Margus Saare jutusaade Saade tere hommikust, head inimesed. Mulle tundub, et on paslik ja õige aeg meelde tuletada või vähemalt üle rääkida. Mida võiksid meie jaoks tähendada sõnad ja sõnapaarid nagu head kombed, korralik lastetuba. Protokoll ja etikett on 20. veebruar ja jutusaatekülaliseks on Tiina Tšatšova, tere hommikust. Tere hommikust. Protokolli etiketiteeninduse ja suhtekorralduse asjatundja, tseremooniameister ja õpetaja. Umbes nii see kõik võiks kõlada. See kõlas nii vapustavalt, et ma ise peaaegu et tõusen püsti endale otsa vaadata. Tegelikult üks tavaline lihtne Tiina. Tiina sina jälgid inimeste käitumist ja püüad seda omamoodi. Maailmaga viisakamaks muuta. Ütle, kas eestlased on matsirahvas? Eestlased päris kindlasti ei ole matsirahvas ja, ja ausalt öeldes ei jälgi mina suurt kellelegi käitumist. Kui, siis püüan jälgida iseenda käitumist ja päris ausalt öeldes ei tule. Mul see alati sugugi nii hästi välja, kui ma tahaksin. Ja vaat siit ongi see esimene selline küsimused, tegelikult tahetaksegi selliseid käitumine kombel, etikett, protokoll, kõik omavahel segi, kui tegelikult kombel on kindla sotsiaalse käitumise normatiivid, mis kindlas kultuurikeskkonnas paika pandud, see, mis meil siin on väga hästi ja väga aktsepteeritav, võib mõnes teises riigis üldse mitte vastuvõetav olla. Ja, ja vägagi ikkagi tuleneb see just niimoodi perekonnast ja mina olen alati öelnud, et et kui keegi tahab teada, kuidas käituda teiste inimestega siis vast loeks läbi 10 käsku. Jaa, jaa, ja põhiline minu jaoks on seal see, et püüa arvestada kõikide teiste inimestega ja mõtle selle peale, et teistel oleks ka võimalik selles keskkonnas olla, kus sina parajasti toimetad. On väga palju selle üle mõelnud, sest ega ma ise ei ole ideaalne, sest maaga vaest toimetan liiga valju häälega ja see hakkab teisi segama ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. On tõesti omaette lugu. Need on mingid kindlad mudelid, kuidas kata laulda, kuidas tervitada, kuidas vormistada visiitkaarte etiketi kohta. Ma jätkuvalt kordan oma hea eeskuju emakeele õpetajast Mai väljas lauset eestlaste etikett on sajandite ka kirja pandud meie oma vanasõnades. Ja kui neid vanasõnu on meil nii palju ja nii elutarku, siis järelikult ei saame olla matsirahvas. Me oleme üks siiras, tore, töökas rahvas, kes on pidanud oma sajandite jooksul piisavalt palju õppima ka kannatustest. No sajandite jooksul on eestlased vahel ka sinna kadakasaksluse poole kaldunud, ehk kuidas võiks selle kohta siis praegu öelda, üle käitunud? On puisemadi ja viisakamad, kui asjaolud nõuavad ja loomulik oleks. No ongi selline täiesti tavaline asi ju, et kui sa ei tunne ennast kindlalt, siis sa hakkadki üle käituma. Vot aeg-ajalt inimesed unustavad ära, et kedagi ei kutsuta ju kuhugi ainuüksi sellepärast, et tal juhtuda, mis asi on kapis, mingisugune väga korralik riideese ja selles kontekstis näeks ilus välja vaid ikka kutsutakse sisu pärast ja, ja inimesed tähtsustavad üle kõrvalisi asju ja siis jääb see kõige olulisem nagu kahe silma vahele, mõningatel kordadel. Aga siia sobib minu arvates väga hästi see eestlaste vanasõna, et tilk tõrva meepotti. Kui hakkad nüüd vaatama, kui palju siis neid kadakasaks on ka tänasel päeval, siis need on üksikud. Ja, ja kui palju on tegelikult teist pool, seda on hästi palju jälle tilk tõrva ja pärast on vähemasti, mida arutada. Nii on sinu mantra, et eetikat pole get ja fotokoll pole Kall, selle juurde tuleme saate teises pooles. Tiina Tšatšova, ütle, kas Tšatšova tähendab ka midagi? No ega ta otseselt midagi eestlaste jaoks olulist ei tähenda, minu perekonna minu kodu jaoks. Jah, aga see saar on, ma ei tea, puu või siis veest välja ulatuv maismaa osa. Tšatšova tähendab gruusia keeles midagi ka vä? Oi küll tahaks öelda, et see tähendab mäge ja tippu ei tähendada midagi paikkonnale vihjal nimi. Kas imestada inimese nime üle viisakas? Tähendab, kuidas seda tehakse, kui seda tehakse kasvõi selliselt, et see on nii põnev nimi, kust see pärineb ja et, et kuidas seda tegelikult hääldada. No ma parema meelega seletan, et ma olen Tšatšova, aga mitte nii nagu ma ühest telefoniraamatust lugesin, et tšau aga olenemata sellest, armsad kaasmaalased, leidsid mu üles ja suutsid ikka mulle helistada ja küsida, kuidas selle smoking lipsusõlme sõlmida. Vot telefoni teel ei suuda ma seda kuidagi selgeks teha. Ei, ma arvan, et kui heatahtlik huvi on, siis on täiesti normaalne. Mina leian ka, et heatahtlik ja normaalne on see, et küsida, et vabandage, palun, et see nimi on mulle võõras, ma ei saa aru, kas ma suhtlen meesterahva või naisterahva asi käib kirjadel. See siin on, imestan, et seal on nagu kaubamärk ka vä? Absoluutselt, ja siin on nüüd väike iroonia asja juures, aga, aga no midagi pole parata, inimestele meeldib, meeldib ilmselt sotsiaalaga, sellepärast et siis on raudselt teadete inimeste minuga. Nime muuta pole olnud kiusatust. No selle peale mina siis vastan nii nagu sa küsisid, et et kui bränd on turul niivõrd hästi kommunikeeritud, siis ma ei näe mitte mingisugust vajadust kulutada mingisugusedki vahendid, olgu siis materiaalsed ajalised selleks toime panna rebränding, kui mina muutuksin ka sellest mõttetust, vabandust omas ajas väga heas olnud munast, mis oli EMT logo oma elegantse, kes nagu on praegune lepatriinu ja nii soojaks ja armsaks, küll ma siis seal ära muudaks, aga praegu küll ei ole plaanis. Siin on muidugi teine asi ka, ma olen oma isa ainus tütar, kes seda nime edasi viib ja, ja, ja mees, liinime ilm, isal on kaks vaprat tütart. Aga näed, kuidas ma ütlesin, ainus tütar, vanem tütar, tegelikult tuleks öelda, et mul on pooludega olemas. Aga ühtegi noormeest. Mu isa ei kasvatanud üles ja siit tulenebki see, et tore on olla Chadža. Isa on grusiin ja ema on eestlane. Kes siis on nende tütar? Ma olen öelnud enne ka seda, et mul on emakeel ja mul on isamaa. Ma tegelikult olen sündinud kasvanud Eestimaal ja Tallinnas ja ma väga suure respekti ja austusega suhtun Gruusiasse ja võib-olla siit ka minu mõistmine nende erinevate puuridega seoses. Mul on ju meeles, et kui ma päris pisikese tüdrukuna esimene kord juba, kui ma ikka maailmast aru sain, muidu ma olin seal juba selline beebi eas ka aeg-ajalt kuidas mulle selgitati, erinevatel maadel on erinevad kombed ja tavad ja kui sa kuhugi lähed, siis püüa mõista, mitte hukka mõista a'la stiilis, et preili oskas juba kuueaastased noa ja kahvliga süüa, aga Gruusias süüakse väga paljusid toite näpu vahel võetakse seda ilusat leiba. Eestlased armastavad ja siis kõik see kaste ja kõik süüakse näpu vahel ära ja no ma kujutan ette, et kui mind ei oleks ette valmistatud, siis võib-olla oleksin ma silmad hästi suureks teinud, öelnud aga nii ei tehta. Nii ei ole kombeks. Kas gruusia on kuidagi teistmoodi maa ka sinu jaoks või ta on samas reas Armeenia ja Aserbaidžaaniga või et millal sa viimati käisid Gruusias? Ma käisin suhteliselt hiljaaegu tähendab. On sul seal keegi, kes sind ikka ootab? Ja mul on. Ja isa mul kahjuks enam ei ole, aga huvitaval kombel minu suguvõsa ongi just Gruusias. Eestis on mulle ka mõned väga kauged sugulased, nii see saatus on kujunenud. Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, need on täiesti kolm erinevat riiki, see on täpselt nii nagu meie ju siin ka Baltikumis ei taha, et meid arvatakse, et Läti, Leedu ja Eesti Eesti, et see on kõik üks ja sama erinevad kultuurid, erinevad avad, erinevad käitumisjooned, erinevad rahvused ka Gruusias elab väga palju erinevaid rahvusgruppe. Tegelikult. Põhiline on see, et nad on väga uhked alati oma maa üle ja siis ka, kui on väga-väga raske, nad mitte kunagi ei näidata seda välja. Ja, ja võib-olla erinevus eestlastega on see, et nemad julgevad otsa vaadata ja öelda, et sa oled nii ilus. Nii tore. Aga sa käid seal aeg-ajalt ammutamas seda ütlemist kuulmist. Mulle tundub, et ma olen sünniga kaasa saanud ja ja see oli üks esimesi asju, mida ma eestimaal tähendab, panin, oli see, et ega mina julgesin lapsest saadik öelda, et mulle meeldib ja nii mõnigi kaasma olen juba täiskasvanu. Mõnes mõttes, et aga miks ta mind kiidab. Huvitav, mis ta sellest saada tahab, nagu mu üks tuttav ütles, et kui need inimesed, kes mind väga lähedalt tunnevad, teavad, et ma tegelikult ei tahagi midagi saada. Võib-olla see ei ole aus. Tahan küll, head tuju. Ma kardinaalselt ei kannata sellist tühiste asjade pärast halli meeleolu tekitamist. Lapsepõlv möödus sul siis suviti Gruusias ja muul ajal Tallinna vanalinnas. Nii umbes mööda vanalinna tänavaid joostes kas raekoja plats 16, see on Streklaamistatav plaadipoe peal, elasid vä? Ja plaadipoeg valitsestitseesi? Tollal ei olnud seda vaja. Tollal ei olnud seda vaja, sest neid plaate oli seal piisavalt. Saade neid plaate, mida saada ei olnud, neid sai hoopis teises kohas. Aga, ja raekoja plats 16, see on minu jaoks täna nii kodu- ja kui me pidime sealt ära minema, siis ma päris pikki aastaid ma püüdsin vältida raekoja platsi ja siis ma olin ikkagi juba 90.-te aastate keskel. 80 76. me kolisime sealt ära. Ja, ja 90. aastate keskel ma võtsin julguse kokku ja läksin sinna majja, palusin vaadata, et kuidas seal on. Ja see on kodu. Seal elas meie, meie pere tegelikult möödunud sajandi algusest juba. Ema ja isa kohtusid sul Siberis. Ja kes siis siia tagasi tulid, ema, isa, mõlemad tulid vä? Esialgu tulid ema, isa, mõlemad ja, ja nii nagu tol ajal need seadused ja korrad olid pealinnas nad elada ei tohtinud. Nii sai meie koduks ka sugulastega seotud väike armas linnakene Märjamaa. Ja seal minu väike õnnelik lapsepõlv, mööduski, kuigi ma olen kogu aeg olnud siin raekoja platsi elanik dokumentide järgi, siis lapsepõlves ma rohkem nagu oli Märjamaal ja siis me olime vanaemaga jälle linnas ja ema oli väga palju tööl. Mingi aja möödudes selgus, et tegelikult isale, tema teadmistekohast tööd ikkagi Märjamaa haiglas ei ole. Isa oli arst ja Gruusias avanesid natukene teised võimalused, sest tegelikult oli ju teada seda, et Eestis jälgiti täpselt kõiki seadusi, aga Gruusias ikkagi ka välja saadetutele vangidele anti nagu natukene teised võimalused pärast seda, kui nad siis olid tagasi saadetud, sest nii palju kui mina oma lapse mäluga mäletan, siis rehabiliteerimine tulid natukene aega hiljem. Vähemasti dokumentide ümbervahetamine oli kuskil 60.-te aastate alguses, sest ma mäletan päeva, kuidas me käisime emaga siis Raplas, kus see kõik toimus ja ema tuli sealt hallist majast, mille ees pidin mina istuma pargipingi peal tükk aega kannatlikult ja minu temperamendi juures. Aga ma sain aru, et väga tähtis asi on igatahes ma kuskile ei läinud sealt ära iseseisvalt eluga tutvuma. Ja siis ema tuli ja näitas mulle vaata, Tiina, minu pass on puhas. Ja hiljem kodus oli selle puhta passi ümber väga-väga palju juttu ja siis ma sain aru, et hinged seal olid eelnevalt mingid templid, mis viitasid sellele karmile 15-le aastale. Isa läks Gruusiasse, ema kaasa, elasid, kuni kui vana sa siis olid, kui üheksas klass peaaegu kätte jõudis. Ema suri. Ja ma olin 16, kui ma enam ei olnud. Politsei on ette valmistatud selleks taganemiseks. Järele ja täiskasvanuna siis ma olen nagu ise ka. Võib-olla tundub, olin küll ette valmistatud, ilmselt tasapisi oli teades oma tervislikku olukorda mulle sellest rääkinud, sest ma mäletan, et mingit paanikat ei tekkinud. Ma mäletan huvitav ka aastakümneid hiljem, kuidas ma läksin oma kirjutuslaua juurde. Ma võtsin isa aadressist, helistada oli. Ja, ja siis ei olnud meil ka kodust muidugi telefoni ja siis ma läksin, saatsin isale telegrammi ja ma teadsin, mida ma pean tegema. Ja vot sellel hetkel ma pean küll ütlema, et minu hea ristiema, kes elas naaberkorteris, tädi Liisi oli see, kes siis aitas ja toetas ja kõik need raekoja plats 16 maja elanikud, nad olid, hoidsime väga kokku. Ja muidugi ma pean väga-väga-väga, suured tänud, ütleme oma Tallinna teisele keskkoolile oma reaalkoolile. Vot see kool ja need õpetajad, võib-olla see, et ma olen aastakümneid õpetajana töötanud, ükskõik et ma ei ole ka pidanud, ma olen alati olnud õpetaja. Vähem kui palju neid tundi nädalas on olnud, aga sellist aega, et mul ei ole koolikohustust olnud, heas mõttes õpetajana mul ei ole olnudki. Ja ma arvan, et eeskuju ikka koolist ja, ja, ja, ja selles suhtes oli seal hästi keeruline aeg ja ma mäletan, kohalikud inimesed sellel hetkel reageerivad. Et mina, kes ma olin tohutu ajaloo huviline ja mul ajalugu oli alati läbinisti viis. Mul on hästi raske, mida mul ei jäänud enam mitte midagi meelde, ma mäletan, kui ma istusin ajaloo tunnis, meil oli fantastiline õpetaja, kes õpetab praegu pedagoogikaülikoolis härra roots ja ma ei suutnud ridagi paberile panna sellest, mis ma õppinud olen ja siis ta tuli, istus minu kõrvale, ütles, et aga tegelikult vaata, see on ju nii. Ja ma mäletan seda tänase päevani. Ja, ja ma olen ise püüdnud õpetajana olla ka see, et, et kes püüab mõista mind vahetevahel küllap üritatud ka alt vedada ja seda usaldust kuritarvitada, aga jäägu see nende inimeste südametunnistusele. Siis ma usun, et nad on aru saanud, et ka mina olen aru saanud. Tiina, sa jäid üheksanda klassi lapsena siiski omaette, et et põhimõtteliselt oli tollal ju kaks teed jätkata elu nii-öelda tugeva enesekontrolliga ja süsteemselt või selle äkki saabunud vabadusega nii-öelda lolliks minna, lulli lüüa või, või see oli täiesti välistatud, sinu puhul? Vaevalt, et see oleks nüüd täiesti välistatud olnud, et küll mina oleks tahtnud ka kõik vigurid ära seda teha. Aga ma mäletan, tegelikult see oli õigus, 16 aastaselt oldi tollal laps. Ja tegelikkuses me arutasime isaga väga pikalt seda, sest oli tegelikult kaks valikut, et kas ma sõidan isaga Gruusiasse roosa ja ma tean, et minu meelest oleks väga hästi hoolitsetud ja mul ei oleks mitte mingisuguseid muresid olnud ei majanduslikke ega mitte midagi, lihtsalt ela ja õitse. Ka teine variant oli see, et jääda koju siia. Ja siis, kui me isaga kõiki neid asju arutasime siis isa süda ikkagi väga-väga valutas. Ja võib-olla otsustavaks sai see vaat Tallinna teise keskkooli õpetajad, õpetaja Niina Arumehel, kes oli meie üks õppealajuhataja, tolleaegne direktor oma hilisem klassijuhataja kahjuks nüüd juba ära läinud Haynijas ütlesid isale, et ta on nii suur ja nii arukas tüdruk et teda võib usaldada. Tegelikult, kui ma pärast mõtlen, et minu juuresolekul seda räägiti, mind ei saadetud teise tuppa neid asju tehtud selja taga. Seesama lause, mida õpetaja Arumäe ütles, et ta on nii suur ja nii arukas et see tegelikult oli nagu kivi mul õlgade peale, et ma püüdsin Kuu aega ollagi selline, kes teiste usaldust mitte mingil määral ei kuritarvita ja samas oli siis ka naljakaid momente, kuidas kool mu eest hoolitses, et seal olid spordiklassid ja nende oli ette nähtud mingi eritoitlustamine ja ja siis, kuidas õpetajad käisid mul järgi. Katlaseks sportlase käega ma ei kohustus käia kolm korda päevas spordiklassidega söömas ja siis no see oli nüüd esimene tõsine pingutus selle nimel, et ma olen vormilt suurejooneline tütarlaps, vanemat sorti, nüüd juba. Sinust sai tollal nagu väike vanainimene ka või lapsemeel jäi sinusse natuke ka vä? Mul ei ole see lapsemeel tänase päevani kadunud, sest isaga koos ja nii mul lapsepõlve lemmikraamat ja kogu aeg, eks päri väike prints. Et selle raamatuga me oleme niimoodi peatükkide kaupa vaadanud ja arutanud pikalt omal ajal isaga ja aga lapsed, meelsus ei kadunud mitte kuskile, sest ma ju pikki aastaid töötasin vanempioneerijuhina ja, ja siis, kui mul praegused väiksed lapsed ütlevad, et ikka vahva oli, siis tegelikkuses kuidas oskasid, oli umbes selline küsimus, no kuidas ma oskasin, ma tegin täpselt kõike seda, mis mulle endale suure rõõmuga huvi pakkunud. Kusjuures minu armas tolleaegne 11. b keskkooli ajal mängis kõiki neid mänge kaasa praegu vahetevahel vaatad pilte, kuidas meil, miks kohas luuremängu tegemas. Vastad vabandust, natukene noorem, aga ma mäletan sind ka, kui mina olin pioneer, võib-olla mõni sisi isegi tegelikult oktoobrilaps, et et üks vanem tüdruk oli, oli punase kaelarätiga ja jube suur organisaator nendel suurtel üritustel ikka seal laevastiku ohvitseride majas ja ja sellistes kohtades mulle ette jäid, kui punane Su kaelaritoni. Tähendab kummalisem on see, et ega ma ei, ma ei mõelnud kordagi, kui punane kaelarätt oli. Aga isa oli mul kaalu õpetanud selliseid asju, et kui sa midagi iseenda käest või teiste käest nemad, siis mõtle ka selle asja sisu peale ala, et kui õpetad pioneeridele rivi, siis selgita ka, mis kasu sellest on, et see annab hea rühi ja koordinatsiooni ja ära mitte sunni neid mõttetult ainult trampima. Kui palju ma seda oskasin ellu viia? No ma ei oska seda öelda, sest eks ma ikka parajalt auahne olin ka ja ja oma oma lapsemõistusega, et ega mu minu pioneerid ei tohtinud mitte viimased olla. Vaieldamatult ma arvan, et ma olin väga lojaalne. Ega ma sellele ideoloogiale sellele sisule suurt tähelepanu ei pööra. Ma arvan, et ma toimetasin kõiki neid asju, mis mulle endale meeldis teha ja pioneerijuhina, ma rohkem töötasin kolm, neljandas kaheksaklassilises koolis ja seal olid ääretult vahvad kolleegid, õpetajad. Nendel oli tähtis see, et lastel oleks tegevust ja nimelised toimetamine seal hommikuni välja käia. Põhimõtteliselt klassivälise töö organisaator. No kaheksaklassilises koolis oli vanempioneerijuht Ja ja mai nagu eriti tõsiselt ilmselt selle ideoloogia peale mõtelnud, sest mul oli ka elus paar juhust, kui ükskord oma direktor ütles, et Tiina palun mõtle nende asjade peale, seda ei ole vaja niimoodi välja öelda, tegelikult esimene kord oli keskkooli lõpus Aganum. Vaieldamatult ei ole mina kindlasti see inimene, kes ütleski, et vot ma panin punasega ära, et selleks, et oma pioneeridele tegelikult selgitada Eesti vabariigi tagapõhja, no ei olnud ikka küll niimoodi, kuigi ma seda kõike teadsin, mina lihtsalt tegin lastega kõike seda, mis mulle meeldis ja. Mis see ametlik ideoloogia, miks, miks see kanalit meil punane oli, ma ei mäleta, ega Lenini veri ei olnud, eks siis oli ikka see selle veri, kes meie kodumaad kodumaa eest võitles. Langenud. Hea lugu. Ma arvan, et ma ei teadnud seda siis, ega ma ei tea täna ka. Isegi õpetajatega ma tõesti ei mäleta ja vot see näitab jälle seda, et ilmselt olin ma piisavalt Püüdlik küll, aga selle koha pealt harimatu eks ta vist ikka kodumaa valatud veri oli. Lapsi kaljas. Põhimõtteliselt sulle meeldib liigutada masse organiseerida inimesi, teha laulu-tantsupidu olümpiamänge, presidendi vastuvõttu, Siro suvepidu, panna inimesed oma taktikepi järgi liikuma. Kunagi ütles minu õpetaja, suur eeskuju Mait Agu mulle ühe lausega me mingisugust laulupidu tegime. Et ilmselt sulle ei meeldi üks liigutatavatest olla, sellepärast sa üritad ise liigutada. See oli üks periood minu elust, kus ma tõsiselt nautisin seda ja, ja, ja, ja oleme nüüd ausad, ei olnud mitte patust puhas, et mul oli ikka väga oluline. Ja, ja maailm aega on jäänud kaugesse aega, sest ühel heal hetkel sain mina aru, et mina olen kõikide nende olgu see siis ühe, 100 või 1000 või tuhandete inimeste teenistuses ja sellest, kas ma mõtlen läbi sõltub see, kas nemad saavad oma eesmärgi täita. Väga, kui ma ka ei tahaks, minu pärast ei tule mitte keegi lauluväljakule. Aga, aga selle laulukoori pärast või selle esineja pärast tuleb ja vot siis on see väike osake teha. Et kui alguses oli mulle ka ikka hirmus oluline, noh, see oli ka tõsine tase, raadiojaam, niuke kilogramm. Kaalub Lähed, käid mööda linnahalli korrudele, kõik vaatavad, sina teed ja nüüd ma tean, et professionaalne, teha asju nii, et sind üldse ei nähta. Nii et ma üritan praegu teha juba niimoodi, nii vähe kui palju ma seda teen, pigem naudin ma tõsiselt praegu seda oma õppejõu tööd Estonian Business koolis. Kunagi sa ju lausa õppisidki kohe õpetajaks, eks ju. Pedagoog, psühholoog. Loobud pedant, korrafi. Oh, ei ja ma olen õppinud pedagoogika, ma näen igasuguseid asju hiljem juurde õppinud, aga ma olen tõepoolest oma hingelt vägadruga oma Pedagoogikaülikoolile ja mul on iga kord alati väga uhke tunne, kui nemad pöörduvad minu poole, et on vaja mingit kursust natuke lugeda. Ja, ja ma pean oma kooli väga-väga-väga tähtsaks ja seal mul samamoodi vedas õppejõududega. Aga mis puudutab nüüd korras riiki kumama tööd teen, siis ma kipun küll olema üpris pedantne, aga muidu EBSi üliõpilaslehes oli ükskord vahva lugu ja siis minu oma hea üliõpilane küsis, et milline ma siis olen. Siis ma olin sunnitud kadrile vastama, et eks ma tegelikult olen üks parajalt laisk kuju kes teeb kõik asjad kuidagipidi ära. Kuna ma olen tõesti pedant, siis ma tavaliselt teen need asjad jälle korralikult üles Pealtaega aga ega ma enne rahule ei jää. Ma olen kõikidele saanud rääkida, kui kohutavalt tubli ma olen, et nii et ilmselgelt olen ma veel Ede edevial Ok. Jah, ja kõik need asjad kokku. Ja selles suhtes ma püüan töös olla küll korrektne. Aga vahetevahel mõned isiklikud asjad küll nüüd eriti korrektsusega silma paista ja vot sellepärast ma alati ütlen, et ma püüan oma teadmisi teile anda, aga aga ma ei saa sugugi alati öelda, et ma ise ideaalselt käitunud, et ma olin nii ja seda ma mõtlen väga siiralt, see ei ole mitte mingi poos, man, tavaline inimene kes elab tavalist elu ja, ja töös, kui minu käest nõu küsitakse, vaat siis ma võtab asja väga südamega, süveneb. Sa oled meeskonnategija või oled sa nagu meeldiks rohkem meeskonnas olla või siis mingil hetkel saba püsti tõsta ja kassina minema liikuda, kui enam huvi ei paku vä? Ma arvan, et suurema osa oma elust kahjuks oleme olnud selline solisti tüüp ja, ja üpris kass, kes kõnnib oma ja kusjuures ma mulle tuli praegu meelde see sõna, ega ma ei tahaks seda nii väga välja öelda, et ma arvan, et ma olin piisavalt enesekeskne, selline minu õigus ja mina ja, ja, ja, ja see tuli tasa ja targu ja siin on üks väga tore eesti mees mind väga palju aidanud, tema nimi on Tiit Ojaveski ja tema juhib sellist firmat nagu Frenud. Tiit oli see, kes ütles mulle kokardina palumata. Need on inimesed ja, ja mõtle põhjalikult asjal asjad läbi ja tema lause oli, see peab mõtlema, vaat nii, et mina oleksin juba ammu teinud. Liitlased peab mõtlema. Aga huvitav, tema must ka kümmekond aastat noorem nüüd vahetevahel, kui me kokku saame suhteliselt harva küll, aga sisu vahet mõnda teemat arutades, siis võib kõla kõlada hoopis naljakana, see, aga mina ütlen, et aeg-ajalt peab mõtlema. Nii et praeguseks võib olla ühelt poolt see, et aru hakanud tasapisi pähe tulema, aeg ka juba ma olen järjest rohkem meeskonnamängijaks muutunud ja ja ma olen vahetevahel selliseid selliseid väliseid kujundeid vaadanud, et tegelikult head solistid suudavad alati tantsida teistega koos ka korda balletis ja kuidas seda ei suuda, siis ta vist ei olegi nii hea meister. Jutusaatekülaliseks täna Tiina Tšatšova, jätkame kolme minuti pärast, jutu laulab Mare Väljataga. Võistlejal Joosset Rae oled kas pole veel? Kui raha on, siis oled nii hea välja 100 frangi eest saab maitsta õiget armastust, kui ei, siis tolku koledat mis tagaks sellestki taskus kuues till, siin pead ootavasse preestri Kello. Hilja tiim. Pariis skaneerimine, kellel villand sellest kõik palku sinna sest sinu surm puudub köidi meeliksi. Sula. Üks silma. Ja piisab, sest karjamaakividest siin puudub rohi, okaspuud, filokkab armastus ja muud, eks plikatirts piinas hetkeks poisiklutt, käis ülemad nad elust VKG pea, kuid nad on ka ja see on seapaari. Hei, hei. Miks purju joonud? Jutusaatekülaliseks täna Tiina Tšatšova laste kantseldaja eesti poistekooris oled sa olnud viis aastat administraator, ma olen uurinud selle kuskilt välja. Mingil hetkel läksid sa suurte inimeste elu siis korraldama. Kõigepealt oli siis peaministri büroo. Oli aga poistekoor on minu jaoks tohutult oluline ja sellest niisama mööda ei saa kohe kuidagi, palun. Margus sellepärast kiita. Ja ma saan poissi kiita, sest oleme ausad, et poisid kasvatasid mind ka päris palju. Ja, ja, ja tegelikult seal ma õppisin venna laulu käest ühe väga olulise asja, mis pärast oli seal peaministri büroos ja ükskõik kus ma olin. Venna Ma mäletan seda momenti ka. Meie kallid väiksed kladed said sõbralikult hakkama ühe tempoga, praegune üks Eesti esindus kelneritest, suurejooneline meessolist tolleaegne Heiko otsustas, kui mälu mind ei peta, Chicago hotellis oma partnerile, kellega nad lavas laval koos Mozartit lausid tellida. 50 pärast ta parandas mind, et see oli vist isegi 150 munarooga hotelli arvutis arvutist ja, ja siis saatanat siis sõbrakesed, mõeldes, et issand, kui naljakas, kui hommikul ukse taga kopp-kopp-kopp ja mihkel munarooga tuleb. Ja siis ta õhtul enne kontserti, eks süda valutama, tuli mulle üles tunnistama. No ausõna, õnneks ma siis ei olnud veel nii etiketiasjatundja siis on jälle selle irooniaga öeldud. Heiko, ma arvan, et sai korraliku peapesu enne kontserti enne kontserdilavale minekut. Jätame need kõrvale selle, et tegelikult oli kõvasti vaeva näha, selgitamaks administraatoritele seal leti taga retseptsionistidele. Kuulge, teda, Weekend munaroog on tõesti vaja ei ole ja selleks läks hea tõlgi Karin sibulapingutusi kohe kõvasti vaja. Meile tehti selgeks, et peaaegu et kõik kanad on üles rivistatud, munad juba valmis ja kelnerid juba levivad kingi ja kõik vaba vahetuse nalja klient tellis, eks ole. No kas te just nii hullusti ei ole, väga keeruline oli see asi ja Mehhikole, ütlesin mõned päris karmid sõnad. Ja siis ütles mulle pärast kontserti professor laule, tina. Need märkused on kõik õigeaegset, vabandust, õiged, aga võib-olla see natuke teinekord kohta ja aega, sest poisid toovad lavale minema nende vastutus, selle saali ja see on väga suur. Te ütlesite ääretult delikaatselt ju oli see, ma arvan, et ta tegelikult tegi mõned vihjed ja sealt ma sain aru Tiinat, kes töötab, kelle heaks poisid ei ole siin sinu rõõmuks vaid sina töötad nende heaks, et nemad saaksid saalis olijatel rõõmu teha. Vot see oli minu jaoks mingi murrangumoment. Sina oled protokolli ja etiketiasjatundja. Müts maha selle ees, sinu mantra, see on tõesti protokoll, pole kolli, Aitikaid pole get. Kas protokoll sunnib siis inimesi tegutsema nii, et olulised inimesed ei solvuks? Ja etikett on selleks, et inimesed tunneksid end mugavalt? Tegelikkuses on päris lihtsalt öeldud, protokoll. Tähendab esimest liimi. Nii see on liim, mis hoiab kõik asjad koos selleks, et sisuline eesmärk saaks täidetud. Et inimesed saaksid austatud näiteks vabariigi aastapäeval ja see, milliseid võileibu me seal pakume, kuidas me kätlemisjärjekorras, see on juba teine lugu ja vot etikette ei ole midagi muud kui mudel või eeskuju. Neid võrdseid etikette näiteks, kuidas lauda katta. Nüüd lähtuvalt sellest sisulisest eesmärgist, mis meil on, lähtuvalt nendest inimestest, me hakkame mõtlema, kuidas kõikidel inimestel oleks võrdselt mugav, et nad saaksid sisuga esile tulla, pidi jälle vorm ei tuleks siis pannakse paika, need etiketireeglid ja etikett muutub tegelikult reegliks alles sellel hetkel konkreetse ürituse kutse on vormistatud ja sellest on kõigile teada antud, vot siis on riietust täpselt see, mis kutsel kirjas. Enne seda liiguvad ringi paljud, paljud kümned sajad võimalused. Ja mul on selles mõttes kurb, kui, kui, kui inimesed tihtipeale ei oska nagu õige adressaadi poole pöörduda. Ja suu pihta ei lööda ja räägime jälle vanasõnadest, et kui me räägime nüüdsest üritusest, siis kutse peale on alati telefoninumber ja vot selle konkreetse ürituse etiketi kohta annab teile vastuse konkreetse ürituse korraldaja mitte üks käitumise raamat, mitte üks raadiointervjuu, mitte üks ajaleht, need on kõik võimalused, mida kirjeldatakse, aga konkreetsest üritusest jääb ainult selle korraldaja. Sest on ju täpselt niimoodi, et kui Margus kutsub Tiinama sünnipäevale siis mida Margus oma sünnipäeval tegelikult tahab näha, millist käitumist, mild, kingitud kingitusi teab Margus. Nii et ei tasu Tiinale helistada ja öelda, et ei ole etiketispetsialist. Ma sain kutse mõrgus saare sünnipäevale, kas te oleksite nii lahke leksite, mis värvikingadega sobiks sinna minna? Ma ei tea, ma pean küsima Marguse käest, mis talle meeldiks. No kas on ju nii, et meie presidendi vastuvõtt, mis siin nüüd neljapäeval taas suurejooneliselt toimub, on maailmas ainulaadne, erinev isegi soomlastest meil on presidendi aastapäeva kõne. Meil on kontsert, meil on kätlemistseremoonia, meil on tants. Kas keegi mäletab, miks see nii mitmeosaliseks kujunes või kuidas on Eestis see nii keeruline, nii mitmetunnilist? Miks see muutunud ei oleks, see oli aasta 1993, kui esimest korda president vastu võttis inimesi. Minu mälestuse järgi küll see oli 1993, sest seda, seda üritust ma mäletan päris hästi, vaat siis ma küll võin öelda, et ma olen ikka päris närviline, olenemata sellest, kui palju me olime ette valmistanud. Kas see oli Estonia üritus või see oli Sakala keskuse üritustel? Esimene oli Eesti kontserdi pool, see ei olnud mõlemat maja poolt ei saanud tookord pikendada, sest vot see küsimus on tegelikult seotud ka sellega, et millised meie ruumilised võimalused on, meil on nad olnud hästi napid kogu aeg ja see skeemi väljamõtlemine on olnud suur vaev ja töö. Ja vot selle ürituse peakorraldajaid on tegelikult kaks loomulikult Eesti vabariigi presidendi kantselei eesotsas vabariigi presidendiproua Ingrid Rüütliga ja protokolliosakonnaga ja Eesti vabariigi välisministeeriumi protokolliosakond ja, ja eesotsas siis tseremooniate büroo juhi omanik Põldmaga, nemad teevad ja vastutavad ja see on hästi-hästi keeruline asi. Ja siin on nüüd selle alguse juures, miks ta teiseks kujunes, oskad sa öelda? Isegi isegi president võtab inimesed vastu alles siis, kui nagu kontsert juba läbi on inimesed ja kõik presidenti läinud president tuleb saali, tegi, istuvad ei tea, kas püsti tõusta või mitte, eks ju. Hümni jääkski kindlasti tõusevad. Aga tund aega on nad juba koos presidendiga olnud ja siis alles saab presidendile tere öelda. No alguses oli tegelikult niimoodi, et oli veel lihtsam ei olnud ju kahte maja võimalik kasutada ja siis oli lihtsalt tuldi trepist üles ja, ja suruti kätt ja ja, ja kõik, see toimus seal Eesti kontserdipool. Ja mina mäletan lihtsalt seda, et Ma jaanuari lõpus läksin presidendi kantseleisse tööle ja esimene nädal oli kohe koos tolleaegse kantselei peadirektori härra Mihkel Veidermaga komandeeringus Soome, kus siis Soome vabariigi välisministeeriumi protokolliülem suursaadik Eva-Kristiina mägelainen olid tõeliselt selline hea mentor, kes selgitas ja õpetas, sest me ei olnud kunagi midagi sellist teinud. Ja väga palju selle kõige taga oli tolleaegne vabariigi president ise ja siis saigi arutatud läbi, et mis sellel hetkel üldse on võimetekohane meile, milles rahvas ikkagi suudaks rõõmu tunda ja mis on ka materiaalselt võimalik. Nüüd minu arvata, sellest tuli suur murrang presidendi vastuvõttude käigus siis kui presidendi protokolli olemas. Ta hakkas juhtuma probriet Saluri ja, ja proua Piret, hea Piretegi, palju palju nägi vaeva selle nimel, et mõelda seda kontseptsiooni nüüd põhjalikult läbi, et kuidas saaks siis teha, aga ikka niimoodi, et oleks võimalik kätelda ja, ja nii edasi ja seal olid siis taga tolleaegne välisministeerium ja, ja eks me kõik püüdsime aidata. Aga aga ma väga rõhutan seda, et siin oli kõikide nende asjade asjad väljamõtlemisel hästi suur osa ka tol ajal välisministeeriumi protokollil eesotsast alguses andres ungaga ja siis kõik need teised suursaadikud, kes aitasid ja mõte on tegelikult selles, et väga ilus oleks ju teha niimoodi, et kõigepealt kätlemine ja siis sealt järgnevad kõik need asjad see lihtsalt selle ruumi konfiguratsiooni tõttu ei tule mitte kuidagi välja ja nüüd saabki teha kas siis kahte viisi teha päeval aktus ja õhtul siis selline vastuvõtja just. Ja, ja, ja see variant on jälle väga ebamugav inimestel, mitu korda edasi-tagasi käimine ja nii edasi. Ja, ja tegelikkuses jäigi nüüd siis selline variant, et kõigepealt selline Eesti vabariigi presidendi pidupäeva kõne, ilus kontsert ja sellele järgnevat mõtlemine ja kui nüüd tavaliselt siis kõige kõrgema positsiooniga ametiisikud tulevad kõige lõpus siis Eestis järjekord teistpidi keeratud, sest seal kitsukeses Ronja teatrisaalis istumine ei ole üldse mingisugune eriliselt lõbus asi, sest tõesti kuskil tund aega tuleb oodata, kuni sinu järjekord siis meil kõige kõrgema positsiooniga isikud kätlevad alguses. Ja tore moment on ka, et vaat sellest konverentside tegemisest oli nii palju kasu, et kui me esimest korda seal majas asju tegime oli juba kaks saali, siis siis alguses arvati, et aga võib-olla pakuksid mingeid suupisteid ja jooke seal ja kõik, aga noh, seal saalis on seda tehniliselt hästi raske teha, nii inimestel lihtsalt ei ole muga. Ja siis tuli selline mõte, mis sai Avisiooni firmaga ka ära teostatud, et kanda suurel ekraanil üle kõike seda, mis seal valges saalis seda kätlemistseremooniat ja ja see on jäänud tänase päevani, nii et tehniliselt oli see esimestel kordadel hästi keeruline, sest ma mäletan, kuidas Ivo Kõvamees oli üleni hiline, sest sõbralik Eesti Televisioon saabus jaamani ühe juhtme seina ja siis teisele juhtmele miskipärast hetke ei töötanud, aga õigeks ajaks kõik väga hästi toimis. Nii et vastus on ühene. Need on meie võimalused praegu ja sellepärast see asi nii on, aga aga muud ei oska küll mina öelda oma mälu järgi kindlasti, seal on veel teisi versioone. No see ekraan sealsamas mis näitab saalisistujale, kuidas president juba juba nende tema juurde pääsenuid tervitab, on ka heaks õpetuseks, kuidas siis presidendile läheneda. Noh, mina tean ka seda lugu televisiooni poole pealt, et kaamerameestel on alati õudne häda, et mida aeg edasi, seda rohkem presidendipaar vastu seina surutakse. Inimesed lihtsalt lähenevad ilmselt presidendile liiga ja kuidagi see mingisugune avanemine toimub, kas, kas mingisugune niisugune öeldakse, see intiimne ruumist saab häiritud, et inimene tahab veidi õhku? Selle tervitab tavaga. Ütle nüüd, enne kui neljapäeval jälle kõik delegaati istuvad. Ja enne kui moepolitseinikud ja, ja, ja protokolli politseinikud tööle asuvad mõned head nõuanded, kuidas siis mida see presidendile siis öeldakse, palju õnne või? Selle kohta ütles väga ilusad sõnad eilses art päris Postimehe arteris just nimelt tseremooniate büroo proua Marika Põldma. Ega seal eriti palju midagi öelda ei olegi võimalik, et see, mida süda ütleb, seda tulebki häälda, lihtsalt pidage silmas, et õnnitleid on sel päeval hästi palju, nii et pikalt juttu ei saaks nagu eriti ajama jääda. Ja, ja selles suhtes lihtsalt rõõmustage selle üle, mis seal on ja ärge nii hirmsasti mõelge kõikide nende kõrval, et asjade peale mis puudutab neid igasuguseid nii-öelda politseinikke. Ma paneks neile politseinikele südamele, et kujutage ennast sellel hetkel sellel punasel vaibal ja mõelge, kas teie tulete sama hästi toime kui kõik need sajad inimesed, kes sellel päeval ja sellel hetkel seal on. Minu isa ütles mulle kunagi, kui ma olin väga, väga mures selle pärast, et minu töö kohta oli väga halvasti. Et Tiina, jäta endale meelde üks asi võtta südamesse seda kriitikat, mida teeb inimene, kes on lugenud samasuguse loengu kirjutanud samasuguse raamatu või artikli andnud samasuguse intervjuu. Jätkame siit. Ja kuula, mida tema sulle ütleb, aga kui sulle õelas toonis kommentaare jagavad need inimesed, kes tegelikkuses ise mitte millegiga pole kunagi elus hakkama saanud siis unustas ära. Kui inimene on oma märkustes heatahtlik, siis järelikult sanan, selline õpetlik iva ja, ja, ja suhe, mitte üks professionaalne protokollitöötaja ei endistest ega praegustest. Ma võin ausõna vist peanda, sellest. Ei ütle ühtegi õelatega kurja sõna ega arvustavad sõna halvustavaks toonis. Meie asi on aidata toetada ja Me ei tule pärast kedagi arvustama, lihtsalt, pigem ma ütleksin, et valige endale konsultanti ja, ja konsultandi koha pealt on siin üks soovitus. Endised riigiametnikud, praeguse riigiametnikud on need, kes asja tegelikkuses teavad. Ja kutsesaajatele kõik mured. Palun sellel telefoni, mis on kutse peale, te saate endale abi, professionaalset abi. Sest ka mina ei taha nendele asjadele eriti rääkida, sest mina ei ole sellel aastal seotud selle ürituse korraldamisega ja, ja, ja ma ei ole ju nagu avalikus sektoris tööl, nii etetet kombekohaselt ma ütlen küll, et ärge liiga palju jutustage ja tõepoolest ärge liiga lähedale minge, Sestele sellesse intiimsuse tsooni tungimine lihtsalt väsitab selle päeva jooksul nii ohutult ära. Tiina, meil on olemas prestiižsed, teatrikus, istmed lõhuvad riideid ja ja kus ei saagi käia, sellepärast brokaadise siidis. Ma olen ise viidi püksid ühes teatris ära lõhkunud, aga kui tõsiselt vabariigi aastapäeva võtma peame me, kas me tõesti peame selleks puhuks tegema endale uued riided, uued ülikonnad, uued kleidid kas või, või, või kasvõi see, et see mingisugune salamärkide süsteem on umbes niimoodi, et no ei jää meestele meelde see, et kui on kolm pintsaku nööbi, siis alumine käib alati lahti ja neljanda nelja pintsaku nööbi puhul käib ka ülemine lahti. Kas ei võiks jääda ja kõik see nagu niisugune eri friikidele see teadmine oma salamärkida süsteemiks tunneme end vabalt. Ma tahtsin just küsida, no ja mis siis juhtub, kui ülemine ja alumine nööp on ka kinni kas siis sellest hetkest, sest alates inimest, kes on aastakümneid tööd teinud, enam ei austata, jätke järele. Kui läks kinni, siis läks kinni ja pole midagi hullu, lihtsalt hea, et ta kinni on, sest sest lohakust tõesti ei peeta heaks tooniks ja sellepärast on öeldud pigem meestele pange või üks nööp kinni, aga no presidendi vastuvõtul on aega tõesti keskenduda ja ja tegelikult, kui me oleme ausad, siis head protokolli töötajad ka enne kui paar läheb presidendi pilgu ette. Proua Ingrid Rüütli pilgu ette püüavad ikka korrigeerida, aga vaadake, see on jälle võimalus, aga kui inimene ei taha, siis ta läheb nii, nagu tema soovib ja ongi kogu lugu. Selle riiete asja kohta ütlen mina küll niimoodi, et mina ei tea, et üheski riigis maailmas ja ma usun, et see ka Eesti riigis ei käi niimoodi, et kuskil istuvad targad inimesed, kes teavad härra Saar Alati pärast vastuvõttu ju olemas. Lehtedes. Kuulduste kohaselt on teie kapis suurepärane frakkija teie kaaslasel kaunis õhtukleit, teie saate kutsenose, Surtne tähendab oleme ausad. Austame neid inimesi, kes sinna on kutsutud, see on üks osakene eesti rahvast, Nad esindavad meid kõiki ja nad on saanud selle kutsuma töö ja vaeva eest selle eest, mida nad on meie riigi jaoks tehtud, julgeme siis öelda nagu Gruusias grusiinlased. Et me austame ennast selle eest, kui tublid oleme ja ma võtan seda väga siiralt. Ja, ja mis puudutab seda riietust, kui inimene on parimas ülikonnas, kui proua on oma parimates rahvariietes või pikas õhtutualetis. Kui nad, kui nad on õnnelikud ja rõõmsad, siis ongi asi hästi, aga need, kes pärast, jäägu see nende südametunnistusele, sest muuseas väga õiglasi märkusi annab erinevad teha, võib öelda ka näiteks niimoodi kleidi kohta, mis siis niinimetatud ekspert eksperdi tõelise eksperdi arvates ei olnud päris kohane. No võib öelda nii, et minu isikliku arvamuse kohaselt oli antud ürituse kontekstis seda kleiti ehk pisut palju ei pea otsima väljak ige räigemaid väljendeid, et inimestele haiget teha. Ja ja, ja siit ma ütleksin küll seda, et et mul on nii meeldib, kui isikupärane on meie, proua Ingrid Rüütel. Ta on isikupärane. Ma ei usu, et tema tahaks näha, et teised ei oleks siis kubjas jumala eest, kui väljaspoolt. Tiina Tšatšova rääkides selle seltskonnaüritustest ja viisakas käitumisest, kuidas see etiketti ja protokolli ja, ja viisakas käitumine peab vastu selle noh, soolise võrdõiguslikkuse survele või vaidlustele soolisest diskrimineerimisest rolli, ootused kuidagi muutuvad ja või ma ei tea, Need on alati nõrgem ja ise ust lahti ei tee ja veinipudelite avaja meeldivat meest tantsima kutsuda ei tohi. Mina küll ei tea Eesti kontekstis naist, kes jääks kinnise ukse taha seisma, ootama, millal tuleb vaba meesterahvas ja teeb ukse lahti. See küsimusele veini kallamise kohta käib kogu aeg vanas stiilis, et aga Snami kõlbab endale ise veini või vett kallata. No ma võin vastata selle peale siis samas toonis tõelisel daamil mitte kunagi elus ei tekigi sellist vajadust, sest alati leidub härrasmees, kes vabatahtlikult abi papp. Aga kui ta on omaette veinipudeliga ja ta ei suuda sealt endale klaasi kallata, no siis ei ole kohe ikka mitte midagi teha. Pöörduda teenindaja poole, võib pöörduda, härrasmehed mulle öelda, et vabandage, kas te oleksite nii kena aitaksite? Ma olen seda kõike õppinud ja ka minu käes veinipudel püsib palju vähem kindlalt kui ükskõik millise meesterahva käest, vaadake meesterahva kätt ja käeulatust ja naisterahva kätt ja käeulatust. Aga kui ma siis seda veinid, palun kallata umbes sellisel toonil, et noh, kas siin mõnda meest? No siis ma tahaksin meenutada seda anekdooti bussist, kus istuvad kaubkaaslased, niuksed, suured mütsid ja siia tuleb selline kahe kotiga naisterahvas, kes küsib, et kas siin ühtegi džentelmeni tõesti ei ole meile peale üks tõstab, silmad vaatab ja proua džentelmen on siin palju, aga vabu kohti ei ole. Jumala pärast oleme normaalsed, eks ole, austame respekteerime vastastikku, aga aga minu arvates ei, üks ei tohi ühelt poolt ärakasutajaga teineteist. Bootne sooline võrdõiguslikkus tähendabki respekti vastastikust. Kui lugeda raamatuid vanast heast Inglismaast, eks vaadata filme siis mulle tundub, et ballile ei räägitud mitte ainult ilmast ja hobustest. Et kui aastal seltskonnaüritustel mulle tundub, et käib platsi ja teiste inimeste välimuse, perele aurustumine gaase juurde. Selleks trükitakse isegi ajakirju. Et kas totaalse muutumise, naistevahetuse, paari ja kroonika meedia ajastul pole pisut vanamoodne rääkida kindlasti tuubest heast maitsest propageerida. Eks igaüks teab, mis talle huvi pakub. Selles mõttes, et, et ega siis kindlasti pakub see osadel inimestel väga palju huvi ja mis kroonikat siis minu arvates on ta stiilne öelda kroonika halvasti rääkida meditsiiniajakirjast ja ühel on mina küll ei tea, millest seal kirjutatakse, mina teda ei loe, aga juhuslikult teavad kõik väga täpselt, millest seal kirjutatud takse. Senikaua kuni meie väljaanded a'la kroonika ei ole õelad jäid inimestele haiget, siis pole sellest mitte midagi halba, on alati huvi pakkunud kõik see Clazz ja, ja, ja mis, kes kellega jagus. Ja vot nüüd on iga inimese isiklik isiklik otsus, kas ma osalen selles protsessis ja järgmisel hetkel on võib-olla mina, keda arutatakse, või ma viisakalt ütlen, aitäh. Ma läheksin, vaataksin, kas ma leian oma tuttav üles ja kõnnin seal eemale. Sest no mina ütlen ausalt, et kui nüüd arvatakse, et mina ei klatši, siis Clazzin küll ma lähen vannituppa tantseeringukonna ukse hoolega kinni ja siis ma ütlen, mis ma arvan. Aga tegelikkuses on asi ikkagi väga lihtne, et tegelikult tuleb julgeda endale tunnistada, kas ma tahan seda teada või ma ei taha teada ja alati võib olla Te tahate? Ma vabandan, aga see teema ei paku mulle piisavalt huvi, et kui tohib, siis ma lahkun. Ja mina olen öelnud ka inimestele, et et. Mul oleks hea meel, kui ma selle jutu ära lõpetasime, mulle meeldis ta rääkida ja siis osa seltskond hakkas rääkima, et ma olen ülbe, aga seda minust alati räägitud, eriti tugevalt räägivad seda need, kes pole kunagi mind silmast silma näinud. Ja, ja siin on täpselt need asjad, et kui töö juures tullakse rääkima asju, mida sul ei ole vaja teada või millel ei ole sisu. Miks on hea ülikoolis töötada, seal sellist jutuajamist ei ole, kõigil on nii palju tegemist ja tööd, et täitsa ei kuule sellist seltskondlikku klatši. Aga, aga jah, iga sammu vabadus. Tiina Tšatšova minut on jäänud. Saate lõpuni, ütle, kas sina kalli klubisse kuuluvad inimeste hulka, kes kohtumisel heal meelel teineteist kallistavad. Vastus on lihtne, lühike, valikuliselt neikele siiralt hoolib ja, ja kellega ma olen kokku leppinud, et kallistame, siis kallistan ka füüsiliselt kõiki teisi hingeliselt. Aitäh Tiivel, seadža tulemast jutusaatesse nüüd vabariigi aastapäeva eel kaunist aastapäeva sullegi ja ma ei taha öelda, et vähem tööd, aga ma tean, et sa tuleb seda nüüd taas palju. Tule rõõmu inimestest ja headest suhetest. Suur tänu rõõmu kõigile.