Tere kõigile teised maailmad meie kõrval eksisteerivad igal juhul ja vaatamata sellele, kas me neid märkame või mitte. Kõigi oma tõekspidamiste argija pidupäevadega. Lisaks igav taevasele kutsume veel ühest maailmast osa saama tänagi. Ja juttu tuleb kord kristlikest vabakogudustest Eestis. Millised on nende kombed, rituaalid ja uskumused, sellest räägib need Ringo ring või? Mina olen saatejuht Haldi Normet-Saarna. Kui elujõuline on siis 1994. aastal loodud Eesti kristlike vabakoguduste liit suudab ta jätkuvalt huvi pakkuda ja uusi jüngreid juurde saada. See on hea küsimus, kui aktiivne, kuna Eesti kristlike vabakoguduste liit tõmbab sellepärast, et tõepoolest tegemist on ühendusega, mis on eksisteerinud Eestis ju juba suhteliselt pikka aega mis kristlike oma koguduste liidu üheks eripäraks on olnud, et üheksakümnendatel aastatel Nad rajasid ka oma kooli ja see on minu teada hetkel ainus selline usuliste ühenduste omandis olev põhikool, millel on tähtajatu koolitamise luba mis osutab sellele, et ilmselt kogukond on olnud piisavalt tugev, elujõuline ja ka usaldusväärne, et selliseid õigusi antakse. See on Tartu kristlik põhikool, see on Tartu kristlik põhikool suhteliselt väike, aga üks sellistest pioneeridest usuühenduste poolt loodud koolide seas, sellepärast et see on üks tendents, mis viimase paari aasta jooksul on Eestis olnud kasvav, et usulised ühendused loovad oma koole kasvatada oma lapsi nii nagu paremaks paremaks peetakse. Aga, aga enne seda, kui nüüd tulla otseselt kristlike vabakoguduste liidu juurde, siis kui me räägime vabakogudustest Eestis, vabakirikust Eestis, siis me läheme aastaid aastakümneid tegelikult rohkem kui 100 aastat tagasi. Et me jõuame 19. sajandi 70.-tesse aastatesse. Kui Eestis tekkisid esimesed sellised ametlikust luterlikus kirikus lahus olevad usu kogudused ja keda siis hakati nimetama tollase keelepruugi järgi priilasteks. Ja tõenäoliselt see nimetus priilare pärineb siis rootsikeelsest nimest friiczyrca ehk siis vabakirik. Ja selline vabakiriklik või vaba koguduslik tegevus Eestis ulatubki siis 1870.-tesse aastatesse, kui Venemaal rannarootslaste seas algas usuline ärkamine. Et me räägime siin Noarootsi ärkamisest ja Vormsi ärkamisest ja siis usuline ärkamine levis ka eestlaste sekka. Ja sellise priikoguduse vabakoguduste sünnime vanaks peetaksegi tegelikult aastal 1882. Mida Vabakogudus tähendab? See tähendab seda, et peab millestki vaba olema ja see tegelikult viitab siis sellele, et ollakse vabad nendest kohustustest, mis sageli on niinimetatud riigikirikut. Et kui vabakirikud tekkisid, siis nad olid vabad nii-öelda riigipoolsest kontrollist oma usku praktiseeriti, nii nagu ise õigeks peeti. Et see on kindlasti üks sellistest iseloomulikest joontest, mis vabakogudustele vaba kirikutele on olnud aegade iseloomulik mitte ainult siin Eestis, vaid siis ka laiemalt, sest tegemist on sellise võime ka öelda globaalse nähtusega, et kui me räägime globaalsetest nähtustest 21. sajandil siis tegelikult selliseid ülemaailmseid liikumisi võis juba kohati 19. sajandil ja tõenäoliselt varemgi veel. Nii et ei ole siin mingit seda päris alguste algust ei 1994 ega ka mitte 1980, vaid see siis jääb hoopis 19.-sse sajandisse ja aastasse 1882. Jah, see jääb sinna ja kui vaadata vabakoguduste ajalugu Eestis, siis seal olnud mingis mõttes koomiline läbi me võiks isegi öelda juba praeguseks läbi sajandite. Et neid kogudusi on tekkinud, kogudused on moodustanud omavahel väga erinevaid liite ja ühendusi, siis need liidud ja ühendused on jällegi nii-öelda noh, võiks öelda, et laiali lagunenud ja moodustanud uued. Et sellise kindla struktuuriga kirikutega võrreldes ka see koos on olnud selles mõttes vabam, et. Et see on sõltunud sageli isiklikest läbisaamistest, sageli usu tugevusest ja paljudest muudest asjadest. Aga kui me vaatame sinnasamasse 19. sajandi lõppu 20. sajandi algusesse, esimesse poolde, siis vabakogudustele oli ja tegelikult see on siiamaani omane selline usu tähtsuse rõhutamine, usulisi märkamise rõhutamine. Ja siis sündis ka see, et nendele vabakoguduste liikmed hakkasid ennast usklikeks nimetama. Ja sellega seoses on siis öeldud ka seda, et tänases Eestis usklik sõna öeldakse kellegi kohta, et ta on usklik inimene, et siis see tähendab, et tegemist on väga uskliku inimesega, et see ei tähenda nii-öelda tavalist kirikus käivat religioosset inimest, vaid see tähendab midagi enamat. Ja väidetavalt siis põhjus võiks seda sõna, niimoodi mõistetakse, ongi Vabakoguduste liikumises, kes ütlesid, et meie oleme usklikud, need teised inimesed, kes peavad ka ennast usklikeks, aga lihtsalt pühapäeval kirikus käivad, need on nii-öelda pingiusklikud, meie oleme tõeliselt usklikud inimesed ja sealt see nimi või see sõna tähendus on jäänud elama sellist, oma elu. Et need mõjud on tihtipeale palju laiemad, kui me esmapilgul arvata võime. Aga võtame siis uuesti ette sellise aja nagu 1980.-te teine pool. See on ka teie kirjutatud raamatus ilusti sees usulised ühendused Eestis ja siin te siis olete öelnud, et 1980.-te aastate teisel poolel sai Eestis alguse noorte usu äratuslik liikumine, kas me võime seda siis ka nii võtta, et tegelikult oli see miskit pidi nagu taaselustamine kunagi alguse saanud sellistest vaba koguduslikest mõtetest ja liikumistest? Mingis mõttes võib seda öelda jah, sellepärast et kui me räägime vabakirikutes, siis tihtipeale vabakirikute koguduste hulka loetakse ka baptistikirikut, baptistikogudusi, metodisti, kogudusi ja nendest samas nii hästi Eestis tegutsevas metodisti kirikus kui baptisti kirikus on läbi aegade olnud selliseid erinevaid usulisi ärkamisi kus inimesed tulevad usule, kus on inimesi, kes oma usus tunnistust annavad ja see tunnistuse andmine läheb siis ka teistele korda. 80.-te aastate teisel poolel tõepoolest, Eestis algas kõigepealt metodisti kiriku nii-öelda noorteringidest ja seejärel baptisti kirikus uus usuline ärkamine, selline suur usu ärkamislaine missise jooksul sai tuntuks elu salanime all. Et see on kindlasti viimase pooles võib-olla vale öelda poole sajandi, aga kui me nüüd lähiajalugu vaatamaks kõige olulisemaid selliseid usulisi ärkamisi Ma ei tea kuulsamaid kuidagi tundub ka, et seda elu sõna kui muude teata siis no seda teatakse raudselt nad on selleks muidugi ka kõik teinud. Et ennast teatavaks nähtavaks ja kuuldavaks teha. Jah, jaa, selles nende esimeste aastate tegevuses peegelduvad tegelikult ka needsamad sellised tendentsid või suundumused, mis 19. sajandil olid. Et tavaline usupraktika seal oli tollal veidikene emotsionaalsem, võib vähekene tagasihoidlikult öeldud, aga et, et see oli hoopis teistsuguse emotsionaalsus, ega need inimesed, kes usku tunnistasid, nad ei olnud tulnud kusagil bioloogilistest asutustest, nad olid nii-öelda tavalised usklikud inimesed, kes olid kogenud oma elus mingisugust muutust ja siis seda tahtsid jagada. Ja samamoodi kus leidis aset väljapool siis öelda kindlaks kujunenud kiriklike vorme, et see muutuski, paagoguduslik, vaba noored inimesed, kes tulid kokku ja oma usku tõeks, elasid, et see on kummaline vaadata aga, et needsamad protsessid, mis on 100 aastat varem sündinud juhtunud, need sünnivad uuesti ja nad kutsuvad ka ühiskonna poolt täpselt samasuguse reaktsiooni esile, et need uued Nad on tihtipeale harjumatud, hakkame vaatama 19. sajandi sellist vabakoguduste sündi, siis priilase nimetati ka hüppajateks ahmiks hüppajateks, sellepärast et usu koguduse koosolekutel tuli püha vaim peale, see väljendus muu hulgas selles, et inimesed hakkasid hüppama hakkasid oma usku nii-öelda ka füüsiliselt välja näitama, jääks elu, sõna puhul olid need täpselt samasugused asjad, need olid uued nähtused. Ja sellised uued nähtused ei tekita reaktsiooni mitte ainult usukogukondades, vaid ka väljapool tähendab ühiskonnas laiemalt. Et mingis mõttes jah, me võime öelda 80.-te aastate teise poole usuline ärkamine haakub olemasoleva traditsiooniga juba uuendatud, veidi teistsugusel moel. Temperamentne ja karismaatiline evangeeliumi kuulutamine ja noh, keda see ehmatas, aga keda kutsus liituma hoopis vastupidi. Jah, et need on sellised kummalised protsessid, et ühtede inimeste jaoks võib-olla selline usuelu väljaelamine liiga radikas ka on, aga teiste jaoks on just nimelt see, mida otsitakse. Et see tähendab oma elu muutmist, see tähendab seda, et usk on elu aluseks selleks, mida ühte või kuidas ühte või teist asja tehakse. Et Ühe inimese jaoks on see võib-olla liiast, aga teise inimese jaoks on just see, mida, mida inimene otsib ja kindlasti selliste usu ärkamist ja vabakoguduste juures on oluliseks. See, see puudutab inimese isiklikku elu, tähendab, et seal toimub mingisugune muutus, et see, et pärast nii-öelda usu vastuvõtmist leiab aset mingisugune muudatus. Ja seda me võime samuti kohata tegelikult kõikides sellistes vabakirikutes klikes, vaba koguduslikes liikumistes. See oluline moment, kui hakatakse tunnistama, nii-öelda tunnistuse andmine, milline oli mu elu ennem siis kuidas jumal sellesse sekkus ja milline ma olen nüüd, et see on selline tunnistuse andmine, mida onust minuga teinud. Ja see on kindlasti oluline seik sellise vabakoguduse juures, et see ei ole mitte ainult jutt, vaid see on midagi nii-öelda konkreetset. Aga millised on siis võib-olla natuke lähemalt nüüd kristlike vabakoguduste, sellised usulised traditsioonid ja rituaalid ja mis on need, mida siis inimesed teevad läbi olles liitunud sellise usukogukonnaga? Üks on kindlasti see vana elu mahajätmine ja uue elu alustamine, need nii-öelda lahtiütlemine oma eelmisest elust mida peetakse sellistes vabakogudustes, vabakiriklikus traditsioonis, oluliseks on tihtipeale püha vaimuga ristimine. Üheks selliseks kaasa andeks on siis ka keeltes kõnelemine, palvetamine see jällegi kõrvaltvaataja või kurvalt kuulaja jaoks võib tunduda veidrana ja arusaamatuna, aga kui vaadata kristlikku traditsiooni, siis keeltes palvetamine võõrastes keeltes palvetamine. Seda me kohtume juba uues testamendis, need ka sellised vabakogudused, et nad on mingis mõttes uuendusliikumised. Ja samal ajal see uuendusliikumine tähendab ka tagasiminekut Algse usu juurde, et nii nagu Jeesuse eluajal esimeste jüngrite ajal nii teeme seda meie nüüd et tunnistuse andmine, ristimine, see on kindlasti äärmiselt-äärmiselt oluline, mis vabakoguduste juures on olnud erinev võib-olla teistest nii-öelda traditsioonilistest kirikutest on see, mis seostub armulauaga. Et kui siis jagatakse omavahel passis mälestuseks, tavaliselt öeldakse seda tehakse mälestuseks Jeesuse surma mälestuseks süüakse ihu ja juuakse verd, ehk siis ollakse osa osadussöömaajast, et see toimub usklike keskel. Et see ei ole selline, noh, kui te lähete päeval kirikusse, siis te näete, et on, jagatakse armulauda, kõik inimesed lähevad sinna, kas seal rohkem usklikke keskne. Et see on selles mõttes selline omavahelist osadust vahelist kokkukuuluvustunnet, rõhutatakse enam ja muidugi siiras usk, et jumala vägi suudab korda saata imetegusid. Kui me vaatame seda kristlike vabakoguduste liitu elusana, siis tollel hetkel üheks tema selliseks eripäraks sai see, et peab seda nimetatakse ka edu teoloogiaks. Et Jeesus ei vabasta inimesi mitte ainult sellisest vaimsest kannatusest või kuidas selleks nüüd selle õige öelda, vaid samamoodi ka majanduslikust. Et kui inimesel on õigeusk, kui palvetatakse nii-öelda konkreetse vajaduse eest siis saadakse ka palve vastusega. Majanduslikud mured kaovad. See võis ilmselt ligi tõmmata ka neid, kes muidu ei olnud varmad mitte ainsagi usuliikumisega ühinema. See on ka tõenäoliselt võimalik, sest et kui me vaatame 80.-te aastate lõpu ja 90.-te aastate algust Eestis, kus majanduslik surutis oli suhteliselt tugev siis selle kohta on paljudki usukogukondade esindajad öelnud. See oli aeg, kui osad inimesed tulidki, lihtsalt sellepärast, et saada nii-öelda leevendust raskele majanduslikule olukorrale. Aga teisest küljest Emotsionaalne moment, sest et ka elu, sõna, koguduse koosolekud, samamoodi tegelikult kõikide vabakoguduste vabakirikute usulised koosolekud on alati olnud palju emotsionaalsemad kui traditsionaalsete kirikute jumalateenistused, et, et see on see koht, kus me mitte lihtsalt ei istuja ei laula, vaid seda usku elatakse välja, see on tihtipeale palju. Noh, kuidas ma ütlen Meiega öelda seda, et ta on mingis mõttes positiivsena, sest kui kõneleda inimestega, kes 90.-te aastate alguses selliste kogudustega liitusid siis üks nende põhjendus on olnud sageli see, et seal me kuulsime midagi rõõmsat. Et kui me läksime kirikusse traditsionaalsesse kirikusse, siis me kuulsime, et kui patused ja halvad me oleme, aga siis teistsugusele usukoosolekule minnes me saime aru, et maailmas on ka palju rõõmu ja see andis nii-öelda sellise positiivse laengu, et, et see on kindlasti üks sellistest olulistest momentidest, tähendab elu muutmine sellises positiivses suunas. No see kõlab väga ilusti. Samas need inimesed, kes võib-olla tõesti 90.-te algul liitusid kristlike vabakogudustega nii-öelda majanduslikel kaalutlustel, siis mõne aja möödudes on esitatud mitte midagi pole muutunud, majanduslik seisund raske, kas nad siis pettunult jälle lahkusid või siiski selle aja sees jõudis seesama nisugune positiivne hingus neid ka puudutada ja nad ikkagi jäidet, ilmselt oli seal nii ja naapidi või. Jah, tähendab selle kohta võib öelda, et see oli nii ja naapidi, et ega me ei saa öelda, et iga inimene leiaks ühest ja samast kohast vastuseid oma küsimustele ja, ja alati on pettumisi. Alati on selliseid hetki, kui kõik ei vasta soovidele, veetoli lahkujaid jäid, aga tegelikult kui me vaatame nagu seda Eesti vabakoguduste pilti, siis see on kindlasti nagu palju rohkem mitmekesistunud nende aastate jooksul. Kui me räägime siin 80.-te aastate lõpust nagu 2010.-te aastate algusest, siis neid vabakoguduses on palju rohkem. Nad on tihtipeale võib-olla ka väiksemad, et see pilt on selles mõttes palju kirju. Ja see on ka ilmselt võib öelda, et, et see valikuvõimalus inimestele noh, see võib-olla kõlab nagu usu kontekstis veidikene halvastega teatud usulised liikumised, see on teatud inimestele nii-öelda ligitõmbavamaks, mis vastavad temperamendile, mis vastavad teatud eeldustele ootustele. Et tänasel päeval päeval me ei pea, kui me vaatame nagu ühiskonda laiemalt, siis vabakogudus ei peeta enam niivõrd eripärasteks veidrat, eks, kui võib-olla 1900 kahekümnendatel aastatel kaheksakümnendatel aastatel. Et nad on saanud osaks sellisest üleüldisest usulisest maastikust või et, et see on võib-olla üks tähendab sellistest olulistest muudatustest, mis on, mis on aset leidnud. Veel üks maailm, yks. Täna räägime kristlikest vabakogudustest Eestis. Stuudios on Ringo Ring. Kas pinged ühiskonnas panevad inimesi uute liikumistega ühinema või mitte? Pinged ühiskonnas tavapäraselt siiski panevad inimesi liituma erinevate usuliikumistega üleüldiselt. Et religioon on see vahend, millega rasketes oludes teatud kindlust leitakse, et see samuti, et see võib kõlada teatud mõttes nii-öelda mehhanistliku lähenemisena ka, aga see on üks viis, kuidas sellist turvatunnet ja kindlustunnet leida. Teisest küljest, kui me jällegi vaatame nagu viimased paarkümmend aastat Eestis et meie kogudus ja rohkem, aga me ei pane neid enam nii palju tähele, et selles mõttes me võime öelda, et nad on saanud nii-öelda normaalseks osaks eesti usuelust, et kui üheksakümnendatel aastatel siin oli ka probleeme inimestel, sest tihtipeale selline emotsionaalne või selline väga usulistele juustele rõhuv liikumine võib osadele inimestele probleeme tekitada ütleme siis vaimseid probleeme. Aga ka see tundub olevat nii-öelda tahaplaanile jäänud. Et usuelu on selles mõttes palju tavapärasemaks muutunud. No kui 1994. aastal loodi siis Eesti kristlike vabakoguduste liit ja sinna liikmeskonda kuuluvad täna Põlva, Rakvere, Tallinna-Tartu-Valga ja Viljandi elu sõna kogudused? No see on nüüd ka äkki natukene juba selline vanem informatsioon, et äkki on keegi vahepeal liitunud veel või? Sellega liitunud minu teada ei ole, aga küll on tekkinud uusi kogudusi, et ja see neid ei puuduta nüüd üldse seda vabakoguduste liitu, aga selliseid teisi vabakogudusi, et jällegi seesama tendents, et on teatud erinevad rõhuasetused saavad kokku inimesed, kellel on ühesugune visioon, kuidas asju tegema peaks. Ja niine kogudused sünnivad kellelegi. Kui vaadata kas või elu sõna algust, siis alguses ta oli ju täiesti spontaanne liikumine, et oli paar meest, kes seda eest vedasid, räägime siin Rein Metsast ja Hubert Jakov siis mida nad teha võisid, mida nad öelda võisid, seda ütlesid ainult nad ise. Ja jumala vaim, mitte ükski teine kirik või institutsioon ei olnud neid kontrollimas ja see, selline maa tegevus off viis ka ju tegelikult selleni, et kui see ärkamine algas metodisti kirikus, baptisti kirikus, siis liikus sealt välja, ta oli ka sellisest, ütleme siis vaatavast kontrollist vaba. Et see vabakogudus tähendabki öelda sellist täielikku iseseisvust väga paljudes asjades. Aga elu sõna kui selline sai alguse hoopistükkis Rootsis või päris. Mitte sellepärast, et need on need kummalised asjad, et tõepoolest, kui räägitakse elu sõnast, siis tuuakse paralleel, et Rootsis on samanimeline liikumine. Aga kui see Eestis alguse sai 87, siis see kogukond hakkas ennast ise nimetama, et see on elu, sõna liikumine ja need seosed rootsi elusana treteksides mõnede vastad hiljem. Tõsi küll, nimi on sama ja need seosed, mis hiljem tekkisid, olid ka väga tugevad ja Bon ilmselt tugevad siiani. Aga alguses neid sidemeid üldse ei olnud. Et tegemist oli sellise kohaliku usulise ärkamisega ja mis muuhulgas, kui me räägime vabakogudustest, siis mõnikord on nad ka väga poliitilised, seesama, et loetakse pühakirja, loetakse piiblit, leitakse sealt viiteid kaasaja poliitilistele protsessidele ja Hubert Jacobsen, Rein Mets olid ju tuntud ka selle poolest, et nad nägid Nõukogude Liitu sellise suure saatanale. Et nende sõnum ei olnud mitte ainult usuline, vaid nagu kuidas öelda laiem haarates ka sellist poliitilist aspekti. Ja sellele esimesele elusana ärkamisele peaks see poliitiline aspekt saigi nii-öelda probleemiks mingis mõttes sellepärast et ju Reimets Hubert Jakobson mõlemad saadeti Eestist välja oma poliitilise tegevuse tõttu. Vaatame jah, kui sellist 80.-te aastate lõpu Eesti poliitilist elu selliseid marginaalseid usurühmasid, siis need seosed on väga kummalised. Et kui räägitakse sellest, et kes esimesena avalikkuse ette sinimustvalge lipu siis sellega seoses viidatakse elusõnale. Et nemad hakkasid selliste rahvusliku momenti rõhutama, tõid sinimustvalged lipud välja oma koosolekutele. Kui me vaatame Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei loomist, seal oli tegev või nii-öelda idee initsiaatoriks hoopis Vello Väärtnõu budistlikus liikumisest, need sellised marginaal, reaalsed religioossed nähtused tegelikult said samal ajal väga kummalisteks olulisteks teguriteks ka poliitilistes protsessides, mida me nii-öelda suures poliitilises ajaloos võib-olla tänasel päeval enam nagu tähelepanu ei pööra. No kui inimene puht sellisest huvist ja erksast ellusuhtumisest ja uudishimust ja nii edasi on otsustanud mingi religioosse ühendusega liituda, siis mõni eesti kristlikest vabakogudustes, et oleks üks selliseid variante, mis oleks ehk noh esimese hooga nagu kergemini vastuvõetav. Ja et mine tea, mis siis elu võib-olla edasituur. See on üleüldiselt üsna tõepärane, sellepärast et väga paljudel inimestel täiesti esimene kokkupuude religiooniga või, või ütleme siis kristliku traditsiooniga, see tuleb läbi vabakoguduste. Esiteks Prado palju rohkem misjonialtid tähendab selline evangeliseerimine oma usu kuulutamine. Teiseks ka ütleme ka seda, et kõik on õed ja vennad, kõik võivad kuulutada, rääkida oma kogemustest, et, et selles mõttes see künnis on palju, palju madalam. Ja teisest küljest ka nende vabakoguduste sees liikumine ühest kogudusest teise on palju lihtsam kui ka lahkumine luterlikus kirikus, liitumine õigeusu kirikuga või õigeusu kirikust lahkumine ja liitumine mõne muu kogudusega või kirikuga. Et see vabaks koguduste nii-öelda tegevusväli on üsna sarnane, et võime kohata ka selliseid näiteid Eesti kontekstis. Et ühel aastal näeme pastorid ühes vabakoguduses ja järgmisel aastal on ta hoopis teise vabakoguduse vastu. Et, et see on selline Moody spetsiifiline religioosne väli, kusse liikumine, sisemine liikumine on palju suurem kui sellistes traditsioonilistes kirikutes. Ja isegi sellisel puhul, kui inimesed Aja jooksul pettuvad vabakogudustes ja hakkavad otsima mingisuguseid puid usuvorme siis nende usuelu alguseks on on see, et nad on ühel hetkel astunud kusagilt uksest sisse, kohtunud vabakogudusega, sealt nende usuelu peale hakanud. Et selles mõttes võib küll öelda, et nendele pakk on tihtipeale madalam usk, mida õpetatakse, on lihtsam, on tihtipeale ka palju praktilisem mitte ei pöörata tähelepanu võib-olla intellektuaalsetel arutlustele, vaid sellele, mis inimese elu muudab. See on nii-öelda selle usu praktiline väärtus. Ja Aja jooksul jah, inimese soovid võivad muutuda. Eelistused võivad muutuda, aga tihtipeale son selleks esimeseks sammuks. Võib-olla ühe eripärana vabakoguduste juures tuleb pöörata tähelepanu sellele, et seal rõhutatakse inimeste isiklikku otsust. Et inimene peab nii-öelda isikliku otsuse läbi kogudusega liituma, et see ei ole mitte ainult see, et kui sellised vabakogudused kasvavad ja vanemad kõik saavad, et lapsed liituvad kogudusega sellepärast et seal vanemad olid ees, et see on perekondlik traditsioon. Isegi kui see on perekondlik traditsioon, siis eeldatakse seda, et see on nii-öelda isiklik otsus ja sealt tuleb ka paljude vabakoguduste juures praktika, et näiteks ristitakse täiskasvanud inimesi seal. Näiteks kui me räägime baptisti kirikutest, baptistikogudustes, see on jäänud üheks selliseks öelda väga iseloomulikuks praktikaks. Et see on inimese isiklik usu otsuseta, seda teeb mitte järgi perekonna traditsioone või mingeid muid tavasid, vaid et see on selline usu äratuslik isiklik kogemus, mis siis saab sellise vormi, et see on pede vabakoguduste juures oluline? Kas võib ka nii öelda eesti kristlikes vabakogudustes on rohkem noori kui teistes usukogukondades? Mingis mõttes võib küll öelda seda ja sest, et ka sageli koguduste juhid on ise suhteliselt noored ja põhjused ongi noh, me võime rääkida, jah, tähendab ühest küljest sellisest emotsioon sellest aspektist, et sellepärast, et nende usu ärkamaste juures Eestis kui jällegi vaadata ajalugu, siis kaasaegset kultuuri väljendusvormid on olnud, seal on alati olnud oma koht. Seda veider, võib-olla vaadata sellisest kontekstist ja kui me räägime eesti biitmuusikast näiteks mis sündis 1900 kuuekümnendatel aastatel, siis seal taustal oli sageli Vaba kiriklikest perekondadest pärit inimesed, kus oli olulisel kohal kitarrimäng. Sellepärast et vabakogudustes kitarrimäng jumalateenistuste käigus oli üks vägagi aktsepteeritavatest musitseerimis viisidest. Ja kui me vaatame tänast päeva, siis samamoodi kaasaegne gospelmuusika ja, ja muud sellised kaasaegsed nii-öelda kultuuri väljendusvormid. Et nad leiavad palju lihtsamalt oma koha vabakogudustes kui sellistes kindlaks kujunenud vormiga traditsioonilistes kirikutes. Ja see on kindlasti üks moment, mis või ütleme ka, et madaldab seda künnist noorte jaoks, et see ei ole nii palju erinev igapäevaelust, see on palju sarnasem. Selline oli saade Eesti kristlikest vabakogudustest, stuudios olid Ringo ringvee Haldi Normet-Saarna Ämarist hamba uus saade nädala pärast kuulmiseni.