Keelekõrv 552. saade. Täna, 19. veebruaril on Jaan Krossi 85. sünnipäev. Lõppeva nädala jooksul tähistati seda Tartus, Tallinnas ja Helsingis. Tähistati tõsiselt ja väärikalt. Aga ka väga soojalt ja südamlikult ilmus kirjaniku teose uus ja ilutrükke õnnitlemas olid ülikooli rektor Teaduste Akadeemia president ja peaminister. Kirjandus kollokviumis, mida peeti kahel päeval Tartus ja Tallinnas. Kuulsime vägagi huvitavaid ettekandeid ja mitte ainult eestlastelt vaid ka teiste maade kirjandusteadlastelt. Sest Krossil on sõpru ja austajaid tõesti laias maailmas. Head kuulajad, mul on kahju, et ma ei saa teile kõike seda edasi anda, seda meeleolu just, mis valitses näiteks neljapäeval Tallinnas Colopiumil Mustpeade majas millest ma sain osa võtta, kui pingsalt kuuleti näiteks Jaan Unduski arendust eetikast, süüst ja häbist, mera ühises kogemuses kirjanduses, Krossi loomingus või kuidas, Kalev Keskküla maalis meile uuesti ette krossi eluloo, kui Eesti ajaloo. Mängis mõttega, et Kross on ise muutumas ajaloo tegelaseks või siis, kui suurejooneliselt kõrvutas Juhani Salokannel krossi romaani toodangut meie Tammsaare ja soomlaste endi, Väino Linna suurte kirjanduslike monumentidega oma rahva ajaloole. Ja kui liigutav oli kord jälle kuulata eesti ustavat sõpra Shan lükk, marood, Kell pilk krossi poole Pariisist kõlas muidugi eesti keeles. Loodetavasti saab huviline neid asju kunagi ka lugeda ühes või teises ajakirjas või kogumikus aga praegu head keele kõrva. Kuulajad on stuudios üks Jaan Krossi uurijaid, tutvustajaid ja tõlkijaid. Cornelius Hašerblat kirjanduse ja soome-ugri keelte professor Hollandis Groningeni Ülikoolis. Aga kui sa Jaan Krossiga tuttavaks said, siis ei olnud sugugi veel professor mitte, sest see oli ammu. Muidugi mitte, siis olin väike tudeng, üliõpilane, mina tutvusin temaga tema tekstide kaudu ja see, see oli 20 22 ja pool aastat tagasi, see oli õppeaasta 82 83, kui ma õppisin Helsingi ülikoolis muuhulgas eesti kirjandust ja siis sattusin lugema ka ja krohvid teos, see oli keisri hullu. Kusjuures huvitaval kombel ma ei ole seda, kui ma väga aus olen, mitte kunagi eesti keeles lugenud. Tookord ma lugesin seda Sooma keelest soome keelde, tööga oli äsja ilmunud ja hiljem kui minu eesti keel oli juba natukene paremaks muutunud, tuli nii palju muid asju ja muid raamatuid, mida tuli lugeda. Et ma lihtsalt ei võtnud aega uuesti keisri hullu eesti keeles läbi lugenud ja ma olen seda lehitsenud nii eesti keeles on seda uurinud, sellest tsitaat välja otsinud ja välja kirjutanud ja seda nii eesti keeles kui ka saksa keeles, saksa keele väljaanne tuli siis viis aastat hiljem, 88. aastal vist. See oli siis esimene ühekülgne tutvumine edasi. Kui tema nägi mind esimest korda, oli aasta hiljem, et see oli juulis, kui olin veksa kursuse siin Tallinnas Eestis ja siis keegi viis meid kokku ja mina läksin Harju tänavasse ja tutvustasin ennast ja nõnda sai pika-pika tutvuse aegus. Nii, aga see tutvus viis selleni, et nagu ma alguses ütlesin, sa oled Krossist kirjutanud, teda uurinud, temast loengut arvatavasti pidanud. Ja teda ka tõlkinud. Trükkimine hakkas teste alles natukene hiljem tegelikult 80.-te aastate lõpus või üheksakümnendat aastaaegu. Kui. Töökimiseks, sest ma palus maa, olin seda palunud loomulikult enda ajakirja jaoks ja see ilmus siis 85. aastal, ma arvan, minu ajakirjas saksa keeles ja pärast olen siis rohkem v mõned novellid, tõlkinud. Ja Hollandi kiir olen tõlkinud professor Martensi ära söödud koos abikaasaga ja Veemjanud väiksemad väiksemad asjad. Kas krossi on kerge tõlkida, mis on tema tõlkimise eripära? Mina vist ei ole kõige kergem. Tal on väga rikas sõnavara, muidugi sellele tuleb siis vastav sõnavara uues keeles leida ja see, see võtab aega. Tema tõlkimine saksa keelde on natukene lihtsam. Kui hollandikeelsest saksa keele lauseehitus on siiski põhimõtteliselt samasugune nagu eestikeelne siis kui tema keel on natukene keeruline ja natukene venib, siis võib seda väga hästi saksa keeles ka teha, peab loomulikult ettevaatlik olema, aga ikkagi see käib kuidagi, kui sedasama proovitakse hollandi keeles või nagu üks sõber mulle rääkis inglise keeles siis see sellest ei tule midagi välja, tegelikult siis on tõesti natukene raskem. Selline selline tekst nagu Kross võtab kindlasti rohkem aega aega nagu mõned muud tekstid. Aga sa oled oma tõlkimise jooksul tema endaga ka nõu pidanud mõne küsimuse või? Muidugi, kui tõlgib mõnda teksti ja kuigi sul on köök, võimalikud sõnaraamatut kodus ja need konsulteerida, ikkagi jääb mõnikord mõni küsimus, mida ei saa nii niisama lahendada ja isegi kui mõned eesti keele emakeele kõnelejad on käepärast, ega võib-olla need ka ei tee alati siis nagu viimane võimalus, siis tuleb otse laaduri poole pöörduda, loomulikult, ega teda ju ei taha ta tülitada iga pisi küsimusega, kui miski muu enam ei aeta, siis tuleb pöörduda tema poole ja siis ta vastab, on alati vastanud. Ja mis kõige huvitavam on, muidugi on see, et sel viisil oleme avastanud ka mõned vead, löögijad tavalise loevad raamatuid ju palju-palju täpsem see päev ju paremini, siis ta vööb alles siis tõlkida, kuidas sajaprotsendiliselt aru saanud ühest asjast ja kui mingi ebatäpsuse all uurid, siis uurime, uurime ja tulime selle peale, et siin midagi ei klapi, siis me küsisime tema käest, et kuule sinule majanes. See oli Martens saksa Martens kõnnib Frank fortes ja pöörab vasakule ja siis paremale ja tuleb mingisuguseid tähendavadeleja. Vaatasime väädasem ja pöörasime ümber ja tagasi ja edasi, aga kuidagi ei läinud häire ja siis me läksime, tema ei ole, ütleme kuuri ja mis sa siis, mis sa siin keerutad, kuidas see siis nüüd oli? Tava ära siis ei käe ja meil oli vist selle linna plaani koopia või ma ei tea, siis ta tõenäoliselt jah. Teil on vist õigustega, siin peab paremale vasakule olema või vastupidi või midagi niisugust, nii et sellised asjad, selliseid imeilusaid leiud on ka. Mida sulle krossi looming on andnud või õpetanud, sest olid ju noor, kui eesti kirjanduse juurde nii põhjalikult tasusid ja kohe tulid niisugused väga tõsised autorid. Kuulge, ma eestid, nagu ta on, ta on mind õpetanud eesti kohta muidugi ka eesti keele kohta ja nende võimaluste kohta, mis eesti keelega võib teha. Ja selline kommunikatsioon nii lugeda päris tundmatus keeles ja selle kaudu siis õppida kiirelt ka. Ja samuti õppida ka selle keele taga, peaasi et see peab kultuuri. See vist on ainulaadne võimalus, seda võib krossi teoste kaudu kõige paremini teha, aga võib-olla see ongi lihtsalt juhus, et ma sattusin, teeme peale ja jään selle juurde. No me võime sinu juurtest ka rääkida, kuna meil on keelekõrvasaade ja inimesed kuulevad su head sujuvat eesti keelt, mis siiski ei ole ju sinu sünnipärane keel, aga seos Eestiga on sul olemas esivanemate kaudu. Aga see ei ole mõjutanud mu keeleoskused. Nii et see on armastust, kiindumust, mina ei usu seda, mitmed-mitmed-mitmed usuvad seda, mille peale just nii jutuni ninnu ainus seletus on, et ma olen 11 aastane. Kui ma olin Soomes puhkus, siis hakkasin huvituma soome keelde ja siis hakkasin õppima soome keelde pärast soome keele kaudu, siis sattusin eesti keele peale. Nüüd võib muidugi küsida, miks 11 aastane poiss, kes on sündinud. Ta tahtis lähem sõita ja kuna Eestis ei saanud välistada Soome Aga see ongi köök ja me me oleme viis last ja ükski teine ei räägi sõnagi eesti keel, nii et selles mõttes on see juhus. Ja muidugi, aga nüüd oled sa nii palju tööd teinud ja me võimegi siit edasi minna, sest päevakangelasest alustasime, aga sinu tegevus eesti kirjanduse eesti keelega, huvitab meid ka, et sa oled nii palju teinud eesti kirjanduse propageerimiseks, tutvustamiseks mujal, nii Saksamaal kui praegu Hollandis, kus sa elad. Ja praegu on just olukord niisugune, et ülehomme lendad sa Brüsselisse, kus esitletakse jälle ühte raamatut, mis Eestit. Suhteline suure asi, see on esimene hollandikeelne eesti luule antoloogia. Sinuga aastatasid minu koostatud ja koos rühmaga tõlgitud minu ja minu abikaasa Marianne Foogeli koostatud ja tõlkinud on kokku viis või kuus inimest. Ja need kõik elavad Hollandis. No ikka suurem osa elab Hollandis, aga üks elab Inglismaa. Nii sa võid nimetada nimed, vaatame kas kuule on nendest midagi kuulnud. Kolmas. Osalised otse osalised realaste, tõlkinud need viis on siis hollandi keelde tõlkinud minek, minu emakeel ei ole annegi, Hollandikki ei ole üksinda tõlkinud, aga. Ja ja koos abikaasaga on teil hästi hea seda teha, sest et sinul on eesti keel ja Marianne hollandi keel siis siin vahepeal leitakse need sillad ja saab arutleda ja nii edasi, nii nagu meil näiteks tõlkija paar Andres Ehin ja Ly Seppel oma tööd sageli teevad. See on väga huvitav töö ja väga kena, väga intiimne tööga, aga teisest küljest ka väga aeganõudev. On aga minu silme ette tõusis kohe enne sõda enne teist maailmasõda Eestis välja antud väike raamat Hollandi värsipõimik, mul. Ja mul on see ka kodus. See on nüüd vast vastus, suitsu. Hooaega aga, aga missugune valik seal on laias laastus mitu autorit. Tõmme külad. Küsimus oli, kas teeme kogu eesti kirjanduse poodides see sajandi või ainult mõned siis korralikumad. Et teine variant oleks kuidagi võimalik alustada. Kristian Jaak Peterson. Kelleni veel ja, ja siis selle ettenähtud ma juures oleks siis võinud tulla iga poidel, see pole ainult kaks kuni neli luuletust või midagi niisugust, aga seda ma ei tahtnud. Me tahtsime, et kui juba midagi nii eksootilist pakume Aimu ja et meil oleks natukene rohkem kui kolm-neli-viis ja siis otsustati, et võtame 10 inimest, ütleme ainult 10. sajand ja võtame ainult pärast sõda. Aivar, ta ei ole enam ja uuema aeg ja siis tuli veel mõned valikud teha, et ainult need, mida annaks enam-vähem korralikult röökida. Seltes kogu luule ei ole tellitav. Tuleb niisugused fantastilised luuletused nagu nagu Aliksaari oma sõnad ja siis tuleb siiski momendile loobuda. Ja järgmine samm oli muidugi, et võtame ainult need, kes meile ka kuidagi istuvad. Ja lõppude lõpuks tuli otsustada, kuigi eestlased, kui nad saavad teada, et me tegi, tegeleme niisuguse asjaga, nad soovitasid ja väetised, võtke tingimata see, aga see nimi on, see on nii äge, ega ühtki antroloogiad ei saa teha ilma temata ja nii edasi ja nii edasi. Ja ma olen surmkindel, et kui see raamat on nüüd ilmunud et siis tuleb kommentaare, kuulge, kuidas ikka võinud ilma temata ja nii edasi ja nii edasi, aga ma võin kohe ütelda, kes on sees. Sa kindlasti ei oleks tulnud selle peale. Väga head luuletajad igalt ühelt võiksin ühe luuletuse peast ütelda. Aga aga väga paljud nendest siiski ka raskelt tõlgita muidugi. Aga no näiteks, mis luuletus on Pauleerikult näiteks üks? Miks ma välismaale põgene näiteks Hamlet, kartuli idud Hamleti laulud, osaliselt ka mani. Et oleme veel lõpuks krossi juurde korraks tagasi saavad küsida, kas Kross rohkem tõlgitud Tammsaare teater ei ole tegelikult? Kuna tema kohta on suhteliselt palju kirjutatud, viimase aja Krossil on 13 lehe aga kui ma vaatan oma raamaturiiulit, siis on sentimeetrite poolest Tammsaare v natukene natukene paksem, kui Kross saksa keeles tähendab. See, mida sa sentimeetritega või meetritega mõõdad, on eesti kirjandus saksa keeles. Eesti kirjandus saksa keeles Ja nii, et seda on ikka üle meetri kõvasti juba. Kõvasti on küll, aga tegelikult ega see nii palju ka ei ole, siis need raamatuid on kokku võib olla 130 140 150, umbes alates kalevipoja, no kui, kui jätame ära kahekeelse esmaväljaande, aga siis Kalevipoja lööve tööga, mis ilmus 1000 900 siis 1911 oli aks Kallase luule antoloogia ja 25 oli närlingi luule antoloogia ja siis olid kolmekümnendatel aastatel mõned siin Eestis tehtud novellikogud ja 31 oli Nipernaadi saksa keel ja see oli esimene raamat, kus tavaline, korralik saksa kirjastus oli kirjastanud Eesti kirjandus. Ja siis tuli Tammsaare enne sõda v. See oli suur vennasrahvasteliit või midagi niisugust, nagu teie teate, palju paremini kui mina seal täiesti ka esimese klassi tõlked 75. aastal, nii et ja nii edasi, nii et siis tuli jah, 90.-te aastatel oli väikebuum KUS hüümus peaaegu iga aasta üks raamat, nii et kokku on 100 120 130 võib olla. Mis on Munublahvidina ilmunud, ega see eriti palju ei lase, on võib-olla siis kolm meetrit. Leidub see on teine küsimus, kuidas sedamööda kui tuleb täis, kui määrutus välja väljaanne, teine või kolmas trükk, siis oletan, et lugejaid jätkub. Ja kui tuleb taskuväljaanne, siis võib ka oletada, et mingil määral see tasus ära. Ja nõnda on juhtunud mõne raamatuga, aga mitte eriti palju. Aga kultuurivahetus Euroopa keelte ja riikide vahel ei olegi mõeldud ainult kommerts eduks, see on ju üks asi, millele tuleb peale maksta ja mis, mis peab olema, et me neid vaimu varandusi saaksime jagada teiste keeltega teiste rahvastega. Ja Eesti riik teab seda, Eesti riik maksabki peale, kui tahab portida oma kirjandust, aga see töö on äärmiselt, ei ole veel piisavalt palju, sest praegu on töösti madal sees, aga see vist oleneb, sellest tuleb sellesse praegu üldse. Majanduslik seis Saksamaal ei olegi järgi kuigi eestipoolne toetus olemas, sarduct, stipendiumi näo, mis kattub töökijad, et kulud ei ole praegu ükski kirjastus olemas. Saksamaa, kes tahaks julgeks sellega tegelema, miskipärast nad ei, nad ei julge julgusted. Et prooviks midagi, seda praegu ei ole, saaksime. Aga kirjandus jääb ja raamatud jäävad. Kas sa oled lugenud ka Jaan Krossi mälestusteraamatut, olen lugenud, kas leidsid sealt midagi, mida sa elavas suhtlemises Jaan Krossiga veel ei teadnud või ei olnud kuulnud? Suhteliselt suur osa oli loomulikult kuidagigi juba teada, teistmoodi loomulikult voolud lauda aga just nimelt meile tõesti ka kaudu. Ja mind väga huvitaks loomulikult teine osa. Mul on temaga ka rääkinud sellest, et praegu see aeg ei ole veel küps. Ta kirjutab. Ma kuulsin ka, et ta kirjutab või ma ei tea, kui kaugele ta on jõudnud, aga ma ma saaksin saaksin väga hästi aru, kui sellest praegu v midagi tuleks, sest tema iseloomule see ju ei sobi. Ta on ju väga ettevaatlik, ettevaatlik ja tagasihoidlik inimene. Ta kaalub 15 korre, nagu ta kirjutab midagi ja köik need huvitavad kujud ja tüübid, millega kohta ta peaks midagi kirjutama, kui ta jätkab 65.-st aastast tänapäevani. Neil on surmad osad veel elus, sellepärast ma ei usu, et eriti viitsiks praegu selle aja kohta liiga palju avaldada, aga ma ei tea. Igatahes ootame, loodame ja soovime talle tervist ühes kohas. Kindlasti. Nii soovivad Jaan Krossile tema sünnipäeval Groningeni Ülikooli kirjandusprofessor Cornelius Hasselblat ja keele kõrval toimetaja Mari Tarand.