Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Kell on 10 ja üheksa minutit, 23. jaanuaril ja tänase jutusaatekülaliseks olen palunud doktor Alo Kullerkannu. Tere hommikust. Tere hommikust. No oled üks nendest, kes on olnud abiks 26. detsembril kagu-ja Lõuna-Aasiat tabanud maavärina ja hiigellaine purustuste tagajärgede likvideerimisel ja ohvritevalude leevendamisel. Nüüd nädalapäevad juba kodus ja töölgi ja Eesti regionaalhaiglas. Kas oled väliskomandeeringus Indoneesias välja puhanud? Tänase seisuga küll siin pühapäeva laupäeva hommik lubas välja magada, aga see nii-öelda aastavahetus oli ka ja peale seda siis me asjade pakkimine ja tegutsemine hakkas juba juba mitu päeva, enne kui me, kui me ära sõitsime. Ja nüüd nagu kaks nädalat elustan puuda, kuna kodused sündmused on ka küllaltki Jah, nüüdseks olen juba võin öelda, et olen välja puhanud, sest ajavahe oli siiski ka viis tundi, viis tundi ees oli nende aegsa. No te olete, sa oled ortopeed, ortopeed, arstiks tahtsid saada, on muidugi juba lapsepõlves? Ei, võib küll nii öelda, jah. Mul on selleks nii-öelda perekondlik eelsoodumus, ahah, palju sugulasi, arstid on küll, jah, mul on, mul on mitmed sugulased, arstid-arstid-õed ei olnud sellest, et et, et kui sa ise sporti tegid, siis said, võtku põlve viga või, või nina vigavemaide lõuaviga. Ja siis vaatasid, kuidas teised teised sind ravisid ja mõtlesid, et sa pead olema samasugune. Arstiks minemise otsus, sellest ei tulda, aga erialavalik kindlasti tuleb, tuleb sedakaudu, eks ikka käib, nii et kes, kellel millega probleeme on? See asi, hakkab rohkem huvitama. No ma olen kuskilt lugenud, et sa oled siis karateega tegelenud, enam mitte. Jah, seal see lõppes ülikooli lõpetamisega seda ei olnud, enam, ei olnud enam aega selleks see ei lõppenud nii-öelda lõikuslauale, ei lõppenud. Kui kaua sa pidid õppima, et saada täieõiguslikuks arstiks? Keskkool 11 aastat siis ülikooli arstiteaduskond kuus aastat siis minu ajal oli veel selline asi nagu internet, tuur, see oli selline ülemineku aeg, praegu seda enam ei ole, minule seda üks aastat. Ja siis veel viis aastat. Kirurgilise eriala koolitus, eks traumatoloogia-ortopeedia residentuur siis viis, kuus, kuus, 12 12 aastat ülikooli ja 11 aastat keskkooli 23 aastat. Ja täna sa oled 31 aastane ja tööl Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, mis igapäevatöö sul on nüüd libedal talvel? Võtad siis traumaosakonnas inimesi vastu. Ja noh, minu töö on ikkagi luumurdude ja skeletisüsteemi haiguste ravi. Võiks öelda, et nii kaks kolmandikku on värskete traumadega tegemist, liiklusõnnetused, kukkumised, töötraumad, mis aga meile, mis meile sisse tuleb. Ja siis üks kolmandik on selline plaaniline ortopeedia tegevus, kõverad varbad, jalad, murdunud puusad ja just selline on igapäevatöö. Pärast 20 kuuendat detsembrit muutus maailmas Ki ja Eestigi otsustas siis, et ehk on põhjust eesti arstidel kohale minna katastroofipiirkonda ja vaadata, kas saab inimesi aidata. Kas meedikute rühm, kes Indoneesiasse saadeti, pandi kokku rangelt vabatahtlikult ja ei ole sõjaväeorganisatsioon täiesti vabatahtlikud? Sellel on mitu põhjust, sest inimesed ei saaks olla omal alal professionaalsed, kui nad ootaksid aastaid üht emissiooni. Et me ei ole, me oleme täiesti vabatahtlikud igapäevases elus töötame haiglates kiir abides ja, ja olime nii-öelda valmi oma nõusoleku andnud ja eelneva koolituse saanud ja ja vabatahtlik, miks sina, Alo, Kullerkann pidid sinna minema? Ma ütleks põhi põhiliselt kui nüüd kaks asja, üks asi on see, et tahtsin midagi ära teha, tahtsin ka olla, olla, olla osa sellest abistajatest ja teine asi, et tahtsin näha, kas ma saan sellega hakkama. Sest me ju meil ei olnud ettekujutust, mida me tegema läheme meile maaliti hullemaid ja veel hullemaid pilte ette. Ja kas selle enne, kui te läksite ja oli see pakkimise periood, siis võeti, tõid kokku ja anti? Ma ei tea, poliitiline ülevaade, mingisugused andmed laekusid, mis seal tegelikult teid ees ootab, kas niisugune nii-öelda sisuline ettevalmistus toimus ka vä? Ja ikka oli jah, meil, taustajõud tegid ka väljatrükid, sellised brošüürid, lugesime neid ja oli koosolekud ja ja hirmutati meid korralikult, selles mõttes, et eks see peab turvakaalutlustel peabki, peabki natuke asja hullemaks tegema, et pärast siis on. Kui lähed kohale ja on veel hullem, siis, siis on inimesed võivad üldiselt psühholoogiliselt rivist välja minna. Kui kaua sa mõtlesid, et jah, mina võiksin seal nende hulgas siiski olla? No Masina nägi välja niimoodi, et et siis see 26. detsembril see juhtus ja see oli hommikune aeg kohaliku aja järgi ja siis minule kuskil pealelõunal helistati Öeldi, et mina tegin oma maakodus tööd, toksisid naelu seina ja helistati ja öeldi, et nüüd on olnud hiidlaine palju ohvreid. Kas lähed, kas oled nõus minema? Mina mõtlesin, et mis jama see on, et see on nüüd õppuse diakontrollida, aastavahetust? Sa lähed, siis on hea öelda, et vot kui mis mees sa nüüd oled, et kas läheb või ei lähe, kui sa oled ja ma mõtlesin, et küsin, kas on õppuse? Ei, see ei ole õppus, mõtlesin. No hea küll, ei ole, uppus, no ei ole. Pange mind kirja. Siis pandi kirjas, järgmine päev helistati uuesti, pärast kuulasin raadiot ja ongi oligi hiidlaine ja 20000 hukkunut oli selleks ajaks arv välja öeldud ja julgen naiselegi öelda, perenaine viimaseid, kuid rase. Siis siis helistati, no nii, nüüd on minek, valitsus eraldab rahad ja lähme ja siis selle aja peale oli mul juba kodus naisega räägitud. Jahudena oli juba enne naise õpetussõnu ärandatud, oli antud, aga siis pidin kahjuks ütlema, et ei, ma siiski ei lähe. Naine, ma pean ikkagi arvestama sellega, et kui kui naine et laps või teine laps võiks sündida sellel ajal, kui ma ära olen ja peale selle, mida tegema lähed, seda ju ei tea jah. Siis ütlesingi, et ma ei lähe, aga aga siis kuidagi kuidagi ei saanud, ei saanud olla, naine nägi, et, et see niimoodi niimoodi ei toimi ja kui meil oli siis lootus, et me kahe nädalaga tagasi saama ka et me täpselt ei teadnud, kui kauaks me läheme siis naine ei asjaga nõusse. Helistasin, öeldi, et ei, rong on ära sõitnud, nimed on antud, midagi teha ei ole, aga kui keegi ära ütleb, siis oled esimene valik. Ja siis ühte tarna arste lubatudki pärnusillast kaugemale öeldi, et kui lähed kaugemale ja ära tagasi tule, siis parem ära tagasi tule. Ja siis, nii ma siis saingi kaasa augu ideid instrueeriti enne, kas siis instrueeriti nõnda et et elu pärast hirm? Ausalt öeldes, väike värin oli kogu aeg sees küll, sest me teadsime, et seal käib põhimõtteliselt sõjategevus. Minnakse Indoneesiasse, see oli enam-vähem kohe alguses teada, jah, seda me saime teada. Aga et seal käib vaenutegevus ja ja seal on rasked olud ja võib-olla haigused, kaks asja, vaenutegevus ja nakkushaigused, mis, mis iganes. Võib juhtuda, et selline tunne oli küll, et et. Eestist läks kümmekond meditsiinitöötajat, kõigepealt mis põhimõttel üks mis see siis on, minihaigla vä? Kokku pannakse. Ja meil on selline niinimetatud välihaigla tõesti põhimõte, ta peabki toimima nii nagu, nagu sa ütlesid, minihaiglad, seal peavad olema inimesed, kes. On õed, kes on arstid, kes on niinimetatud vastu vastuvõtjad inimesed ja kes siis seda ja inimesed, kes siis seda haiglat nii-öelda elus hoiavad ja vaatavad, et kõik, igas juhtmes vool oleksid logistikud. Kes oskas seda öelda, et vot see välihaigla koosneb sellisest meditsiinitehnikast ja sellisest koosseisust, arstidest ja õdedest peaks koosnema selleks on meil riigis välja mõeldud mingi süsteem või, või see pandi siis nende aruteludega käigus paika vä? Ei, kogu see protsess on ikka aastatepikkune. Me oleme eelnevalt oma meeskonnaga tegutsenud siin juba aastast 95 umbes ja läbi aegade me oleme käinud väga mitmel õppusel. Ja, ja meil on nüüd, et kõik see varustus põhimõtteliselt olemas, lihtsalt vastavalt oludele tuli juurde kohandada selliseid lahuseid, ravimeid, sidematerjali, siis tuli lihtsalt vastava vastavalt juurde osta, aga, aga põhimõtteliselt aparatuur ja, ja mida vaja kaasa on ja logistikutel oma oma vahendid, need kõik kõik need olemas. Et see nii ei olnud, et seal oleks ka ebareaalne olnud, et ma üheksanda aasta aastavahetusel kohe midagi niimoodi kokku panna, see kõik enne oli olemas. Ütlesid, et seal Indoneesias, Sumatra saarel, kus te olite, käis nagu mingi vaenutegevus või et mis seal kohalikud rääkisid, mis teil toimub seal nende arvates nende arvate seda? Ta oli üks meditsiinikoolipoiss mu temaga rääkisin ja loomulikult ka tausta oleme uurinud, et pandavahhi provints on Indoneesias on sellise eristaatusega provints on selle selle aegade jooksul välja võidelda, aga tema, aga seal teatud inimeste eesmärk on üldse Indoneesiast lahku lüüa. Ja Meie mõistes käib seal nii-öelda vabadusvõitlus. Küsisin siis kohalike käest, et kas, kas ka tavainimesed sellele nagu teinekord hammasrataste vahele jääb, siin ütles, et ei, et vaenutegevus käib puhtalt Indoneesia sõjaväe ja kohalike, siis kelleks nüüd siis nimetada vabadusvõitlejate vahele, et tavainimesi nad ei puutu. Ma küsisin veel, et kas meie suhtes oleks ohtu võimalust, ei oleks. Kui palju seal see olnud turismipiirkond. See oli juba aastaid suletud Indoneesia valitsuse poolt turism turismile ja ajakirjandusele. Ilmselt, et hoida oma oma renomee mitte sattuda rahvusvahelisse telepilti selle asjaga ühe rahvusvahelise kriitikal. See oli nende jaoks ka täiesti ootamatu olukord. Kui me eelmise nädala uudiseid lappasin, siis seal oli vist isegi see kirjas, et Indoneesia valitsus loobub peagi üldse meditsiiniabist ja välisabist. Ja seal isegi anti üks kuupäev maha, et see peaks olema 26. märtsi märtsiks, peaks olema siis nii-öelda väli välis välisinimestest välisabisse plats puhtasse lehele. Ja jätkub elu suletud maailmas. Nii ta peaks minema. Jah. See eestlased jõudsid siis kohale õigeaegselt. Õiget aega on raske nimetada. Muidugi ideaalne variant oleks olnud, kui ma oleks olnud juba enne seal, kui see juhtus ja oleks seda oodanud, olen aga, aga eks kõik need poliitilised otsused ja ja transport ja see võtab palju aega. Jah, me oleks võinud minna seal seal 27. 28. enne aastavahetust, aga aga Ma ei, ma nüüd küll ei ütleks, viskaks kivi kellegi kapsaaeda, et näed, et ei saanud minna. Selle, see on ikka küllaltki keeruline, keeruline otsus ja keeruline. Keeruline saada üks eestist. Linnulennul peaks olema 10000 kilomeetri kaugusele tundmatusse paika. Seal olid omad põhjused, kas keegi oli juba ees seal seal ju rahvusvaheline abi, kui, kui, kui palju seal oli kolleege teistest riikidest. Kui, kui suur see maht on, keda pidi nii-öelda teenindama, oli see ruutkilomeetrites või inimarvus? Kui, kui palju see potentsiaalne patsientide hulk, kui suur see pidi olema? Ees oli seal ÜRO, oh. Organisatsioonid ja rahvusvahelised abiorganisatsioonid, need olid ees Eesti esindajate Sis, Argo Parts. Tema oli seal ÜRO liinis. Aga patsientuurist väga raske öelda, et kui palju neid seal piirkonna elanikkond kond on teada, aga palju on Eestis elus oli ja seal rahvas tähendab selles mõttes, et et need rannaäärsed külad ja väiksemad linnad, need on purustatud ja inimesed lähevad ära sealt. Ja kuna see on põhja tipsis, nad siirduvad alla alla lõuna poole, siis läbivad läbivad erinev piirkondades rahva rahvaarv on väga muutuv. Et ma ei oska isegi öelda, et mis see meie nii-öelda piirkond või rahvaarv oleks, ma ei, ma ei tea seda. Meie üks ajakirjanik, kes kohapeal käis, pakkus välja omalt poolt arvu, et linnas elas 300000 inimest ja sellest pooled on kas hukkunud või kadunud, noh võib-olla ka nii-öelda kabuhirmus põgenenud. Missugune see pilt siis oli seal panda Adžis, kui esimesel päeval kohale jõudsite? Meie haigla oli, on, oli merest või on ka praegu üks, viie kilomeetri kaugusel, sinnani vesi ei jõudnud, aga 150 meetrit meie haiglast oli juba oli, ta jõudis siis, aga seal tähendab see seda, et paks muda, kordan, lihtsalt tänavate peal hoovide hoovides. Ja konkreetselt seal, kus me olime, seal ei olnud purustusi, aga aga nagu mida mere poole lähed, seda, seda rohkem rohkem neid purustusi on ütleme, üks poole kilomeetri kilomeetri jagu merest maismaale oli puhas plats, suured traktorid ümber keeratud majadest ainult vundamendiplaadid järgi marmorplaadid ilusti säravad, palmid juurtega välja kistud ja kõik seal risu, mis siis mida ütleme, või maja majaosad ja autod ja kõik see oli siis kantud linna sisse. Et kesklinn, üks, kaks, kolm kilomeetrit merest, et see oli täiesti täiesti nagu kuumaastik, täis puu osasid, laevad olid sõitnud sisse sügavale-sügavale linna autoautod, autod olid seal rusude vahel, seal käis juba mingi koristustöö siis ka või, või see on nii, kas see on nii suur territooriumile, et seda on targemini öelda maha jätta mõneks ajaks ja, ja tulla siis, kui jõud üle käib tagasi, või? Esitasin ise ka selle küsimuse kohalikele, mis te arvate, mis saab, et kas nüüd ehitatakse üles, jäetakse maha, siis nad vastasid, et et nii ja naa, et kindlasti osad inimesed asuvad seal elama ja, ja ehitavad oma majadele sinna, aga aga teatud piirkonnad jäävad tühjaks. Koristatud jõudsime sinna kaks, sisuliselt kaks nädalat peale või jah, 26, me jõudsime ütlemegi päeva peale peale seda sündmust, nii et seal käis aktiivne koristustöö ka seal muudkui toodi neid traktoreid juurde teistest piirkondadest ja buldooserid töötasid ja ekskavaatorid kaevasid töö käis, teed olid juba nii-öelda sõidetavaks lükatud, risuvallide äärde lükatud, et seal sai liikuda ka. Pilt oli nii masendav nagu te ette kujutasite või ei osanud ju midagi ette kujutada. Seda ette kujutada, milline jõud ja milline vetemöll seal ja purustas, et kuidas reaalselt käis, seda, seda ma ei suuda siiamaani sa vaatad seda, mis seal oli toimunud, siis seda mina ei suuda seda ette kujutada, mismoodi see sellel hetkel oli, aga, aga kindlasti ei oodanud sellist sellist pilti ja kuidas mõned inimesed isegi veel ellu jäid, seal justkui. Te siin ka plaane pidasite veel, missugused need eeldatavad vigastused on tsunamiohvritel need, kes ellu jäävad, milleks te valmis olite seal, mida ravima? No küllaltki küllaltki loogiline, loogiline on see, et et me ei saa tegeleda suurte suurte asjadega selliste tõsiste luumurdude lahtiste vigastustega, et neid ei saa. Need, inimesed, kes hukkusid, need või uppusid, need uppusid kohe, kellel oli midagi tõsisemat, juhtus, et ka tõenäoliselt said hukas lähemate päevade jooksul, kuna ei olnud arstiabi. Ja loogiline järeldus, et meie jaoks jäid sellised väiksemad asjad, mädased, mädased, haavad, aga see haav, millest ma räägin, ei ole mitte üks ega kaks sentimeetrit, aga ikka 20 sentimeetrit ja varvaste amputatsioonid tõsised, absessid mädapõletikud. Jaa, jaa, teine asi, mis oli põhiline, oli siis aspiratsioonid Minomoonia ehk siis kopsupõletik selle selle musta ja musta merevee sisse sissehingamisest sele katastroof siis see neelamisest, mis mitte neela just kopsu tõmbamisest ja see jääb sinna seisma, baktereid kaasa ja siis täpselt selline. Siis nädalapäevad hiljem hakkavad kujunema välja kopsupõletikud. Ja kolmas, mis meie jaoks tuli oli, oli ojaks teetanus tulema. No palju olid etenduse juht juhtumeid, teetanus viib inimese Äravi. Ta jah, kui inimene ei ole enne vaktsineeritud, siis ta on ikkagi küllaltki ohtlik, ohtlik haigus ja, ja kui ei ole vastavat vastavat ravi, siis ta tapab, nii et meil meil on minu mälu järgi ehk siis 10 kolmeseis, et 13 haiget olijat, 10 neist surija kolmi elama. Mida aeg edasi, seda paremini on muidugi me saime eest, me austraallaste nii-öelda meie haiglapartneritel oli, oli ka immuunGlogu liin olemas, ehk siis vastav ravi teetanuse jaoks. Kui te sinna jõudsite kümmekond päeva pärast katastroofi kohe suutide hakata haigeid vastu võtma? No päris tekkisid sinna mingeid järjekorrad kohe? Ei, nii kui me, Ma ütleme, haigla haigla avasime vastavate avasime, siis inimesed tulid kohe seda küll meil võttis natuke aega sellest üldse sellest arusaamisest paisatakse meid kusagile ja öeldakse, et siin haigla haiglas selles piirkonnas oli üldse enne olnud 200 arsti, nendest 17 oli alles jäänud. Ja kedagi seal seal toimetasid kohalikud indoneesia arstid, kes olid siis teistest piirkondadest saadetud ja et sellest süsteemist aru saada. Meie vii viis arsti, jõudsime sinna üldse varem, eks üks päev varem, kui meie ülejäänud inimesed järgi tulid ja meie varustus tuli. Meil oli alguses jutt, et me võtame üle austraallaste käest, nende varustuse, hakkame tegutsema, aga siis koha peale jõudsime siis selgus, et ta tuleb uus austraallaste meeskond ja siis ei olnud ilus nende nende asju. Päris sõjaseisukord ei ole miski, mis kätte saad, see sinu oma, et nii ei saanud ja ja esialgu pidime jõudma kohale niimoodi, et meie tuleme ja siis austraallased lähevad, aga kui me jõudsime, siis kohv oli veel soe, ühtegi austraallast. Mehed panid siis kabuhirmus minema või nad ei jõudnud ära oodata ja see tähendab seda siis, et teile üks päev aega nagu seal ringi vaadata. Kuhu te siis sattunud olete? No eks me põhiliselt üritasime paika panna logistikat, mis, kuidas me seal haiglas töötama hakkame ja siis saime vaadata ka ütleme, see, see rahvusvahelise abisüsteem juba toimis või kas see ühesõnaga mingid süsteemid olid olemas, et arstid ja meeskonda omavahel olite kontaktis ja keegi nagu pidas valvet. Meie pidevat nagu mingisugust Koordineerimist tegi ka seal või, või, või oli see rohkem nagu anarhiline, see kõik siin on teile platsi ja pange haigla püsti ja, ja külad hakkavad tulema, panen haiged või. Olukord oli küllaltki kaootiline, jah, igaüks tegutses omamoodi. Seal see oli ainuke haigla selles linnas, mis seal ilmselt oli veel, aga nendest nelja ma ei olnud. Nii et võib öelda, et see oli tõesti ainuke haigla. See selline ühekordne kivimajaosa osaliselt ka kahekordne. Ja seal seal siis toimetasid enne meid itaallased, nemad olid ära kadunud ja siis olid jäänud järgi kohalikud Indoneesia tohtrid. Nii et oma sisu seal öeldi, et näe, vaadake siin maja toimetage. Et leppisime seal nii-öelda, kuna me oleme abi andjad, siis me ei ole need, kes ütlevad, et me seda tean, mina, mina, mina lihtsalt tuli rääkida indoneesia kohaliku tohtriga läbi, et me hakkame tegutsema. Et kas, kus ja mis me teeme ja tema meile mingeid erilisi näpuneid ei andnud, ütles, et te olete teretulnud ja tehke, pange poisid. Nii, see oli. Stuudios on Alo Kullerkann, me kuulame vahepeal muusikat Se laulupala või õigemini seal pigem küll instrumentaal on filmist viitš. Räägitakse, et see filmimispaik on maa pealt pühitud, kus paljude teiste kaunite või vähem kaunite paikadega maailmas ja nende inimestega, kes seal elasid. Kell on 10 ja 36 minutit, pühapäeva hommikul, 23. jaanuaril ja jutusaatekülaliseks on täna Alo Kullerkann ortopeed, igapäevatööl Põhja-Eesti regionaalhaiglas, aga nädalapäevad siis tagasi Indoneesiast panda Atšehhist Sumatra saarelt, katastroofipiirkonnast haigla oli püsti, kes siis olid need patsiendid, kes teile seal järjekorda võtsid? Nendeks olid kohalikud inimesed ja, ja ümberkaudsetest piirkondadest inimesed. Mis neil siis viga oli? Teine mis seal oli, oli, neil olid suured suured haavad, võiks öelda nahad efektid, sest see, eks selle nii-öelda pääsemise õnneliku pääsemise käigus nad ujusid koos palkide puudega kõigega koos ja seal, kus, kus astud või kus sa, kus sa, kus sa kinni võtad, kõik inimene, keha on tegelikult ju nii haavatav iga nael võttamata kriipsu sisse ja see mädanema minna ja siis me meie jaoks oligi välja kujunenud juba suurte naad efektidega haavad ilukirurgiks ilmselt aega jäänud, eriti ilukirurgiaga seal seal seal ei olegi midagi tegemist, õnneks austraallaste teine vahetus oli juba nii palju operatiivne, et nemad võtsid kaasa kaks plastikakirurgi ja siis operatsioonitoas põhiselt käiski nahaplastika oma sisust tähendab seda, et istutatakse oma nahk, selle, selle defekti peale võetakse pindmine, kiht taastrai ees, pinnalt pannakse sinna, kus vaja. Jah, eks meil oligi siis oma nii-öelda tööjaotus, Meie tegelesime nii-öelda vastuvõtuvastuvõtutoas ja sidusime igapäevaselt nende haavasid, puhastasime, saavad, olid nii pahaks juba läinud ka, et nagu kohe ma ei tea, vaglad istusid sees või? Oligi selliseid haavasid, kus kärbsevaglad ringi ringi sõitsid, aga, aga esimesele inimestele tundub see väga võigas, aga tegelikult selline haavam väga puhas, mille sees on kärbsevaglad. Võiks kärbsevaga vagel, sööb ainult surnud kude. Taas kõik ära, mis seal, mis mäda tekib, mis on surnud, surnud inimese koeosad, kõik saab puhtaks, väga ilusad haavad on, puhasta puhasta ainult hingad välja ja pane nahk peale, sest seal tekkiva värske kronolatsioon, kuidas on esmane esmane arm kudemis? Paranemise käigus tekib, et siin see ootab lausa nahka peale tahab, tahab saada, et talle istutatakse peale nahketa sulgede haavel. Millised aga, aga minu üllatuseks haavad ei olnud nii, nii koledad mädased, eks. Ma ei oska öelda, kas looduses loodusrahval paranevad, paraneb paremini see asi ja aga noh, oliga tõsiselt mädased ja oli ka selliseid, kus me suutsime seal poolest liitrist mäda välja lasta ühes selja absessiste. Kuidas ta nendega suhtlesid, kui see oli nagu olnud aastaid kinnine territoorium. Valge inimene oli haruldus, seal nad ei oska inglise keelt. Ega nad ei oska ja nad oskavad paar paari sõna reeglina. Noh, meditsiin on inimesega tegelemine, keha kehaga tegelemine osades asjad saad ise aru ja osad osad asjad ei vaja seletamist, kui sa näitad inimesele süstalt, siis ta saab aru, et talle süsti. Aga, aga meil olid arstid, kohalikud arstid, Indoneesia arstid, kelledest osad rääkisid inglise keelt, nii et sain neid tõlgina kasutada. Siis oli meil üks mindoneeslasest meditsiinikooli noormees, kes rääkis küllaltki ilusat inglise keelt. Ja, ja siis pärast hiljem tuli meile paar austraallanna Austraalia vabatahtlikku, kes, kes rääkisid indoneesia keelt ja tõlkisid neile. Aga selliseid pisemad asjad, üldiselt me lõbuks õppisime ise ära, tegime seina peal omale nimekirja teatud lausetest ja fraasidest, mida me kasutasime ja nendega saime hakkama, elasime kaks A4 lehekülge kaasa ja sõnu ja numbreid, kas mõni sõna jäi pähe ka või? On ikka ja siis Jaapanist sama, et mis su nimi on? Ahah, no seal vaja haige kaardi, kuidas saab kiita siis, et nüüd teen haiget sulle natukene. Ja parabuumured tule homme tagasi. Põhiliselt alati vedasid näpuga näpuga järge, vaatasid sealt lähedalt, et mis oli noh jah, et siis siis ütlesid. Aga no reeglina kutsusid ühe korra selle tõlgi juurde, et küsida, et sa tahad drill seda mitte sa näidata, aga see on, kõik on okei, aga sa saad teada, et millal see juhtus ja millal viimati seoti ja kas sul on ka palaviku ja selliseid asju ei suuda ikka päris küsida. No seal piirkonnas on muidugi ka palju vaesust, ilmselt, kas suurem osa patsientidest olid sellised, kus olid esmakordselt arsti juures elus? No ma ei oska seda nüüd seda nüüd näkku vaadata, see ju ei tea seda. Aga vaesust on, seal on seal küll ja küll ja, ja arstiabi on, on tasuline ja küllaltki kallis tavalise inimese jaoks. Et ma usun küll, et oli inimesi, kes esimest korda arsti juurde said. Pärast tuli seal ka meil selliseid inimesi, kes mille probleeme olnud üldse seotud selle tsunamiga katastroofiga, väiksed nahakasvajaid, eemaldasime. Muidu nad oleks pidanud selle eest kena kopika maksma. Olid nad tänulikud ja väga tänulikud selles suhtes küll, et jama ja niimoodi, et tulid, kummardasid ja pärast mõni tõi kotitäie puuvilju, meile. Nad olid, nad olid tänulikud selles osas. Mitu patsienti päevas jõudsite vastu võtta. Viis 60 patsienti kõikus natuke päevade päevade lõikes, aga keskmiselt niiskus. Mis see tähendab, kui kell lõi kuus õhtul sponite poeginime? Ei, meil oli nii, kaheksast alustasime enamik patsiente käis ära kella 12-ni siis kliima seal selline momendil on seal vihmaperiood, et hommikul päike kütab, aurustub ära ja siis pealelõunal sajab jälle maha, nagu viht tuli, nii, patsient ei tulnud enam. Kohalikud arstid meile ka, et osad võivad nad rahulikult minna oma hinge tõmbama, et siin niikuinii ei tule ja siis kui vihma vahele, siis tilku selliseid üksikuid patsiente reeglina kuskil kella kuuest panime täiesti kinni, sest et kohalikud kohalikud turvakaalutlustel ütles, et parem on, et nad on ise öösiti haiglaselt kuus, juba hakkas ka öö või enam-vähem läks pimedaks, seitse seitsmes umbes seitsmest läks pimedaks. Mandodžika oli, on siis see piirkond, kus käivad sõjaväelased relvadega mööda tänavaid? Jah, kuna seal on see nii-öelda vabadusvõitluse küsimus, siis seal oli sõjaväebaasid ja sõjaväelasi, kui palju neid reaalselt kogu aeg tavaliselt on, seda ma ei oska öelda, aga aga ta oli nagu turvaline. Nüüd nüüd oli küll niimoodi, et relvaga inimene tänaval ei olnud üldse mingi ime, imelik lasi ja sõjaväelased, kuigi vahel oli küllaltki kahtlane tunne, kui, kui on noorhärra, plätud on jalas ja lühikesed püksid on jalas ja siis seal selja peal on automaat. Raviidised, kes ta nüüd on, et mis ta on, igaks juhuks hoidsid natuke kaugemale, mine tea, kui kelle hulka ta nüüd kuuluda, aga Eesti arstidele ja teistele arstid olid seal mingisugused eraldusmärgid ka peal, et mina olen põhimõtteliselt päästjat, ära mind puuduv mooduli siia nagu heade kavatsustega, kui ma ringi liikusime, siis meil olid üldiselt särgid seljas ja ja ega seal ausalt öeldes sellest eurooplast, kes ei olnud mingisuguse Päästeorganisatsiooni liige, seal sealkandis ringi liikunudki. Et me olime nii-öelda oma nahavärvi järgi juba eraldatavad, kes me oleme mis seal kõige väsitavam seal piirkonnas ja sel ajal arstile oli, kas see palju inimesi või oli see kliima hoopis või oli see, on see nagu füüsiline väsimus või, või psüühiline väsimus, mis sellest päevast saab? No minu jaoks oli kliima minu jaoks sellise palavusega siis 32 35 kraadi. Mõned, mõnele see sobib hästi, mõnele meeldis, aga, aga mulle mulle oli see väsitav ja ja põhiliselt füüsiliselt. Mu füüsiline vorm oli vist piisavalt hea, et mind füüsiliselt ära ei väsitanud, just see kuumus ja kuumus ja siis ütleme psüühiline seal pinget, sa pead nagu tasemel olema ja seal seal ei olnud mitte niimoodi, et ma ma teen päris oma igapäevast tööd ütleme, oma erialast tööd, ma, ma sain seal suhteliselt vähe teha, seal reaalid pesid põrandat ja kui vaja olid, võitsid, võtsid seal patsiendi sülle ja viisid ja, või panin kraamiga viisid, olid, olid sanitar, oli arst või mis vaja oli, parasjagu organiseerisid, viisid prügi välja, kui vaja. Kas pärast kella kuue aeg läks, läks nagu siis haigla haigla puhastamisele ja ettevalmistused järgmiseks päevaks või seal ju romantilist mereranda nii-öelda ei olnud, kuhu siis kogu kambaga saaks minna jalutama, et mis seal nagu teha oli pärast seltsidel ja romantiline mererand oli, oli, oli kadrikaudu. Seda enam ei olnud seal risu ainult ja aga kuuest lõpetasime seitsmeselt läks pimedaks, isenesest turvakaalutlustel meil paluti, meil ei olnud küll niimoodi, et oleks antud käsk, et ei lähe kuhugi, ei tee midagi. Aga turvakaalutlustel me ise väga palju ringi liikunud oma sisus meie elamiselamine oli siis haigla kõrval olid sellised nii-öelda barakid, kus eelnevalt oli olnud füsioteraapia instituut, meie mõistes laohoone moodi asi, kus ma oma laagri üles panime. Et lähed sinna, istud, sööd midagi, loed midagi. Ja siis oli. Nii oli selle pingele tuleb vastu pidada, missuguseid lugusid need indoneeslane ise jutustasid, kuidas nad oma eluga kavatsevad hakkama saada. Alguses ütlesid, et, et et paljud nagu lahkusid sellest piirkonnast, jätavad selle maha selle kandi, aga, aga need, kes jäävad? No eks nende mõtteviis on tõenäoliselt ikkagi väga palju erineb meie omast sinu eurooplase omastelt. Nemad jäi küll selline mulje, et nad on sellised loodusrahvad, et oli küll tsunami ja oli palju hukkunuid ja palju sugulasi, surma, aga elu läheb edasi ja ja nad elavad nii edasi, nagu nad ennegi elasid. Nad leiavad omale ulualuse ja ja töö ja et Mullel ma, ma nagunii-öelda. Väliselt nad ei olnud küll väga rusutud, ega, ega Nad olid väga aldid suhtlema suga ja olid rõõmsad, kui sa nendega rääkisid. Kohtasin inimest, kes tõesti ütles, et et näe, näitas mulle seal mere ääres oma oma vundamendiplats, ütles, et näed, siin oli minu jama maja, siin oli õde ja siin oli mul onupoeg ja 200 sugulast elas enam-vähem siin piirkonnas ja need on 12 järgi, olid inimesed seal kõrval. Ja rääkis sellest ilusti mulle, ütles, et tema on selle pere toitja töötab kuskil teises linnas, on riigiametnik, nii nagu tema suutis seda pere siis üleval pidada, ütles, et ehitab kuskile kaugemale neile lihtsalt maja. Ja see, mis siin vahepeal oli nii-öelda looduslik valik. Nojah, nii niimoodi nagu tahaks, tahaks öelda, aga nii ta tuleb välja, jah. Kõigepealt sellest, et näiteks sama sama katastroofi ajal kui Tais kuurortpiirkonnad purustati, et et mis lugu see nüüd on, et et mina ei usu seda, tailased ütlevad, et elu läheb edasi ja ja mehitame kohe kuurordi üles, ärge minge meie juurest ära ja tulge ikka meie juurde puhkama ja et see ei ole võimalik, et et tailased sellised on, et nad lihtsalt ei pea seda suurt õnnetust justkui mitte millekski. See ongi nende kuidagi nagu seesama loodusrahva lugu, et või on see võib-olla mingisugune mõtlevad ennast õnnelikuks. Õnnelikumaks mina ausalt öeldes seda ikkagi usun suhteliselt konkreetselt Sumatra saare põhjaosa kinnine provints, Atšehhi Provencet seal tõesti nemad ei sõltu turistidest, kuna seal ei olnud neid enne. Aga tai, mis, mis suure osa sissetulekust inimestel tuleb turismist, siis Nad on täiesti loogiline, et kui, kui vesi tungis maale meeter, seal on purustused, aga ülejäänud on kõik terved inimesed tahavad edasi elada. Et minu jaoks on see täiesti loogiline, et nad ootavad ikkagi oma tavapärast tavapärane elu, et inimesed käivad. Ma arvan küll, et et noh, kas nüüd on inimesi, kes tahab sinna praegu minna, turistid, aga tai, kui sinna inimesed lähevad nad ma arvan küll, et inimesed ootavad, et neil oleks, nende jaoks on see sisse, tuleks nende elu tulesed loodusrahva juurde meilgi siin räägiti ja me hea meelega nätsimisega Eesti televisiooni uudistesaates, sellest, kuidas üks erakordne pääsemise lugu veel kolm nädalat pärast katastroofi leiti, seitsmeaastane poisike mererannast küll nõrkenud, aga siiski kontaktivõimeline ja ja rahvusvaheline laste organisatsioon tõi eesti arstide juurde ühe poisi toibuma. Oli ta siis nii, nii viletsas seisukorras tõesti vä? Ta toodi sellel päeval, kui meie ära tulime, mina ise teda ei näinud, aga aga meditsiiniga kursis olles ja kuule kuulates, mis, mis, mis siis poisil oli, siis pallimistel oli, oli nälg igatahes ja ta psüühised kannatas ja nii edasi. Aga füüsilisi ühilist. Vigastusi Ma ei oska öelda all allajahtumist. Mingisuguseid haigusi temal ei olnud, tema vajas põhiliselt hoolt ja hoolitsuste sööki inimeste tähelepanu Martuunis ja eks see oli nii-öelda rohkem meediasündmus kui meditsiinis. Aga kas pole tore, et Eesti arstid said rahvusvahelisse telepilti? Me olime seal kohal, loomulikult ikka. Kas teil endal koduigatsus ka oli või? Või noh, sina näiteks teadsid, et sa pikemaks kui järgmise missiooni aja enam seal ei ole, et et et sa teadsid, et lähete ühel konkreetsel kuupäeval ja õiguses pole mõtet tundele? Ei olnud jah, noh, ikkagi kliima oli eksootiline ja tegevus tavapäratu, nii et ta oli piisavalt huvitav ja koduigatsust, kui sellist küll ei olnud. Võib-olla ma ei oska võib-olla õiget sõna öelda selle asja kohta, aga kas see on natuke nagu seikluslik, oli ka kogemus? Kahtlemata, eks. Ma usun, et väga paljud inimesed läksidki meie hulgast ka ikkagi teatud osa, miks sinna minnakse, põhjustest on see vaadata, kas saad hakkama, ei saa, enesetõestus enne sõda Eestis ja, ja see, et sa saad ütleme, käia sellises piirkonnas ära ja olla kasulik, et see mitu komponenti Eestlased olid seal kümmekond päeva nüüd ja jätkavad ka tegevust. Kas, kas sina isiklikult oled pidanud plaaniga näiteks kuskil välismaal natuke rahulikumate oludes ja pikaajalisemalt tööle minna? Eelmine nädal räägiti sadadest ja sadadest inimestest, kes väidetavalt eelmisel aastal on läinud tööle Soome, Rootsi, Inglismaale või, või need jutud, et arstid lähevad ja välismaale need ajad tegelikult arstid nagu värvi, et mis asja te ajate meid kogu aeg sinna välismaale, et kas me tõesti peame minema sinna vä? No välismaale minek on iga ise ise arsti enda otsustada. Olen minagi neid plaane pidanud, aga, aga ütleme niimoodi, et ma olen piisavalt palju käinud välismaal, näinud seda elu. Ma olen kokku kaheksa kuud olnud erinevates maades haiglas, töötanud oma oma õpingute käigus. Et ma tean, mis elus on, ma tean, et ütleme niimoodi, minu jaoks on see, see on ainult ainult või nagu inglise keeles on hea sõna itsiooni mani. Et see on ainult raha, mis sinna kutsub, ega, ega rohkem ei ole, et mulle meeldib Eestimaa peal elada. Nojah, tõesti. Mul ei oleks perekonda ja ja kui majanduslik olukord oleks tõesti selline, mis, mis ajab, et siis siis võib-olla küll. Või keegi seisaks karjääritrepil ees? Jah, seda ka. Ja aga kuna seda ühtegi neid neist nendest seda põhjust ei ole otseselt siis. Jah, mul on tööpakkumisi Inglismaale ja Soome ja ajasin, ajasin pabereid ja no lihtsalt põhimõtteliselt, et proovida, kas ma saaks minna nii, et et ma olen nüüd tean, et ma saaks minna. Küll ta varus seisab. Kas sellist ekstreemsust, nagu oli Indoneesias, oled veel valmis läbi elama? Ei ole ju, see ei ole ka mingisugune, vähemalt mulle ei ole see vastuvõetav, et iga päev kaheksast neljani kaheksast kuueni siis öövalved, et igapäevane tavaline tegevus, et see on minu jaoks ikkagi ikkagi midagi muud elus. Sellest välismissioonist kõige enam meelde jääb ju nädal aega hiljem, aga võib olla ka aastate pärast on seesama, et et mis, mis tunne või, või meeleoluliselt kaasa tuleb. No mina ikkagi ütleks seda, et et minu jaoks oli see kõige huvitavam see protsess, kui sinna minema hakati, et see iseendale nii-öelda võitluse seob ja et ma nüüd teen selle otseselt, ma lähen ja et ma astun tundmatusse kusagile ja koju jääb siis kodune elu jääb maha kõike. Sa ise ka imestasid, et, et sa oled valmis selliseid otseseid üldse vastu. No see on ikkagi varem see otsus juba tehtud, aga lihtsalt mulle pakkus huvi see, et kas, kas nüüd kui see käes on, et kas ma saan sellega hakkama, et ma ütlen seda jah-sõna või ütlen? Ei, ma ikka ei saa, et mul kodus naine ei luba ja ei saa minna. Et, et on huvitav, et sai löödki põnnama. Aitäh, Alo Kullerkann. Pealtnäha tavaline arst, Põhja-Eesti regionaalhaigla ortopeed, tänase jutustada külaline. Aga nagu me ikka, igaüks omamoodi ja eriline aitäh halloo tulemast saatesse? Jutusaate kordusaeg on pärast südaööd ja nädala jagu kuulamiseks vikerraadio kodulehel.