Tere hommikust, head raadiokuulajad, meil on väga hea meel, et te olete jutusaatelainel ja palju õnne siis loomulikult kõikidele emadele ja vanaemadele. Ja tänase hommiku puhul ei ole meil stuudios mitte ema, sest emadel on aeg praegu puhata ja loota, et isad ja lapsed nende päeva täna väga eriliseks teevad. Ja seetõttu mul on väga hea meel tervitada siin jutusaate stuudios. Minu head kolleegi Priit Kuuske, tere hommikust. Tere hommikust. Ma sooviksin ka vanavanaemadele ilusat emadepäeva. Igaks juhuks. Ühinen soovidega. Priit on siis Aktuaalse kaamera ankur, Priit on teinud kahekõne saadet, on köögikodanike saadet teinud, on Uku Tourlasena jalgrattal sõitmas tiiru maailmale ümber, kolm satsi on juba reisimas käidud. Ja Me täna hommikul keskendungi teemadele, mis tegelikult on seotud emadega, on seotud ka emadega, keda võib-olla sa reisidel oled kohanud. Räägime veidi lastest ja sellest, missugused inimesed sa tahad, et su lastest kasvaksid. Teeme enne selle asjaga selgeks, et kuidas ma sulle öelda, vaid ma tean, et sinu hüüdnimi on vend. Ometi see nimi on, eks ole, Priit Kuusk ja ma ei tea, kas ma pöördun sinu poole kui venna poole või kui Prikkuse pole täna. No ma olen nagu omaenda jaoks väga lihtsalt selle selgeks mõelnud, et omad ütlevad mulle vend, kellega ma olen hea sõber ja ma arvan, et me oleme head sõbrad, need vend võib küll öelda, kui see, kui. Väga sobiv aitäh sulle. Ma tean, et sa oled suur gurmaan ja kokandusfänn. Missugused lõhnad ja maitsed sul näiteks oma emaga seostuvad. No põhimõtteliselt on kaks asja, ma mäletan, kuidas ma esimest korda tegin pannkooke olin ema kõrvalt õppinud, vaadanud ja ma tegin seda üksinda need ei tulnud üldse välja ja siis pärast seda ma ei teinud pannkooke väga-väga pikka aega. Siiani neid väga ei tee, aga teine tegelikult kõige olulisem lõhnama jaoks on iga pühapäeva hommikune rituaal mis oli hakklihasaiad, mis on üks mu lapsepõlveretsept, üks väheseid, mis mul on nagu siis emast jäänud. Ja, ja teine on võib-olla siukse kihiline õunakook, mida ma muuseas terevisioonis rääkisin sellest ühele kokale, kas oli Allan, kes meil kookeanegi või et selline kook oli siis üks televaataja saatis mulle ja ma siis tegin selle järgi ja tuligi täpselt see, mida mu ema oli teinud, nii et noh, niisugused kaks väikest mälestust, aga aga põhiliselt, mis puudutab nagu toidutegemist nõukogude ajal, kui ema ikkagi noh, võimles ennast ikkagi lillaks selleks, et teha kolmele mehele, siis ehk siis minu isa ja siis kaks poissi midagi head süüa nõukogude ajal, kus valik oli olematu praktiliselt ja ja alati meil olid kõhud, täistoit oli maitsev ja siis, kui ta küsis, noh, poisid, kuidas maitses, siis meie vastus käis ka. Ja, ja nüüd on juba hilja öelda, et tegelikult suur aitäh sulle, aga noh, mis seal ikka, et et noh, võib-olla siis peakski nagu inimesed, kes kuulavad, poisikest kuulavad ja kes võib-olla ei mõtle sellele, et teinekord võib öelda ka tõesti, et aitäh oli, oli väga maitsev. Kui palju sa tegelikult oma emale välja näitasid, sa temast hoolid. Päris ausalt öeldes, ega ma ei mäleta oma lapsepõlves suurt midagi, et see oli kõiku nii normaalne, noh igal lapsel, Ma arvan, et see on see, et, et noh, see on nagu nii tavaline, see on nagunii. Lilli viisi peale või mis puhul? No ju ma ikka viisin ja ja kui ma tööõpetuse tunnis ikka käisin, siis kõik tähtpäevad tehti küünlajalgu ja ma ei tea kuumaaluseid, mida oli vist kodus kümnete kaupa, et noh eks see puhas laiskus ka, et ei viitsinud midagi originaalset välja mõelda, siis tüpatunnised treisid ühe küünla ära, mis kogu aeg ümber kukkus, aga noh Krohv ilusti missugune laps olin oma emale. Kui ma vaid teaks, nagu ma ütlesin, ma mäletan oma lapsepõlves suhteliselt vähe, eriti, mis puudutab igasuguseid fakte või lugusid, mõnda fotot vaatad, siis võib-olla tuleb midagi meelde, aga aga ma oma tädi käest olen kuulnud, et eks maaliliseks Ramone Tiitus ja, ja kui ma vaatan oma nooremat poissi, siis, siis vaadatakse mulle otsa, et sa ise. Tuleb sul jänes või? Ma olen nuhtlus kuskilt intervjuust, et laseb olla. Sa tegid asju tegelikult, mida ei tohtinud teha. Kust sa seda lugesid? Mina olen öelnud, et sa oled ise rääkinud, sellest ei ole, ma olin. Ma võin veel täpsustada, mida sa rääkisid. Tegid. Nojah, ei, tegelikult noh, vaata, ongi see, et kust läheb, lapsepõlv lõppeb ja kust ta hakkab siis selline poisipõlv, ütleme lapsepõlvest ma ei mäleta tõesti midagi. Milline ma olin, noh, ütleme kuni seal mingi kooliajani kooliajast tõesti hakkab juba mingisuguseid mälupilte ja tõesti, me tegime Lasnamäel igasuguseid lollusi ja eluohtlikke lollusi ja ja noh, see oli kaheksakümnendad. Me elasime seal, laseme viimases neljandas mikrorajoonis, ma mäletan, me olime minu aadressil partisanitänav kolm 30 kolisin sinna siis, kui ma olin just neljandat klassi alustanud, nii et ma käisin siis ühe veerandi käisin 50 kuuendas keskkoolis, siis sai 60., tähendab kolmveerandit, ühest aastast käisin 50 kuuendas keskkoolis, siis 60. keskkool valmis, kus ma käisin. Seal olid paekivi käärid, kus oli hästi palju püssirohtu, millest sai pomme teha, järjed, pommid olid täitsa võimsad, ütleme otse ausalt välja. Discord. No vot, need olid need gaasid, sifooni balloonid, pisikesed, kui sa toppisid selle püssirohutäis püssirohtu täis pulbriks tehtud püssirohtu. Ma ei tea, kas ma tohin edasi rääkida? Ta õnneks püssirohtu nii vabalt enam kätte saada ei ole, et ja siis me panime sinna otsa kõrre. Epo liimiga, panime seal kõvasti kinni. Kõrre sisse ei tahtnud püssirohtu raisata, siis pandi sinna tikuväävlit sellises nagu süütenöör. Ja Me lasime ühel viiekordsel majal keldriaknad kõik puruks. Mis te tegite ise klassi poisid peavad tegema selliseid asju. Noh, praegu mõtlen, kui ma emale sellest rääkisin hiljem aastaid, kui ma olin juba ikkagi suur mees ülikoolis juba ja siis ma rääkisin, ema võitis kahe käega peast kinni, ütles, et jumal tänatud, et ma ei teadnud seda, kuidas ema sellist jänese annad. Ega siis kõigest räägitud kodusid. Aknad olid katkised, see ei tekitanud. Kes oli, ega siis oma maja aknaid pärast, et see oli ehitusjärgus maja, õnneks on seal inimesed sees elanud, et olgem ikka natukene mõtlesime, tegime vibusid, mis lassid. Rauast naeltega nooli üle üheksakordse maja katuse. Nonii, tugevad vibud olid iseehitatud omad oma hoogid ja kõik seal olid metsad, rabad, kus me saime ikkagi ennast välja elada. Kindlused, punkrid, lossid, keldrid olid meie pärusmaa, kuhu siis, ega mu vanemad ei teadnud, et kui ma olin koolis tulin, tegin kodutööd, Äramoni võiks viisakas, käisin trennis ka ära, aga õhtul läksid keldrisse, asid tagi selga ja ajasid juuksed püsti, lükkasid läbi kõrva ja randmekad olid vaja ise teha neetidest, et noh, see on. Ma arvan, et see käib asjaga kaasas. Võib-olla ongi hea, et vanemad kõik ei tea, mina ka, ma arvan, et kõik ei tea, ei peagi teadma. Sinu emale oli jäänud mulje, et sa oled väga tore poiss ja õpid hästi ja neid usinasti sporti ja. Ka mõnikord sai igast kaasmindud igast rumalusega ja. Oled sa mõnikord emale vahele jäänud? No ikka ma võib-olla isegi vahelejäämine, no kuidas seda nüüd defineerida, et paljusid asju ma ei mäleta, aga ükskord ma olin juba ülikoolis suur mees, kuigi ma pääsesin ülikoolis, ütleme siis kodust välja 18 aastaselt, ma saan kohe Tartusse nii-öelda siis vabadus, olin nagu tõesti vasikas karjamaal Me. Ja siis ükskord ma tulin tagasi Tallinnasse sattusin oma klassivennaga kokku ja mõtlesin, et kinno minna. Ja me läksime Pirita kinno, mis toona tegutses, kui ka paar. Üks asi viis teiseni, ma jõudsin koduukse taha. Sõbra abiga kell neli hommikul. Ja samal ajal, kui ma üritasin võtit lukuauku ajada, läks uks lahti. Isa-ema olid ukse peal. Ema ütles, poiss, sa oled joonud, mispeale mina ütlesin üsna pehme, keelega ei ole. Ja läksin magama. Ma pidin hommikul kell seitse ärkama, et mingi kella kaheksase rongiga sõitma Tartusse ja ema äratas mind üles, oli võileivad ja kohvi ja teistes lihtsalt teisel pool lauda vaatas mind, ta ei olnud mitte ühtegi sõna. Ja mul oli nii paha olla, mul oli füüsiliselt paha olla, mul oli vaimselt pahal ja vot see oli vastus, et nojah, ma olen vahele jäänud küll. Aga ega see ei ole meeldinud. Olis emal ka karistusmeetodid või mäletad sa, kuidas, kuidas sind karistada? Ei mäleta, sest ükskord olin, sain rihmaga, sain asja eest ja seda ma sain isa käest ikkagi. See oli valetamise eest. Ma olin siis kolmas klassist. Täiesti õige asja sain, ma mäletan seda täpselt ja mitte, et ma nüüd ise oleksin rihma andnud või kiidaksin seda heaks, aga noh ei ole vaja teisi hukka mõista või rääkida teiste elust, et tol hetkel oli nii. Aga ega ma ei mäleta, et oleks väga karm olnud, pigem oli ta selline väga leebe minetama. Õpetussõnad või või mingid sellised kasvatuspõhimõtted või midagi sellist meeldejäävad. Sarnasel kombel on mul jäänud meelde oma isa õpetussõnad mõned. Aga jah, need on sellised äraspidised natuke. No näiteks, et ta kasvatas meid negatiivse näite varal ja ja et kõik ei ole vaja teada, kuid alati on vaja teada, kust saab teada, vot see mulle meeldib, tegelikult mõned asjad on. Kuule, sa mõtled vahel sellele, et sa tahaksid oma emaga rääkida, sina, ema ei ole enam meie hulgas, eks ju, et või, või mida ta siia mingid asjad jäid ütlemata, et kas sa mõtled vahel nendele nendele asjadele või kuidagi. Ma ei mõtle selles kategoorias, et kas midagi ütlemata, noh, eks ma olen rääkinud ka, et seesama käis kah, eks ole. Kui ma kirjutasin oma vennaga koos kõigi päevaraamatut, siis seesama lause või see dialoog, panime tiitli tähele, et selle raamatuga pühedasime emale. Aga ei, ma ei, mõtlesin nendes kategooriates, et noh, mis sa ikka siin minevikus väga elad või taga igatseda asja, mida ei saa, mis, mida ei saa kunagi olema, nii et see on nagu tühi aeg. Ja noh, see ei tähenda, et ma ei mõtleks, on võimalik, ikka mõtled aeg-ajalt. Aga kõige enam meeldib elada. Ma ei oska nii-öelda küll täiesti suvaline. Mõnikord istud kodus treppidel, vaatad aeda ja siis läheb uitama, nii et noh, ma ei ole selline haual käia tähtpäevade tähtpäevade kummardajad. Tunnistan ausalt, ilma ühegi häbi ausalt, et ma ei ole mitte kordagi oma ema haual käinud näiteks 15 aastat, see ei ole minu jaoks oluline, see ei tähenda, et ma ei hooliks, aga lihtsalt inimesed on erinevad. Teised väärtused on nagu igalühel omad, nii et mul ei ole vaja seda. Aga räägime sinu perest, sinu väikse, sinu lapsikestest, sa oled tegelikult kolme lapse isa, sul on tütrekene, kes on 13 Ta näeb. Sa võid sealt lõpust ära võtta. Tütrekene midagi, Petar, keegi seal kolmeteistaastane vatis üheksa ja, ja Villem, viie aastane. Ma olen ühest intervjuust ka lugenud, et sa oled öelnud, et lastel ei tohi keelata neid asju teha, mida sa ise teinud oled. Mari Saar, kas see tähendab seda, et sinul sinu kodus on selline pigem ikka plahvatuste ja selliste siuksed ärevad meeleolud. Tegelikult ma pean tunnistama, et eks ma räägin iseendale vastu ka aeg-ajalt ja, ja siis, kui ma taban ennast sellelt, et miks ma seda keel on, siis ma tõesti olengi varisel olnud mind mitmel korral käib lainetega, eks see sõltub tujudest ja kõik nii, aga noh ütleme kasvatamine ei tule manuaali kaasa või kellelegi, eks ole. Et ma aeg-ajalt taban ennast mõttelt, et ma olen kõige halvem Isamaailmas, see mõte on üsna sage. Ja teisalt nagu samas kui tuleb ja paneb laps sulle käed ümber kaela noh, lihtsalt niisama ootamatult sisele tekib tunne, et võib-olla ei teegi midagi kõike nii väga valesti, et mõni asi läheb täkkesse ka, aga aga põhimõtteliselt jah, et noh mida ma saaksin öelda, et kuidas nagu õieti asju õigesti asju teha, et et, et mitte samu vigu korrata, mida ma olen ise teinud. Võib-olla see on nagu see noh, ütleme, balanss vääreida seal, kui sa oled oi, väga range. Ma olen väga range isa. Kõik peab olema nööri mööda põhimõtteliselt. Noh, see puudutab õhtuseid, magamaminekuid ja mingid konkreetsed reeglid, siis ma ikkagi nõua nende täitmist, nii et ma arvan, et ma olen pigem range. Võib-olla peaks leebemaks muutuma. Mis see tähendab, kas või kas seal on, nagu kasvatusmeetodid on ka sellised lapsed ikkagi kardavad ja kõrvad on lurjus, kui isa koju saabub. Tahaks küll loota, et päris nii ei ole. Aga võib-olla on, ma tahaks nende ees, kes üle küsima. Aga ega ma ei taha, küll laps kardaks, isa, see seda ei taha, keegi, võib nii juhtuda. Vaata, mul on öeldud tegelikult, et ma ise Jadugi kui ma mõjun ei oska öeldes hirmuäratavalt. Ma olen keskmisest pikemat kasvu, mul on üsna vali hääl. Oma arust räägin täiesti normaalselt ja rahulikult, aga kui see tuleb selline ülevalt alla, kui inimene ulatub sulle mööni, eks ole, ja siis sealt kumab tema kohale viibutan näpuga ja teed valjemalt häält, siis loomulikult on see hirmutav. Ja selleks on olemas õnneks Heidit, kes kõrvalt mind korrale kutsuda ja mulle niimoodi teeb. Ma tahtsin just küsida pida, mida Eigitan näiteks lõpetanud lapsevanemaks olemise kohta. Nüüd ma rohkem mõistmist, rohkem mõistmist ja seda, et sa pead vaatama ikkagi asju ka lapse vaatevinklist vaatenurgast, see on nagu kõige olulisem, sest et mina olen ikkagist paras egomaniakk, et ma mõtlen ainult iseendale suures suurema osa ajast. Mulle tundub, et selles mõttes on hea, et nagu tasakaalustame teineteist. Hea politseinik, paha politseinik. Juhtum võib olla, muide, ma olen kuulnud ka seda, et sul on nagu superisa võimed. Ei, ma olen kuulnud sellist legendi, et sa oled 10 minutiga suuteline lapse ära pesema, pidžaama, selga panema, talle süüa andma, magama uisutama, kuidas käituda? Mammu enam viimase see enam ei kehti, ma olen. Nüüd on ennast üle sõidetud, see viimane on selline mille, nagu öeldakse, on nagu väike mina, võib-olla siis. Ei, ei, see, ma olen seal võime minetanud, mulle tundub. Kui ema näiteks kodus ei ole, kuidas te, mille poolest teie elu siis kolme lapsega erinev sellest, kui ema kodus on, et kui sul on, kui sul on koos ja nad tegelikult võivad korraldada? Huvitaval kombel vastupidi. Kui ole mina lastega, siis kõik on väga korras. Ma ei tea kedagi, õnnestub masse sõjaväeline varem. Ei, me saame hakkama. Pole nagu hullu. Lastele õpetad, mõtlesin selle üle, kui ma siia tulin, et mis see siis ikkagi on, et ega ma ei saagi neile midagi õpetada, peavad ise õppima. Võib-olla kõige tähtsam, mida ma tahaksin, et nad õpiksid ära, on see, et nad saaksid aru, et tegudel on tagajärg. Igal asjal, mida sa teed, on tagajärg. Loomulikult oleks hea, et nad mõistaksid, mis on õige, mis on vale, mis on nagu hea, mis on halb. Aga just seesama, et tegudel on tagajärjed ja tagajärgede eest vastutavad eelkõige sina, kes sa seda asja tegid? Noh, just et ma ei räägi sellest, et kas sa halba teenindajaga üldse absoluutselt kõigel, et enne võiks mõelda, kui midagi teed. Et see on see, mida ma üritan nagu pähe taguda. Nii heas kui halvas, et selles mõttes see on üks asi, mida ma arvan. Mille ma välja mõtlesin, mida ma õpetan. Ega ma muud ei oskagi öelda, et me kõik tahame, et neist kasvaksid korralikud, toredad inimesed, nad leiaksid koha elus. Ükstapuha milline siis on selles, et need oleks õnnelikud. Kui palju sa kasvatate lapsi nagu hoides neid eemale praegu, sellest ma ei tea, neil kodus peaksid kindlalt, ma ei tea, mingid ülesanded olema või nad ise peavad kooli minema iseenesest hakkama. Mida varem nad saavad iseseisvaks, seda parem. Väiksed asjad, noh nihuke väike kihvt lugu oli. Me käisime sõbra sünnipäeval ja poeg sõbra poeg 105 aastaseks. Ja, ja siis nagu kokkulepe või noh, ma kuulsin, kuidas isa ütles oma pojale ja viie aastased poisid on ju need, kes ise endale peput pühivad. Ja minu poeg oli toona neli millegagi. Ja kui ta seda kuulis, siis me vaatasime üksteisele otsa. Ja ta mõistis mind ja ta hakkas ise peput tehtama, muidu oli ikka see kakale malmi sületerve maja. Et noh, pisikesed asjad on jälle iseseisvunud selles küsimuses, ta saab hakkama, et ei pea ootama, kuni keegi tuleb, eks ole. Poiss hakkas ise bussiga trennis käima. Tunneme ennast kohe oluliselt uhkemate paremini. Suur asi, meil on jälle lihtsam, tal on parem, et sellised, noh, mida varem nad saavad iseseisvaks löödi väikeste sammudega minu arust see on nagu kõige olulisem on väga oluline asi. Kui palju tegelikult sa ise hirmu selle kõige pärast tunned, et kas ta tuleb õige bussiga tagasi, kas midagi ei juhtu, kas ta, kas ta teab duelisse? Vot see hirmuga ongi see, et, et meil ei ole tänapäeva kõige mobiiltelefon see, ta seda vastu võtta mitte kunagi olnud, on muidugi teine teema. Aga no kuulge, kuidas me üles kasvasime? Näed elus terved? Isegi võib-olla lugupeetud mõned, eks ole, et me saame hakkama, et ilma mingisuguse pideva järelevalvet ja tänapäeval on tõesti helistada ja küsida. On sul vahel olnud tõesti nagu juuksed püsti lapse pärast, et sa ei tea, kust on, sa ei tea, mis ta teeb või tõesti? Katkestatud väga hirmu ei ole, et noh, ikka läheb kaotsi ja siis lõpuks leiad. Mõnikord läheb jah, et nad noh, poiss on üks poiss seal paras udupea ja siis ta hakkas trenni minema, jalutas kooli, jäi bussist maha, helistab, kuule, mainid sind püssist järgmisega a õige. Et noh, ikka läheb kaotsi. Jah, aga noh õnneks on siiani leitud, kõike, oled, seisan hätta jäänud muidugi iga päev iga kurtma. Karjun lapse peale, näiteks on hättajäämine, pärast on nii paha olla piinlik ja aga õnneks on see reegel, et enne magamaminekut kõik tulid ära lahendada. Et loomulikult olen hätta jäänud ja korduvalt ja arvata võib, et seda juhtub ka edaspidi. Kusama meetodid võtad või mille järgi sa kasvatad või seitse analüüsida, et nüüd ma karjusin, ma tegin lapsele liiga kõva häält. No nagu ma ütlesin, ega manuaali kaasa ei anta. Katse-eksitus, meetodit, iseõppimine? Ma ei tea, võib-olla see ongi elu. Ma siin lugesin tsitaate natukene emade kohta ja ma tahtsin küsida, et mis mõtled sinusse, tekitab, et ma lugesin, et USA esimene president, siis George Washington on öelnud, et see oli suure lause, kõik, mis mul on, võlgnen ma emale. Ja kui me vaatame räpparid, Eminem, kes 200 aastat hiljem laulab, et mu ema armastab vaaliumi ravimeid, seepärast olen ka mina pilves. No igalühel on oma tõde, selles mõttes ei saa mina öelda, mis on õige, mis Igalühel on oma elu. Ma arvan, et noh, seesama kui Eminemist rääkida, eks see film, mis ta tegi kaheksa, 80 leidma ja see oli vist autobiograafiline või mingit pidi selle sugemetega. Müts maha mehe ees, kes on sellisest vabandage väljendust pasast välja murdnud ja. Aga pagasi saavad kõik ikkagi kodust kaasa, nii et selles mõttes kõigi lood on nii erinevad, et kõigil on oma tõde, oma õigust, et öelda nüüd, et kellelgi on rohkem õigus või vähem, seda ei tohi küll teha. Rääkida nendest lugudest tegelikult, mis on inimestel erinevad. Ma tahaks pisut kõneleda sinust Tourlasest kui mees tegelikult kes jalgrattaga on pea pool maailma, küll võib öelda, läbi sõitnud raadiokuulajale põgusalt ütleks, sa oled kolm korda Uhhuduuri reisidel käinud 2002 2007 2010. Ja reisid on viinud sind Mongooliast Nepaali või Indiast, Afganistani või Iraanist, Etioopia, kes noh, see on ikka väga-väga-väga, palju riike siin üle 10 tuleb neid kokku maailma kira. Missuguseid emasid ja nendele kohana talad? No vot, see on nüüd küll asi, mida ma ei taipa küll reisidel vaadata, ausalt öeldes Kultuurilised eripärad, onju? Seinast seina. Võtame moslemimaailmas on nagu naisel üks roll hindu kristlikus maailmas, võib-olla teine, rääkimata kristlikus maailmas, nii et ma ei ole niimoodi sellele mõelnud küll, aga mul tuleb meelde üks staniili tähelepanu kindlast kus ta ütles, et et kui su karmavõlg on niimoodi, et bilanss on positiivne, siis küll oleks hea sündida mehena Indias kes päevad läbi lihtsalt lebatavad mattidel kõlgutavad jalga joovad teed ja naised teevad ära kõik tööd. Et noh, see oli nagu üks tähelepanek, et aga ei, ma ei oska öelda, noh, selles mõttes, et no palju neid lapsi on, laps on nii palju seal, kus me oleme reisinud, neid on isegi kaasa pakutud mõnes kohas need tõesti Nepaalis väiksema raha eest ei seisa niisama suisa niisama viia viida siit Euroopasse, teile seal palju raha ei saldan, õnnelik. Eks seal naljaga pooleks asi käis, aga et eks see on ikka väga erinev, aga ma ei ole nii mõelnud sellele, et millised emad küll ma nägin, jällegi. Praegu meenus kultuuriline erinevus. Indias. Kui ma õieti mäletan, siis Hannes ütles, et see naine oli Tiibet lanna, kes oma last füüsiliselt karistades trepi peal lahtise käega Kui minna nüüd vahele või mitte minna, eks ole, et noh, ei tea, kuidas sekkuda või mida tahetakse, eks see on nii erinev lihtsalt, et igaüks kasvatab vastavalt sellele taustale, kust ta pärit on, nii kultuurilises mõttes kui ka siis millise pagasi ta oma kodust kaasa saanud, et noh, see ei ole ju mingi raketiteadus, kui me ütleme, et noh, et need, kes kodus, lapsed, keda kodus füüsiliselt karistatakse regulaarselt, nendega läheb halvemini koolis, neil läheb koolis halvemini meil on probleeme rohkem ja nii edasi ja nii edasi, et noh, täna lehest lugesin täpselt samateemalist artiklit, niiet et see on kõik, see kõik on nii individuaalne. Sina oma lapseviisiliselt eristada. Ma olen, tutistan neid aga seda üritad ikka vältida, haiget ei tohi teha, pigem seal selline noh profülaktiline või kuidagi. Ei üritan ikka mitte, et ütleme niimoodi, et kui mingisuguses vanuses, kui nad lähevad jonnist hüsteeriasse noh, täiesti lisatakse selili maha ja näost lillad, eks ole, et noh, mis sa siis teed. Minu kogemus ütleb, et väike kergemaks tagumikule toob ta sellest hüsteeriast välja, noh see ei ole nagu füüsiline karistamine minu hinnangul. Aga noh, nüüd ma kindlasti saan oi palju õigu, palju anonüümseid kriitika kirju selle eest. Huvitav on muidugi see, kuidas see kolme lapse isana saad üldse kuudeks minna kuhugi jalgrattaga ära. Meie moto on, kõik, on läbirääkimiste küsimus. Kas te vahel emale annate ka selliseid pausi? Kui nad, aga nad ei ole siiamaani vedu võtnud, nii et ei saa öelda, et oleks pakkunud, oleme. Aga on sellist sellist äraminekut tegelikult sellist distantsi võtmist lapsevanemana vajaga. Ma arvan, et seda on vaja nii lapsevanemana kui ka siis paarissuhtes partneri suhtes oleva inimesena. Et natuke ikkagi puhkust on kõigile vaja kõigist, mulle tundub vähemalt nii, et on vaja vanematel aegade lastest puhkust kas või üks päev, kaks päeva. Teisest vajab uhkust. Kui sa kaua koos oled, siis paratamatult mingi hetk tekib mingisugune tüdimus, aga mingisugune lihtsalt väsimus siis on hea, kui nagu saad aja maha võtta. See, see võib olla ka täiesti üks õhtu või, või noh, võiks nädalavahetus, mulle meeldib tohutu üksinda kodus olla. Täielik nauding. Kedagi ei kutsu küll. Oledki üksinda teile endale süüa, vaatad telekat, käid ringi nagu L, pandi väga mõnusa. Aga ma saan aru, et selline väike paus esimene, mitte väike paus, vaid pikem paus, siis on meremehed, on veel kauem vastutav tõele. Et väike paus siis Uhhuduuri seltskonnal on taas kord tulemas. Jah, tähendab. Paus siis nagu siinsetele Me läheme juulis, juuli keskpaigas, on plaan, siis juba töö käib. Sõidame Aafrikasse, väntame ennast siis läbi sealt alla lõunasse, Etioopiast, ja siis keerame lääne poole ratta lenkstangi Atlandi ookeani rannikule Namiibiasse. Niuke väike neljakuuline sutsakas. No mille järgi marsruudi nagu valisite, kui pikk siis saatsin tule, mida te teete? Ega ma nüüd väga täpselt ei saa sulle öelda, sest et ma ei tea, mis on nagu tüüpiline Uhhuduur, et me lendame kohale ja hakkame reisima sellise a4 isegi väiksem kaneeliga Planetis oleva väikse kaardi järgi, kus on ainult peamaanteed, et noh ja noh, põhimõtteliselt Etioopiast, siis jah, Keeniasse sealt edasi, siis poldid seal mõned riigid, Tansaania, näiteks Sist, Sambia ja siis Namiibia Botswana'st tahaks läbi, milles on viisavaba aja tee peale. Nii et meie rahvusvärvid, eks ole, nende lippu näed sa tead isegi rohkem kui mina. Nii et sellised marsruut ei ole veel täpselt paigas, noh enam-vähem niimoodi joonlauaga tõmmatud kaardi peal, aga koosolekuid on mõned tehtud, aga meil on juulini veel aega, et praegu vaatame viisasid, lennukipileteid, selliseid ajame sponsoritega. Päris pikk vahe oli, mille järgi te otsustasite, et nüüd on aeg jälle kokku võtta, teie idee on see sarn, ma saan aru, et ükskord jalgratastega tiirmaakerale peale. Intressi tagasi jõuda aastaks 2050 umbes plaanitud praeguse tempo juures kõik ma jõua finišisse seal nagu fakt, aga noh, meie tuhk on siis see, kes ennem kõrvad pea alla paneb, siis teistele selle võrra rattakotid raskemad, sest tuhk tuleb kohale viia. Must Uhhuduuri huumor. Aga me panime selle ajagraafiku selle järgi paika, nagu me lugupeetud grupi juht, suur juht, valgemassa Hannes Hanso on meil seda dikteerinud. Tema on meil nüüd poliitikas Kuressaare linnapea, arvata võib, et ta tahab kandideerida ka riigikokku. Ja eks riigikogu nelja-aastane tsükkel nüüd oligi siis see, et et õnnestuks, aga näed, noh, eks lõivu maksma ka tema etega ja kui sa oled enda ennast lubanud midagi tegema, siis kuskilt loobume. Uhhuduur seekord. Põhimõtteliselt ongi väga keerulises seisukorras, et noh, kui me võrdleme ennast tihti poiste bändina. Me läheme uuele tuurile uut plaati promoma ilma solisti ja soolokitarristid, et sest et Hannes ei saa tervet reisi kaasa teha ja ja ka minu vend perekondlikel põhjustel liitub meiega hiljem, niiet. Mida te kõige rohkem nagu ma vaatan, et su silmad lähevad särama, sellest räägid, et mida sa kõige rohkem nagu igatsen selle reisi juures. Miks see ettevõtmine nagu käibki sinu elu juures? Pole üks asi, mis võib-olla iseloomustab seda tahtmist minna on see tunne, mida ma kogesin eelmisel reisil, ma ei võta nimelt mobiiltelefoni kaasa. Ja kujutad sa ette, et mul oleks kaks, kolm nädalat, enne kui ma ei kuulnud oma mobiili helisemas? Sa oled seal rahvamassis linnas kuskil hotellis pidevalt kuulsid, mu telefon heliseb. See oli, ma ei tea kelle jumala eest, telefon mul ei olnud telefoni kaasas. Kolmandast nädalast alates olin selles nagu vaba ja vot see tunne, et sa oled vaba otseses tähenduses, mitte et sa oleksid midagi unustanud või noh, et seal miski ei meeldi. Vaat see tunne oli see, mis mulle tohutult meeldis. Et sa seal on pea tühi, sa sõidad rattaga, sa kirjutad puhtale lehele uusi asju, vaatad, avastad maailma, sa oled täiesti vaba oma otsustes. Kui sa oled oma tavapärases režiimis, kodutöö, lapsed, naine, pood, kodupank, autoliising, sisenejate, puhkus, nädalavahetuse ikkagi, siis on vaja seda teha, seda teha, seda teha kolmandat teha, siis vaatad. Oh, ma olen sinna ennast lubanud seda teha. Noh, seal seda tunnet ei ole, see, see, see on see, mida ma tegelikult tohutult kaifil sõna otseses mõttes. Aga teiselt poolt on ikka metsik pingutus ja looduse meelevallasolek ja ja. Mida raskem miski asi on, seda parem seda pärast meenutada. Kõige meelde, kui on lihtsalt niuke, lendad kuskile randa, riputad seal, jood Margariidasid, no see ei ole. Microsofti, mis sellised hetked on, kui sa praegu mõtled reiside peale kohe plaksti tagasi, et mis need hetked on praegu, mis meelde tulevad muidugi vot see oli nagu tõesti piiri peal olek. Tiibeti mägedes kiviga vastu jalga saada ja rattasadulast lennata. Kuidas see oli, no see, me olime esimest korda mägedes, sattusime sinna siis vihmaperioodil ja kõigil olid kapuutsi peas, väntad, väntad, väntan, väntan, väntad, väntad. Ainuke asi, mis sa kuuled, on vihmakrabin su kõrvus. Järgmisel hetkel olid pikali maas, oli tulnud mäe otsast üks kämbla suurune kivi õnneks põrkega maast ja tõi mulle pahkluu pihta ja võimurattasadulast maha. Jumal tänatud, et ma olin nii Hiinas ostnud endale korralikud tanksaapad. Võib-olla oleks muidu luu katki läinud, oled ise kuskil pärapõrgus, kust arsti juurde saab, autode, autode liitlaste teed on nii halvad? Noh, siis oli küll selline haige hirmu hetke hiljem sõitsime ilmaga püüdsid jätta ja siis vaatad, kuidas tee peal sajand sadanud tankisuurused, kivid, eks ole, ja siis teed enam ei ole, kõik on ühtlaselt nagu kaldes, kuna on kivilaviin, on siis jooksja, seal kivistub juurde selliseid päris adreven, adrenaliinirohke nii-öelda emotsioon ja samas nädal kaks hiljemalt 5000 meetri kõrgusel paned telgi ülesse, otsustas, et ei, ei lähe telki magama lageda taeva all. Ja siis, kui sa heidad selili maha magamiskotist paistavad välja ainult nina ja silmad vaatad taevasse ja seal on triljon piljon, mustmiljon tähte. Ja see tundus täpselt selline effekt olevat ümbriga mäed, et sa oled nagu sinu peale on tõmmatud niuke kuppel nagu ütleme niisugune nagu on need grillide kaaned, eks ole, ongi tekk, teki sees olevad augud ja seal teisel pool on tegelikult tohutu valgusallikas. Et sa ei saa silmi kinni panna tähele imevad su enda sisse, et ainuke võimalus magama jääda on keerata ennast kõhuli. Ja noh, nägu siis nii-öelda improviseeritud paljas, et noh, see on noh, seda ei saa sõnadega kirjeldada, et see on lihtsalt nii võimas tunne. Tasub reisida. No see on asja üks pool, teine pool on, eks ole, see ka veel, me mäletame kõik pantvangidraamat, mis jalgratturid jalgratturitega olija. See selle puhul muidugi kohe kõik olid eksperdilt, mina kaasa arvatud, kutsuti kohe televisiooni, et ma pean midagi rääkima. Noh tead shit happens tahes, vahel läheb halvasti ja nendel poistel lihtsalt oli selline äraspidine lotovõit lihtsalt tohutu ebaõnn. Ja jubedalt vihastasin, kui hakkas isegi riiklikul tasandil tulema mingisuguseid jutte, et nad on nagu ise süüdi. No kuulge, see rumala inimese jutt, et noh, ikka juhtub inimestega. Me elame sellises maailmas, kus juhtum, nende inimestega juhtub ka edaspidi igasuguseid halbu asju kiviga pähe saada. Sa võid valel ajal sattuda valesse kohta, noh, see oli lihtsalt tohutu ebaõnn. Ja noh, nüüd on õnneks selle kõik maha rahunenud, aga jumal tänatud, et nad tulid ilusti koju tagasi ja elus ja terved võimsa kogemuse võrra rikkamana. Muuseas. Mida sina sellises situatsioonis oleks teinud, oled sa enda peas seda läbi mänginud? Selliseid asju sa ei saa, oleksid sellised asjad, kus sai, noh, see on selline teema, kus sa ei saa öelda, et oleks niidendinaa teinud, et noh annaks jumal, et meil ei tuleks kunagi selliseid olukordi ja ma on tekkinud arusaam, et me oleme siuksed, vastutustundetu tuulepead, kes üheksi tšak käsid ei ole, me ikka vaatame ka, kuhu me läheme ja ja mida me teeme, et isegi Jeemenisse sõitsime, loomulikult me viskame sellist musta huumorit, teeme naljaga. Väga täpselt, teadsime, kuhu me läheme, kus me sõidame, kus me ei sõida, milline on olukord. Ja sõitsime kuskilt läbi ja pärast meid hakkas jälle juhtuma, et selle nagu me oleks mingid õnnetused, väljatoojad, et see ei ole päris nii, et me oleme vastutustundetud juba vahepeal liikusid. See ei ole nali, vaid tõsijutt, et jõustruktuurides Eesti riiklikes jõustruktuurides liikusid jutud, et tuuri komptomine Somaaliasse ei taha, ei ole kunagi plaaninudki, ega Kesk-Aafrikasse ka ei lähe, viskame nalja nendel teemadel, võib-olla Ilmar Raag seletas meile, kuidas me seal mingeid Kongo jõge pidi üles sealt keerata ja siis paremale sealt jõest ja oletegi kohana. Seal natuke võib nalja ka teha tõsistel teemadel. Aga kuidas te tegelikult olete kaitsnud ennast sellisest, kui sa ütled, et sul mobiil ei ole, et, et mis, mis asi see on, millega te saate nagu iseennast kaitsta tõesti juhtunud? Ma ei näe eeltöö, ikka eeltöö on see, mis kõige rohkem kaitseb. Sa tead, praegu me lähme Aafrikasse ja kõik need riigid vabandust, kõik need riigid, mis meil tee peale jäävad, on välisministeeriumi hinnangul väga okeid reisimiseks. See kiri on seal, see ohuhinnang on selline, et noh, olge tavapäraselt ettevaatlik. Kõige ohtlikum on etioopia, vältige teatud piirkondi, mis asja, kolmasnik kriteerium. Jah, ja me väldime, neid piirkondi ei sõida nendel hõimualadel, kus öeldakse, et võib olla probleeme ratastega, sõidame sealt mingisuguse auto või ühistranspordiga läbi. Et noh, eeltöö on see, mida me teeme. Ja tõesti, kui sa ikkagi ise oled rumal, võid sattuda varguse ohvriks ja kõik, aga noh, ütleme päris sellist asja nüüd ei ole kuskil, paneb mingi terrorist pommina, ega siis inimesed ei ole süüdi, et nad seal surma saavad. Süüdi on ikka see, kes seal pommi panema. Et need, noh, mõnda asja ei ole võimalik ette näha. Eile käisin, näed, tegin siia eesti õlgadeni kaks süsti, teisel tegin kaks süsti kokku neli süsti kuue asja vastu. See ka eeltöö, eks ole, vaktsineerida ennast iga asja vastu. Vaktsineeritus on, on see nimekiri on päris pikk kollapalavik, teetanuse, tihvt difteeria ja ma ei tea, mis kõik veel, et noh, ta isaks. Aga on teil riis selles mõttes nagu olnud tõesti, nagu nagu olete olnud kaitstud tõesti suuremad vargused ja suuremad ratta katki minemised ja tegelikult suuremad õnnetumad, kukkumised ja kõik on tegelikult Või ka siis kodus on ka võimalik igatpidi ennast vigastada, õnnetusse sattuda. Noh ega mul on ka kõrtsikaklustes ninaluu pooleks löödud Tallinn, Tartu siin, et ega see on kõik juhtuma siin sõiravati sees või klaaskapis, et noh, selles mõttes nagu peab ise olema targem, ettevaatlik iga igast sellisest kogemusest õppida natukene, kuidas edaspidi neid asju vältida, jälle asi, mida lastele õpetada. Kui palju su lapsed tegelikult ütlevad, et isa võtab meid kaasa või et me tuleme selle kuhugi poole reisi peale vastu, teeme natuke praegu. Ikkagi väga väiksed veel selleks, aga, aga see ei ole üldse välistatud, et me oleme isegi mõelnud, et tulevikutuurid kui oled juba nii vana kändetiseerijakse vändates seda tandemratas teha ja võtta sihuke tugevam poiss väntama või tüdruk, nii et ei praegu veel ei ole, kuigi, ütleme Saskia puhul, noh, ta on juba piisavalt vana, et varsti kolmeteistaastane saab suvel 14 kuskil Hiinas, Tiibeti platool on üks küla, kus on kaks kaljunukke, mis on tema järgi ristiti ristitud sassi Kiia. Et ta võib neid kunagi üles otsima minna. Need Vainot. Kui palju sa oma abikaasa tegelikult öeldakse, et ka reisile kaasa? Me käime palju reisimas, viimane ütleme, suur suur armastus on Gruusia kus me oleme käinud, noh, mina olen käinud juba üle 10 korra perega Me oleme koos käinud nüüd kogu perega kaks korda ja me oleme siis ka veel sõpruskonnaga, nii et kui lapsi veel ei olnud. Neljakesi seljakotid seljas ka Gruusias käinud, nii et soovitan Gruusiat kõigile. Gruusia on fantastiline, täitsa ükskõik, mida on vaja seal olemas fantastilised inimesed, olemas tohutult ilus loodus. Ärge olge lauskmaale ka, ärge minge Musta mere ääres, seal on palav ja minge mägedesse. Noh, lihtsalt võimas. Seal on suurepärane sööt, seal on palju veini ja see kõik on väga mõistliku hinnaga. Ja pärast 2008. aasta augustisõda, kus Eesti riik kohe riiklikul tasandil väga selgelt näitas välja oma toetuse Gruusiale. Riigipead lendasid koheselt Gruusiasse ja pärast seda enam mitte sõbrad, nagu grusiinid ise ütlevad, vaid me oleme vennad. Tiberbiinid, tõlkad, Praatia ja tuleb arvestada sinasõprusjoomisega, et Gruusia, see on suurepärane koht avastamiseks võtta kas või seljakoti, mine kohale ja vaata ringi natuke LTT ja sa ei pea pettuma, ma arvan. Oled sa natuke teistsugune mees, kui sa nendelt reisidelt tagasi tuled? No ma tahaks loota, sest, et ütleme niimoodi, et et iga reist tegelikult algab iga uus reis algab koheselt, kui eelmine reis lõppeb selleks, et saada, et seeläbirääkimised jõuaksid sinna. Et ma saan minna reisile, ma saan reisimine ainult siis, kui kodus on kõik korras. Kui naine ütleb, et jah, loomulikult kallis, et pole probleemi, mine keera võib ka hullemaid hobisid või pahesid olla inimesele, eks ole, nagu Heidit ise on väljendanud koheselt oma reisilt tulen siis ma teen kõik selleks, et järgmise nelja aasta pärast ma ei seisaks selle fakti ees, kus on käed, puusas öeldakse, et kui lähed, siis ära tagasi enam tule või midagi sellist, eks ole. Et loomulikult. Paneb sind igapäevaselt mõtlema, ega see ei ole nüüd selline, noh ma ei ole mingi ideaalinimene. Loomulikult ma ei ole ka hea mees kogu aeg sõna otseses tähenduses, aga vähemalt üritad. Aga tead sa, mis elu su pere, sinu kallis naine ja lapsed elavad? Kas need on aga see, et mu mobiiltelefon kaasas on, ei tähenda, et ma ei tea, mis kodustada tähendab igal pool on internet. Nagu ütlesid, ühed juudid meile pange nimelises külas kuskil Kashmiri mägedes, thank you for the Skype. Nii et meil on olemas Skype, millega saab ka isegi videotelefonikõnesid teha, ma olen isegi teinud seda. Sa näed, et ma olen väga tehnikahuviline inimene minu telefonist, eks. Aga ma nüüd ütlen, et Priidul on mobiiltelefon, on pärit, ma ei tea, kui mitmekümne aasta tagant nutitelefon ei ole. Ja siis. Ma olen üritanud kirjad ka juurutada endas käsitsi kirjutamise, sellist traditsiooni, et ma kirjutan hästi palju käsitsi kirju kodu ja saadan neid tulevadki sellised ümbrikud postkasti ja mu lapsed on mulle vastu kirjutanud kirjad, ma ütlen, et ma olen, jõuan umbes selleks ajaks sinna linna, saatke mulle sinna kiri, arvestage, et kiri võib teil olla kuu aega poolteist kuud, siis ma lähen postkontorisse näiteks varanaasis või Peshawaris. Ma lähen, läksin postkontorisse, küsisin pastele stante ja ma sain laste kirjutatud kirjad kätte, see on nii võimas tunne, tead, et see on hoopis midagi muud, kui telefonis või emailis kirjutab, helistada, viimeeriga, kirjutada. Et noh, sellised pisikesed-pisikesed asjad ja võib-olla need kirjad isegi säiluvad üle mingite aegade ja pärast saavad näidata, et vana-vanaisad näed, sellised margid tulid toona siis Aafrikast või et vaata, kui milline käekiri. Midagigi aru, Priit, kui palju sinu lapsed on tegelikult sinu hobisid ja sinu nagu sellist sellist muud elu. Ma ei tea, kas ma ei taha, ma ei saa öelda, nagu muutnud, või siis või siis palju sa oled hakas seganud, veel loobunud, oota, pidanud loobuma, sellepärast. Ei laste pärast ratsaloobumisvidinad. Ma küll ei saa öelda, et need lapsed oleks mu elu kuidagi keerulisemaks teinud, sellepärast et ma oleks pidanud millegist loobuma. Ma ei tea, ma olen nii kaua vist koos olnud ühe inimesega ja, ja lapsed piisavalt suured juba, et ma küll ei saa öelda, milleks. Jalkat mängima siiamaani. Isegi aka treeneriks sain, kuigi ma, mida ma kunagi mõtlesin, et võiks hakata, näed, olengi küll natukese sihukse veerand kohaga ka siiski et ei, vastupidi, et ma arvan, et nad annavad ikkagi juurde ja sa võtad ennast kokku. Sa tahad olla ju terve tugev. Et olla ka vanugi nii-öelda konkurentsivõimeline siiamaani nüüd olen edasi lükanud, et millal mu tütrega hakkan tennist mängima, varsti ei kannata enam edasi lükates pähe, aga kaotada ma ei taha. Mulle ei meeldi kaotamine, et, et kui ma hakkan nendega korvpalli või tennist jalgpalli mängimas, ma panen täiega ja niikaua, kuni võidan, siis mängija. Kas oma poegadega jalgpalli mängida üks on siis üheksaaastane, teine viieaastane. Kusjuures, ega väga ei ole mänginud, sest et ei taha ju peale suruda, et noh, me oleme suvel maal, mängime sama lõbu pärast, aga poiske monopolist judotrennis kus antakse kaasa, ma loodan ka, et noh, rohkem väärtuslikku lihtsalt see, et tolle tugevaks. Aga noorem on veel nii väike, et temaga lihtsalt on vaja mürada, mitte trenni teha. Et jalgpall ei ole nende esimene valikul siiani tütar käib mul praegu tennises ratsutamist, õppis, tegi noh, see valik, jälle tark naine, nagu mul on, ütles, et valik võiks olla ikkagi selline, et inimene saaks punkt üks mingisuguse harjumise rutiinist. Et iga päev tuleb midagi teha. Samas ta saab tegelikult hea baasi oma tervisele ja eluks ajaks mingi kihvti, hobi. On see purjetamine, ratsutamine, tennis, noh, seda sa saad teha. 90 jalgpall ei ole päris selline. Ma hirmuga vaatan, et varsti olen kõige vanem mees, meeskonna, et noh, jah. Aga noh, ei taha loobuda sellest, me lihtsalt ei taha loobuda. Aga järjest kukuvad ära, just lugesin, kuidas hea sõber Eiki Nestor andis intervjuu pidi loobuma alkoholist. Vigastused hakkasid juba nii sagedaseks muutuma, et perekond keeras lihtsalt ära. Jalgpalli mängimise mul veel õnneks nii hull ei ole, kuigi Heidit ütleb, et iga kord jalgpalli mängin, siis ta ootab hirmuga, millal mõni meeskonnakaaslane helistab, siis ta teab, et ma olen jälle kiirabis. Kuigi eelmine hooaeg läks ilma ühegi vigastused. Olen ettevaatlikumalt väljuma hakanud. Priit täna on emadepäev ja kuidas teie oma emadepäeva kodus tähistate? Mis missugused sobi, mida sa tahaksid oma kallile naisele kinkija päeval? Laiskus tuleb ka mängu ja pikaajaline kooselu ja traditsioonidega küpsisetorti meelest veidi, teine on juba ammu kõrini. Aga ikka leian, on käpas ja see tuleb välja, lastele meeldib aga midagi ikka toredad, tegelikult mulle meeldib lihtsalt minna välja ja tuulutada, et teha midagi kodust väljaspool, näiteks, et see ei pea olema nelja seina vahel, eks ole. Aga noh, kõige tähtsam saab sellel tänasel päeval magada nii kaua kui tahab. Sest et hommikuti on vaja ikkagi tööpäeviti kooli päevitama, lapsed kooli saata ja mina olen lihtsalt väga hiline ärkaja. Aga jah, ütleme banaalselt rutiinist välja, see oleks võib-olla kõige parem. Missugune ema, sinu lastel on? Ma arvan, et maailma parim ema Millega, kes otsustasid, et just nimelt temast saab maailma parim ema. Aga kes ütles, et mine, otsustasid. Eluga. Nojah, ütleme siis nii jah, ega ei olegi otsustamise ja planeerimissiis on see kõik impulsiivne tegude. Põhimõtteliselt tehtud-mõeldud. Aitäh Priit Wend, kui solvasin sulle vend öelda palun igal juhul aitäh, et sa täna hommikul meile külla tulid ja ja emadepäeva hommikul natukene oma kasvatusest ja oma oma elust kõnelesid, muuseas, su lugu kõlab, on üks lemmiklugusid ja ütlesin talle. Aitäh. Palun ilusat emadepäeva kõigile, aitäh täna pühapäeva hommikul meiega koos olemast. Nii vaba. Laegul nõu väädus, mees, kärgeltan. Mägud petlik, mis ka. Kaostaapsasi ülevai yks meresuu suurel kiivi käsi, oi jääke. Reco tumise rõõmustere Ansen nukke, sti. Ei käes, et kes päid? Palun? Seal, kus lõpeb seal all Meri kustutab korjälje ikka. Aeg-ajalt hinge Siiva hinge, kes peitu Seal, kus lõpeb seal ka Meri kustutad karjäljed. See siis jõuetuna leiba. Nagu luuvajadus, mees kergelt. Lääguutavatu petlik, mis ka. Igas hetkes peitub juba Seal, kus lõpeb sõjalga Meri kustutab kord järjekal. Äge hing. Öösi. Igas hetkes käituge ja ta juba seal, kus lõpeb sõjaga. Meri kustutab kord jälje.