Tervist head kuulajad, algab saade voodis ja mina olen Markus Järvi. India bambusflöödisuurmeister hariprasaat JA siia tuleb 24. mail elavdama meie koduvabariigi muusikaelu ja sestap olen siia stuudiosse kutsunud need inimesed, kes selle üritusega kõige lähemalt on seotud. Räägime Indias tervikuna ja veame loomulikult kultuuriloolisi paralleele nii sinna kui ka tänna. Stuudios on Kristo tsitra Joonas ja Jaak Johanson tervist. Tere. Tere jälle. No võib-olla veel enne, kui me räägime sellest, kuidas Kristo suurmeistriõpilaseks läheb ja mida ta kõike seal näinud või kuulnud ja kogenud ka pole siis tahaksin küsida, et milline oli teie esmane kogemus India ja tema muusikaga ja kus kogemus üldse alguse sai? No kui ma nüüd niimoodi tagasi hakkan minema, siis esimest korda, kui minu teadvusesse India jõudis, oli ilmselt otsa kooli ajal. Sest otsa koolis tol ajal oli päris palju muusikuid, tegelasi, kes tegelesid veedade uurimisega või nii-öelda pakti joogaga või siis rahva hulgas tuntud Krišna ehitidena. Ja ühel välisreisil käisime orkestriga Itaalias. Mind pandi ühte tuppa ühe sellise tüdrukuga ja kui ta seal niimoodi kolm päeva oli juba igasuguseid kummalisi asju minu jaoks täiesti kummalisi asju teinud ja seda minu eest kiivalt varjata üritanud, siis ma hakkasin tema käest pinnima, millega tegeleb ja siis ta rääkis mulle india filosoofiast, rääkis mulle veedadest. Ja see oli esimene kokkupuude Mis kokkupuutes oli alguses natuke kummastav või? Oi, see oli kindlasti kummastav ja teiselt poolt see oli hästi huvitav, sest ma ei olnud tol ajal ma olin viieteistaastane, ma ei olnud tegelenud filosoofiaga mõtestanud oma elu nii väga sügavuti ja siis see teine noor inimene, keda ma ennem ei tundnud, isegi rääkis mulle asjadest mille peale ma ei olnud isegi veel mõelnud, mis on elu mõte, kas hing, mis asi on kehamisen, hing igasugustest sellistest asjadest, et see oli niisugune, see oli muidugi pidev kummastav kogemus, aga see oli väga huvitav, sest ma tabasin ära, et tal on tõsi taga sellega, mis ta räägib, et see ei ole selline virvarr, vaid nagu päriselt, mõtle nende asjade üle väga sügavalt. Huvitav, et kas inimhinge tunneb ära endale mingisugused omased religioossed või vaimsed süsteemid kuidagi intuitiivselt? Ei, ma arvan küll, et see on niimoodi, sest kui sa, kui sa kuuled mingit vastust või mingit juttu, millest sa ei ole ennem kuulnud, aga mis tundub väga õige või tundub väga omane, siis peab olema mingi äratundmine või mingi selline selline kahtlane asi, aga midagi väga olulist. Jook. Ma hakkasin praegu meenutama, et kuidas, esimene kuidas esimene ots võis olla aga ju ta ju ta kuidagi ma olen alati ka niisuguse väikse põnnina tundnud väga ennast selles 60.-te niukse mingi avanemise laines olevama. Ja Ma arvan, et ma ei ole seda tagantjärgi välja mõelnud, et ma, et ma nagu põnnina tajusin seda, seda tõesti, et miski läks nagu lahti. Et ma olen praktiliselt 60. aastal sündinud 59. aasta lõpus ja see, mis kõik hakkas juhtuma ja mida mida sa tajusid enda ümbermuusikas ja ja olles kuidagi perekonnas või sattunud paljude asjade keskele ja näinud, kuidas neid Eestis tehti või mingid luulelugemised ja mingid mingid musitseerimisega, mingid teatritegemised ja, ja sinna sekka ka ilmselt kohe võib-olla biitlite kaudu. Aga ka, aga ka mingit mingite tõlgete kaudu, mida hakati avaldama nii nii nii Sammistatis kui ka Loomingu raamatukogus ja, ja kõik see tuli niisuguse et see, suur teine, see, see Idapoolsus, kust siis nagu sihukse teise maailmasõjajärgse suure laine nakati uuesti, nagu ammutama. See ilmus, ilmus nagu ilmselt üsna üsna varakult. Ja ja et ma ei ole nagu väga sellise Eritleva mõistusega mõtlema, kuigi, kuigi väikestes erisustest peitub kogu saladus et mingis vanuses või kui sa nagu otsid seda jah, kui sa, kui sa ütleme, murde-eas või hakkad, hakkad nagu sattuma kokku nende nende ahistavate asjaoludega siin maailmas ja hakkad seda, seda, seda selle vabaduse võimaluse üle mõtlema ja noh, ütleme minu jaoks oli see siis juba seitsmekümnendad ja, ja keskkool Et siis minu jaoks oli nagu, nagu üks ja sama asi mingis mõttes oli, oli ravi Šankari või sellesama Sauraasia nagu plaatide kuulamine ja näiteks salaja Jaani kirikus Toomas Pauli loengute kuulamas nende jutluste kuulamas käimine, mida, mida paljud tol ajal tegid tema kuidagi need jutlused olid väga. No sellest nagu räägiti omavahel ja paljud inimesed käisid seal nagu loengutel ja paljud-paljud käisid ka nagu teenistusel ja, ja või, või samas nagu need mingisugused salasalaja levivad alliksaare luuletused või Uku Masingu käsikirjad või juba mingisugused noh, nagu Tooma evangeeliumi tõlge või, ja see kõik nagu minu, minu murdeealise jaoks või see, see oli nagu see, see lootus. Ei, või see lubadus, et see maailm, kuhu ma sündinud olen, on, on nagu avaram, kummalisem ja suurem, kui ma isegi arvata oskan ja et seal on nii palju ruumi ja see, see ahistus, mis igapäevas oli või see mingisugune täiesti absurdne elu mingitpidi. Et, et sellest on mingi pääs inimesel, et see nahka ja noh, see see, see india seos minu jaoks see on huvitav, tegelikult hakkad sa välja, võtsid selle oriendi kui suure teise teema Euroopa on ju mingeid avantüür teinud oriendi suhtes erinevatel aegadel alustatud juba Marko poologa, eks ju, kes orienti avastas ja tõi igasuguseid huvitavaid infokilde Euroopasse. Ja siis kuskil 18. sajandil tehti üks avantüür veel oriendi suhtes ja orient sellise vaimse süsteemina sisenes Euroopa kultuuriruumi eelkõige Helena Plavatski ja troopilise liikumisega seal kuskil 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses selline viimane avantüür mille orienton on pigem teinud võib-olla just nimelt siia Euroopasse, mitte vastupidi ongi just nimelt see 60.-te aastate avanemine, eks ju, et ja nendel kõikidel on nagu väike oma maik, nendel kõikidel on väike selline oma oma eri eriagent. Aga see 60.-te aastate asi on väga huvitav, sellepärast et see toob nii-öelda vaimsed süsteemid või, või, või india religiooni lääne inimese juurde, eks ju. Ja ta hakkab kuidagi ütleme, ütleme, laiadesse, hulkadesse, laiadesse, hulkadesse, et varasematel aegadel jah, et ta oli nagu selline tõesti selline kõrgklassi tobi ühelt poolt ja mingit Se mingites seostes ka nagu suur süvenemine võib-olla mingit mingite filosoofide jaoks mingite eeskujude leidmine, Schopenovery puhul või mingi mingid siuksed peegeldused, aga just et täiesti laiadesse hulkadesse popu lausa popmuusikasse. See see jah, jõudis kuuekümnendatel aastatel. Väga huvitav on ka see, et kui vaadata seda religioosset süsteemi, siis, siis ju vähemalt üks orientalist on väitnud seda, kui ma rääkisin, et, et Indias on väga selge arusaam sellest hinduks sünnitakse, et kõik need inimesed, kes sinna tulevad, need on ikka kuidagi nagu selliseid autsaider, eks ju, et nad koputavad uksele, õpivad seal mingeid süsteeme, üritavad kuidagi järele aimata, eks ju. Aga aga aga India religioon, hinduism isenesest ütleb seda. Et, et noh, kui sa oled piisavalt arenenud, siis sünnid sa siia, eks ju. Kõik see on üks versioon sellest, teiselt poolt nad väidavad, et niisugust asja nagu hinduism ju tegelikult ei ole olemas. Teoreetiline kokkuvõte, see on see, et on mets, aga sa ei ütle, et seal on kaske kuuske. Selles mõttes hinduism hõlmab kõiki neid erinevaid tahke ja erinevaid võimalusi selles religiooni väljendumises Indias. Ja neid on tõesti tohutult palju, aga samas nad ju väidavad, et see on olnud globaalne õietse, aarialaste tuleku ise. Kõik need paralleelid, mis sa leiad kultuuris, kus maiadega või Kreekaga või et, et nad ei, ei väida ka ju seda, et india oleks nüüd see välja valitud paike, kui sa sinna sünnid. Kuigi veedades kirjeldatakse seda, et, et kui sul on hea karmaks, oled häid tegusid teinud, saad sünni kas väga rikkasse perekonda või väga religioosse perekonda. Mis taaskord ei tähenda, et see peaks olema just nimelt hinduism. Ja mina seda väga ei ole kogenud, et et kui mu esimesed reisid Indiasse olid nii-öelda religioossed. Ma käisin palverännakutel, et mind oleks vaadatud, kui mis ta siia hinduismi oma nina topib, retsee, nagu oli väga palju moslemeid, kes võtavad hinduismi omaks ja, ja nad ei ole sündinud hindu perekonnas. Või seesama tõsiasi, et enamus muusikuid, vaatamata sellele, et nad on Khanid mis on moslemiperekonnanimi, on nad võtnud omaks hindu, istlikut avad või muusika kuulub kuidagi sinna hinduismi poolele rohkem. Et selles mõttes on need piirid ikkagi laiemad. Väga huvitav. Kristo kuidas sina sattusid Jouraas ja õpilaseks üldse? Sellel on ka oma kummaline eellugu, mina õppisin muusikaakadeemiast saksofoni, jõudsin oma otsaga juba Tallinnasse, muidu ma olen pärit Tartust. Ja Muusikaakadeemia, vot sellest ajast, kui Tallinnasse tulingi, ma puutusin väga palju kokku kris näittidega, mingi aja elasin templis seni minu Vastuhakk kogu maailmale, ma pidin siit minema saama, see kõik oli päris hull, mis ümberringi toimus või tahtnud teada midagi nendest pidudest ja lõpututest umbes olemistest, mida enamus noorima ümber tegi. Ja ma puutusin esimest korda india muusika kokku läbi templimuusika. Jaa, loomulikult mind pani väga mõtlema see eriline erinev esteetika, mis on lääne muusikali, mis on India muusikal, samaaegselt käis muusikaakadeemiasse tudeerides põhjalikult lääne klassikalist muusikat ja ja olles ninapidi juba täielikult süvenenud kaasaegsesse muusikasse, sest saksofon klassikalise instrumendina on väga noorpill ja enamus loomingut sellele on kirjutatud, on väga kaasaegse helikeelega. On ka mõned ilusad lood, aga nad on haruldased. Ja, ja selle kõrval see India esteetika tundus nagu nagu kuu pealt midagi täiesti teistsugust, midagi väga kummalist. Ja kui ma seda templi muusikat hakkasin niimoodi lähemalt uurima või kuulama, siis no Läänes seda tehakse muidugi läänest eetika järgi, lihtsalt, mida on kuulda siin-seal, mantra laulmist. Aga on olemas mingi täiesti teine maailm ja see tekitas esimese huvi sügavama huvi indie-muusika vastu. Need esimesed kokkupuuted roogadega. Ja kui 2001. aastal orient festivalil orient festivali esinejaks oli kutsutud haripresse Cheraasia ja seda kontserti kuulama läksin, siis see oli esimene selline. No esimene selline tõsine äratundmine ja samas armumine, sest see kontsert, unustamata siiani ma, ma läksin sinna kuidagi selliseks meeleolusid, no lähme, vaatame, kuidas siis improviseeritakse ühel pillil üksinda kolm tundi järjest. Et kui ma kuulsin, et tuleb klassikaline flöödimängija ja introviseerib esimene no ei käi koos, klassika, improvisatsioon? No mingil määral ikka käib tänapäeval ka, aga, aga mitte nii väga ei ole see ju levinud. Ja, ja siis ta kavatseb veel üksinda soolo pillil mängida, tunde järjest improviseerida, et ma läksin selles teadmises sinna kontserdile. Ja see kontsert möödus nagu viis minutit ja see on tõesti see, kus esimest korda elus sain kogeda, et aega ei ole olemas. See oli möödas ühe hetkega ja ma ei saanud aru, mis toimunud oli selline kui niivõrd väljaspool minu kogemuse piire või kõik see oli tehniliselt niivõrd võimas. Seal olid kõik need erinevad intonatsiooni, kõik need erinevad veerand toonid oli nagunii väljas nendest raamidest ja samas oli kõik kuidagi suhteliselt loogiline ja ta ei väsitanud, ta ei muutunud igavaks. Ja see oli nagu ma sain aru, et sellel inimesel seal laval on mingi uks mingisse teise ruumi, kus mina ei ole käinud. Loomulikult tekkis metsik kiusatus ja siis ma tormasin lava taha, aga mida ma tavaliselt ka ei tee teda õnnitlema selle kontserdi puhul või tänama või midagi sellist, siis ta viskas mulle lihtsalt selle lause. Tahad, sa peaksid ise mängima seda pilli? No ja, ja kuidagi ma seda pilli kuidagi see pill minuni jõudis ja ma hakkasin seda ise tõesti mängima, aga mängin seda niimoodi kodus vaikselt, kuulates plaate ja ja lihtsalt niimoodi puhates kõrva meie kaasaegsest muusikast. Ja kui ma mõned aastad hiljem olin jõudnud otsaga Šveitsi vahetusüliõpilasena ja ma olin juba mänginud indie-muusikat oma lõbuks isegi ka juba jõudnud süveneda roogadesse päris tõsiselt, aga täiesti omal omadel jõududel siis ma kohtusin hari Presotsionaasiat Šveitsis taas kord, see oli 2005. aastal ja läksin temaga taas rääkima peale kontserti või kontserdi vaheajal mind kutsuti, tutvustati talle, et meie hambus flöödimängija piinlik hetk, kus ma tantsin realiselt kuidas asjad ei ole üldse fraktsioonis ja siis ta, mina ütlesin talle, et ma olen alati unistanud teie käest õppida lihtsalt soov, ma olen alati unistanud sind õpetada. Tule. Ootamatu lause andis mulle oma kontaktid ja noh, niimoodi ma sinna inglise tegelikult tema juurde sattusin, et ma võtsin julguse kokku ja helistasin talle siis ma arvan, üks kuu aega või niimoodi hiljem. Ja siis ma mõtlesin, et on ammu ära unustanud selle, ta ütles nii, kus sa oled siis nüüd ma juba tükk aega kohtaks. Kuule, sa tuled, kas järgmine nädal saatel. Nii et see algus oli selles mõttes selline hoogne ja kui kaua siis sündivus tema käe all õppisid? No ma läksingi 2005. aastal esimest korda ja ega mul erilist aimu ei olnud, minuga juhtuma hakkab. Võtsin oma, võtsin oma graafikust maha kaks nädalat või naised seisma, läksin Indiasse täpselt niimoodi kotti üle õla ja saabusin tema koduukse taha. Aga selgus, et tema kodu asub Mumbais. Johu piirkonnas, mis on väga hea piirkond suht niimoodi mere ääres või siis ookeani ääres, õigupoolest on ju. Ja, ja see maja on selline suur maja, kuhu mahub elama tema ja tema õpilased, see on selline pyyboysi stiilis õppimise koht, et see ei ole cool ja see on tõesti kodu. Ja seal on kuus tuba õpilaste jaoks ja siis tema enda tuba ja siis elavad seal veel kaks perekonda, teendeid, mis on India keskklassis väga tavaline, et sul on kodus teenrid, keda peetakse pereliikmed ja selles mõttes ei ole nagu selline orjapidamine. Aga need on tihtipeale kas siis vaesemast kihist inimesed või kes on võetud oma perekonda ja kui sa seal nagu kohapeal ei ela või nendega ei suhtle ega tihtipeale ei saa aru, et nad ei ole pereliikmed. Stendi perekonnad on ju tohutult suured, see on alati kõik onupojad ja täditütred on läbisegi koos. Ja seal me seal ma oma esimesed kaks nädalat veetsin ja see oli tõeline Alice Imedemaal seikluste rada. Tonnid juba toimusid niimoodi, et kogu Makondi haridust kasutades istusin ma seal nurgas tolmukübe, vaatasin, kuidas need noored poisid mängisid nagu pooljumalad silmis, neil oli nii metsik tehniline baashall, nad olid kõik virtuoosid ja õpetaja ei seletanud tunnis mitte midagi, õpetaja mingi fraasi ette, nad mängivad järgi ja nad saavad kõigest aru ja siis ma analüüsisin, proovisin pihta saada, mis toimub siis ka mõne väikse piuksu ikka eest. Aga tore asi on see, et seal ei pane sulle keegi seda pahaks või või vii inglise aega, mida meil kuidagi enam ei ole või me oleme ise pannud selle ajani kiiresti keerlema, et me ei anna endale aega. Et nad andsid mulle rahulikult aega ja juba mõne päeva pärast ma hakkasin aru saama rohkem ja rohkem. Ja noh, peale seda kahte nädalat muidugi selgus, et, et see nii ei käi, et sa tuled kaheks nädalaks ja siis enam ei tuleõpetaja ütles mulle selle peale seda kahte nädalat, et et ei, ma ei taha sealt midagi, mingit raha või et kuidas ma saan võtta raha millegi eest, mida mina ei ole ostnud. Aga noh, lihtsalt anna mulle oma elu. Noh, põhimõtteliselt ütles, et tule siia ja tule kolmeks aastaks. Ma õpetan sulle kõik, mis ma tean pärast seda võid teha, mis tahad. Et see side, mis luuakse või see, mismoodi õpetaja annab ennast sulle, sina annad ennast õpetajale, see ongi eluaegne suhe ja see on nii loomulik või see, see, et sa ei saa ennast välja osta sellest, see on jälle see mingisugune Karmo aine seoses ütles, et sa ei saa nagu ma olen tunni eest maksta oma raha ja nüüd ma olen puhas leht, ma võin minna ja business, ta on. Sihuke ei ole. See on küll huvitav, et, et tegelikult on ju nii, et Indiasse guru Figuur on ju toodud oluline siiamaani nagu ühtegi, ühtegi sellist asja ei õpita selgeks, ilma, et oleks isiklik suhe kellelegiga, eks ju. Tänapäeval kuskil ülikoolides. Me Me istume suurtes loengusaalides, seal keegi annab loenguteks ja siis ongi mõtteliselt pannaksegi pildid, minnakse ära, eks ju. Ja ise tegeletakse raamatutega ollakse kuidagi sellest sellest gurust või siis lääne läänesüsteemis või mõistus kasutades mõistet kasutades pigem meistrist. Väga kaugel, eks ju, et sellist isiklikku suhet tegelikult vist on ju niimoodi, et, et tegelikult ikka ei saa õppida midagi, kui ei ole seda isikliku meistrisuhet, et et klassikalises muusikas see on ju ikka veel säilinud, et ollakse koos, tehakse seda asja koos klaveritunnid ja viiulitunnid ja nii edasi, et jah, et, et mingeid olulisi asju, mis lihtsalt ei saagi teha nii et, et meister ei oleks sinu elus kohal ja sina ei oleks kohale oma meistrielus, et meister võtab kuidagi kandamistimiseks. Ja ja mina näen ka seda, kui ühtlaselt ühte kõige kriitilisemalt hetke üldse inimese arengus läänes vaadates või, või seesama esimene kokkupuude õpetajaga koolis ja siis toimub see valik, kas on huvitav või ei ole, kas ta meeldib mulle või ei meeldi ja selle järgi pärast sellest sõltub kõik pärast tõmbad nagu loterii koma õpetajad, et see, et sulle keegi tõesti meeldib ja ma lähen sellepärast tema juurde õppima, et see mulle meeldib, mis ta teeb, et see on kuidagi elementaarne asi, mida ei tohi vahelt välja lõigata või seesama, et miks laps tahab minna muusikakooli klaverit õppima, tahan kuulnud klaverit, talle meeldib see pill ja siis ta läheb ja siis ta ei tea, milline õpetajatele vastu tuleb ja ta ei saa seda valida, et see ei pruugi olla halb õpetaja, et küsimus ei ole halvas eas. Õpetaja küsimus, küsimus on isiklikus sobimises. Suuresti. Jah, ma jäin teid niimoodi kuulama ja. Ja ja ei see on kummaline, ma. Jäin uuesti selle üle mõtlema, et ikkagi. Kuidas India jätkuvalt. Noh, et kuidas on lood nende kristlike väärtustega ja isegi kristlike väärtuste tutvustamisega ja ja noh, et minusuguse lihtsameelse jaoks on nagu ta on ikkagi siiamaani on nagu kõik üks eks ole, me, ma võtsin krabasin kaasa riiulist veel selle saba rahval neeru india avastamine, kirjutatud 50.-te aastate keskpaiku, tõlgitud just siis, kui mina keskkooli lõpetasin ja nüüd uuesti üle lugedes ikkagi, et küll küll on ikkagi hämmastavalt hästi kirjutatud raamat. Aga noh, et, et see, et need peegeldused võivad olla palju pikemaaegset, kui me niimoodi noh, niukses kooli ajaloos või üldse oma tavateadvuses Sellest sellest mõtlema, et kust need tsivilisatsiooni juured parasjagu on olnud, kus miski asi allakäinud, kus on midagi üle võetud siin kirjutab, et Kreeka ja India suhetest pikalt ja väga huvitavalt ja selle kohta tuleb järjest rohkem praegu mingisuguseid leide välja, noh kõik need, kust, kust mingid vanemad tsivilisatsioon on seal alanud ja võib-olla on üldse mitut tsivilisatsiooni ringi olnud ja allakäik ja millal on arenemine, aga siin see kreeka, india suhtlesid ilmselgelt juba kõige varasematel teadaolevatel aegadel ning hiljemgi on india tihedate suhetes Ellealiseerunud Lääne Aasiaga. Astronoomia observatoorium Kesk-Indias on seotud Aleksandri, aga Egiptuses. Selle suhtlemisperioodi jooksul pidi nende kahe iidse tsivilisatsiooni vahel toimuma intensiivne ideede ja kultuurivahetus. Ühes kreeka raamatus on säilinud pärimus, nagu oleksid targad indialased külastanud Sokrates ning talle küsimusi esitanud India filosoofiast oli eriti mõjustatud Pythagoras. Ning professor Rollins mäng märgib, et peaaegu kõiki usulisi, filosoofilisi ja matemaatilisi teooriaid, mida õpetasid titaagorlased tunti Indias kuuendal sajandil enne meie aega. Euroopantik antiikkultuuri uurija kurvik lähtub Platoni vabariigi tõlgendamisel India filosoofiast. Gnostitsismis ilmneb püüd sulandada ühte kreeka platonistlike ja india elemente ja noh, ja nii edasi ja nii edasi. Olge terved, noh et need seosed on kõik raamat või noh, et mingis mõttes tõenäoliselt on maailm ikkagi alati olnud globaalne ja globaliseerunud. Aga et jälle, et kus, kus ja mis mis määral seda teadvustatakse või kus kihis toimub? See on väga hea, et sa praegu seda mõtlesid. Ma tuleksin saate teisel poolel sellel sellesse teemasse veel tagasi, kui me räägime just nimelt Raagadest. Ma tahtsin ühte asja siin kohe välja tuua. Mulle tundub, et kui sa rääkisid Krista seda musitseerimise viisi kirjeldades meile kõikidele siin, kuidas see toimib kuidas aeg kaob ja kui ma lugesin siin ka viimases, kes, kus siis on praegu Jaak Johansoni poolt kirjutatud pambusesse panustamine ja Jaak on siis ka Kristad siin intervjueerinud, nii et lugege, kes kussi siin on ka siis asjast juttu tehtud ja, ja Kristo kogemustest India Indias Indi muusikaga, aga huvitav oli see, et mulle tundub, et eelkõige viis, kuidas muusikat tehakse sellisel kõige ürgsemal tasandil on Indias säilitanud sellise omaenda nii-öelda struktuuristruktuur ei ole mitte miski muu kui nii-öelda trantsendentaalne või siis avatud igavikule või siis ka nii-öelda religioosne, teatavas mõttes. Et see on väga huvitav. Lääne muusika ka ju teatud mõttes on, on, on religioosne muusika, eks ju, noh, kui me pane natukenegi lääne muusikaajalugu, siis suured telliskivid mitte ainult telliskivid, vaid vaid plokid, kiviplokid on kirjutatud religioosset muusikat, eks ju, sama sama tundub olevat Indias, et see muusika, religiooni või, või, või muusika tegemise viis tundub olevat juba selline tsiviil tabeligioonile. Tänapäeval me ju pidevalt näeme seda ka kõikidele avangardi või, ja jaman kardistide juures, kuidas Arvo Pärt ja ja Sophia Kubai tuulina kogu see nii-öelda nõukogude aegsete nii-öelda põrandaaluste põrandaaluste heliloojate plejaad on seotud sellega, et, et neil on ikkagi seos religiooniga ja seos mingisuguseid teise toaga, nagu siin Krista rääkis, eks ju. Et see, see paralleel lihtsalt mulle tundub, et see nii Läänes kui ka Indias ja väga väga sarnane. On muidugi selles mõttes jälle, kui tulla natuke tagasi selle India filosoofia juurde või miks ei saa vaadata India filosoofiat päriselt sügavuti tundev inimene. Et sa pead sündima hindu perekond, et kui ütleb, et me ei ole see keha, siis ei ole ju hindu või või, või see aspekt, et, et igasugune tegevus teatud teadvusastmel on alati religioosne, et religioossus ei ole lahus meie igapäevategevusest või meist. Et see on mingi selline väga sügav aspekt, mida ma tajun indie muusikas läbi india muusika kõiges muus rohkem ja rohkem. Et kui minu õpetaja käest on korduvalt küsitud, et mis religiooni sa kuulud või, või noh, Indias on tavaks, et millist puud ja otse läbi vitriinis religioosse tegevusega tegeled, siis ta mõtleb, et see pillimäng, see ongi minu palve. See ongi minu, see, mis ma pakun jumalale, mis ma kingin kõiki ja ei ole ju lahus jumal kõigest sellest, mis on meie ümber. Et sellisel juhul ei ole, ei ole, ta võtab ära mingit pidi selle tohutu tähtsuse. Et, et kõik on nii tohutult tähtis religioon, hoone religioosne tegevus oleks kuidagi tähtsam kui mitte religioosne tegevusest ja teisalt annab kogu tegevusele kogu inimtegevusele hoopis teistsuguse mõtestatud. Et kui meie lääne muusikas ma lihtsalt naersin, et peale seda, kui me olime kirjutanud seda artiklit keskusse ja ma olin just sügavalt pidanud mõtlema selle üle, et miks inimene teeb muusikat või miks, miks Indias inimene teeb muusikat või seesama mõte, kuidas? Et mina olen vahend muusikale, muusika tuleb kuskilt mujalt visiongeel, millega suheldakse teist poolega või suheldakse jumalaga või, või see on see üks palve mooduseid, kuidas mina olen, vahendi muusika voolab läbi minu ja mina olen tegelikult tühine vahe seal vahel ma olen vahendaja, ma ei, ma ei ole looja, ma olen looja küll ise ise selles mõttes, et ma olen osa loojast, aga ma ei ole see kõik Klooja selle juures ja siis samaaegselt tuleb telekast ka poeg jutt, kuidas me käime ennast näitamas, et noh, meie eesmärk oligi käia ennast näitamas vastandama ja vot see on täpselt see koht, kus muusika muutus vahendiks, et ma saan ennast näidata või ennast sest nagu teostada ja nad ühe aspekti koha pealt vastanduvate samaaegselt ei vastandu ja et see on ikkagi eneseteostus samaaegselt. Et võtet, kuidas samaaegsus saab kehtida ilma et oleksime täielikult lahus ja me ei peaks religiooni kuidagi praktiseerime ainult pühapäeval kirikus, ainult õhtul lugedes piiblit või kes, kuidas, aga, aga et see olekski mingi loomulik aspekt elust sest see oli üks asi, mille ma siis 15 aastasena ära tundsin või see andis tohutu rahul elu, et et jah, loomulikult see on kõik seotud, kõik ongi üks nagu Jaak ütles, et ma ei peagi olema kunagi lahus. Ükskõik, mida ma teen, ei pea olema kas materialistlik või vaimne tegevus, igasugust tegevust sõltub intensioonist, millega sa midagi teed. Mis mõttega sa midagi teed, kas sa teed seda enda huvides, kas sa teed seda? Või, või on see, kui sa pakud seda lihtsalt juba selle tundega, et ma pakun seda inimestel, ma pakun seda kui oma ohverdust või kui oma Andonit, mida ma võin anda, see anne, mis mulle on antud, seda ma annan edasi, siis see juba ongi religioosne tegevus. Endise peetakse ju kõiki kunste religioossest tegevuseks just selles mõttes, et läbi ükskõik millise kunstivormi inimene võib ennast teadvustada. Ja ta ei erine selles mõttes joogast või erine mingist religioossest praktikast, võid tantsida, läbis ennast teadvustades, võib maalida. Et kuidas peegeldamine inimesel läbi oma mingi tegevuse hakkab ja kuidas ta siis tajub seda kõiksust, seda jumalikku alget jumala kohalolu kõiges. Et see on nagu väga oluline protsess. Ilmselgelt ja ilmselgelt on see mingitel aegadel Euroopas samamoodi olnud. Ja. Noh on selge, et Eesti puhul võiks see probleem selle nii-öelda religioossus poliitilisi angaseeritusega, et see on see, mis meie jaoks selle selle nii-öelda keeruliseks muudab meie jaoks rahvana. Me oleme väga palju näinud, kuidas seda noh, olles niimoodi piiride peal kogu aeg kuid kuidas seda, seda religioosset kuuluvust ja nii-öelda hästi tugevalt ideoloogisest keeritud, poliitiliselt angaseeritud ja see on nagu nagu tähendanud mingi võimuga seotust ja sellest on ju see kogu see jutt, et eestlased on nagu ateistid, nagu oleks, või ei ole kindral kindlasti eestlased ega muud piiririikidel elada ja, ja, ja noh, kuna Euroopas üldiselt ja nüüd Ameerikas on seda segadust palju olnud just seda tõenäoliselt me oleme ikkagi nende idapoolsete tsivilisatsioonidega võrreldes mingis mingil moel ikkagi palju nooremad tsivilisatsioonide kuidagi tooremad ja kuidagi rabedamad. Ja siis ja midagi ilmselt selles noh on ikkagi sealt ida poolt pärit ja siis kogu aeg mingis mõttes on nagu kallikale tagasipöördumine lainetena ja mingisuguse sideme otsimine. Aga noh, ma ei ole õige õige selle üle teoritiseerime, aga ma olen algusest peale seda kuidagi väga selgelt nõndaviisi tajunud ja muusikat tajunud, noh täiesti muusika oma oma kõige siis ma tea sügavamas või kõige kõrgemas olemuses selles mõttes on ikkagi sidepidamine kõige olulisemaga, ükskõik kuidas seda siis nimetada. Sidepidamine ongi religioon Haapsalu ja selles mõttes kõige kõige kõrgem keel kuuldavana või mitte kuuldavana, mis inimesele antud on see, see tundub ka päris tõsi olevat ja, ja et see jälle, kui niimoodi lihtsameelselt sellest kõnelda, et noh, ma olen kõikud tekkinud huvi selle rahvamuusika vastu ja siis see tohutu rahvamuusika ja klassikalise muusika vastuolu, mis meil just jälle nagu Euroopas on või siis nende uute nooremate rahvusriikide puhul nagu, nagu Eesti on veel hästi noor sellisele kultuurina mingil moel hästi vana aluspõhjaga, mida nagu mitu korda maha salatud kuidagi läbi lõigatud. Aga nagu nagu selle uuema kultuurrahvana väga noor ja siis sisend nagu noore inimese jaoks hästi hästi suured need segadused, et miks miks peaks nagu see rahvamuusika klassikaline muusika kuidagi nagu vastanduma või, või miks nad on nagu täiesti erinevatest maailmadest pärit, ütleme, kui rääkida regilaulust ja siis sellest sellest noh, Viini koolkonna klassikalisest muusikast, mille, mille põhjal muusikaharidus ikkagi siiamaani käib ja väga tore on, et ta käib. Et, et kuidagi nadi neid, neid on nagu väga raske ära seostada enda jaoks, aga et, et siis et mingi tervikliku, noh, ega India on ju suurem kui Euroopa või noh, seal on ka väga palju rahvaid, väga palju olnud pöördeid, väga palju katkestusi, aga mingi järjepidevus sellel moel. No millest Krista võib täpsemalt rääkida roogadega seoses, et klassikaline muusika ja, ja, ja siis nii-öelda rahvamuusika on nagu loomulikus sellises eluringis, nii nagu mulle tundub. Koopas oli veel baroki ajal edasi seoses nende revolutsioonide, kus rahvast vabastama tõmmati rahvale nagu see rahvamuusika nagu mütsina pähe ja rahvariided nagu selga ja siis jäid, ühesõnaga nad olid nii vabad, need võisid oma oma tümpsu tantsu seal tantsida, eks ole, aga see, see loomulik ringkäik, kus, kus vaadati, kus rahvas vaatas, mida lossides mängib, eks ole, ja mängis järgi ja samas jällegi lossist vaadati, noh, mis andeid rahva hulgast tuleb, sest kunagi ei tea, kuhu sünnib see, kellel on sõnum tuua või kellel on side või kellel on see religioon. Ja mõnikord tuleb lihtmõnikord, tuleb teda otsida kuskilt mägedest, mõnikord jõgede tagant. Mõnikord ta sünnib, eks ole, sõime teinekord ta sünnib lossi ja peab sealt ära minema kuskile džunglisse, eks et need on nagu väga mitme ja see, et need pooled saavad 11 avastada. Ja loomulikult noh, 11 nagu selles mõttes vaimselt toita. Et selle ahela läbilõikamine on nagu erinevus minu arvates nagu Euroopa india vahel ja mulle tundub, et Indiast see on nagu terveks jäänud. Ja see, et kui, kui viraagad on nagu mingis mõttes kõrgklassi muusika mingis mõttes nagu nagu sakraalmuusika, siis sealt on sama loomulikult nagu rahvamuusikas võetakse Raagadest ja siiamaani on see nagu loomulik, et pigem on nagu teistpidi, et nagu see traditsioon on nagu, kõige aluseks. Et mitte, noh, nagu me nagu oleme seda nagu pumbanud, et noh, nagu nagu see talupojamuusikast, eks ole, arenes nagu nagu ühepidiselt reaalselt oleks tõusnud, eks ole, kõrgklassimuusikaks ei, et see on käinud kuidagi ikka edasi tagasalati ja nagu muna ja kana puhul pole lõpuks võimalik öelda, kust, kust see noh, lähen oma jutuga, eks ole, niimoodi. Aga nüüd võiks Krista kuidagi konkreetsemaks. Kuidas Silja tegeleb, no selle igavese küsimusega muna ja kana probleemiga, eks. Siin me nüüd olemegi. No kui Jaak Johanson selles keskus artiklis küsib sinult, et mis asi siis aga on, siis vaata praegu täitsa sedasama asja põhimõtteliselt sa võtad nagu peas kinni, hakkate ütlemata, et siin nüüd on, meil on 20 minutit, saate lõpuni, eks ju. Et noh, et selle selle aja jooksul kindlasti seda ära seletada ei saa, aga, aga võtan ette mõtiskleda natukene sellel teemal. Jah, võtame, mõtiskleda, veeretasid, no selle muna täiesti minule. Raagad selles mõttes ma mõtlen kogu aeg, see klassikaline muusikat, võib-olla see termin juba ühelt poolt piiradki ka nagu meie mõistmisvõime ühte äärde ära. Et kui läänes klassikaline muusika autorilooming ikkagi ju peaasjalikult on ta autorilooming siis siis Raagad ei ole autorinoomingraga tuletavad tagasi aastatuhandete taga, esimesed märkmed on, on veedades kus räägitakse küll mütoloogiliste aspektides Raagadest mitte ei kirjeldate nüüd muusikateoreem teoreetiliselt seda asja, aga et ilmselt seal kuskil juba niisugune mõiste nagu Raagad oli olemas kese, laadiline mängiminesi, laadiline improvisatsioon. Mida õpetajalt õpilasele edasi antud väga-väga pikka aega roogasid on. Kas Lõuna-Indias öeldakse kuskil 74000, ütlevad nad selleks numbriks, erinevad Raagat. Ja tänapäevaks on jagunenud koolkondade tõesti lõunaindeksi, Põhja-Indias öeldakse karnaatik traditsioone, hindusteni traditsioon. Aga Nende erinevus peaasjalikult on, selles nad nimetavad samasid roogasid teistmoodi ja nad lähenevad natuke teistmoodi, kuidas neid mängida, aga see põhiolemus on ikka sama, et lõunahinded indud väidavad, et see, see tõeline päris autemperaagan seal nende maa poolel, sest pärasest kogu või see tuli kogu see sõjaline tegevus Indiale põhja poolt peale, siis sai väga segatud ja muusika sai väga mõjutatud ja seal põhjas nad ikkagi puhtalt ei mängijaga. Aga samas, mis on elusa traditsiooni üks omadusi, on see, et on pidevas muutumises, et see ei tähenda, et kui me midagi mängime teistmoodi, ma ei usu, et meil tänaseks on ühtegi Raagad, mida mängime täpselt samamoodi nagu 4000 5000 aastat tagasi mängiti. Et see on loomulik omadus, elusa asja loomulik omadus on pidev muutumine, mis ei tähenda kuidagi, et see oleks halb, et nii, kui see mingi asi hakkab välja surema, vot siis on meil see lutt ära konserveerida, panna muuseumisse kanatiitlite juurde, seletad ära, et see käib ainult nii ja võtke teadmiseks. Aga seni, kuni üks asi on elus ja voolab, siis ei ole seal nagu seda ohtu. Sõnaraga tähendab ju värvimist või see, mis värvib meeleolu ja siis on need erinevad laadid. Raagadon erinevad laadidega, nagu palju meil nooti on, ega neid laade nagu nii palju välja ei mõtle, onju, et saaks mängida 76000 4000 erinevat Raagat. Teraga mõiste on palju laiem. Et on olulised Raaga nootide vahelised tasakaalud ja see, kuidas, kust millisesse nooti minnakse. Lõpuks mängitakse ikkagi pilti, et teoreetiliselt ei saa Raagale läheneda niimoodi, et see pärast seda oleksid võimeline mängima. Kui mina õpin Üheraaga selgeks, enne kuulen seda oma õpetajalt, ei ole, seda järgi mängin mitmeid-mitmeid mitmeid kordi ja siis ma tunnen selle pildi ära. Ma hakkan tajuma neid värve, ma hakkan tajuma neid tasapind-õhkõrn tasakaale, nootide vahel. Millist nooti, millisesse nootise maandud, millised on õudselt pikalt, millisesse ainult puudutad, millise ornamendi sinna lähed. Lõpuks on nagu selline reeglite rägastikku sellele teoreetiliselt läheneda, et sa ei ole enam võimeline ühtegi fraasi seal mängima, ilma et see oleks üks suur viga. Ja samas ometi sa võtad Üheraaga ja mängida, kõik tunnevad kohe ära, see on see raha, aga see on jaman, kõik tunnevad selle ära kohe peale esimest kolme fraasi. Et kuidas see siis võimalik on, et seda teoreetiliselt väga kergelt lahti seletada? Minul ei ole õnnestunud, ma olen seda nüüd, üritan siin leheveergudel mõnes saates ja ma olen jäänud täiesti jänni. Ma pean tunnistama. Kas näiteks Jaan-Eik, Tulve ja mõni Gregoriaani mees või siis tänapäeva džässmuusik võiks Raagast aru saada niimoodi, et see ongi nagu modaalsus, milles improviseerida. Noh, mingil määral kindlasti see nii on, aga, aga, aga kuna nii džäss kui modaalne muusikamodaalne, kes ei pööra nii palju tähelepanunootide vahelisele tasakaalule, siis vot sealt juba ta on Indias niivõrd palju komplekssem. Kogu see arusaam, pluss see, et kasutatakse veerand tooni, kõik erinev intoneerimine, see doktaks on 64 nooti, mitte 12 tekitab juba tekitab juba värve juurde, ütleme nii, et ei ole lihtsalt roheline ja punane, aga võtt on ka sinikas roheline ja võt on samblaroheline võtta. Ja sa pead neid värv selge nägema selles pildis, kui sa neid ei taju, siis sa hämad seal ringi. Aga mis on väga lähedane Raagadele, mille mina, läbiraagad avastasin regilaul? Vot regilaulus oli see otse intoneerimine, olid need kõik need sellised laadiline värv, värvid ja varjundid olemas mida ilmselt kahjuks läbi meie tempereeritud häälestuse. Ja läbi selle, et me oleme harjutanud ennast, et vot see on see puhas laulmine, see on, see on see õige asi, et me oleme hästi palju välja rokkinud. Meie kõrv tunnistab neid kui mustalt laule doi pädisel. See vana eideke, kes meil siin praegu lindistused laulab, ta laulab lihtsalt mustalt, tallab mööda. Ei pruukinud mitte olla. Kas see on paljudes, ilmselt ka Euroopa vanemates laulutraditsioonides ja, ja ilmselt ka Gregoriaani laulus on seesama samalaadne meloodia liikumise taievana kraagades. Sellest on ka mitmete vana muusikutega juttu olnud, et see, see jälle see vanem aluspõhi Euroopas jälle kuidagi on, on idaga siis seotud või, või noh, sest väga palju on ju Kagregoriaani laul seotud vanaheebrea lauluga või selle siis juba araabia lauluga, sealt juba lähebki see side ja Kreeka Kreeka kaudu ka ikkagi läheb jälle side uuesti. Ma tean, et sidemed, selle, selle neid sidemeid tuleb, tähendab kui palju, sellepärast et nii nagu kiimaschsooli oli tegelikult mahu Villem on mõni mõnede mõnede muusikateoreetikute järgi siis tegelikult regilaul ei ole ju, mitte ei räägi võib-olla ilmselt mitte reest, vaid on ikkagi riigi või siis selline nii-öelda nagu omab juba etümoloogilist sidet sõnaga Raaga riigi rahaga, eks ju. Ja ma teen, üritan nalja teha, aga, aga. Ma mõtlen, et, et, et tegelikult need huvitavad seosed või need huvitavad asjad on ju igal pool olemas, et me võime juurde mõelda. Aga kui me tõesti leiame sellesama asja üles, eksju, kuskilt rehki laulust, siis noh, väga huvitav. Väga huvitav. Aga ta on, ta on, ma ütleks, imeline, vähe neid, need seosed praegu ilmselt jälle praeguste teadmiste nagu arvutusvõimsuste ja teadmiste niukse kõrvutamise avanemise ajastul või sealt ilmselt avaneb järjest uusi niisugusi seoseid ja seda uut teadmist. Me ikkagi, mis, mis viib selle noh, tähendab, väikesed erisused, loomulikult on väga tähtsad vahi vaimu teekonnal, aga et, et, et ta veel kord ikkagi jälle me jõuame selleni, et me ei ole üksteisest nii kaugele triivinud või arenenud või langenud. Kes seda, kuidas näha tahad. Kui me, kui me vahel noh, niimoodi argielus tajume natuke nakad kraapima sügavamale vaatama. Et me tõesti oleme üks. Me oleme millegagi vaimus ikkagi üks see on nagu suur suur lootus. Üks huvitav tasand roogade juures on see, et rabad omandavad sellise iseloomu suhtes nagu kosmiliste väljunditega ja ka ja reaalsete väljunditega nagu, nagu päev hommik, õhtu, erinevad aastaajad, selline suur kosmiline tasand tuleb sinna juurde ja jaak siin mainis väga huvitavat seost kreeka Haagorase mõtlevi mõtteviisi ja plaatonliku mõtteviisi ja, ja India vahel ja siis ma hakkasin tegelikult mõtlema selle peale, et et kas ei ole see nagu täiesti sarnane nägemus muusikast sellise nii-öelda suure kosmilise projekti nagu meie, kui siin nüüd tsiteerida lihtsalt lihtsalt Pythagoras Deblaatonit siis nemad mõlemad muusikas mitte midagi muud kui juba makrokosmoses korrastatud matemaatiliste suhete edasikandmist muusikasse, need on lihtsalt nende samade samade matemaatiliste suhete muusikaline väljendus ehk teiste sõnadega muusikana paati viide nii-öelda kosmilisele ja kosmos teatavasti tähendab nii-öelda korrastatud maailmakorda, eks ju. Ja seda korrastatakse just nimelt nendesamade matemaatiliste suhete kaudu kui nüüd niimoodi väga lihtsalt siin kuidagi Pythagorase teooriat kuue vaadises lahti seletada, aga aga mulle tundub, et, et just nimelt see viide roogades erinevatel aastaaegadel, erinevatele päeva hetkedele, et see on, see lähtub kuidagi sarnasest printsiibist lähtudes. Ja kindlasti väga huvitav näiteks aspekt, et veedades öeldakse, et arhitektuur on külmutatud ka et need tasakaaludest, millest sa räägid, teed läbi muusika mängimise, seal on peidus see kood, kui sa võid tajuda kogu universumit, et see algab ühest noodist ja siis hakkad üles ehitama seda ja indimuskasin tohutult oluliselt erinevad rütmitsüklid. Ja, ja kuidas need omavahel hakkavad minema siukses kaleidoskoopilise igasuguses varje keerimisse, see on tohutu maailm, mis avaneb seal 16. seitsme, üheksa tsüklilised, 16 lööki, üks takt pikk nii-öelda ja kuidas need fraasid hakkavad sinna peale kujunema kõik, et heidetud kogu loomekoodi, sa võid minna läbi selle viimasesse Ki universumi nurka ja siis jõuda sinna ühte lõpuks tagasi või näha ära kogu selle keerukuse ja isegi mitte tajub pigem taju kaudu, mitte teoreetiliselt mõistes. Ja muidugi Raagad jagatakse ju erinevatesse päeva aegadesse, v Iraagasid, ei tohi mängida suvalistel aegadel ütleme niimoodi, et on hommik, Raagad on päeva õhtu-öömüra, aga iga kahe tunni tagant onus raga isegi ei tohi mängida. Ei, need ei oleks õige mängida, sest roogasid peetakse elusolenditeks. Tegelikult vot see on see India filosoofia, mis väga kattubki meie ilmselt Kristuse eelsele ajale, kus kõike nähakse isiksusena ja samamoodi Raagasid ja see solvab seda Raagata ilmusul enamuse mängitud ja valel ajal või seesama noore traagad, vanad Raagad või see kui õhtul, kui sa võtad ette õhtuse aja ja, ja see on rahuaeg, kus, kus on nii-öelda elu on ära elatud ja see kõik tuleb kokku sellisesse rahulikku teadmisse, siis saan sellise õhturaga meeleolu või see on tema isiksus või olemas. Hommikul on täielik selgus ja kui päeval tekib see selline liikumine või pigem selline, seda me tajume tegelikult väga selgelt ise ka päevas, on need erinevad meeleolud või mingi aeg päevastav millegi jaoks sobilik mingeid asju ei saa muul ajal teha või kuidas õhtu ja hommiku rahulikud või kuidas kõik need romantilisi traaganson öös, kus müstid sisse avanema või kui tekib see pimedus ja läbi selle mingid teised meened lähevad rohkem lahti või kõik need, need rauad on väga täpselt nendega seotud ja öeldakse, et kui sa mängid Raagot sellel ajal sa jääd haigeks, lihtsalt. See selles on oma väga sügav asi, mida me võib-olla lõpuni suudab mõista, aga ometi läbitud, tajume, kogeme seda ja ütleme, et jah, nii see on. Aga huvitav on see, et india päev ilmselt on natuke teistsugune kui siin Eesti põhjamainepäev, eks ju, et kas sa selle üle oled ka mõelnud, et kuhu sobivad näiteks Põhjamaades mingid teatavad Raagad. Oh, ma olen lõputult selle üle mõelnud, eriti võidurahaga kontserdi ette valmistada, sest nagu ma seal Indias päike tõuseb kell kuus ja päike loojub kell kuus. Eestis siin, nagu me teame, talvel ei kipu üldse väga tõusma või langema. Et siis ma olen ikka otsinud seda õiget Raagades, mille järgi ma siis lähen ja õpetaja mulle vastanud, et jah, ikkagi looduse järgi, mitte selle kella tiksumine järgi. Ja siis ma olen tema käest küsinud, aga meil oleks väga ikkagi vajaste lume ära mänginud talv läbi bändi Rain keskevõõraga sidemed, suvila ainult keskpäeval hakkasid mängida, mitte kuidagi ei klapi ja nüüd oleks seda lume ära lükkab. Siis ta ikka naerab, et vot sinnani ei ole veel jõudnud, see lume. Aga jah, nagu üks mees, ütles, favon, mannich, Brechenn, kan, tarnber, muss, Manšhaigene ehk siis sellest, millest ei saa rääkida, tuleb vaikida. Üks vaikimise viis on ka ju muusika tegemine. Et lõpuvõiksime lihtsalt kuulata ühte laulu ühte muusikapala. Krista Jaak, mis asi see on? Jah, me võtsime pillid stuudiosse kaasa, kusjuures minul oli meeles, et keegi mulle ütlesid, võtke pillid ka, sina, sina jõel. Ei, mina ei öelnud jah, aga, aga võib-olla keegi teine? Noh, et me käime, tutvutame, eks ole, lähme selle juurde tagasi, et miks me siin oleme, võib-olla keegi on meil juba mitu korda kuulnud ja jah, et, et, et see, et, et Kristo õpetaja tuleb euro Parlamendi valimiste eelõhtul, see on ikkagi nagu koobaadises veel kord see hea seos, eks ole, et et et India ju teatavasti on ka ikkagi nüüd. Teadupärast maailmas demokraatia ja võib-olla jah et seesama asi, et võib-olla ühel hetkel nad tulevadki meile ka demokraatiat õpetama rohkem nemad teavad, kuidas demokraatia käib, kas rõõmustakse demokraatia India moodi kuidas sealt saab, aga, aga et seni on meil võimalus nagu jah veel kokku puutuda selle, selle selle vana harmoonilise, tervikliku tervikliku aluspõhjaga ja kuulata ühte ühte meistrit mängimas ja minul oli noh, ikkagi see, kui see, see kontserdi organiseerimine alguse sai, et see on nagu väga lihtne, et kui niisugune nimi kõlab, et siis ei olegi vaja mingit reklaami ega asja ju ju teha, et see nagu inimesed iseenesest tulevad. Vot niuke tunne on. Aga, ega praegu pildile saada tõesti ei ole kuigi kerge ja sellepärast me käime nagu väiksed pasunapuhujad oma pasunat stuudios täis. Ja, ja püüame ja, ja tõesti noh, see ei ole miskisugune tuluprojekt, aga see, see saab väga ilusale, mis seal Estonias on, see tõesti on, on mingi mingit laadi meistriga kokkusaamine, millised võib-olla tõesti noh, mida laadi meistrit võib-olla mõneks ajaks selle vahepeal võib-olla polegi maailmas, et see on mingi selline lugu. Seda ei tohiks tõesti vahele jätta, siis tuleb, ma pean ütlema, et see nii on. Aga 24. mail kell üheksa Estonia Estonia kontserdisaal ja harib Brazad. Jobraasia on seal kohal, selline oli tänane kuue vaadis, muuseas, aga koovades ei ole veel läbi muusikapala pole veel kõlanud. Nii et Kristo tsitrayonas. Palun mängime siis otse-eetris. Rahvaviisi Indiast, selle nimi on Assam pihu. Ja Kaur ilmselt lihtsalt tõmbab meid Eevlitega maha ja sujuvalt hajutab järgmistesse tegelikustesse, kui aeg täis saanud.