevavahetuses seal käisid seal puhvis või selles tehases tööl, kus oli mürgine töö. Kui me olime ühel ajal õhtul kodus, siis omapärane vaatepilt oli see üle baraki, teisele poole. Kuidas need käitusid, nende käitumisreeglid ja uskumused ja usureeglid, kuidas nad seda täitsid, iga mees isemoodi, eks ole. Olid seal, ma ei tea, need olid Tunguusid. Nad olid sellised ümmarguse näoga väga väikse ninaga ja nende omapäraks oli see, et ükskõik millise toimingu järel, mida nad tegid, eks ole, kui nad sõid või tegid omal seal oma riided, panid alla, iga kordad, läksid saha baraki koridori ja pesid oma käsi, tähendab, vee alt lasid korraga läbi jälle tagasi, pidevalt nad käisid oma käsi pesema, see oli üks huvitav asi. Siis tadžikid kellelegi oli üks tšikk oli teinud endale muusikariista. See oli üks tükikene lauatükk, eks ole, tead millel oli peal kaks traati tõmmatud, täitsa suvaliselt pingule tõmmatud traadid, aga millele näpuga tõmmates tekitas mingeid heli tegelikult ütelda meie eurooplase mõiste järgi ei olnud seal mingisugune meloodias, vaid lihtsalt mingit inin seal. Aga nad istusid, niisugune rätsepa istus, istusid seal ümber ja kõik kuulasid vaikides seda tininat õhtuti, eks ole. Ja siis, kui moslemiusulised alustasid palvetamist, eks ole, seda, kuidas nad siis seal seda kummardasid kogu aeg, eks ole. Vaat kõik see oli niisugune vaatepilt, mida noh, meie ju varem ei olnud näinud ja millega alguses oli päris päris huvitav oli vaadata päris ikka tundide viisi sai vaadata, kuidas nad seal elasid. Samal ajal oli meil läbisaamine nendega väga hea. Meil ei olnud mitte kunagi mingisuguseid tülisid, baraki peal oli meil nendega kahe peal, tähendab barakki, päevinik oli mõlemis brigaadist, üks mees jäeti päevini. Ja vot oligi niisugune olukord kord, et kui me seal nõndanimetatud taastamisravilt tagasi brigaadi tulime, nädal aega kestis taastamisest, ravi meil, eks ole, kui me neid vitamiine sõime seal, eks ole, kõnebrigaadi tulime siis ühel ajal, mind määrati ka nädalaks ajaks päevinikuks, aga päevikul on väga suured kohustused. Laevnik peab viima õhtul, kui brigaad tuleb. Peab viima kõigepealt jalanõud kokku korjama, panema nad metall suurte metallrõngasse ja viima nad kuivatisse siis korjama kokku, kui kellelegi olid, noh, riided või vatiriided olid väga rabalaks muutunud ja siis öösel need öösse viia need rätsepate kätte, kes nad hommikuks ära parandasid hommikul need ära tooma. Sel kella kolme aeg tuli minna, viia leivakast leivasabasse. See oli leivatükeldamise barakk, kus tükeldati leivad vastavad portsudele kaaluti ära 600 900 või seal 800 kilo kilo 200, nii edasi, kusjuures Need leivaportsud olid nii, et leivaportsu, sellele, kui tal kaalu välja andnud, siis väikese puutikuga oli pandud kas või 50 grammisena juurde. Vaat need olid ja leivakastidel olid numbrid brigaadi numbrid peal. Mitte mehed ei seisnud järjekorras, vaid kastid seisid järjekorras ja hommikul teatud kellaajal hakati siis leiba välja jagama. Ja siis päeviniku ülesandeks oli õigeks ajaks kohale tuua, sest tema ta teadis, millises järjekorras tema, tema, kas seal seisis neid, oli seal sadu kast, eks ole, tead, ja siis sele leib sealt leivamajast ära tuua, seejärel minna, kööki tuua, tuua ämbritega, siis toit sealt ära supp, ja siis seda hirsipudru, kui anti, eks olevat. Anti ka. Kas oli 50 grammi suhkrut anti ka päevas, eks ole, vaat see kajas autodel ära, samu leib sai toodud peale selle teema ülesanneteks oli siis veel öösel ahju kütta, süttu, eks ole, kogu aeg Baraks oioida, meeste külm ei ole, sest meestel magasid ju kõik pesuväele, sest seljariided olid ju aluseks pandud, mille peal magada, eks ole. Juhtus minul niisugune lugu, et ja peale seda, kui Bridiaadleks tööle, siis tulid frakk üle pesta, see oli omaette protseduur. Selleks oli olemas siis niinimetatud kummi šaablin, kus oli, tähendab, missugune pesemisvahend, kus oli kummiriba, oli kahe laua vahel ja sellel vars taga keeva vett says kolinal maha visatud ja Vaabriga sai lükatud, kõik see asi kokku, eks ole, tead ja siis tihtipeale tuli sisse laagrikontroll kontrollima, kas barakk on puhas ja tõmbas jala kannaga tõmbas need härrasmehed või laagriülem vanematel neil olid ju mitte vildid jalas, vaid neil olid seal mingid viltsaapad jalas kõvema kannaga, kui ta tõmbas jala kannaga, tõmbas laagri põrandale laudades põrandale kriipsu ja kui jäi valge jälg järele, siis tuli paraku uuesti üle pesta, eks ole. Vaat need olid ka kõik ütelda selle laagripäeviku või baraki Pärniku kohustuste hulgas. Hakkasite rääkima, et juhtus niisugune juhtus ja ma tahtsin sellest rääkida, juhtus niisugune lugu, et mehed tulid tööl ja kuna meil oli barakis oli raudahi siis mehed olid pannud oma kindad, töökindlad, needsamad võrk või kellel oli present kindlalt selle ahju peale kuivama, aga tuli parajasti sisse. Kontrolllaagrikontroll tuli sisse mingisugused laagri vanemad ja leidsid need kindad, sealt toimus hirmus sõda ja sõimlemine sealt, eks ole. Ja määrati mind ja siis üks grusiin oli minuga parajasti paaris oli. Meid kahegee, kahede määrati aresti selle eest, eks ole, arestimajja. Peale, aga kui me olime oma kohustused tähendab õhtul ära teinud. Aga see on vaat Pärnikuga on see lugu, et päeviku saju kauaks Eestis ka pidada, siis tal tulevad öised kohustused, hommikul leivatoomine ja nii edasi. Aga kui me olime ahjukütte pannud, siis marssisime kahekesi selle grusiini ka vabatahtlikult ise pidid minema sena arestimajja. See kujutas endast sellist punkrit, betoonist valatud punkrit, eks ole. Ja säält võttis meid tol ajal oli õnneks ei olnud kohale seda, selle arestimaja või punkri ülemad, laagriülemad, vaat seda selle kohuseid täitis üks kohale jäetud vanem Vandmeks, vanem mees oli, mehed, ütlesime ära, kus barakist Me tuleme baraki number ja oma brigaadi number oma nimed, tema pani sena mingi vihikusse need asjad kirja, siis viis meid läbi koridori teisele poole, seal oli rauduks, tegi seal ukse lahti ja ütles, minge sisse, eks ole. Ja see oli selline umbes poolteist korda, poolteist meeter, niisugune betoonruum betoonist, valatud rauduksega ilma valgustuseta ja täitsa lage mitte minna, nii et me seisime seal sees. Muide, kuna seal oli seinad, olid täiesti valged, sest ta oli härmas kõik, eks ole. Ja siis ta hoiti meid seal tehes, see oli õhtul kusagil kusagil kaheksa või üheksa paiku, kui meid sinna läksime. Ja me olime siis sees öösel kella kolmeni seal sees, eks ole. Me olime muidugi jääkapp ja Kapi sõita meid seal sees ja aga oli muidugi läbi külmad head aega veeta. Grusiini poiss oli väga, väga tore poiss oli, tema oli siin. 41. aastal oli Eestisse toodud sõjaväe, selle tähendab armee punaarmeega, eks ole, ja Tartumaal saanud seal ühe eesti tütarlapsega, tema nimi oli Linda saanud tuttavaks kurameerinud ja temalt õppinud mitmed eestikeelsed laulud. Ja siis me kahekesi laulsime seal neid laulukesi, mida ta oskas seal. Ja siis proovisime ka seda sulik kood laulda, eks ole, tead, aga seda mina muidugi selle keeles ei, see oli sulikon, Gruusia ikka rahvalaul ja proovisime laulda, sellest ei tulnud midagi välja, vot see oli selline, nii et ma sain ka kuigivõrd tunda seda kartserielul väga lühikest aega. Aga oli ju mehi, keda hoiti seal sees päevade kaupa ja nädalate kaupa ja toideti. Nüüd nagu ma ütlesin, meie poisid, vaatamata kõigile ikkagi tervis läks halvaks. Ja üks meie poistest. Lats sattus just selle ohvriks, millest tudinko laagris need eestlased meid olid hoiatanud. Et ärge, poisid, kasutage, ehkki pettukija soola, see viib teid hauda. Ja nii oligi, Reinhold, üks meie kuuest hakkas kasutama soola, ta hakkas soola tervikuna, soola oli vabalt saada, töötsoonis oli soolarongikoormate viisi, oli soolaväed, olid nii kui inimpea suurused, tükk oli läbipaistev, valge sool oli olemas, seal, tema hakkas soola kasutama niiviisi, et ta tikkis soolaterad leiva sisse. Et saada kõhus nii-öelda tugevamat tunnet. Ja selleks, et toitu rohkem saada, hakkas supile vett kipper toki juurde valama. Ja kogu selle tulemusena tekkis tale nõndanimetatud veetõbi. Veetõbi on see, et ta paistetas üles nagu kass, vastlakakukene. Ta käed olid jämedad, ta nägu oli üleni pastest, nii, nii paiste läks, et silmad ei olnud, ainult kui ta on väga tahes pidi kahe käega pidi silmad avanema, silma nagu tavasilmalaud avanema näha, nii paistes paistetas ta üles. Ja muidugi ta viidi siis laagri haiglasse. Hiljem ta natukene tervis paranes, aga enam tööd tsooni teda ei saadetud. Teda kasutati ära laagri kohalikel töödel. Teisel mehel, kes meiega kohe või teisel poisil, kes meiega oli. Temal oli niisugune asi, et temal tekkis luutuberkuloos ja ta muutus nii kõhnaks, et käisime teda haiglas vaatamas. Kõik need käed olid tal niikui kristallist läbipaistvad, kõik luud, kõik olid näha. Ta oli suur, tugev mees oli muidugi muidu, aga hiljem tema. Sel ajal oli tema kusagil neli 50 kilo kaalus, eks ole. Ja LM Me tõime ta sülest praktiliselt laagrist ära, sest et ta ei olnud enam võimeline ise ise käima. Väga palju oli lätlaste seas, tuberkuloosihaiged oli lahtine, tuberkuloos, mädane, tuberkuloos tekkis seal. Laagriarstid olid kõik samuti vangid, kirurgiks oli seal üks sakslane isegi oli seal kirurgiks. Aga need haiglaravitingimused olid ju äärmiselt naeruväärselt seal ei olnud ju? Ei mingeid ravimeid ei olnud, ei olnud ju sidemed ei olnud. Kui joodi oli, siis see oli hea, eks ole, ja mismoodi leid operatsiooni tehti, ühesõnaga need lätlased praktiliselt, kes seal ikka haigestusid raskest tuberkuloosi, nendest keegi enam tulijat ei olnud. Nii et see, see kõik, see kõik mõjus seal peale selle oli seal ka sellised asjad, esinesid kui kanapimedus, jaskar, puut ja see oli vitamiini puudusest muidugi selleks, et seda leevendada või vältida. Hakati meile siis iga Nädala jootma sisse siberi lehis okastest keedetud seda kibedat vett, eks ole, ekstrakti ekstrakti ja seda jõime, jõime, aga meitze hoidis ära see ekstrakt, eks ole. Nii et meie poiste hulgas skorbuutiaga kanapimedust ei, ei, ülejäänud te nimetasite varemete, olete kohanud seal ka eestlasi, kas oli teisigi kohtumise peale nende Harjumaa meeste? Olid ja ainukene teine eestlane, keda me veel kohtasin, oli üks pärnu mees siin, kes oli sinna viidud ka 41. aastal. Ja vot temaga oligi seal soolalugu, millest ma tahtsin rääkida. Kuna tema oli juba 41.-st aastast seal olnud riskilaagris, siis tema käis väljaspool tööd tsooni tööl, kus ta puutus kokku narrinskis elavate tsiviilidega. Aga nii huvitav ka ei ole, kui see ka ei ole, kui töötsoonis oli soolarongide kaupa, siis väljaspool laagrit tsiviilelanike seas oli sool suur defitsiit. Ja siis oligi niiviisi, et tuli, kuna ma kohtusin selle eestlasega, tuli nagu jutuks. Et meil on, tähendab, seal töökoha juures on olemas suured soolakuhilad, soora virnad, siis ütles, et oi, oi, oi poisid, tooge tooge mulle soola, lepime kokku ühe kindla koha, sest tööd soon on lai, eks ole, me nagu ise kokku ei puutunud väga harva, kui me saime kokku, et meie paneme soola teatud peidikusse ja tema paneb samasse kohta meile soolast saadud raha osa rahast, eks ole, ja nii oligi. Nii me saime päris kaks või kolm või neli korda. Niiviisi saime siis vahetada. Ja selle raha eest me saime siis osta leiba jälle nende kriminaal vangide käest, sest nemad olid raha peale maiad, eks ole, nemad müüsid jälle ära kõigele leivapäts matsi maksis väga palju, leivapäts maksis seal tolleaegses vene rahas 80 rubla. Nii et see oli päris suur raha. Ja, aga järsku see Ari meil katkes enam seda mees soola ära ei viinud sealt ja rohkem me teda ei kohanud. Veel üheks eestlaseks, keda ma seal kohtasin, oli üks lennuväepoiss kes oli sinna tehtud juba nii-öelda kohtuotsuse põhjal. Ja tema oli olnud Pitka poiss. Ta oli kolme poisiga, oli seal riskilaagris kolmekesi olid nad seal, aga ainult teda ühtema kohtasin seal kahe teise poisiga, mul ei olnud juhust kokku saada, noh, kuna tööd soon oli lai ja nad kõik töötasid erinevates kohtades erinevates brigaadides ja millises laagris nad olid? Seda ma ka ei tea. Aga nii palju ma sain tema jutust teada, et ta oli lahingus Keila all oli sattunud vangi venelaste kätte kolme poisiga ja ta oli mõistetud 10-ks aastaks sunnitööle ja oli toodud pärinskisse. Sama poiss oli. Pirita kosel, kui me meid värvati lennuväe abiteenistusse. Tema oli seal üks meestest või üks poistest, kes paigutas poisse Barakidesse ja vormiriietuse väljajagamise juures. Võib-olla, kui see härrasmees mind praegu kuuleb, eks ole, võib-olla tunneb ära, võib-olla oleme, saame isegi kohtuda veel. Sest ma täpselt ei tea ta nime, sest meie kohtumine riskilaagris oli niivõrd põhus. Kui juhtus imed Vaino Kallase saatusekaaslane lennuväepoiss, teda kuulis, võtku ühendust Eesti vabadusvõitlejate liidu kaudu Tallinnas Vene tänav 31. Või kirjutage eesti raadio aadressil Tallinn 150 20, Gonsiori 21 raadiomaja saatele kirjutamata memuaare.