Lõppev nädal oli Eesti vabariigi pealinnas Tallinnas eriline päevi, mil otsustamisõigus antakse rahva kätte. See tähendab valimisi, rahvahääletusi peetakse ju tõelisteks demokraatia pidupäev oleks. Ja nagu te kõik teate, peab rahvahääletus Tallinnas otsustama, kas vabaduse sammas tuleb Vabaduse väljakule või kuhugi mujale. Selle küsimuse küündimatult sõnastust on juba nii palju kritiseeritud, et ei oskagi siia enam midagi lisada. Mul ei teegi tegelikult muret see, et Tallinna linnapea Tõnis Palts ja vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul sellist küsitlust korraldades oma piiritut rumalust demonstreerivad. Mulle teeb muret see, et sellise üritusega diskrediteeritakse demokraatia mõtet. Aasta tagasi uuringukeskus Faktum poolt tehtud küsitlusest selgus, et avalikkuse meelest on riigivõimu otsustusmehhanism liialt poliitikute keskne. Seda, et võim arvestab erakondade ja poliitikutega, arvas 73 protsenti et kuulda võetakse ka riigiametnike, arvas 26 protsenti. Teadlaste nõu võetakse ka kuulda vaid üheksa avalikku arvamust kaheksa ning kodanikuühenduste häält vaid kolme protsendi küsitletud arvates. Sama uuringu tulemustest selgus ka, et inimeste võimalused ja soovid ühiskonnaelu asjade otsustamises kaasa rääkida on pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui soovi otsustamises kaasa rääkida, tundis sageli 31 protsenti ja aeg-ajalt 42 protsenti küsitletutest kokku seega ligi kolm neljandikku siis võimalust otsustele omapoolse arvamusega mõju avaldada oli aeg-ajalt tunda saanud vaid kolmandik. Tänane rahvahääletuse praktika Tallinnas näib nende tulemuste tõepära küsimärgi alla seadnud sest eile õhtuks oli käinud oma arvamust avaldamas vaid pool protsenti neist, kellel selleks õigus on. Kuhu jääb siis nüüd kolme neljandikku tallinlaste tahtmine arvamust avaldada? Ent ka varasemad katsed Tallinnast eelistusi teada saada. Küsitlused Harju tänava praeguste varemete kujundamisest haljasalaks ning öise alkoholimüügi keelu kehtestamisest ei kutsunud esile eriti suurt osalemis elevust. Praegusel linnapeal on kindel veendumus, et kogu see rahvaküsitluste jant oli vaid eelmise linnapea Edgar Savisaare populism ja Tõnis Paltsi kõige esimeseks pakilisemaks tööks ametisse asumisel oligi rahvaküsitluste büroo ärakaotamine. Muuhulgas on linna koduleheküljelt kadunud ka kõik viited varem läbi viidud elanikkonna küsitlustele. Tegelikult aga pole mõte rahvaküsitluse korraldada nii populistlik midagi. Küll aga peab teadma, mis küsimuses ja millal selliseid küsitlusi läbi viia. Arenenud demokraatlikes riikides toimuvad rahvaküsitlused alles siis, kui teema on piisavalt kaua olnud avalikul läbirääkimiste laual ning võimaldanud igaühel endale asjast selge pildi luua. Selleks peab küsimus olema kahtlemata väga aktuaalne ning minema korda enamikule ühiskonnast. Ning mis peamine, need, kes hääletama lähevad, peavad seejärel kogema midagi. Tõepoolest ka muutub senised rahvaküsitlus, et Tallinnas pole neile tingimustele vastanud. Viimase aja aktiivseima osalusega rahvahääletuse korraldas hoopis Eesti pank paludes rahval välja valida tulevase euromündi kavand. Ja mis on eriti oluline, selle hääletuse tulemused kuulutati vastuvaidlematuks täitmiseks. Tegelikult on ka Vabaduse samba rajamisel küllalt palju sarnasust euromündi väljavalimisega. Kui rahval oleks valikuks välja pakutud hulk erinevaid kavandeid. Sobivates asukohtades oleks huvilisi, kes sooviksid oma sõna sekka öelda kindlasti kümneid tuhandeid. Ent võib-olla just seetõttu, et uuel linnavõimul on kavas rahvaküsitluste praktika lõpetada, koostati viimase korra jaoks sihilikult eriti rumal küsimus. Sest esialgne plaan küsida, kas sammas peaks asetsema Vabaduse platsil. Sest esialgne plaan küsida, kas sammas peaks asetsema Vabaduse platsil jah või ei oleks andnud vähemalt üheselt mõistetava tulemuse. Veel hullem on, et kogu selle mõttetu protseduuri korraldamist põhjendatakse valimiskomisjoni sooviga testida elektroonilist hääletussüsteemi. Kui valimiskomisjon tõepoolest arvab, et taolise rahvaküsitlusega see testimine tal õnnestub siis on tal meie kodanike oodatavast valimisaktiivsusest küll väga pessimistlik ettekujutus. Kasutada olulist demokraatliku institutsiooni mingiks tühipaljaks katseks on lubamatu. See naeruvääristab osalusdemokraatia ideed ning palju kurdetud rahva võõrandumine võimust võtab üha enam maad. Otsuseid, mis võetakse vastu rahva osaluseta või veelgi enam seda osalust naeruvääristades ei leia kunagi ühiskonnas laiemat heakskiitu. Eilses Maalehes märgib rahvaliitlane Jaanus Männik teravmeelselt, et Vabaduse platsil meil Savisaare kell juba on ja praegune ette teatava tulemusega. Rahvahääletus võib sinna lisada vaid samaväärse kunstilise emotsionaalse kaaluga. Paltsi postamendid, mitte aga kogu rahva poolt taustatavat vabaduse samastada. Eesti Päevaleht pakkus sel nädalal alternatiivse rahvaküsitluse teemana välja väga hea küsimuse. Kas Tõnis Palts peaks töötama Tallinna linnapeana või mujal. Olen kindel, et Päevalehe küsitlusele vastajate arv ei jää millegi poolest alla valimiskomisjoni ja linnavalitsuse poolt korraldatud ei tasuks sellegi küsitluse tulemustesse tõsiselt suhtuda. Tänase seisuga oli neli viiendikku Päevalehe internetilugejatest seda meelt, et Tõnis Palts võiks oma geniaalseid andeid rakendada mujal, mitte Tallinnas. Ma ei tahaks küll teistele Eesti linnadele halba soovida, kuid Omalt poolt ühineksinsamina enamuse seisukohaga. Võib-olla pääseksime siis Paltsi postamendist.