Keelekõrv, 549. saade. Selle saate pühendame täna Paul Aristele, kelle sünnist kolmandal veebruaril möödub 100 aastat ja stuudios on kaks inimest. Mati Hint, kes kuulub Paul Aristega samasse, kuidas öelda vaimumaailma keeleteadlane Paul Ariste, õpilane ja hiljem kolleeg ja selle saate toimetaja, mari tarand, kes on Paul Aristega kokku puutunud. Nii palju, kui seda said kõik eesti filoloogia üliõpilased üldkeeleteaduse aine loengutel. Aga miks mitte ka mõnelgi mõnusal kohviku vestlusel, kuhu professor kutsus kaasa meie kursuse vaimukaid ja lootustandvaid noormehi, aga ka terase tüdruku, Marju Lauristini ja kelle sabas ja toakaaslasena siis minagi sinna tilplesin ja professorile suhu vahtisin. No olgu see algatuseks. 50.-te aastate lõpust 60.-tesse, kus Paul Ariste oli juba väärikas tuntud professor akadeemik, aga Mati Hint, läheme algusesse, sa oled ju ka Pauleristest kirjutanud. Tere mari ja kõik raadiokuulajad. Sa ütlesid, et ma kuulun Ariste vaimumaailma või samasse vaimumaailm nagu kuulus Ariste. See on võib-olla natukene liiga palju pakutud, sest kindlasti olid meie maailmad erinevad. Nad algasid erinevatel aegadel ja lõppesid peavad ka erinevatel aegadel. Aga mõneski mõttes on mul hea meel, et ma keeleteadlasena kuulun ikkagi samasse nimekirja eesti keeleteadlaste nimekirja ja, ja Paul Aristele on selles et nii on läinud, on vähemalt kaks korda olnud täiesti otsustav roll ükskord, nii et ta ise seda ei tea ja teinekord et ta seda ise teab. Ja tänu temale, nii juhtus see esimene kord, kus tava määras minu eluteevaliku oli 57. aasta sügissemester Tartu Ülikoolis, kui Paul Ariste pidas üldkeeleteaduse loenguid, said esimesel korral ma olin esimesel kursusel ja Elva kesk koolis mille ma olin kevadel lõpetanud olid minu matemaatikaõpetajad kohutavalt pettunud, et ma ei näinud õppima matemaatikat, mida ma muide ülikoolis siiski ka hiljem õppisin. Piimakirjandust sellise veendunud, juba nooruses veendunud humanitaarabina, läksin ma õppima kirjandust täpselt nagu minagi, nii nagu väga palju just nimelt kirja ja, ja Paul Ariste loengute mõju oli minule nii vallutab tuttav, et ma mõtlesin, et see, mida heina puhvel kirjanduse nime all õpetas mulle Elva keskkoolis ja see, mis toimus kirjanduse õpetuse nime all Tartu Ülikoolis ei erinenud nii kardinaalselt, kui oli see, mis oli grammatika tund kesk koolis ja mis oli keeleteaduse loeng ülikoolis. See oli esimene moment, kus ma tegin valiku, nagu nii mitmedki. Ja kui kui minu õpilastest üliõpilastest pedagoogikaülikoolis Martin Ehala korduvalt ütelnud sama minu koht siis see on küll nüüd ainult üks inimene, kes on sellise tee valinud, aga et selles mõttes ma õige väikses mahus olen suutnud olla. Ariste kaaslane. Ja teinekord Ariste mõjutas minu elusaatust ja keeleteadlaseks saamist oli 60 kolme suvi, kui ma olen ülikooli lõpetanud, üle noatera mingi nõukogude vastase väljaastumise pärast lubatud timul lõpetada ilma tööle suunamiseta Tartu Ülikool mind aspirantuuri võt. Ta ei söandanud. Hakkadeemikutele oli õigus kirjutada isiklikke soovituskirju, Paul Ariste kirjutas minule tolle jalg siiski ka sellised teatud riskiga soovituskirjakeele ja Kirjanduse Instituudi aspirantuuri. Et need kaks momenti on vaieldamatu tud, kus Paul Ariste on määranud minu kujunemise keeleteadlaseks ja ühtlasi näitavad need ka päris hästi seda, mis inimene oli Paul Ariste. Ta oli õppejõuna vallutav. Ta haaras kaasa, oli nii-öelda väljaspool võrdlust. Ta oli selline mõõdupuu loengupidajana, kellele hiljem küll, kui juba hakkas tekkima selliseid sisulisi krit, tõrjume, et nii mõnedki suutsid selle mõõdupuu nõudlikumate üliõpilaste silmis vastu pidada. Aga esimesel kursusel oli see ikkagi täiesti niisugune jahmatav elamus, et mis asi on ülim pool ja mis asi on keeleteadus. Ja teinekord ikkagi Paul Ariste oli, käitus kodanikuna ja inimesena ja sõbrana solidaarselt kui kui andis mulle niisuguse võimaluse, et ma sain kohe pärast ülikooli siiski jätkata. Ta on hariduseta. Jah, kes teab mis, kuidas muidu oleks elutee üldse kulgenud. Oleks elude kulgenud nii suure tõenäosusega, et kuna ma olin ülikoolis õppinud ka matemaatikat, siis oli justkui ette nähtud, et niisuguse ettevalmistusega inimene läheb suunda aspirantuuri Leningradi Ülikooli professor Andrejev juurde. Matemaatiline lingvistika, matemaatiline lingvistika, mis tol ajal oli väga populaarne ja elas väga roosades, kujutlus pilvedes. Ma hilisemas elus tutvusin professorand Treieriga. No mitte just põhjalikult, aga meil oli väga südamlik, kõiki kohtumisi ja ka kirjavahetust. Ma hindan teda keeleteadlasena väga kõrgelt, aga see suund, mille ta ehitas üles selle arvutusmasinate vaimustuse peale kui seda öelda eestikeelse slängisõnaga, siis kõrbes täielikult põhja. Nendest üle maailma sotsialistlikust leerist värvatud aspirantidest ei saanud vähemalt selle aspirant tuuri aja sees küll suurt midagi, see oli nii hirmsasti ülehinnatud, see arvutusmasinate võimekus, jant, intelligentsus. Et et sellest ei tulnud midagi ja, ja minu saatus oleks seal olnud täpselt sama siis et ma oleksin kaotanud aega omandanud hea vene keele oskuse kaotanud aega. Kuid nüüd tagasi Ariste juurde, kuigi sinu selles eelmises jutus oli paar asja, millest saaks kohe hästi edasi arendada teemat õpilased üle kogu maa, see on üks suur teema seoses Paul Aristega ja tema fennougristikaalase tegevuse töö ja organiseerimisega, aga selle juurde tuleme võib-olla hiljem alustada. Ütleme siiski nüüd sellest, sa oled ju ka, nagu ma juba ütlesin, Aristest teatmeteostele artikleid kirjutanud ja tema sulle on see usaldatud. Alustame sellest, et meie tunneme Aristet aga oli hoopis Berg. Ja see on muidugi teema, mida tänapäeva noortele peaks hästi sageli ette mängima. Sest Paul Ariste vahetas oma saksa perekonnanime Berg Aristeks juba 1927. aastal, mis oli varasem aeg, kui üldine nimevahetus või nime nimede eestistamise kamp Hispaania. Ja, ja see on tingimata väga oluline märk Paul Ariste vaimumaailmast, et ta tahtis ennast ka perekonnanimega identifitseerida eestlasena. Ja kui vaadata seda suunda, mis pärast Eesti teistkordset kordset iseseisvumist lahti läks, kus kõik või mitte kõik õnneks paljud paljud, kellel oli, oli kasvõi neljandas viiendas põlves võimalus leida mõni saksa nimega esivanem ruttasid oma nime Saksastama siis selle taustal on selline suundumus õieti öelda ikkagi täiesti häbiväärne. Sellises pika, nüüd juba pika kultuuritraditsiooniga rahvast tikub oma nime Saksastama ja häbeneb oma eesti perekonnanimesid. Paul Ariste tegi 27. aastal, kui Eesti riik iseseisva riigina on ikkagi kestnud ainult ütleme tegelikult seitse aastat. Tartu rahust vahetas oma nime eesti nime vastu. Ja meile rääkis ta seda üsna mõnel esimestest loengutest üsna uhkusega ja näitas kaardil Ariste lahte ja võrdles sisele oma nime Mägiste ja saarest saarestega ja see oli nagu üks niisugune väike küll võit tähendas, et kas teema, mis minule on meelde jäänud ka niiviisi, aga on ju kuidagi praegu nüüd sellelt 100 aasta sadat aastat silmas pidades pilku heites sinna minevikku, langeb ju Paul Ariste tee ja elu nagu kõigil selle möödunud sajandi inimestel, kes enam-vähem sajandi kaasa tegid niiviisi, et tema õpinguaega ülikooliaeg langes sellesse noorde, Eesti iseseisvuse ka koos eestikeelsesse ülikooli, mis oli loodud ja ta jõudis nii palju seal ära teha, jõudis õppida, jõudis juba saada õpetajaks, tähendab see lühike aeg meie ülikooli eestikeelse ülikooli alguse loos, mis oli nii kiire ja intensiivne ja tark tegu meie praeguse, mis me oleksime praegu ilma selleta, tuleb jälle küsida. Ja siis jõudis ta juba teadlaseks, õpetajaks, teiste õpetajaks ja siis tuli see, ütleme siis, laias laastus 10 aastane katkestus oli segane aeg, 40.-st no kuhu langeb ka üks aasta Ariste vanglaelu. 45 kuni kuus, kui ma ei eksi. Ja need rasked rasked ajad kõigile, et see on niisugune sügav murrang ja siis järgneb üks suur ja võimas tööaeg, kus ta siis tegi oma otseseid nii või teisiti ja, ja sai siis Nõukogude Liidu tingimustes fennougristika niiskeks isaks kahe mõnes mõttes. Nonii, aga läheme nüüd tagasi tema sõjaeelse elu juurde, kuhu ilmselt tuleb paigutada tema elutöö see osa, mida võiks kokku võtta selle-tähega sõnaga foneetika või, või fonoloogia, vaat mis vahe seal õieti Noh, see on ikkagi selline vahe, et üks on eksperimentaalne loodusteadusele lähedane distsipliin või teadus, rooja ja teine on, on filoloogiline teadusharu. Funktsionaalne nii-öelda ja Ariste üks esimesi, kes sedasama fonoloogia eesti keeles pruukis, sest et ega fonoloogia tuli Euroopa keeleteadusse ka ikkagi jõuliselt, et tõesti alles 30.-te aastate lõpus. Ma pean küll ütlema, et, et see, mis Ariste oma eesti keele foneetikas, mille mõned osad ma arvan, et kehtivad praegugi aga see, mis ta fonoloogia osas kirjutas küll ütleme juba üks inimpõlv umbes, on küll sellise tänapäeva teadlase pilguga vaadanud tuna täiesti võimatu. Kaaristo ei paneks pahaks, kui ma seda saaksin talle vaimuilma ütelda. Sest ta on mulle mitu korda nii ütelnud kui ka kirjutanud, enne kui ma siia tulin, stuudiosse. Otsisin ma üles nii palju Ariste kirju, kui ma suutsin leida. Ja mitmed mitmes kirjas kirjutab ta otse mind julgustavalt, et ma lükkaks ümber julgelt ja tagasi vaatamata lükkaksin ümber eelmiste põlvkondade kivinenud ja igasuguste põhjendusteta aina korratavad teatavaid seisukohti. Ta on mul mind kirjalikult ja tõestatavalt tookord seda julgu julgustavalt teinud, et ja ja selles mõttes ma arvan ka, et kui kui Ariste et Ariste elu viimasel perioodil pidi ta nägema, et tema fonoloogia käsitlusest ei järele suurt, et midagi. Ma arvan, et ega see teda eriti ei kurvastanud, sest tol ajal, kui ta need käsitlused kirjutas, ei teadnud Eestis fonoloogiast peaaegu keegi mitte midagi. Parimal juhul olid need üksikud pagulasteadlased pagulaseesti teadlased, kes sellega olid kursis. See oli alles 60.-te aastate teine pool, kui kui fonoloogia muutus tegelikuks teaduseks, aga nüüd ma kardan, et me läheme liiga erialaseks. Ma tahaksin jätkata ja seda sinu poolt alustatud Ariste üles ehitada trollisõja järel. Sest vaata, mari, kui sa mainisid tema vangla-aastat, siis ma olen tõesti kirjutavad Aristest artiklid Eesti kirjanike leksikoni rahvusvahelisse hiigelsuurte. Ma ei tea, mitme 1000 leheküljelist leksikon grammatika foorumisse, kus muide on ainult kaks eesti keeleteadlaste ja üks neist on Ariste. Ja alles selles Eesti kirjanike leksikoni teises trükis oli võimalik seda vangla-aastat üldse mainida nimetada, aga siiski nimetada ka enesetapu, sest see leksikon ilmus Heino puhveri toimetusel ikkagi juba iseseisvas Eestis, aga esimeses trükis ei, ei, ei saa enesetapust midagi rääkida. Vaat nii on siis sellega. Aga kui sa rääkisid sellest aresti üles ehitavast rollist, siis minu jaoks just nimelt selles eriti seisnebki Ariste selline inimlik suurus ja väärikus, et pärast seda, kui ta NKVD piinakambris oma käe veenid läbi püsinud pärast seda suudab ta siiski võtta positiivse hoiaku ja teha kaasa kõik need need ikkagi mõnitavad ja alandavad koogutused ja kummardused asja huvides, et oleks võimalik see täiesti tühjaks jäänud plats ikkagi uuesti hakata seda täitma, sest sest Ariste ja asus ju kohale, mis oli jäänud tühjaks. Tartu ülikool oli keeleteadlaste osas läinud ikkagi täiesti tühjaks, tuli uuesti välja otsida juba ikkagi väga eakas Johannes Voldemar Veski. Tuli väga häid gümnaasiumi õpetajaid edutada ülikooli õppejõududeks ja selles seisus, kus ümberringi ei ole ikkagi sellist tugevat akadeemilist keskkonda uuesti taastada. See akadeemiline vaim. Vaat selleks, et sellega hakkama saada, peab olema erakordne suhtleja, erakordselt kordselt paindlik inimene, kes sisemiselt jääb ikkagi kindlaks murdumatuks. Ja ma arvan, et see ongi see, mis on, on suurel määral Ariste fenomen, sest kui räägitakse Ariste monomentaalsetest töödest, siis tegelikult on see natuke eksitav. Arvan, et mitmedki Ariste lähedased kolleegid suudavad mõista seda, miks ta pärast vangla-aastat ikkagi väga monumentaalseid töid kirjutanud võib-olla ikkagi kontsentratsioonivõime pikaks perioodiks ütleme elutööks, mis, mis nõuab 10 või paariteistkümne aastast pidevat keskendumist ühele asjale, et, et see polnud enam hästi jõukohane ja peale selle tuli tal nagunii täita nii hirmus palju jooksvaid ülesandeid. Ja teiselt poolt jälle asi nii et kui kõik tema väikesele vadja keelele pühendatud köited kokku panna siis tuleb ikkagi välja monument, see on monumentaalne, et aga noh, väike iroonia on selles, et kui Ariste on üks kahest eestik eesti grammatikast v keeleteadlasest, kes on ülemaailmses grammatikute leksikonis esindatud siis mingit grammatikat ju Ariste kirjutanud ei ole, tema grammatika on üsna väiksemahuline, kuid väga tähtis kindlasti Vadja keele grammatika ja eesti keele foneetika, paljud trükid. Variseda ise pidas kahtlemata Eesti pinnalt võrsunud keeleteadlastest suurimaks grammatikuks. Wiedemanni ja kahtlemata see nii ongi, aga minul pole õnnestunud näiteks selle leksikon grammatika foorumi toimetajaid veenda Wiedemanni, kes on kirjutanud nii palju grammatikat ja sõnaraamatuid, mis on tänapäevani aktuaalsed, usaldusväärsed, et Wiedemanni oleks selles grammatikas selles leksikonis sees. Aga Ariste enda seisukohta oli küll, et viidemanist tuleb lähtuda, sest ta ise kirjutatud kas ju ka ikkagi väga hea ja hilp peaaegu ilukirjanduslikult loetava Wiedemanni eluloo, et ta, ta teadis küll, mis on hirmus tähtis ja veel üks väike asi, mis näitab mis teda natuke ühendab Jaan Krossiga. Et alistel oli ka soov näidata ja leida eestlase verd eestlase juuri, eesti sugupuid ka nende baltisaksa või, või, või Rootsi või muud päritolu Eesti pinnal tegutsenud vaimuinimeste elulugudes ja pärit oludes. Kes noh, ikkagi nii väga kindlalt eestlased ei, ei olnud ja see ütleb ja jälle midagi selle kohta, kui tähtis oli Aristele see eesti ruumi täitmine eestusega eestikeelse eesti päritoluga Eesti Eesti juurtega. See on üks asi, mida jälle tuleks noortele meenutada. Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et sõna legendaarne kasutatakse liialdavalt ja kõikvõimalikes kohtades, kuhu ta sugugi ei sobi. Aga minu meelest on Paul Ariste see isik, kelle kohta seda sõna kõlbaks pruukida. Sest see tähendab ju, et inimene elab oma rahva vaimuloos edasi, temast räägitakse, mäleta, ostetakse asju, luuakse ka legende, keegi ei tea sealt, kas just niisugused olid need juhtumused või lood tema õpilased, ka need, kellest said lihtsalt. Ükskõik mis alal töötajad mäletavad ikkagi just seda tema isiksust, millest sa Matti juba rääkisid, aga Tal oli jooniseid väga huvitavaid, väiksemaid uurimise alasid, külgi, minu meelest tegeles ta esperantooga, ta tegeles, rääkis alati merega mustlaskeeltest ja must lastest, siis oli tal suurepärane võime inimese keelekasutuse järgi otsekohe ära määrata. Ta, kust see inimene pärit võiks olla? Ma mäletan, et esimese kursuse esimestel loengutel ta hämmastas meid sellega, et tegi kohe kindlaks, et ahaa, see tüdruk Valgast teie olete Saaremaalt, aga sina oled võrust. Nüüd ei tundugi see enam nii imelik, tagantjärele mõeldes aga huvi inimese vastu iga kaasinimese vastu ja niisugune huvitatud naeratusega tema keele ja tema mõtete kuulamine, sellisena meenub ta mulle ka. Ja palju on neid üliõpilasi, kunagisi üliõpilasi, kes on haridusega koos käinud suurtel keele kogumise ekspeditsioonidel üle kogu laia Venemaa, tookord see Nõukogude Liidu. Aga nende teemade juurde me tuleme nädala pärast. Praegu jätkame vestluse Mati hindiga kuulmiseni. Tuleval laupäeval.