Tere igal eestlasel on oma nägemus Juhan Liivist. Nüüd, kui Juhan Liivi sünnist on möödas 150 aastat, aeg arutada selle üle, missugune see nägemus on. Ja saatesse oleme palunud täna Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, tere päevast. Tere. Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati 30. aprillil Alatskivis. Kuidas tähistamine läks? Tähistamine läks väga hästi, meil oli planeeritud seal siis selliseid meeleolukaid etteasteid esinesid Peeter Volkonski, Jaak Sooäär, Riho Sibul ja valiti siis ka luuleauhinna laureaat, nagu alati 30. aprillil ja avasime ka uue püsinäituse, oleksin ma luuletaja, siis räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Te ütlesite, et meeleolukaid, esinemisi, kas see käib Juhan Liivi loominguga ja tema olemusega kokku? See võib-olla on natukene seotud sellega, et et Juhan Liiv on kõigile eestlastele seostunud ikka väga pikalt just sellise traagilise geeniuse müüdiga. Aga Meie soov oleks, et näidata ka teda natukene uuest küljest ja võib-olla tuua välja näiteks seda, et ta oli väga terane, ühiskondliku elu jälgija ja ja võib-olla kohati lausa prohvet. Ja miks muidugi sellised muusikud olid valitud sellepärast, et, et soo, naer ja sibul koos bändiga hiljuti Sis plaadistasid Albumi Juhan Liivi tekstidele ja tegid sellise väga Rockiliku lähenemisega Juhani loomingut. Nii et see selles mõttes oli väga hästi kus, noh, ütleme sellise uue nägemisviisiga Juhan Liivist võib-olla. Ja samas ma pean ütlema, et alati Juhan Liivi sünnipäevakülalised on väga värvikad et alati tulevad kohale tõesti väga erinevad inimesed ja, ja sageli soovivad ka sõna võtta. Nii et mul just oli ka selline tunne. Et Juhan Liiv on tõesti eesti rahva nagu kõigi Eesti inimeste asi ja iga inimene võib suhestuda temaga, kui ta tahab. Et, et Juhan Liiv kuulub pigem vale kui riigile võib-olla et, et see ei ole niivõrd selline riiklik pidupäev kui just nimelt siis Eesti inimeste Eesti inimesed tähistavad seda siis isekeskis. Kui me Juhan Liivi peale mõtleme või temast räägime, siis senimaani on ikka tulnud kõigepealt meelde kõik, mis on olnud tema loomingus traagilise alatooniga. Ja nüüd võib-olla, kui nüüd mõtlema hakata, siis võib-olla mõnikord isegi traagiline alatoon on mõnes luuletuse juurde mõeldud. Ja see võib vabalt nii olla, et ühest küljest, eks ole, tema elu oligi tõesti kurb, on see, et Tuglas niivõrd kiiresti tekitas temast kaanoni, see võib-olla on ka seotud sellega, et et eesti kultuuriüldsus tundis peale tema surma mingisugust sellist Nagu süütunne, et või tänuvõlga, et, et me lasimegi Juhan Liivil ära surra vaesuses ja viletsuses ja me ei suutnudki midagi teha. Ja sellest ka siis niisugune selle traagika rõhutamine. Aga tegelikult on tal juba algusest peale tema teostes kohal ka täiesti vastupidise noodid. Et kas või näiteks varjus on väga muhedalt portrateerinud erinevaid talumehi, kes on just nimelt selliseid hästi maalähedaselt ja, ja realistlikult tabatud ja, ja mõnusa huumoriga. Ja samamoodi on taju kirjutanud väga selliseid palju isegi naljaluuletusi Juhani ja ja need kõik kuidagi kuidagi nagu varju jäänud ja kahvatunud. Et võib-olla on asi ka selles siis, et, et võib-olla tõesti nõukogude perioodil oli ta selline isamaa laulik ja siis jällegi sobis ütleme siis, Isamaa pärast südamel vallutamise teema hästi, aga aga praeguseks võib-olla selline. See on muutunud natukene ühekülgseks ja hakanud ennast ammendama. Nii et, et kindlasti ei saa jah, Juhan Liivi taandada ainult sellisele mingisugusele nukrusele või traagikana. Et on aeg leida üles Juhan Liivi positiivsem pool näiteks selles samas varjus ei ole mitte ainult see, et villu vaatas ja õhkas, et kui seda metsa ees ei oleks, et tegelikult olid seal kukulinnas, elasid põnevad tegelased. Rapsi Rein ja, ja just Jevgeni Villem vist. Ja et, et just nimelt, et need on kõik kuidagi nagu märkamatuks jäänud ja ja võib-olla jah, just nimelt koolis kipuvad õpetajad teda hästi varmalt panema mingisugusesse kindlasse lahtrisse. Vanast harjumusest võib olla ja võib-olla seda on ka siiski keeruline näha sellist inimese mitmetahulisust, et, et, et eesti kirjandusloos on ka võib-olla erinevad sellised Sis kirjanduslikud figuurid välja kujunenud, et kes on missugune autor, et Vilde oli siis nagu realist ja naljamees. Juhan Liiv oli traagiline lüürika? Tammsaare oli, ütleme siis inimhingede insener ja nii edasi ja nii edasi, et, et seal natukene skimaatiline. Aga, aga jah, õnneks saab ka tegeleda just nimelt siis selle teise poolega ka. Looduspildid, mida ta on maalinud või ka isamaast, ta ei ole kirjutanud mitte ainult mustades toonides või hallides toonides luuletusi, vaid ka väga helgeid ja väga meeliülendavad. Luuletusi ja kõigepealt kohe tuleb meelde näiteks see, kuidas ta kujutab kevade tulekut, et kui sügisluuletused, need on tõesti sellised, et et isegi eesti keelt mitteoskav inimene saab aru, et seal on tunda sellist tuulehingust kõledust siis siis kevad on vastupidi, selline. See kevade tulek on füüsiline, tal ta annab seda edasi selliste aistingutega, et tõesti seda luuletust lugedes tunned seda lõhna kas või et tõesti kevad on õhus olemas ja tuleb kohe. Ja sellist vahetust ei ole ilmselt lihtne saavutada ja temal see võib olla õnnestuski. Tänu sellele, et Ta kirjutas rohkem iseendale, ta ei mõelnud sellele, et kas tema luuletused saavutavad edu või või kas need vastavad ajastu nõuetele või ajastu vaimule. Seda heideti talle ette, et ta, need luuletused ei vastanud kaasaegsete sellistele standarditele või normidele. Ja, ja tänu sellele ta just nimelt leidiski, otsis ja leidis sellist oma võib-olla luulekeelt siis. Ja, ja kuna ta oligi ka väga palju looduses ja jälgis kõike ümbritsevat samamoodi taju on kirjutanud lindudest ja putukatest ja suutis ennast nendega samastada. Et see näitab seda, et just nimelt suutis tähelepanelikult neid vaadata ja, ja asetada ka selle kõige pisema viletsama olendi kohale. Et et see on tegelikult haruldane oskus ja, ja on ka arvatud, et Juhan Liiv oli võib-olla just sellepärast, et ta oli selline marginaal, et ta ei olnud ühiskonnas tunnustatud tähtis mees. Tänu sellele ta tundiski osadust võib-olla just selliste väetid ja, ja, ja nõrgematega. Ka kõigile tuntud luuletus lumehelbeke. See on ju ka tegelikult helge luuletus. Kuigi sellest võiks otsida traagilisi noote. Lumehelbeke, tasa, tasa. Liugleb aknale. Tasa, tasa. Nagu viibiks ta tasa, tasa, mõtleks, tulles ka tasa, tasa. Miks nii tuksu, Trinud, tasa, tasarahu otsib sind. Tasa, tasa. Aga see on ju ilus, kui rahu otsib sind. Ja et just nimelt jah, et kuidas seda vaadata, et, et on võimalik seda näha millegi väga kurvana, aga samas on see jällegi hämmastav, et see on võib-olla niivõrd pisike detail et kirjutada lumehelveste langemisest jällegi sellise osadustundega ja on näha, et vaatleja ise ta ei vaata mingit meeleolupilti, vaid ta ongi nagu kõiksusega üks. Et selles mõttes see lihtsus, Juhan Liivi luuletustes on sageli näiline, et tundub, et ta kirjutab niivõrd lihtsatest asjadest mida teised inimesed ei pane tähelegi, et neil on ajada suured maailma asjad, suured teod teha. Aga tema just nimelt pöörab tähelepanu pisiasjadele. Täna on emadepäev, kui meie saade on eetris. Emasse, suhtus Juhan Liiv ka suure suure õrnustundega, tundub mulle. Jah, Juhan Liiv oli kõige noorem laps ehk siis pere pesamuna ja nagu on teada eluloolistest andmetest, siis oli temaga kogu aeg üks häda, ta ei kuulanud sõna, oli jonnakas. Ta võib-olla oli isegi tänapäeva mõistes indigolaps, et ta ei olevat isegi karja alati välja ajanud, kui ta ei tahtnud. See oli tol ajal ennekuulmatu ja ta ise on öelnud, et, et emal oli temaga ikka kogu aeg tükk tegemist ja ta on emale väga palju muret ja valu põhjustanud. Aga ilmselt seda rohkem. Talle oli ka ema tähtis, sest just nimelt selles ju väljendubki selline tingimusteta emaarmastus. Et Juhan Liiv tundis kohati ise ka valu ja, ja võib-olla häbi selle pärast, et ta oli noh, ikkagi elus võib-olla läbi kukkunud, et ei saanud ta tööd ei saanud temast talumeest, ei olnud tal korralikku haridust siis veel ka, eks ole see haigus, mis teda kimbutas ja ometigi eks ole, tema ema armastavad seda ikkagi, ehkki ta oli siis võib-olla just nimelt teatud hetkedel maailma poolt hüljatud kõigi teiste poolt hüljatud. Ja, ja sellepärast on ta kirjutanud ja tõesti väga ilusaid luuletusi pühendusega oma emale. No mis on siin teada, eks ole, laialt on näiteks üks suu Mu ema, mu mullake aga, või siis ka, et üks väga lihtne ilus luuletus on, mis mind kodu kurvaks tegi, mis mind kodu rõõmsaks tegi. Emake mind armastas, et noh, tegelikult just nimelt see emaarmastus ongi see, mis on, mis teebki nagu elu elamisväärseks. Ja ta on ka seda öelnud, et ema oli selline lihtne talunaine ja pojad ikkagi ju selles mõttes püüdsid võib-olla kaugemale. Ja, ja noh, ka Juhan Liiv ise ta ikkagi üritas kursis olla ühiskondlikus elus toimuvaga, luges pidevalt ajalehti ja ja et võib-olla ema ei mõistnud selles mõttes niisuguseid asju, aga aga jah, just nimelt rõhutas, et, et sellegipoolest selline lihtne inimene on, on võib-olla ikkagi väga siiras ja, ja, ja, ja tähtis sellegipoolest, eks ole. Ja noh, ta on kirjutanud ka sellise lühikese proosapala punasoo marist. Ja selle lugu siis hargnebki, nii et oli kord üks vaeslaps, kes kasvatati üles, siis ta abiellus talupere mehega, sünnitas viis poega, aga juhtus, et mees suri ära, kui pojad olid veel väiksed, kõige väiksem oli hällis. Kasvatas pojad üksi üles ei nurisenud oli kogu aeg rõõmus, aga siis juhtus nii, et õnnetuse tagajärjel ka kõik need pojad said otsa ja lõpuks oli ta vallasant ja elas kellelegi saunas. Aga ikkagi ei kurvastanud, et võib-olla see selline traagiline ja liigutav lugu võtab ka nagu kokku sellise tema nägemise sellise lihtsa inimese elust, keda meie ümber on võib-olla sadu ja tuhandeid ja keda me ei märka. Aga ometi, et noh, kui lähemalt vaadata, et siis see on niivõrd suur, on see tema vaimujõud, sealjuures. Väike Juhan oli teistmoodi laps ja tänapäeval võib-olla oleks leitud talle ka õigem lähenemisviis ja suhtlemisviis temaga. Aga luuletaja Juhan Liivi traagilise müüdi üks osa on tema haigus. Jah, selles mõttes küll, et ühest küljest on, oli ehitatud väga võimas müüt, aga loomulikult on siin ka täiesti reaaleluline tagapõhi tõesti nähtavust Ki skisofreenik ta oli. Ja siin selles mõttes ei ole võib-olla midagi imestada, et et väga palju kuulsaid kirjanikke tegelikult on ka põdenud, et just nimelt sedasama skisofreeniat või kannatanud bipolaarse häire või depressiooni all. Et kunagi oli meil ühe psühhiaatriga juttu Juhan Liivi haigusest ja ja ma küsisin, et, et kui tänapäeval oleks teda saanud ravida, et, et milline siis oleks tema elukäik või saatus kujunenud. Et kas, kas ta oleks siis kuidagi noh, ütleme ollakse tema elu olnud varem või vähem traagiline. Aga psühhiaater arvas, et, et et tõenäoliselt oleks ta selles mõttes jah saanud head ravi oleks olnud väga stabiilne, aga ilmselt ta ei oleks ka suutnud kirjutada nii palju sellist loomingut. Kahtlane, kas ta üldse oleks suutnud midagi luua. Et ikkagi, ütleme siis, ravimid pärsivad sageli sellist loomingulist impulssi ja ja võib-olla just nimelt see on isegi vajalik teinekord, et et üldse suuta midagi luua, siis seda ei saagi teha sellises väga stabiilses ja, ja, ja noh, ütleme siis mingisuguse konkreetse ravimi all. Ja, ja rajal muidugi nähti skisofreeniat teisiti selles mõttes, et et esiteks ei olnud sel ajal sellist haigust veel määratletud, aga ta umbes samal ajal 1800 üheksakümnendatel ka siis esimesena hakati teda siis nii-öelda diagnoosima esialgu küll teise nime all ja seda nimetati toona varaseks dementsuseks ehk siis arvatigi tegelikult. Et inimese mõistus saab ka samamoodi kannatada siis selle haiguse tagajärjel ja, ja toob kaasa sellise enneaegse nõdrameelsuse või dementsuse ja mis siis Juhan Liivi puhul oli üllatav, kõigi tema kaasaegsete jaoks oli see, et ta ei tundunud olevat nõdrameelne, ta tõesti luges ajalehti, jälgis ühiskonnas toimuvat ja, ja ei pidanud seda ei pidanud ennast üleval nagu, nagu klassikaline hullumeelne, et tal küll olid haigushood, aga sellegipoolest ta siis väga aktiivselt-intensiivselt tegutses edasi. Ehkki haigus mõjutas ka tema tema loomingut selles mõttes, ütles, et ta ise tunnistas, et ta suudab luua järjest umbes kolm minutit et kontsentreeruda ja siis ikkagi kaob mõte ära ja, ja seetõttu ta siis ka hiljem elu teises pooles ei kirjutanud enam pikemaid proosapalu. Et selliseid suurvorme temalt enam ei tulnud. Juhan Liiv on ise oma haigusest kirjutanud ka, nagu te ütlesite, et Juhan Liiv nägi ette, mis toimuma hakkab ja see luuletus on minu meelest üks väga huvitav luuletus, mis on minu jaoks uue tähenduse. Oh, sõbrad ei lase mõelda, et oleks nii haigema jätma, terve oleks ma seda ei ütlegi ka. Ma olen nõnda terve, et rahvas kõik minu ees, kes nõnda vigane haige enda vigu näeb minu sees. Mulle tundub, et see on ka ette nähtud. See praegune olukord, kui me otsime Juhan Liivist teist poolt ehk siis kas rahvas saab siis ka praegu terveks, kui leiab Juhan liivis mitte ainult murelikke noote ja traagikat, vaid ka rõõme? Vot ei tea jah, selles mõttes et keeruline öelda, aga, aga selliseid prohvetlike ütlusi tema suust tuli palju ja samamoodi taga ju kirjutas Need üsna noore mehena ühe lühikese proosapala kuulus mees, kus ta siis samamoodi kirjeldas kirjanikku, keda keegi ei tunnustanud, suri vaesuses ja viletsuses. Aga peale surma enne imet püstitati haua sammas, kõik olid kurvad, hindasid teda ka ja tema kuulsus sai sisi järjest suuremaks ja suuremaks. Nii et tegelikult ta jah, ka enda elu nägi selles mõttes, et ja, ja samamoodi see tuntud luul, mis tal oli, et ta pidas ennast Poola kuningaks selle kohta. Ma ise arvan ka, et et äkki see väljendas näiteks seda tunnet tema puhul, et teda häiris, et tema kaasaegsed ikkagi ei osanud teda piisavalt hinnata luuletajana ja ütleme, et siis just nimelt selline suur kuninglik mõõde. Et seda ta siis kanaliseeris nagu sellise sellise luulu kaudu. Et ta ise aimas ette, et ta on tegelikult olulisem kui, kui see, kuidas teda tookord nähti. Aga jah, see konkreetne luuletused et selles mõttes ta jääb muidugi samastub väga palju just oma maa ja oma rahvaga. Et selle kohta on ka mälestushella poolivalt kes oli kooliplika ja juhtus temaga ühes majas elama. Et kui nad istusid kõik majarahvaga lõunalauda, siis Juhan Liiv mõnikord viskas kahvli käest ära ja ütles, et ei saa süüa, kui mu rahvas kannatab ta selles mõttes eriti intensiivselt elas sisse võib-olla just nimelt oma oma maa ja rahva saatusesse kogu aeg, et et samastas ennast sellega ja, ja tõesti ei suutnudki siis jah nagu ennast hästi tunda, kui, kui olukorras, kus ta teadis, et, et keegi on on viletsuses. Ja siis lugu veel, kuidas ta oma kuue seljast Estonia teatrile annetas ei olnud isamaale muud anda. Just et see on jah väga selliseks suureks müüdiks paisunud ja ja meiega nüüd natukene uuel püsinäitusel tegime selle kuue ümber siis ekspositsiooni, kuna meil ühtegi isiklikku eset ei ole Juhan Liivist säilinud, siis on meil hoopiski üksinda sihuke suur vitriin klaasist mis on tühi. Sest selles vitriinis eksponeerimine kuube, mille ta ära andis, Estonia teatriehituses, aga samas sümboliseeribki kogu seda, ütleme siis Juhan Liivi vaimsust üldse laiemalt, sest tõesti ta ei kogunud mitte mingisugust mammonat, et tal ei olnudki asju, mida me praegu võib-olla tahaksime imetleda tema tema mingisuguseid isiklikke esemeid või noh, lausa nagu nagu mingeid reliikviaid, aga tal ei olnud neid lihtsalt. Kevaditi Juhan Liivi sünniaastapäeval, 30. aprillil peetakse Juhan Liivi meeles Alatskivil Liivi Muuseumis ka sellega, et antakse ühele kaasaegsele tänapäevasele luuletajale. Juhan Liivi auhind ja tänava pälvis Lauri Sommer selle auhinna. Just selle saia Sommer, kes on olnud ka juba mitmeid aastaid varem nominendiks et ju temast siis sellist Liiviliku vaimsust on. Ja muidugi ma pean ütlema, et Liivi luuleauhinna puhul on see eripära, et mitte siis žürii ei otsusta üksmeelselt mingite vaidluste tagajärjel, vaid rikku tõesis, selgitab hoopiski lihtne aritmeetika, et kuna iga žürii liige esitab oma kandidaadi ühe luuletuse siis lõpuks ja lüüakse ikkagi punkti, kui ja alles siis selgub, kes siis kes siis võitis ja Lauri Sommer, jah, võib-olla on siis tõesti selles mõttes Liivilik kõige laiemas plaanis, tema ei ole ka väga selline konjunktuur, tor, kes, kes väga tahaks või viitsiks muretseda selle pärast, mida temast arvatakse ja, ja, ja kuhu tema looming täpselt paiguta või, või mis suundumusi ta esindab. Ja ta on ka selles mõttes lähedane Juhan Liiviga, et ta on. Tal on väga isiklik ja vahetu suhe ka ümbritseva loodusega see luuletus, mis võitis, see oli pühendatud ühest surnud metsseapõrsast, kes oli auto alla jäänud ja, ja sellesse luuletus siis ka räägib. Ja sealt tulevad siis suuremad üldistused. Ja võib-olla jah, siis see selline Liivilikus, selline mingisugune kaastunne või osadustunne kogu loodu ka või, või loodusega see on temal väga tugevalt olemas. Aga peale sünniaastapäeva tähistamise koguneb kirjandusrahvas veel augustikuus ka tavaliselt Alatskivile. Mis siis toimub? Ja meil on viimastel aastatel tekkinud selline traditsioon nagu siin üritus mis kannab nime Eesti kirjanik ja see on selles mõttes nüüd natukene mängulisem auhind, et me ise armastame mõelda, et et siin on natukene sisu vormiga mängitud selles mõttes, et oluline ei ole mitte see auhind, mis välja antakse või kes selle konkreetselt just saab. Ehkki sõnul ka ikkagi loomulikult on tunnustus autorile aga, aga sisu on siis selles mõttes olulisem, et me tahame tuua rohkem kirjandust ikkagi pildile ja kutsuda ka inimesi siis võib-olla pealtvaatajatena osa saama vestlustest kirjanikega. Et alati on meil kohal neli autorit, enamasti siis proosakirjanikud, kuna luuleauhind on meil siis eraldi teema. Ja, ja siis toimuvad sellised kõnelused Nende autoritega. Ja alati on olnud väga huvitav neid jälgida ja ja ka ööülikool on mõned saated teinud ja loodetavasti teeb ka edaspidi nii, et neid saab hiljem siis laiem avalikkus veel kuulata. Ja tänavuse toimub 23. augustil ja täpne autorit esinejate ring ei ole veel päris kindel, nii et, et võib jälgida reklaami. Aga mullu moodustati jällegi Juhan Liivi jälgedes Loomingu jälgedes erakond uus erakond Alatskivil. Ja see oli ka meil eesti kirjaniku valimisega seotud ja see muidugi jällegi pigem juhtis tähelepanu sellele, et Juhan Liiv oli ühest küljest ta oli ühiskondlikult terane mõtleja aga teisest küljest, et võib-olla just nimelt Juhan Liiv on praegu selline mõistuse hääl terve mõistuse hääl, keda võiks praegu Eesti ühiskond kuulata. Ja tal on üks väga tore luuletus, kus ta just nimelt siis sätestab, et ta võib-olla iga päev nii mittu, mittu, meelne, kordan ta parempoolne kord, vasakpoolne, isegi kadakas vahepeal. Aga lõpuks ikkagi jõuab selleni välja. Et tal on ainult üks erakond, millest ta saab lähtuda ja see on see, et ta on Eesti Erakond on eesti keel. Ja siin võiks muidugi kahtlustada, et äkki see on võib-olla natukene selline rahvuslik või natsionalistlik hoiak. Aga mulle tundub pigem, et et ta sellega tegelikult väljendab mingit paratamatuse tunnet, et igaühel meist on nii, et minu maailma piirid kattuvad üle piiride ka, et ma ei saa mitte midagi sinna parata, kui ma olen sündinud eestlaseks, siis tegelikult. Ma ei saa olla ei halvem ega parem. Või seda, seda fakti. Ma ei saa eirata. Ja ja võib-olla siis jah, laiemalt või hoopis kitsamalt poliitilises plaanis. See võiks olla ka selline mõtteaine eesti poliitikutele. Kas nende erakond on eesti keel või kuidas sellega on, et, et kelle või mille huvides nemad tegutsevad? 2013. aasta kirjanik oli Urmas Vadi ja tema valmistab ette Juhan Liivi loominguhuvilistele või kellel nüüd uuesti huvi tärkas Juhan Liivi vastu põnevat näidendit. Ja Urmas Vadi praegu tegeleb selle näidendi kirjutamisega, aga ta hakkab ka seda lavastama. Ja esietendus on meil 31 juuli taas Liivi muuseumis rehe all. Ja on siis kokku lisaks esietendusele 10 etendust. Ja nii palju kui ma tean, siis plaanis on just nimelt vaadata üle neid müüte ja käibetõdesid, mis meil Juhan Liivi kohta ringlevad. Ja ma arvan, sinna keeratakse siis sellist Vadiliku minti peale. Et kindlasti ei tule see surmtõsine etendus aga, aga vaevalt ka, et see on selline labane komejant. Et pigem siis jahuvadi on just nimelt see selle poolest meister, et ta asetab selliseid. Suuri tegelasi või nähtusi mingi ootamatu rakursi alla. Et ma ise olen ka väga põnevil, et mis saama hakkab. Nii et mitu põhjust suvel Alatskivile minna ja Liivi muuseumi külastada, aga lõpetuseks ma küsin, kuna teie ise tegelete lastekirjandusega lähemalt, siis olete kursis, mis on lapsi ja noori ja teismelisi huvitab, kas Juhan Liiv on meie lastele ja noortele lähedane? Seda ma isegi ei oska nüüd nii hästi öelda, ma tean, et Juhan Liiviga, eks ole, lapsed ja noored saavad tuttavaks eelkõige kooli programmi kaudu ja selles osas on nüüd muidugi väga palju ka muutusi toimunud, et ta ei ole enam nii suurelt käsitletav kohustuslikult kui võib-olla põlvkond tagasi. Aga natukene temaga kindlasti tutvust teevad koolitunnis. Ja nüüd sõltub ka väga palju õpetajatest, et kuidas, mis valguses nad Juhan Liivi näitavad. Et sageli muidugi ise kipub ikkagi olema jälle see selle traagilise alatooniga. Aga meil käib ka päris palju kooligruppe tõesti muuseumis. Ja nende puhul ma ja öelda, et, et ma loodan, et et kui nendega rääkida võib-olla hoopis teise nurga alt ja, ja natukene ootamatust küljest Juhan Liivi kohta, siis üldiselt nad kuulavad suure huviga ja, ja võib-olla ka õpetajad siis just nimelt, et näevad ka siis selliseid uusi perspektiive. Kuidas teda vaadelda, et pea sugugi olema selline traagiline isamaa lauliku kuju aga ma arvan, et, et Juhan Liiviga võib-olla kõige halvem ongi see, kui teda niimoodi kohustuslikult peale sunnitakse või pressitakse, et alati selline kohustuslikkus tekitab noh, pigem vastureaktsiooni. Ja minu arust ikkagi teda on ka igas põlvkonnas jaga praeguste noorte hulgas on nii, et ikka ja jälle keegi avastab teda, et täiesti ka omal käel. Ja, ja see võib-olla ongi talle iseloomulik, et teda ei peagi tingimata õppima mingisugusel kirjandusprogrammi raames, vaid et temani on võimalik jõuda ka täitsa iseenesest. Et ta ei ole selline keeruline autor või ligipääsmatu kuidagi, et ta on just nimelt kõnetab igas vanuses ja ja ükskõik mis aastal sündinud inimesi. Aga loomulikult seal on, ütleme tööpõld lai. Et seda huvi tema vastu tekitada ja, ja võib-olla näidata teda siis just natukene teise nurga alt. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra rääkis Juhan Liivist, kelle elust ja loomingust eeskätt võiksime otsida seni varju jäänud helget ja rõõmsat meelt. Keelesaate toimetaja on Piret Kriivan. Liivi luuleauhinna pälvinud Lauri Sommeri luuletuse leiate vikerveebist keele saate abil. Kõike head.