Täpselt nädal tagasi päeva südamesaates me rääkisime tormikahjustustest Torgu vallas ja imestasime koos sealsete asjaosalistega. Kaunis sadam on sama hästi kui maha kantud asjade nimekirjas. Aga nüüd, kus juba tehakse üldistusi, teeme seda meiegi ja koos. Staažika randade uurija geoloog teaduskraadiga mehega koos Kaarel Orvikuga. Tendents on veetaseme tõusu suunas ja see seletab üsna hästi globaalsete kliimamuutustega, sellepärast mille mina olen tegelenud püüdnud selgitada koos oma kolleegidega just kliimamuutuste ja rannaprotsesside intensiivsuse seoseid ja on selgunud ikkagi, et viimase paarikümne 30 aasta jooksul on tihti erakordsete nähtuste son siis tugevad üleujutused, tugevad tormid ja soojad talved. Et sagenenud on Eestis just nendel aegadel, ongi meres talvel jääd ei ole, sest kui nüüd võtta praegune jaanuari keskpaik, sel ajal tavastan kõva ja Pärnus töötavad jäälõhkujad. Kui sellised tingimustes tugev torm olnud, siis oleks Pärnu linnas võib-olla midagi juhtunud tekkinud Pärnu randa jäämäed? No see on ka muidugi eba ebameeldiv, aga siiski sellist ülejäänud tõenäoliselt poleks olnud. Nüüd on aga meri täiesti vaba ja tormituulel ruumi tegutseda nii palju, kui tal süda ihkab. Mida tihtipeale ära unustatakse, on see, et olgu see siis nüüd maja või olgu need hambad inimesel suus või olgu siis hüdrotehniline 100 iga asja tuleb hoolega üle vaadata, kontrollida ja aeg-ajalt remontida, sest et kui ikka hooldust ei tee, siis on varsti kuri karjas ja eriti puudutab see sadamaid. Ja kui me teame seda, et peale nüüd taasiseseisvumist see on, meil, see rannaelu on üsna nii tagasihoidlikus muutunud ja ei ole rahval jõudu seal midagi juurde ehitada, aga ei ole ka jõudugi korralikku remonti teha ja selle tõttu ongi nii, et väga palju sadamaid tänu sellele, et need ei ole hooldatud, on väga halvas seisukorras ja isegi väiksemgi torm, rääkimata nüüd sellest, mis Eestist üle käis, tekitab seal tõsiseid kahjustusi, võib-olla nii suuri tänava oma jõududega hakkama ei saagi, et tuleb tõesti sadam maha kanda või mõelda ja mõelda siis juba uued tõsisema konstruktsiooniga ehitustegemisele. Nii see on hea, kui inimene õpib mineviku kogemustest ja neid mineviku kogemusi on meil mitmesuguseid. Vahel olnud plussmärgiga vahel miinusmärgiga. Ju need, kes meid Euroopa liidu poole suunasid ja õhutasid, teadsid, et Euroopa Liidu abi tuleb riigile. Aga enamus väikesadamaid on kiiresti erastatud ja sageli ei ole erastajaga milleski süüdi. Ta on kohalik mees, on sadamatundja, on merel sõitnud justkui õige mees, aga ütleme otse välja, vaene mees. Ja kui vald ei tulnud toime ja maakond sadama arendamisega, siis säärane mees omanikuna on üsna abitu. Ta käed on lühikesed. Aga nüüd oleks seda Euroopa Liidu abi võimalik saada, aga erasektorisse seda ei anta, antakse ainult riigile. See on üks tõsine küsimus ja see ei puuduta mitte ainult sadamaid. Vait. Meie elu mitmel pool, no ma olen, võiks nii-öelda oma kogu teadliku elu tegelenud randade uurimisega ja teadusasutuses töötanud ja tegelenud viimasel aastal selliste asjadega nagu keskkonnamõjude hindamised ja teemaplaneeringud, need, mis me tegime siin koos firmaga Enteks Saaremaal ja nüüd tuleb ikkagi niimoodi välja, et kõik need Eestis töötavat enamus projekt, asutusi või, või ma ei oskagi öelda, kas on mõni riiklik aktsiaselts, enamus aktsiaseltsid, samuti planeerimisasutused, ütleme, maakondade linnade juures onkel osakonnad, ise nad suurt tööd ei tee, nad tellivad, et ka nendele need täiendavad rahad tulevad täpselt samamoodi ainult riiklikele ettevõtetega. Meil ei olegi selliseid neis planeerimisel ettevõtteid, kes, kes saaksid toetust, nii et terve rida asju nagu jäänud vaeslapse ossa eilsed ma ei tea, kas meie agarad agarad asja ajad on natukese mööda vaadanud, Veneetsia asi lihtsalt ei huvita, sellepärast et ma olen praegu tõesti rasketes tingimustes pakutakse väga huvitavaid teadusprojekte, aga ei saa osaleda sellepärast et meil ei ole sellist teadusasutust, mis tegeleks süstemaatiliselt näiteks siin randade uurimisega või sadamate projekteerimisega, nii et see asi on väga keeruline. Kui väikesadamad on regionaalsel elu seisukohast väga olulised siis laiem huvi on randade vastu üldse inimestel. Ja ma tean, et sa käisid siin enne veel kui lumi maha tuli, nüüd vahepeal randasid uurimas ja ei ole kõige rõõmsam need purustused või muutused, mis on toimunud randadel vähemalt selles osas, mida ma palja silmaga näen, sest ma ei tea, mis seal vee all on toimunud. Need on üsna üsna ulatuslikud, näiteks Kloogarannas madalat tee, luidete vööd, et ta enam ei ole, on lai, lauge liivaranda seal sees, nüüd luidete sees oli üks riiklik reeter. Nii et see reeperi varras on praegu 85 sentimeetrit liiva pinnast väljas, niiet keskliiva plaasi, mis kunagi oli lutt ahelik, nii et noh, see on ilmselt näha, et, et pole ka arvestatud sel reeturi paigaldamisel võimalusega. Kunagine Tuitad hävinevad täiesti näete selle tugeva tormi ja kõrge veetaseme juures on selline selline nähtus toimunud. Ma ei räägi üldsegi sellest, mis toimub nüüd Pirita supelranna piires seal omal ajal enne olümpiamänge seda hoolega taastatud ja rekonstrueeritud toodi sinna, hulgasid liiva, nüüd on sellest ajast möödunud üle 25 aasta. Ta ütles, et see Kuperand oleks vajanud uut remonti, uut liivatoomist, kalda kindlustamist ja tulemus on selgelt näha meriväljapoolses otsas, kus oli jalakäijate. Kuidas te sellest on pool läinud, nii et saehambuline serv mere poolt, nii et omaaegne rahuldus kaldakindlustus ei ole olnud piisav selle koha kaitseks ja ja need Pirita supelrand on praegu väga halvas seisukorras. Samas Laulasmaa puhkekodu all peaaegu ütleme niimoodi, rannas on mereliivade luidete desastang, mis on ilus valge nagu mingi liivavöö praegu püstloodis seinas ja jalutusrajamärkidega puud on rannas pikali, tähendab randa nii palju ära läinud, et et mereäärne jalutustee, mis oli märgitud IZ, et mängida peale on nüüd meres sama kolleeg Palginõmm tõi mulle just eila fotod, näha milline on siis valgerand Pärnus, kus on samuti tõsine laastamistöö toimunud näiteks kämpingu piirkonnas endise vetelpäästejaama, mitte neid, mida enam ei olegi. Mind kangesti huvitaks muidugi pääseda Saaremaale. Ma tean juba, et mul on juba helistatud Saaremaa keskkonnateenistus ja öeldud, et järve supelrannas on väga suured purustused. Samamoodi selles kiipsaare viltuse majaka piirkonnas, kus tormilained läbi murdnud laialepa lahte, nii et ühe merega ühenduses ja nii et neid purustusi ja muutusi on üle kogu Eesti, eriti meie saartel ja läänerannikul. Kogu aeg räägitakse miljonitest ja sadades tuhandetes. Millised kahju on, aga milline kahjuse nüüd looduses on, seda ma ei oskagi isegi hinnata, sellepärast et Neid väärtusi rahasse on väga raske üle kanda ja kuidas loodus ise taastub, on väga raske öelda, sellepärast kui teineteisele järgnevad mitmed sellised ägedad torniperioodid. Viimane, kui te mäletate, oli 2001, kui ka samuti olid suured purustused igal pool ja vesi oli väga kõrge tsüklon liikus üle kahe päevaga siis mina nimetan, meie rand on haige ja kui haige inimene teise löögi juurde, siis tekivad tüsistused ja meie randadega täpselt nii, et tihedalt üksteisele järgnevate tori perioodil löönud rannad looduslikud tasakaalust välja ja ma ei kujuta ette, kuidas nad oma jõududega suudavad taastuda.