Tänane saade sünnib Tartus. Tõlkija Rutt liiase korteris. Ilusal. Suvisel soojal päeval tavaliselt me oleme harjunud sellega, et tõlkijad on ju kõik filoloogilise haridusega. Aga te olete hoopis füüsikud? Jah? Ma ei tea, kas see tuleb kahjuks või kasuks. Füüsiku haridus, aga tegelikult ma olen alati olnud natukene ka filoloogiahuviline, võib-olla see on siks mõjustanud seda ka tegevusega alustamist, kuigi algus oli üsna juhuslik. Seal tehti ettepanek, eks raamat tõlkida populaarteaduslikust kirjandusest ja nii see läks. Kas kirjastusele valgusele, valgusele. Ma tõlkisin ühtekokku sel ajal, kui ma töötasin veel viis populaarteaduslikku raamatut kus te töötasite füüsikuna ülikooli teoreetilise füüsika kateedris. Tahtsingi ja siis muidugi väga palju aega tõlkimiseks ei jäänud. Ja ilukirjanduse tõlkimist alustasin alles pärast seda, kui pensionile jäin. Ma tundsin paljude keelte vastu huvi. Noh, võib-olla koolist on nagu inglise saksa keel ja siis hiljem prantsuse ja soome ja hispaania natuke Carootskilt. Olete jäänudki hispaania keele juurde? Jah, võib-olla sellepärast, et ma arvan, et ilukirjanduse tõlkimiseks peab nagu olema mingisugune taust. Ja mul on selles mõttes vedanud, et selle tausta on minule olnud mitte ainult kirjanduslikku tausta, vaid just niisuguse, ma ütleksin, olustikulise tausta loonud Tartus elav Teruulane Ricardo Mateo Duranud kes on mind väga palju aidanud mitte ainult siis jutustustega oma maast, sealsest kommetest, vaid igasuguseid aidanud lahti mõtestada ka igasuguseid fraseologismiga, igasuguseid võimalikke variante, mis kirjanik võib-olla on tahtnud öelda ja nii edasi. Kui kaua tema juba Tartus? Vot seda ma tõesti täpselt ei oska öelda, aga mina olen temaga tuttav 14 aastat. Ta on teile ka palju oma pilte kinkinud, istume siin just tema piltide all? Jah, tema tajub seda vanade majade romantikat, mida meie võib-olla nii ei tajugi. Ja need ongi Tartu vanad majad, need on kõik, jah, Tartu vaated. Tartu Supilinn on tema lemmikobjekt. Sinusse leidiski selle kohe üles, kus ta muidu elab. Tema elab, annelinnas tegelikult on uute majade rajoon ja see teda ei huvita, nagu ma olen aru saanud. Nii, aga rääkige palun siiski veel hispaania keelt, nähtavasti oskasite ikkagi juba enne Ricarduga tutvumist. Kuidas te seda keelt õppisite? Mussi tuli kaunis juhuslikult, nii nagu kõik elus on üsna juhuslik, et ma õppisin teatud aja fruuni juures inglise keelt aga siis osutus niimoodi, et mulle need inglise keele Nad ei sobinud. Ja ka temale samal rajal üks rühm Protse filolooge, kelle tema õppida hispaania keelt ja siis ma palusin, et kas ma tohin selle rühmaga koos käia ja nii see oligi. Ja sealt ma sain selle alguse ja siis hiljem õppisin veel keeltekoolis. Tegelikult kardumation minule, kolmas hispaania keele õpetaja, aga seejuures ainus inimene, kelle emakeel on tõepoolest hispaania keel, see on ikka tohutu suur vahe, kas inimene õpetab keelt, mille ta ise on õppinud või see on tema emakeel. Et ma olen talle väga palju tänuvõlg. Ta on kirjutanud ka väga põhjalikku ja pikka eessõna seeruvale kriya romaanile kuldmadu. No siin on tunda, et ta tõesti olustiku ja Peruu kultuuri ja loodus tunneb ju väga hästi. Ja kuigi siin isegi tartus, elab ka teisi noh, üks kuubalane näiteks üks ka samuti Peeerruulanna aga võib-olla Ricardumatioon ainus nende hulgast, kes tõesti täiesti südamega ma näen, et ta, et ta hea meelega tahab seda bürood nagu eesti lähendada ja alati, no mina lähen tema juurde muidugi igasuguste probleemidega seal mingisugust fraseologismiga ja nii edasi. Mida sageli ei aimagi, tähendab, kui ma tunnetan, et võib-olla siin ei ole otsene tähendus, vaid on tegemist fraseologismiga. Ma lähen otsekohe Ricardo kest küsima, ükskord juhtus niimoodi, see oli Isabella Liendeid, ma tõlkisin vaimude maja. Paar aastat tagasi oli niisugune stseen. Eksohvitser Läheb, leida ei olnud ohvitser tooli, senaator tegelikult juba läheb kasarmusse ja pillub sõduritele ters mõisidel. Ja mina arvasin, et mis see tähendab, teri pilduma, ütlesin, et kas on mingisugune fraselogism. Ja läksin Ricardo käest küsima, et mis see tähendab, see tähendab, telli pilduma. Ja tuleb välja, et nii Peruus kui Tšiilis Isabella Lyndon, Tšiili kirjanik tegelikult on niisugune komme, et kui tahes tahaks mõnda noh, kas sõjaväelast või politseinikule märku anda, et ära ole nii niisugune kana, tegutse ometi ole, oli julgem ja nii edasi, siis pillutakse neile tell. Vot niisugused momendid kui tõlkida mõne maa kirjandus, eriti nii kaugete maade kirjandust mille kohta meil nagu ei ole isegi ettekujutust niisuguste momentidega võib, aga noh, las ta ennast alt vedada, kui ei ole niisugust inimest käepärast. Kes sile rassist. Ma vaatan, et selles kuldmao tõlkes on indiaanlaste kõne teil ka noh, see on ilmselt hispaania keeles väga primitiivne oli seda raske tõlkida. Seda alguses oli jah, üsna-üsna raske, Nad räägivad hispaania keelt aga teatud murdega iga murre annab nagu seda kodukohas soojust ja hõngu ja kõike seda edasi. Haka. Murde tõlkimine on minu arvates vähemalt sama raske ja sama võimatu kui õnne. Luule tõlkimine ei saa seda ju tartu murdesse panna ei saa, ma ei saa seda mitte ühessegi eesti murdes tähendavat sellisena ta Lukkaliseerib nagu selle kui panna, aga samas kaob ka see noh, see kodune hõng, mis igale murdele on omane. Tere, minu seisukohalt murran täiesti tõlgitamatu. Ja sellepärast ma kardan neid murdetekst. Ma ei taha nikk tõlkida, sest need on kunstlik, see kunstlik eesti keeles Peruu indiaanlaste murre panda ümber eesti keelde, ta ei ütle mitte midagi kahjuks väga suurt osa etendab allegooria romaanis ka veel loodus, mis on ju nii metsik ja, ja eluohtlik isegi selve Andid ja ja muidugi ka väga huvitav. Kas selles suhtes ma usun, et te olete kindlasti ka väga palju Ricarduma teolt abi saanud ja ma lausa piinasin teda ja ta ütles sageli mulle niimoodi, et sa tahad rohkem teada kui kirjanikuna ütelnud. Aga loomulikult, ma tahtsin rohkem teada, sest minu arust Addis massaa on ju noh, eriti niisugust romaani nagu see kuldmadu ma saan tõlkida alles siis kui ma tunnen, et ma elan selle looduse keskel. Ma ei tea, minu, minul on see täiesti täiesti vajalik, maha ei tõlgi lausidega sõnu ega midagi niisugust vaid ma annan neid meeleolusid edasi, ma kirjeldad seda loodust. Kuidas ma leian sõnu, kui ma, kui ma ise ei taju, et ma seal juures elan. Ja selles mõttes mul tõesti võib-olla looduslähedane jutustus, nii nagu seal on väga palju sellest loodusest, mis mul oli täiesti võõras. Ma lõpuks tundsin, et ma elasin selle jõe orus, ma tundsin kõigile sele loodusele omaseid. Ma elasin kaasa nendel ilmingutele ja teate, mina elasin hirmsasti kaasa, seal on üks seen kus noorem vend hukkub vanema venna silmade all. Ja, ja ma ei saanud seda tõlkida, ei saanud seda viimistleda. Muidugi ma nutsin alati selle koha peal. Muidugi ma ei tea. See ongi väga traagiline, väga koguja on juba hirm, et midagi juhtub. Jah, muidugi, ja kas ei oleks siis vaja teil ka teha üks reis Lõuna Ameerikasse? Jah, tegelikult need kriisid annavad hoopis pealiskaudse mulje, ma arvan kui need jutustused, mis mulle Ricardo on rääkinud oma kodumaast, ainus hispaania keelt kõnelev maa, kus ma olen käinud, on Kuuba ja ma pean tunnistama, et ma sain sealt väga pealiskaudse mulje. Kuuba kirjandust ma ei riskiks praegu tõlkida. Kui kaua te olite seal lihtsalt turismireisiga Jahjuliks turismiriskiks neli aastat tagasi umbes. Ja, ja tõesti, Nuhja, mingisugune mulje sellest loodusest mingisuguse mulje sellest, kuidas inimesed seal räägivad hispaania keelt, muide, kaunis raskesti arusaadav, eriti neegrite hispaania keel. Oli teil võimalik isiklikult suhelda ja oli küll saite hakkama. Ja kuigi ma pean tunnistama, et mulle meeldib rääkida võõrast keelt ja ma astusin vestluse nii palju, kui ma sain näiteks ühe, ühe sportlase kohe neegriga, ma olin linnukis tähendab ta. Ja siis ma küsisin, noor mees, tugev noormees ja ma küsisin, et et noh, et kas ta sõjaväe sind juba käinud ja ta ütles, et ei ole, et, et tema tita, sellepärast tema ei peagi sõjaväkke minema. Ja mina, mis tähendab Deprutiito? Muidugi, see tähendab Peportista tähendab sportlane ja küll ma mõtlesin, kuni ma lõpuks küsisin, et, et kas te olete toportista sportlane, siis ta ütles ja, ja nad jätavad essid ja, ja r-id ja jätavad lihtsalt vahelt välja, jälgisid ja, ja sellega peab lihtsalt tükk aega harjuma. Kas see on ainult Kuubas või ka teistes maades, mul ei ole niisugust kogemust, näiteks ma pean tunnistama, et mulin saanud vestelda hispaanlastega siin, Tartus, Tartus, jah, siin kaks noort inimest, üks oli siis Lõuna-Hispaanias T4 Madridist pärit. Tegelikult ma olin muidugi harjunud nagu selle ladinaameerika hispaania keelega, kus näiteks kõik ketsid, teed ja Tseed ei ees, muidugi seid hääldatakse nagu essid, et ei ole vahet seal keti ja, ja s-i vahel. Ka Madriidis õieti ja seal ümbruses tehakse väga teravat vahet, see c ja set on nagu inglise keeles Djeid hääldatakse. Ja, ja siis mul silmad riigitarist arusaamisega oli. Ma pidin ikka korduvalt paluma, et ta kordaks aga Lõuna-Hispaaniast pärit noormehest ma sain väga hästi aru, hiljuti oli siin Tartus kahjuks õppejõud Granada ülikoolist. Need tema kõnest ma sain ka väga hästi aru, diktsioon on igal inimesel erinev, sellest sõltub ju ka nii, et teil on Lõuna-Ameerika lähedasem kui, kui Hispaania? Jah, paraku küll ja just tänu Ricardo Mateo, see mulje võib-olla minul väga ekslik. Aga ma kujutan ette, et kõik muljed on väga individuaalsed. Ja minul on tõesti niisugune tunne tänu temale, et ma olen seal näiteks liimasi, eriti Peruus ja seal mägedes andides. Ma olen seal käinud. Näete nagu filmi? Jaa, jaa. Ma lugesin, meri, Hemingway, mälestusteraamatut ja seal keegi avaldab arvamust, et et kõik, mis on Lõuna-Ameerikas, on nagu hispaania lahjendatud variant. Et see Lõuna-Ameerika on provints. Teil ei ole niisugust muljet jäänud? Ei, kaugeltki mitte, ma arvan, just vastupidi, et et Lõuna-Ameerika häda on ju indiaanikultuuridest väga palju mõjusid saanud ja näiteks Peruus on väga palju kitsiokeelseid sõnu üle võetud. Ja ma arvan, et see on niisugune kultuuriline rikastumine hoopis stamine. Nojah, eks neil ole omad probleemid. Ma hiljaaegu tõlkisin ühte Peruu tänapäeva kirjaniku nihukest lühijutud mis käsitlevad otseselt liin, Ma tänapäeva alates 1990.-st aastast ja muidugi tagasivaadetega ka ja muidugi nad tunnetavad väga seda kolmanda maailmaseisundit, et nad on kolmanda maailmaseisundis. Ja teate, seal on kahjuks ma pean ütlema, on seal ka mõningaid niisuguseid momente, mida me nüüd avastane praeguses Eesti elus ka näiteks nemad kah purssivad kangesti inglise keelt, seda õnnelikku ning muidugi ja võtavad sealt sõnu üle ja rahvastiku kihistumine võib olla ülirikkad ja siis need ülejäänud, kes hädavaevu hakkama saavad ja noh, niisugused asjad kahjuks jah, kahjuks kahjuks tänapäeva Eestis loodame üldiselt siiski siiski tajutavad. Ja kui lugeda nende kirjanike elulugusid, keda te olete tõlkinud, Nad on ka väga palju vaesuses elanud oma olemasolu eest pidanud võitlema kasvõi Allegri ja kes elas hulk aega Tšiilis, ei saanud oma kodumaal olla. Seal on juba pidevalt valitsuste vahetused ja revolutsioonid. Nojah, ta on rahutu maa, muidugi ma lugesin, väga huvitav on Hosse tunnusso, see on üks Tšiili kirjanik kelle ühte lühipõlema praegu tõlgin kes on kirjutanud ka sellest ladinaameerika kirjanduse buumist. Ja seal ta kirjutab tõesti, et nad olid lausa tunnustamata kirjanikud, umbes jah, niisugune mulje oli, et ah, mis nendel ka maailmale uut öelda on. Et kui nad just ei kirjelda oma loodust ja seal Nida poolmetsikut elu siis neile nagu tsiviliseeritud maailma, ma olin neil nagu midagi rohkem ütelda ei olegi. Et nad on tõesti pidanud võitlema, et maailm neid poisse tunnustaks. Ja muidugi siin on väga suured teened karsti Jamargisse, kui tema oma 100 aastat üksildusega ikkagi läbi murdis, siis oli nagu teistel kahju ka hästi mõnevõrra sillutatud. Nii, ma võin teha järeldusi sellest, mis ma olen nendest kirjanikudest lugenud. Tal on ka suured vabadusvõitlejad, lugesin ühte fon Karl soneti artist klikus, ta ütleb, et tuletan meelde ladina vanasõna, ibi libertas, viibi patria, et kus on vabadus, seal on ka kodumaa. Ja nad ongi pidanud valima endale kodumaaks maa, kus on vabadus. Ja nad ei olegi saanud alati vedada oma oma kodumaal. Ja muidugi yks nekitatuurid oli seal üsna tavalised, jäiga diktaator tahab oma vaenlasi kõrvaldada ja loovintelligents on ikkagi alati ja kõikjal vist olnud küllalt kriitiline igasuguse vägivalla suhtes. Räägime siis veel lähemalt. Nendest autoritest, keda te olete tõlkinud on Carlusonnetilt Loomingu raamatukogule novelli ühele nimetatule, Kalm mulle. Kui ma seda lugesin, millegipärast tuli mul meelde hulio kurta saar kes on argentiina kirjanik, ometi on, võib öelda, et nii Uruguai kuigi argentiina kirjanik kas teile ei tundu, et nad on lähedased, tähendab see mingi muinasjutuliselt mingi mingi salapära mingi mõistatuslikus. Et on nagu reaalsus, aga ei ole ka mingi teine reaalsus. Noh, see on vist praeguse või selle Ladina-Ameerika kirjeldus uue lainele. Küllalt omani, nii nii palju kui mina muidugi selle kirjandusega olen saanud tutvuda ja tegelikult ausalt öeldes, mul on väga kahju, sellepärast. Meie avastame või ma ei tea, kas meie avastame, see on kuidagi nii juhuslikult seda kirjandust alles praegu, kuna ta oma ideede immuunsusega ja kahe plaanilisusega lõi maailmas laineid. 20 30 aastat tagasi. Vaatasin hämmastusega, et keldri õuna mono Abel Sánchez lugu kirest on ilmunud Hispaanias 1900 seitsmeteistkümnendal aastal. Meie saime sellega tuttavaks. Kolm aastat tagasi. Me avastame alles sajandi lõpus sajandi alguse suurteoseid. Küllap on osa süüd ka sellele, et Franco ajal oli Hispaania ju meile täiesti must auk, võiks öelda informatsiooni, sealt tuli väga minimaalselt, mul on kogu aeg niisugune tunne, võib-olla see on minu koolmeistrikompleks, et ma tahaks kuidagi süstemaatiliselt mitte isiklikult, aga, aga lihtsalt, et minu arvates meie lugeja vajaks naguniisuguseid süstemaatilist ülevaadet sellest mis on huvitavat ilmunud mitte ainult Hispaanias, vaid Ladina-Ameerikas ka just viimase, ütleme 20 30 aasta jooksul me saame kätte üksikuid teoseid, eks ole ju ülevaadet nendest kirjanikest, nuia. Vot selles asi on jah, et meil ei ole ülevaade ja näiteks kui ma tõlkisin seda hon Carlo Sonytit nimetatule kalmule siis ma lugesin väga palju tema teoseid, aga need teosed praegu meie enam tõlkida ei saa, nende lainehari on vist juba möödas, vill on praegu ja kogu maailma ees on praegu jällegi teised probleemid. Et minul on vähemalt niisugune tunne, et seda maailmakirjandust tuleks vähemalt ühe aastakümne jooksul, tuleks ta ära tõlkida. Tähendab need tippteosed siis, kui ta on laineharjal pärast ka ei ole pelk klassika, ta nii vana veel ei ole, aga oma aktuaalsuse kaotanud ka head asjad ka väga huvitavad asjad, aga, aga nad nõuavad siis võib-olla 50 aasta pärast, nad on jällegi huvitavad meie lugeda. Neid toidetakse praegu põhiliselt kriminullidega. Nojah, küllap on lugejale ka seda tarvidust. Ei ole tükil ajal, seda ei lugenud, aga ta ei harjugi, paremat kirjandust siis lugema? Ei mina nii pessimistlik siiski ei ole, sest ilmuga praegu ilmub huvitavaid huvitavaid asju, näiteks kui omalajal toodi salaja läbi Ristikivi hingede öö, kes siis kätte sai siis öösel ma mäletan, sai seda loetud ja paari öö jooksul ja taheti jälle kiiresti tagasi. Aga nüüd ta seisab. Ja nüüd seisavad kõige, kuigi Ristikivi on üks huvitavamaid eesti kirjanikke. Aga siiski nii nagu tänapäeval, vajame midagi muud. Nähtavasti. Mulle endale tundub, et üldse hispaania ladinaameerika kirjandus meile väga võõras, kahjuks väga võõras ja kogu see olustik, kõik kõik on meile väga võõras, kuigi hispaania keele hääldamis reeglid on tõesti väga lihtsad. Aga ei oska hääldada. Vähemalt minul on niisugune mulje, ma võin eksida, prantsuse, saksa kirjeldus on meile muidugi inglise kirjanduse, ameerika tähendab Põhja-Ameerika kirjandus neile palju lähedasem ja palju populaarsem, isegi kui kui see Hispaania on. Et see on vast veel avastamata ja ma loodan, et see avastataks ja võib-olla on ka just head teosed avastamata, sest eks inglise ameerika kirjandusest on ka tõlgitud igasuguseid asju, jah, kah seda, aga mis on avastamata, selle kohta ei oska ütelda, kas on hea või halb. Nojah, ainult asjatundjad, teil on siin häid abilisi Tartus ka ma vaatan, et Jüri Talvet, kes on keldri õuna monokõhtu järelsõna kirjutanud aga ometi teosele kirjutasite te järelsõna ise, kust te materjali saite? Ei, jah, Unitiga oli natuke raskusi mul selle materjali kokku otsimisega, sellepärast et enamik kirjanikke ja väga-väga hästi on kajastatud. Või noh, vanasti oli see pukse pood. Aga Oniti kohta oli seal noh, niisugused lühikesed andmed vastavalt sellele, mis teost temale ilmunud ja oi, ma 30. aastakäiku sorisin seda läbi seda materjali kokku saada. Te põhiliselt kasutate ülikooli raamatukogu ja, ja sest seal on juba sõnastikud, rikkus ja entsüklopeediates kimisel. Oi, seal läheb kõiki vaja. Mina, mina ei ole niisugune tõlkijaid, mina tõlgi oma peast. Sest mina kontrollin, võib-olla see on minu elukutse viga, mul on nagu kaks plaani tõlkimisel, üks on, see sisu võiks olla ja sisu peab minu meelest olema absoluutselt. Selles mõttes, et need nüansid ja ideed, need peavad olema absoluutselt täpsed. Ja teine asi, viimistlemine etta kõlaks eesti keeles ja ta kõlaks usutavalt eesti keeles ja nii edasi. Alguses see vahetu tõlkeid vahel öeldakse ka toortõlge lihtsalt. Et, et ma mingeid vigu ei teeks ja et ma selle sisu annaksin tõetruult edasi. See on üks plaan ja see läheb kiiresti, aga tiine plaan kirjanikust Kiili edasiandmine ja mis mind tõlkimise juures ennast väga huvitav on, just võrrelda, sest iga keel ju igas keeles kajastub nagu selle keele kõneleja ellusuhtumine, ka selle rahva ellusuhtumine ja selle omapära. Ja seda ääretult huvitav on võrrelda eestlase väljendusvahendeid ja omada raisal kas siis Hispaania või Ladina-Ameerika ka nende vahel on suur vahe, muidugi teatud kirjanikkude puhul on see vahe tajutav just selles, et seal on väga palju seda Ingidenistliku elementi tähendab indiaani Ani ellusuhtumist ja nende sõnavara, mis on kandunud üle vastava maakeelde ja ja see on ikka väga huvitav. Teil on paar käsikirjaga ilmumas, suuremad käsikirjad on või mahukamad on õieti Eesti raamatus ja ma loodan, et sel aastal ilmub üks raamat, mis on pühendatud õieti Ameerika avastamise 500.-le aasta Päevaleht. See on Ricardo Palma, Peruu pärimused, seal on rohkem kui 100 lühipala, selles. Me tõlkisime selle koos Sirje Crictemat teoga. Jättis noh, osa on siis tema tõlgitud osa minu tõlgitud, kuigi pealkiri on pärimus, et nad on ajaloolised pärimused, nii et alates siis õieti Peruu valluta tamisest umbes sellest ajastust või natukene ka varasemast ajastust, kui well oli inka riik seal ja lõppevad siis umbes möödunud sajandi Minul endal, enne kui ma ei olnud seda teost lugenud, ei olnud mul üldse nagu ettekujutust, mis konkista ja mis seal ees oli. Kuidas see tegelikult toimus ja kuidas, sest mina kogu aeg identifitseeri ennast, eesti rahvas, mina identifitseerinud nende indiaanlastega. Nii nagu Ain Kaalep ütleb, et me oleme Euroopa indiaanlased, aga aga tegelikult nemad on kama, rahvas ja mina leian, mida rohkem ma sellesse süvenen, seda rohkem sümpaatseks nad mulle muutuvad ja rohkem nagu sarnasust isegi leian, hoolimata sellest, et üks elab ühelt poolt maakera, teine, teisel pool ja muidugi nende traagika ja kõik see kajastub ka nendes pruu pärimustes, mis on muidugi ilukirjanduslik töötlus ajaloolistest, tõsi, seikadest nii et kõik need tegelased, kes seal esinevad, nad on ajaloolisi isiksused, minul ja ta oli väga huvitav, võib-olla ta on ka eesti lugejale siis huvitav. Ja selles on ka Ricardo deodorant kirjutas üsna põhjalik, kui eestlane nüüd selle aasta suvel vist augustis umbes peaks ilmuga Loomingu raamatukogusid, üks väike vihik piruu kah Peruu tänapäeva kirjaniku Manuel arvuleeda ja tal on pikem nimi kamandama. Laastude kogu võiks ütelda üks 11 oli juttu seal mis annavad ülevaate just tänapäeva suurlinna elust, Ruus liima, peamiselt piimaelust. Seda oli ka väga huvitav selles mõttes tõlkides ma pidasin pika kirjavahetust peale seda, et ma Ricardo pandi, piinasin, mul jäi pikk kirjavahetus ka autoriga, palusin seletust. Tänapäevalille moodi läinud sõnad mille tähendust ei tea ja, ja igasugune sümboolika. Teiseks väga huvitav oli pargasloza valimisteaegne sümboolika, mida nad kasutasid. Mida, mis meil ei ütle mitte midagi, nii et. Õnneks autor oli väga lahkelt nõus seletama ja ja minu õnneks jah, see kõik need selgitused ja kogu see tõlge valmis just selleks momendiks kui Eesti Post tegime selle üllatuse oma uute tariifidega, nii et enam ei oleks üldse võimalik ja niisugune kirjavahetus, mida on tõlkijal siiski väga vaja. Kui te juba kirjavahetusest rääkisite. Täna saite kirjase viljast? Jah. Ricardo Mateo on praegu Sid hiljas EXPO 92 Eesti paviljoni direktor. Tal on seal nüüd palju palju, palju tegemist 40 kraadises kuumuses ja 40 kraadises kuumuses jagusse viljasand ööelu, nii et ta magama saab alles kell kolm hommikul. Tähendab ööelu ei tähenda restoranist paariabaarist restorani, vaid oh ei, sellepärast et nagu võis lugeda paviljonid EXPO paviljonid on lahti hommikul kella neljani ja muidugi personal peab kohal olema külastajaid oodata. Ilmselt ööpäeva eel on niivõrd palav, et inimesed peavad seest seal siis tema töö. Aga kuidas tunnete teie oma kirjutuslaua taga meie oludes? Mina unistan sellest ausalt öeldes ja unistan kohe algusest peale, kui ma hakkasin ilukirjanduses tõlkega tegelema tõlkekirjanduse kriitikast mitte eesti kiitmisest, võidust, laitmisest, ausatest, kriitilistest märkustest ja, ja ma tahaksin väga, et kas Keeles ja Kirjanduses või või siis loomingus tekiks mõnesugune pidev rubriik, kus avaldatakse ükskõik missuguse Gioosse tõesti kriitiline analüüs, pilke seisukohalt mitte tutvustamine või kirjaniku tutvustamine, sest see on hoopis teine ala, aga, aga just tõlkekvaliteet tõlkeprobleemid, mis tekivad ja nii edasi ükskõik mis keelist igale tõlkijal on sellest väga palju abi, ma arvan. Seda me oleme lootnud aastaid, aga nüüd rajati tõlkide ja tõlkijate liit ja võib-olla järgmiseks sammuks on ka uue ajakirja loomine. Võib-olla siis on lootust. Kas te arvate, et tuleb uus ajakiri, mina oleksin õnnelik, kui nagu ma ütlesin, kui on lihtsalt üks pidevalt ilmuv rubriik, aga kas meil leidub jõude, kes on nõus seda tegema just sest ega tõlkekriitika ei ole niisama, et ma loen lihtsalt läbi, ta peab võrdlema originaali ja tõlget, eks ole, head ja vead. Aga mulle tundub, et te siiski olete oma tegevusega tõlkija tegevusega rahul. Ja noh, see on minu armastus, abi sellepärast ma ei ole iialgi tõlke pealt teeninud, kui võiks öelda, sest see on nii taskuraha, mis praegu makstakse. Seda lootust vist ei olegi enam, et teenida noh, esialgu jah, vähemalt mitte. Ma ei tea, ma ei ole kooperatiividele kunagi midagi teinud, võib-olla nemad teenivad ta ka ei tea. Aga igatahes kui hobi temale kulutatud kõik selle paberi ja, ja trükkimise ja, või masinakirja kulud kusi kinni kataks, siis peab ütlema, et see on ju väga-väga hea.