Aja tagant kuulen või loen sõna asine ja minus ärkab korrektor, kes tahab, et kõik oleks korraga ühemõtteline ja selge. Kordan muidugi polegi vaja, et kõik oleks ühemõtteline ja selge. Enamasti, aga siiski on minu Sisemaal korrektori õigus ärrituda. Need juhtumid on siis, kui sõnaasine pole kasutatud tähenduses jõukas, varakas väärt. Näiteks selline juhtum kutsuti kõige asisemaid inimesed või täitsa asine on siin tähenduses jõukas. Enamasti aga on siiski kasutatud sõna asine tähenduses asjalik ja tuleb parandada asine ettekanne, vaid asjalik ettekanne, mitte igati asine tahvelarvuti keskmisele kasutajale, vaid asjalik tahvelarvuti keskmisele kasutajale. Olgu Kasena asjalik tähendus toodud tegelikust praktilist külge arvestav, asjakohane, ametlik, tõsine, kaine, emotsioonitu kahtena, aga kas minu sisi maal korrektoril on alati õigus parandada asised nõuanded korrapealt asjalikeks nõuanneteks? Asine tähendab ju ka väärt, mis sobib hästi, sest nõuanded või ka asised veljed pigem sobiks ju väärt veljed, asjalikud veljed. Velgede puhul sobib algriimi armastajatel just eelistada Väärt velgi ja nõnda pääseb ka asjaliku ja asise vahel valimisest.