Tõst kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et rääkida esmaspäeva, 19. mai sündmustest. Stuudios on toimetaja Kristi Sobak, majandusele ja taristuminister Urve Palo saatis täna ministeeriumi partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega soovitakse eelkõige piirata kiirlaenude reklaamist. Tänavu on aset leidnud viis juhtumit, mil rong sõitis otsa raudteel viibinud inimesele. Tehnilise järelevalveameti direktori asetäitja Anvar Salometsa sõnul on viimaste aastate üldine suundumus olnud raudteeõnnetuste vähenemise suunas. Kremli teatel andis president Vladimir Putin Ukraina piiri ääres paiknevatele üksustele käsu oma tavapärastesse baasidesse naasta. NATO ja Pentagoni teatel aga vägede lahkumisest mingit märki. Prantsusmaa majanduse tulevik on vaatamata uue peaministri ambitsioonika Alekärpega kohale suure küsimärgiga. Kultuuriministeeriumis kogunes täna esmakordselt Eesti venekeelse inforuumi komisjon tänasest kuni kolmapäeva õhtuni Euroopa Parlamendi valimistel e-hääletada ka elukohajärgsetes valimisjaoskondades. Täna anti kätte Christian Raua nimelised kunsti aastapreemiad. Eesti vanima ja väärikaim kunstipreemia pälvisid tänavu tiin Aabeli Jass Kaselaan Laurentsius ja Marit Ilison spordist. Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria jõuab täna Tallinnasse ning nelja võiduni peetavat seeriat juhib BC Kalev Cramo kaks nulli Tartu Ülikool rockiga. Ja ilmast nii öösel kui homme päeval sajab mitmel pool hoovihma ning on ka äikest. Sooja on öösel 11 kuni 17 kraadi, homme päeval Lääne-Eestis 17 kuni 24, Ida-Eestis 25 kuni 30 kraadi. Kõigest lähemalt majandus ja taristuminister Urve Palo saatis täna partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega soovib keelata eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaamimise raadios, televisioonis ja internetis ning oluliselt piirata kõikide tarbimislaenude reklaami sisu. Reene Leas räägib lähemalt majandus- ja taristuminister Urve Palo saatis täna ministeeriumi partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega soovitakse eelkõige piirata kiirlaenude reklaamimist. Urve Palo. Praegune eelnõu näeb ette, et keelatakse televisioonis, raadios ja internetis tarbijatele pakutava krediidi ehk siis konkreetse raha reklaamimine üleüldse. Sama eelnõu järgi peaks edaspidi tarbijakrediidi järelmaksu, liisingu, eluaseme, laenu kui ka tarbimislaenu reklaam sisaldama vaid seaduses lubatud infot. Muudel puhkudel, kui siis näiteks tarbijakrediiti antakse järelmaksu liisingute eluaseme laenu. Et need reklaamid on lubatud, aga väga konkreetselt määratud peale, mida võib üldse reklaamida, näiteks peab olema öeldud seal, et kes reklaamib tegevusluba siis krediidi kulukuse määr ja üleskutse siis tutvuda finantsteenusega, aga sellist reklaami ka nendel puhul ei tohi olla, et tule võta, ma ei tea, päikese laenamine kuhugi päevitama. Eesti pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kommenteeris kavani Sellest hoolimata, et fookus on eelkõige kiirlaenudel siis see puudutab kõikide teiste laenuandjate tegevus, so kas ka pankade laenutegevust see puudutab nii väikelaenu liisingut, et kui ka kodulaenud igasugust reklaamid keelustamise puhul ja meie hinnangul ikkagi vaatama seda, et kui mingi kongressi, nüüdse legaalse tegevuse reklaami piiratakse, siis niisugune piirang peab olema väga kaalutletud, et näiteks kui alkoholireklaam on lubatud, miks samas eluaseme laen peaks olema keelatud? Talihärm leiab, et fookus peaks olema siiski vastutustundlikul laenu andmisel. Kõikidele tarbijatele laenu andvate ettevõtjate üle peaks olema kehtestatud ühetaoline järelevalve ja see tegevus peab olema tegevus laastatud. Urve Palo sõnul tegeletakse ka parema järelevalve korraldamisega. Rahandusministeerium peab koos finantsinspektsiooniga töötama välja eelnõu, mis viib need laenuandjad finantsinspektsiooni järelevalve alla. Jääb siis ette tegevusloa taotlemise kohustust ja muud nõudeid sellele tegevusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab eelnõule ettepanekuid ja kommentaare 26. maini ja loodab eelnõuga Riigikokku esimesele lugemisele jõuda veel enne suvepuhkust. Jätkame välissõnumitega ja ülevaate teeb Kai Vare. Kremli teatel andis president Vladimir Putin Ukraina piiri ääres asuvatele üksustele käsu tavapärastesse baasidesse naasta. NATO Pentagoni teatel pole mingit üksuste lahkumist märgata. Lääneriigid peavad valimisi kriisi lahendamisel ülioluliseks ning hoiatasid Moskvat Ukraina valimistesse sekkumise eest. Ukraina piirivalvurite hinnangul on Vene jõudude aktiivsus piiri lähistel tõepoolest vähenenud. NATO ja USA märgivad, et Venemaa varasemad teated, sealhulgas Putini enda kinnitus, et üksused on juba ära viidud kaasa toonud märkimisväärset vägede tagasitõmbamist. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul oli see juba kolmas Putini avaldus vägede asjus, aga seni pole mingit märki vägede äraviimisest. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi teatel tuleb suhted Euroopa ja NATO-ga ülevaadata arvestades sügavaid erimeelsusi Ukraina asjus. Püüame koos oma partneritega Euroopa Liidust ja NATO riikidest läbi viia analüüsi, et paremini mõista, kust seisu, missugused hinnangud langevad kokku ja kus on erimeelsused ning mida teha, et neid suhteid endisel tasemel taastada, ütles Vene välisminister Slovakkias visiidil viibides. Lavrovi sõnul on praegu kõige tähtsam peatada sõjaline operatsioon Ida-Ukrainas. Esimeseks sammuks peab tingimata olema sõjalise operatsiooni peatamine. Ukrainas lahingutsooni lähedal viibivad OSCE vaatlejad peaksid võtma enda peale vahendaja rolli, et arutada pingete leevendamist, märkis Lavrov. Türgi söekaevanduses, kus eelmisel nädalal hukkus plahvatuses põlengus üle 300 inimese, näitasid anduril mõni päev enne õnnetust kõrget mürgigaasi taset, kuid ettevõte eiras seda, kirjutab Türgi ajakirjandus. Türgi prokuratuur vahistas täna õnnetuse asjaolude uurimise käigus veel kaks inimest. Kahtlustus surma põhjustamises hoolimatusest, Preston esitatud viiele isikule. Türgi valitsus ja kaevandusfirma ametnikud on korduvalt rõhutanud, et kaevandust kontrolliti regulaarselt ning eelmise nädala tragöödia põhjus ei saanud olla hoolimatus. Üldsuse paha meeletormile reageerinud valitsusametnikud lubasid traagilise õnnetuse põhjused välja selgitada ning kõiki süüdlasi karistada, vahendab BNS. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki võitis aprillis toimunud üldvalimistel kõige suurema arvu parlamendikohti, näitavad esialgsed tulemused. See on tagasilöök šiiidi sunniidi kurdi rivaalidele, kes tahavad takistada tema jätkamist peaministrina kolmandat ametit, aega. Iraagi valimiskomisjoni teatel sai Maliki 328 liikmelises parlamendis 93 kohta. Tema kaks peamist siidirivaali said kokku 57 kohta. Prantsusmaa majanduse tulevik on vaatamata uue peaministri ambitsioonikale kärpekavale suure küsimärgiga ametiühingute võim ja protektsionismi ka flirtima. Avalik arvamus teevad oluliste struktuurireformide läbiviimise äärmiselt keeruliseks. Johannes Tralla jätkab Pariisist. Pariisi südalinnas revolutsioonilisi aegu meenutav triumfikaar on kaetud tellingutega on tavaline tööpäev kell kolm pärastlõunal, aga ühtegi ehitajat tellingutel ei paista. Nii nagu triumfikaar vajab ka Prantsusmaa majandusremonti, mida on analüütikute ja Euroopa Komisjoni sõnul liiga kaua edasi lükatud. Aastaid nulli ümber kõikunud majanduskasvu turgutamise tuntuim katse on ülirikastele maksude tõstmine millega president Francois Hollande'i kupatas mõnegi miljonäri teise riiki elama. Majandusanalüütik, lükkaležeer. Peaaegu iga kahe päeva tagant muutub midagi maksunduses, ütleme see Prantsusmaal, öeldakse, et peaksid olema maksujurist, kui tahad ettevõtja olla, aga mõlemat ka keeruline teha, eriti väikestel ettevõtetel, kes võitlevad praegu ellujäämise eest, ütleb laser. Värske peaminister Manuel Valls näib brüsseli soovitusi kuulavad. Avaliku sektori kulusid plaanitakse kolme aasta jooksul kärpida 50 miljardi euro võrra ning järgmisel aastal peaks eelarvepuudujääk mahtuma lubatud kolme protsendi piiresse, lubab Vals. Avalikkus ei tea, mida arvata. Osa ühiskonnast on üha enam veendunud, et Prantsusmaa probleemiks on avatud piirid. Mõttekoja Notre Europa analüütik Ulalia ruubia. Valitseb arusaam, et globaliseerumine on negatiivne ja kõik probleemid Prantsusmaa majandusele on saabunud väljaspool. Seda on keeruline muuta, sest see ei puuduta ainult avalikku arvamust, vaid seda jagab ka poliitiline liit, ütleb ruubia. Kuni seda negatiivset aru saama, ei muudeta ka keeruline struktuurireforme läbi viia. Suurim ja delikaatse ümberkorraldamist vajav süsteem on sotsiaalkindlustusmillele kulub veerand Prantsusmaa SKT-st. Haldavad sotsiaalkindlustusfonde, nii tööandjate kui ka töövõtjate ühingud ja see on must. Kas meil ei ole mingeid andmeid, mis nad rahaga teevad? Teame, kui palju raha läheb sisse ja midagi sellest tuleb ka välja, et see töötab ametiühingute, mitte inimeste huvides. See on reformide peamine takistused plase, kuna ametiühingute vastu ei julge Prantsusmaal naljalt minna. Ükski poliitik peavad olulised reformid, mis võiksid Prantsusmaa konkurentsivõimet tugevdada, esialgu ootama, nii nagu ka tellingutes triumfikaar rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla Pariis. Ja tagasi Eesti teemade juurde. Hommikul jäi laagri raudteepeatuses jalakäijate ülekäigukohas reisirongi ette noormees, kes ületas raudteed jalgrattaga. Kiirabi viis noormehe raskes seisundis haiglasse. Kui palju raudtee õnnetusi viimasel ajal on juhtunud, uuris Janek Salme. Tehnilise järelevalveameti andmetel oli aasta esimese kolme kuu jooksul neli juhtumit, mil rong sõitis otsa raudteel viibinud inimesele. Tänavune viies juhtum leidis aset hommikul laagri ülekäigukohas, kui Tallinna-Paldiski reisirongi ette jäi noormees, kes ületas raudteed jalgrattaga. Tehnilise järelevalveameti peadirektori asetäitja Anvar Salometsa ütles, et viimastel aastatel on üldine suundumus olnud õnnetuste vähenemise suunas. Seda ennekõike nüüd siis rongide ja autode kokkupõrget osas, kus ta veel on, on eriti silmnähtav. Kui me siin aastal 2007 alustasime 28 juhtumi pealt aastas, siis eelmine aasta 2013 oli neid kokku neli. See vähenemine on toimunud väga suures ulatuses otsasõitude puhul, nagu öeldud, samamoodi vähenemine. Siiski viimasel kolmel aastal on säilinud selline stabiilne joon aastas 12 13 juhtumit. Ja millised on peamised õnnetuste põhjused? Ja noh, kui nüüd otsasõitudest rääkida, siis seal on kaks sellist väga selgelt eristuvat gruppi, et 12 juhtumit aastas, mis siin viimased kolm aastat on meilegi veerinud jaguneks niiviisi, et pool on sellised enesetaputunnustega juhtumeid ja, ja teine pool on siis tähelepanematus, kusjuures see tähelepanematus siis jaguneb veel omakorda pooleks kuus juhtumit, maksimaalselt seitse juhtumit aastas, on siis sellest pool on alkoholijoobes, et jäämine ja teine pool üksikuid juhtumeid. Tegelikult on siis selline tähelepanematus, kus saab ka öelda, et puhas tähelepanematus Millise hinnangu te annate raudtee ülesõitude ja ülekäikude ohutust seisundile? Jätkuvalt hea, vaatamata siin raskele kokku põrkele, mis oli siin mõned nädalad tagasi ütlen, et ei ole põhjust muretsemiseks, et see olukord on jätkuvalt hea, siin samamoodi ettevõtjad oma investeeringutega jätkavad, läheb järjest turvalisemaks paralleelselt rongide sõidukiiruste parandamisega kõik need nii-öelda mõistlikult meetmed, mis siin sellise ütleme, rongiliikluse intensiivistumine ja kiiruste tõusuga peavad kaasnema, kaasnevad. Õiguskantsler Indrek Teder andis täna riigikogule üle oma möödunud aasta tegevuse ülevaate. 2013. aastal esitati õiguskantslerile 1901 avaldust, mille alusel viidi 411-l korral läbi sisuline menetlus. 2012-l aastaga võrreldes oli sisulisi menetlusi 28 protsenti rohkem. Tänavati ka europarlamendi valimiste eelhääletuse jaoks kõik Eesti valimisjaoskonnad. Kolmapäevani on võimalik jätkuvalt anda elektrooniline, kuid tasub meeles pidada, et e-hääletamine lõpeb kolmapäeval kell 18. Null null ehk kaks tundi varem kui jaoskonnas hääletamine, mis suletakse kolmapäeva õhtul kell kaheksa. Euroopa Parlamendi valimispäev on pühapäev, 25. mai. Kogunes esimest korda Kultuuriministeeriumi juurde loodud komisjon, et arutada Eesti venekeelse inforuumi arendamist. Reene Leas räägib lähemalt. Komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles kohtumise eel vikerraadio saatele uudis pluss et kindlasti keskenduda ainult venekeelse telekanali loomise ideele. Selle ekspertkomisjoni kokkukutsumise mõte see, et anda nõu kultuuriministrile, millega edasi liikudes vabariigi valitsusse kas ja kuidas oleks vajalik Eestis elavat vene keelse emakeelega inimeste jaoks inforuumi parandada, et nad Aktsiaid omas emakeeles kätte olulist informatsiooni adekvaatselt, millisest informatsioonist neil puudust on ja kuidas siis nendeni paremini jõuda, et see on tegelikult selle komisjoni esimese kohtumise arutelu. Paavo Nõgene avaldas kahtlust, kas kolme balti riigi ühine telekanal, millest on venekeelse inforuumi kontekstis palju kõneldud ikka annaks soovitud efekti. Selge on see, et igas riigis peab olema selleks, et seal riigis elavale kodanikule läheneda ikkagi seesama oma regioonis ja oma kodumaal või siis oma elukoha läheduses toimuvate sündmuste kajastamine, et ei ole veendunud, et näiteks Riia kesklinnast eetrisse minev hommiku televisioon maksis vaatajani Narvas väga suurt efekti annaks, et see ikkagi peaks olema siin Eestis enda riigis toodetud. Ka ekspertkomisjoni kuuluv Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm ütles, et senise kogemuse põhjal võib öelda, et venekeelse elanikkonna inforuum on kujunenud küllaltki mitmekesiseks ega piirdu vaid telekanalite vaatamisega. Päris palju on ka seda niisugust teisest inforinglust, kus tõesti inimesed jagavad oma vaatamiskogemust teistega läbi võrgustikulise info levib, mis on venekeelse elanikkonna jaoks kindlasti väga oluline ja eristab seda ka eestlastest, et nende jaoks selline nii võrgustikuline infolevi kasvõi siis on nii-öelda silmast silma jutt või on tõesti üle sotsiaalvõrgustikke levitatav, on väga oluline infoallikas. Triin Vihalemma sõnul oli 90.-te alguses Eesti venekeelsel elanikkonnal Eesti telekanali vaatamise harjumus olemas, kuid selle kadudes orienteeruti kiiresti ümber. Võib öelda, et teatud valmisolek ilmselt vaadata siis kohalikku venekeelset teletoodangut oli toona olemas. Vihalemma sõnul mõjutavad inimeste infotarbimist paljud tegurid ja selle kujunemist on keeruline suunata. Reaalselt meediatarbimist siiski üsna palju suunab ka sellised argielurütmid ja harjumused, noh kas või juba see, et kuidas erinevad meediakanalid minu igapäevastesse tööpäeva rütmidesse nii-öelda mahutavad. Sihtasutuse Tallinna kultuurikatel nõukogu valis juhatuse uueks liikmeks Väino Sarneti, kes vahetab sel kohal välja Evelyn Seppa. Sarnet asub ametisse 30. mail. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli tööstuspsühholoogia eriala ja Eesti põllumajanduse akadeemia agronoomi eriala. Sarnet on töötanud muuhulgas teadurina taimebioloogia alal, Eesti maaviljeluse Instituudis, Lääne-Virumaa abi maavanemana, riigikantselei avaliku halduse büroo juhatajana, Sillamäe soojuselektrijaama juhatajana ja eksperdina Tallinna linnakantselei sisekontrolöri teenistuses. Tallinna raekojas anti täna kätte Kristjan Raua nimelised kunsti. Aastapreemiad jätkab Riina Eentalu. Kristjan Raua preemia on Eesti vanim ja väärikaim kunstipreemia, tänavu on juba 40 teinekord seda välja anda. Tänavused laureaadid on kunstiteadlane Tiina Aabel. Skulptor Jass Kaselaan, Maalikunstnik Laurentsius ja moekunstnik Marit Ilison. Kokku oli nominente 29 kunstnike liidu asepresidendile Berlin. Kaardil on valiku üle hea meel. Tiin Aabeli puhul tõsteti esile näitust kumus, pildi plahvatus, Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunktid. Elin Kard. Selle jaoks ei ole sõnu, kui hea tegelikult see näitus oli, mille ta kureeris. Jass Kaselaan pälvis preemia näituse objektid välja eest Draakoni galeriis ja jumala hääl kunstihoone galeriis. Tegelikult on vähe neid kunstnikke Eestis või skulptorid, kes tegelevad sedavõrd intensiivselt oma teostes ka selle ruumiga, kuhu need teosed asetuvad. Laurentsiuse puhul tõsteti esile isiknäitust kaks Leedu kunstihoone galeriis ning kuraatorinäitust omas klassikale vaal galeriis. Lauri silla apteek Laurentsius on ennast aastaid näidanud erakordselt huvitava maaliana, et mul on väga hea meel, et lõpuks preemia temani jõudis. Marit Ilison edukas loominguline tegevus möödunud aastal üks mis erilist tähelepanu pälvis ka rahvusvaheliselt olitama nõukogude aegsetest tekkidest mantleid ja teiseks näitust teine Hop galeriis. Nüüdiskunstnikule kohane seob oma loomingut installatiivselt erinevate ruumide, erinevate teemadega erinevate siis meediumitega. Tiina Abel tegeleb eesti kunsti vanema klassikaga ja ühe näituse teema leidmine on paras pähkel. Kuidas leida uusi aspekte, leida uusi seoseid, tuua see kunst vaatajale lähemale, see notari töö siin on kahtlemata oma roll ainult noh, niisugusel kunstiteaduslikul mõtestamisel, vaid tegelikult ka sellel, kuidas kujuneb muuseum, milliseks on muutunud meie külastajaskond, kuidas reageerib muuseum sellele, mis üldse meie kultuurimaastikul nagu toimub kõik need asjaolud, nagu määravad ka selle, millised teemad valida, kuidas neid käsitleda kuidas kujundada, milline on see hetkel nagu oluline sõnum, mida lahendada? Tundifest kutsub publiku kaasavabadust ja isepäisust nautima Marii kangurilt lähemalt. Ingifess toob sõltumatu kultuuri Tartu publikuni teist korda võrreldes eelmise aastaga on festival tublisti kasvanud. Festivali korraldaja Urve Miller jätkab. Sel aastal on meil programm lausa kahes klubis Mcus ja laupäevasel päeval veel Suurvälilava pealavaloomemajanduskeskuse pargis, nüüd me oleme kõvasti laienenud. Kuigi põhirõhk jääb ikkagi sellisele alternatiivmuusikale, siis eriprogrammis me ikkagi tahame kajastada ka nii-öelda seda suuri laiemalt, et mis kõik variandid selle jaoks on. Festival saab suurema hoo sisse homme ja kestab laupäevani, aga juba täna näitab elektriteatrifestivali raames filmi Adelli elu Elo vilks Tartu elektriteatris räägib lähemalt. Alustame telli eluga, mis on eelmisel aastal Cannes'is Kuldse palmioksa võitnud harrastusfilm ja armastusfilm selle kõige paremas mõttes, et seal on hästi palju, tundedestsin palju intiimsust, hästi palju seda, millega kõik saavad suhestuda. Filme näeb elektriteatris ka homme-ülehomme. Nädalavahetusel avab uksed loov, kus asuvad tööle kunstnikud ja kirjanikud. Publik saab reaalajas jälgida seda, kuidas sünnib kunst. Loovhoovi eestvedaja ads meres, maa kirjeldab protsessi. Lavrovi juures me hoolime rohkem kontseptsioonidest, et kuidas erinevad kunstiliigid omavahel suhtlevad, et need kirjateosed luuakse eelmise valminud maalidest ehk siis kirjanike kunstnike vahel tekib dialoog selle käigus ning algul üldse kõik algab ühest teemast ühest sõnast ehk siis piiritlema loominguprotsessi, ühesõnaga ning seejärel jälgime loomevabadust ja interpretatsiooni läbi selle, sest igaüks näeb seda ühte sõna. Festivali programm ühendab mitut erinevat kultuuriliiki. Festivali korraldaja Urve Miller selgitab aga lähemalt ka seda, mida üldse tähendab üritusele nime andev ja kõige keskmes olev mõiste indi. Kindi sõnana ise tuleb siis inglisekeelsest sõnast Independent, mis tähendab sõltumatust algselt selline muusikastiil tähendas seda, et need artistid ei sõltu suurtest plaadifirmadest, aga meie tänapäeval, kuna muusikatööstusega ikka on niivõrd palju muutunud, et sellist varianti väga ei olegi tegelikult, siis me oleme enda jaoks selle lahti mõtestanud, et see on selline loomevabadus selles mõttes, et ta võib olla või huvitud ta kõige suurematest trendidest või sellisest peavoolumuusikast. Marii Kangur Tartu. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Leedu kohalt on meile lähenemas uus madalrõhulohk, mis homseks õhtuks jõuab Eesti kohale. Ka eeloleval ööl sajab mitmel pool hoovihma, kohati on äikest ning sadu võib paiguti tugev olla. Muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, kuid äikesega võivad tuuleiilid ulatuda üle 20 meetrini sekundis. Sooja on eeloleval ööl 11 kuni 17 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Ennelõunal sajab kohati hoovihma ja on äikest, pärastlõunal hoovihma ja äikest laialdasemalt ning tugevam on see Ida-Eestis. Homme pärastlõunal pole välistatud ka rahe muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, kuid äikesega kaasnevad tuuleiilid võivad ulatuda üle 20 meetrini sekundis. Sooja on homme Lääne-Eestis 17 kuni 24 kraadi, Ida-Eestis aga 25 kuni 30 kraadi. Ja tänased spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Eesti korvpalli meistriliiga finaalseeria jõuab täna Tallinnasse ning nelja võiduni peetavat seeriat juhib BC Kalev Cramo kaks. Null Tartu Ülikool Rocki vastu. Viimasel kolmel aastal neli, null eduga meistriks tulnud Cramo liiguka praegu samal kursil. Seeria kahes esimeses mängus on aga põnevus tagunud viimaste sekundite nii täna kell 19 null null algavast kohtumisest otseülekannet võimalik kuulata ka vikerraadiost. Inglismaa jalgpalliklubi Manchester dünaitid määras meeskonna uueks peatreeneriks Luiwanhaali tema abiliseks Rayangiksi endine amsterdami Ajaxi Barcelona. Müncheni Bayerni juhendaja Vanhaal tegutseb suvel peetavatel maailmameistrivõistluste lõpuni Hollandi koondise lootsina 62 aastani. Seal on kõik neli senist klubi viinud riigi meistriks. Lisaks sellele tüüriste Ajaxi 1995. aastal meistrite liiga võitjaks. Hooaja lõpus ajutiselt juhendanud raiengiks tõmban nüüd mängijakarjäärile lõplikult joone alla ning jätkab abitreenerina. 40 aastane kiks esindas Unitedit 963-l korral kokku leegiks klubi särgis 168 väravat. Korvpalliliigas NBA alustati läinud ööl idakonverentsi finaalseeriaga. Teises suutis koduplatsil avamängu 107 96 Miami hiidi vastu võita. Pool George viskas võitjate poolel 24 punkti ning jagas seitse korvisöötu ning David vestja Roy Siberit kogusid kumbki 19 punkti. Miami parim oli 27 punktiga, et võin veid. Jäähokiliigas NHL alustas läänekonverentsi finaalseeriat võidukalt Chicago pläkox, kes sai koduväljakul kolm. Üks jagu Los Angeles Kingist. Chicago väravast tegi suurepäraseid tõrjeid korvi Crawford, kes tõrjus 25 pealeviset. Crawford on tänavu NHLi play-off ides sisse lasknud keskmiselt 1,9 väravat, mis seal tänavuste play-off parim näitaja. Naiste tennise maailma viies reket Victoria Azarenka loobub Prantsusmaa lahtistest tennisemeistrivõistlustest jalavigastuse tõttu. Azarenka on draamaga võidelnud juba üle kahe kuu ning mänginud Aja jooksul vaid ühe matsi, kui kaotas märtsi alguses. Indian võltsis kohe avaringis prantslase lahtised, algavad pühad laupäeval ning tiitlit asub kaitsma ameeriklanna Serena Williams. Aitäh spordiuudistele sellega Päevakaja number 19377 lõpetab ilusat õhtut.