Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Kunstiministeeriumis on seekord külas Siim ker, Treiman pere, Siim, tere ja jutuks tuleb selline asi nagu kultuuriklubi kelm. Kõigepealt tegeleme faktidega, millal kelm tekkis ja kes seda teevad. Peale sinu siis mina. Täpselt ei teagi, millal kelm tekkis, ma arvan, mingi pool aastat tagasi või isegi natuke rohkem. Teised poisid kohtusid. Mind kutsuti umbes poolteist kuud tagasi appi, et kitsalt tegeledagi kunstiprogrammiga. Ja mida on teised poisid, on seal on Johannes Valdma, Sebastian Talmar, Uku Talmar, Arvid, Pirn, Mihkel matkeevitšis. Siim lootus. Kes veel? Meid on nii palju, läheb kogu aeg meelest ära, kes me oleme. Ja mis asi on, aga see on pigem nagu niuke lapsepõlvesõbrad või, või sellised jah, vana sõprusringkond, kes mingil hetkel avastasid, et, et see koht, mida nad tahaksid luua, noh, need olid erinevad mõtted seal pundis tuli välja, et tegelikult nad kõik tahavad luua seda ühte ja sama asja. Ja siis nad said kokku ja tegid selle ära, ühendasid jõud. Aga see kelm paikneb praegu füüsiliselt Tallinna vanalinnas vaimu üks, kus varem on asunud paarid. Erinevad andega on väikese baari, kus on alati olnud teatav selline kultuuriprogrammi muusikaprogrammi lisaosa. Kuidas kelm sinna ruumidesse. Minu meelest selle viimase kodu paarikese vaheldumine oli kuidagi väga sujuv või väga kiire. Kuidas ta selle koha leidsite? Sinna just jäite. Seda mina ei tea, ausalt linud lihtsalt kutsuti jah, niimoodi, et kuule, tule ja teeme. Minu küsimuse mõte oli natuke ka see, et et kuna see ruum vanalinnas ikkagi maksab mingit renti, mis tähendab just see küsimus, suundub selles suunas, et kui palju kelm on kultuuriklubi, kui palju ta on paar, kui palju ta peab iseennast ülal pidama, kui palju ta saab tegeleda puhta vaba loominguga, mõtlemata. Nii palju ma ütlen, et mulle mingi hetk saadeti lõpuks Google Tokusse näikse programm, et ma saaksin rammiga kursis olla enda nagu tegemisi ühtlustada või ühildada teiste asjadega. Ja selle toksi alguses on link siis nagu rahaasjadele, onju ja kui mina sellele vajutanud, siis mul ei ole ligipääsu. Nii et selles mõttes ma ausalt ütlen, ma olen täiesti niukses nagu õndsas teadmatuses sellest. Aga samal ajal ongi. Ma arvan, et me üritamegi leida seda ideaalset tasakaalu selle baari ja projektiruumi vahel, et see ongi esimene saal, on baar või kohvik, tagumine saal, projektiruum ja projektiruumis, põhimõtteliselt igal päeval toimub midagi, ma arvan, et meil on vist üldiselt kujunenud välja niimoodi, et see esmaspäev on nagu niisugune programmi vaba päev. Aga et iga päev oleks ka midagi, mis tõmbab inimesi, et seal on tavaliselt siis selline ülesehitus, on siis kas loeng või mingisugune selline ühistegevus või sealt edasi praktiseeritakse midagi, on viktoriin või igasuguseid asju, aga et jah, et selles ruumis ei ole, see paar ei ole ainukene asi, mis nagu kutsub ja, ja praegusel hetkel, eks ma ise jäin ka mõtlema, kas et mine sa tea, et äkki ikka ära koodiad, rahaga ei tule hästi välja ja siis varsti on see tagumine ruum kaanid, laudu täis asju, arvatavasti mingi hetk. Aga, aga näiteks Johannes ütles ka mul üks päev, see on projektiruum, projektiruum, nii et ma arvan, poistel on ka natukene nagu soovi, et see just nimelt selle loomingu poole pealt jääks nagu püsima. Aga kui sa ütlesid, et sina teed seal seda kunstiprogrammi, mida täpsemalt sa teed seal siis? Mind kutsuti niimoodi džaugule, ma tahaks midagi lahedat seina peale. Nii et mina siis praegu alustasingi väga lihtsalt sellise programmiga nagu pinnalaotuse läbilõige. Aega oli vähe ja üldse kogu aeg on aega vähe, siis see on selline protsessuaalne näitas, kus hästi kiire formaadina saavad erinevate erialade kunstnikud siis niimoodi teos teose haaval proovida arendada, mingisugust näitust kokku panna ja kuna ta ei ole galeriiruum siis ta ongi pigem selline, noh, niuke. Kuidas sa siis ütled? Ebakindel ruum. Seal on ikkagi üsna raske seinal midagi näidata, sest kui nüüd öelda võib-olla natuke jõhkralt, siis tegemist on sellise põlv kaarega keldriruumi ja mis selles halba, selles ei ole otseselt halba, aga seinale on seal keeruline. Jah, on küll jah, jah, pluss seal on niiske ja jajajajaja, eks see on teada värk, et kunstnikele noh, esimesed homoleksis, teen Heltermaa ja Sven Parker nendega ka kohe ütlesin, et noh, et siin nagu selliseid, selliseid tingimusi ei ole. Need teosed ongi olnud väga sellele ruumile vastavad, et noh, selles mõttes ma ei teagi, kas neid saaks nagu kuskil mujal eksponeerida, sest et nad ongi arvestades neid tingimusi loodud. Kes veel peale nimetatud kunstnike plaanis on? Järgmise pinnalaotuse läbi lõikena tuleb arhitektide punt, kelle eesotsas Anne Veesaar ma päris täpselt teagi, teda veel kampa võttis. Ja sealt edasi on plaanis võtta graafikuid. Aga seal ka läbirääkimised käivad, et seal on kõik niuke käigu pealt tegemine. Aga kuidas see asi toimib siis, et et ma vaatasin, et sellel kelmile on ikkagi konkreetsed lahtioleku ajad, mis vastavad pigem paari tunnustele, nad on õhtune ja nädalavahetustel pikalt alates kella seitsmest saab sisse astuda, ühesõnaga mingil õhtusel ajal ja kas need ka ruumis on kogu aeg midagi väljas nii-öelda, mida sa saad käia vaatamas või näiteks, kui on nädalavahetus, siis ta mingil hetkel kriitilisel kellaajal korjata, et tööd ikkagi ära. Ei korja, nad on kogu aeg väljas, see on ka selle kelmikunsti programmi kontseptsiooni osa, et et teos võiks olla selline, et kui, kui vaja, siis rullime kokku või tõstame üksteise peale või voldime kokku või lükkame teise serva ja et see teos ei tohi selle all kannatada. Et jah, kui tuleb kontsert peale, siis teeme lavaesise puhtaks ja lüke või kunsti niimoodi seina, määrde ja mis siin oli eelmine nädalavahetus, ma käisin ka vaidlemas poistega, et ma ei saanud jääda selleks, et kõik sinna, kus, kus see kõik ümbertõstmine toimus. Siis jooksin ära veel, ütlesin, et kaks klotsi alla, üks lamp peale täpselt niuke, et, et ärge täiesti pimedus seda kunsti nagu jätke, andke talle vähemalt natukenegi. Aga jäi, toimis. Mis on need kohad, mis on võib-olla sulle sellises asjas osalemisel nagu eeskujud või kas sa oskad öelda, kas Eestis on midagi analoogset tehtud või kuskilt mujalt, kust sina inspiratsiooni saad? Sa mõtled just nagu formaadi mõttes midagi sarnast? Jah, mulle jäi väga Elisema sealt viimaselt kampsunite konstaablite näituselt Illegaardi lugu, et midagi taolist võib-olla proovida midagi sarnast vaadata, kuidas, nagu meil läheb, et siin ma olen valmis igasugusteks variantideks samal ajal eeskujuks on kindlasti ka rundumi tegevust selles mõttes, et kõrvalt näha, kuidas on võimalik, et on võimalik niimoodi joosta ja teha. Nii, et päris tuuleveskitega nagu ei, ei võitle. Ja siis üldse võib-olla mulle väga meeldib käia istumas näiteks kraalis ja protestis ja nokus. Aga lihtsalt, et võib-olla seda õhkkonda, mida ma seal tajun. Et ma tajun midagi sarnast kelmis. Aga ma saan nagu panustada sinna või teha midagi nii, nagu mina tahan teha kus see nimi üldse tuli. Kelm, kevad vallatuse ja suhteliselt viimasel hetkel minu meelest see läks lõpuks lukku enam-vähem siis, kui pidi hakkama logosid trükkima või ma ei, ma ei tea, mida tegema, et seal tükk aega oli mingi teine nimi, aga jällegi mina ei ole osanikega juhatuse liige ja ei tea, ei tea neid mänge, mis nad mängivad seal. Aga ma mõtlen, et sellist midagi, mis kuulutaks, et on kultuuriklubi tegelikult väga, ei tulegi pähe, et selles mõttes on viimastel aastatel olnud võib-olla asjad, mis nimetavad ennast projektiruumideks, kus on tegelikult see, kui seal isegi on mingi paari või puhveti või kontserdi tegevused sisse alati noh, ei ole nagu niimoodi esil, et see on pigem selline tugistruktuur, et ma tunne, et see kelm üritab kuidagi intensiivsemalt neid erinevaid osasid kokku tuua. Aga seal praegu on, programmis on, sa mainisid, kontserdid, loengud, näitused või tööde esitlused, kas on veel midagi, mida sa formaadina juurde ise plaanid tuua? Perfakad? Ma ei saa päris niimoodi öelda, et mida mina formaadina plaanin juurde tuua, sest et et mingil määral programm fikseeritud. Aga samal ajal noh, ma ei tea, kuidas lükkad nõnda läheb. Et kui keegi tuleb minu juurde ja ütleb, et ma tahan teha perfoke, siis ei ole ka nagu mitte mingi probleem. Lihtsalt mina võib-olla ise ei jõuagi nagu selle peale mõelda, kui ma mingisugust järgmist ma tea, teostaja aitan ette valmistada mingil hetkel võib-olla võib-olla peale teist pinnalaotust ja läbilöögi, et ma mõtlesin küll, et seal meil iseenesest tekib nagu kunstipühapäev ja esmaspäev on nagu selline kahepäevane auk, kus saaks teha selliseid lühiajalisi näitusi ka võib-olla, aga noh, see ongi täpselt, et selle jaoks tõesti tulema. Kui mulle see on ikka üleskutse, tulge pakkuma. Jah, jah, neid pakkumisi on olnud ka, et selles mõttes, kui ma ära ütlen, ei tasu olla solvunud, sest et ei saa ühes ruumis teha kümmet näitust korraga. Aga kui vaadata Tallinna või Eesti sellist maastikku laiemalt, siis kuidas sulle tundub, et mille järgi veel on puudus või et ma saan aru, et see seltskond ja sina tegite selle ruumi just sellepärast, et meil on galeriid siis meil on klubid ja siis meil on söögikohad, aga meil ei ole sellist kompott. Ei põhimõtteliselt, et kui sa vaatad veel seda nagu välja üldiselt, et kas sul on tunne veel millestki on puudus formaadi mõttes. Kas sa saad kõiki asju teha seal kelmi all, mida sina tahaksid või näiteks sa tunned, et on mingid formaadi piirangud, et sa juba näed, et on mingid asjad, mida sa sealt alt teha, isa? Pikad näitused, käskupis valitakse. Kelmi alt ei saa päris kõike teha, seal pikad näitused ei toimi, see lendas mulle kohe esimesel koosolekul faktina näkku, et et päris nii nagu tavaliselt tehakse, seal ei saa teha, see on minu jaoks pigem põnev. Nagu selles jah, selles mõttes probleemi, et pigem kelm ongi selline nagu mänguruum. Ja kui mul on nisu teha pikanäitust, siis selle jaoks leiab ka ju alati koha, selles mõttes meil on need asutused ka olemas ja kui tuleb isu teha, Ma ei tea seminari või loengut, siis leiab need inimesed, sest et need asutused on meil tegelikult olemas, kellelt saab selliseid asju teha. Et ma ei, ma ei oska praegu selle peale mõelnud, et mis veel puudu on selle pärast, et me oleme tegelenud millegiga, mis praegu mehe meelest puudu on. Üks asi vist, mis on nagu küsimus sinu kohta, et sul on kunstiteadlase taust, et millega tulevikus ideaalis võib-olla tegeleda, kas just selliste eksperimentaalsete, et võib-olla põrandaalune on antud juhul muidugi sõnasõnaliselt tõsi, põrandaaluste asjadega või sa näed, et ühel hetkel sa tahaksid pöörduda tagasi akadeemia rüppe, kirjutada jälle kunstiteadust, teha seminare, konverentse, näituseid, valges kuubis. Perfektsetes tingimustes kontrollitud kliimaga. Praegu mul on vedanud nii palju, et ma saan seda kõike korraga teha. Ütleks, et see on seene nooruse privileeg, et ühel hetkel selline mitmes suunas rabelemine muutub keerulisemaks. Ja ma usun, ma usun, praegu mul ongi selline võib-olla intensiivne periood, et vaatab, kuidas mul see kunsti üldse meeldib, et prooviks nagu kõik asjad ära ja siis loodetavasti jah, see oleks päris lahe, kui aasta pärast umbes midagi jääb pinnale, millega mulle hetkel meeldib väga-väga tegeleda, aga praegu on pigem jah. Ma naljatades ise räägin ka seda, kuidas alles pool aastat tagasi ma nagu hakkasin kunstist midagi teadma, noh et see on nagu selline väga intensiivne periood olnud. Eks vaatab. Kas kelmis sinu kõrval on veel selliseid valdkonnapõhiseid kuraatoreid, et kas keegi tegeleb näiteks luuletus? Ja, ja, ja noh, selles mõttes, et programmiga tegelevad Uku Sebastian Talmar ja noh, nemad mõlemad on kirjutamise taustaga, aga samal ajal ka selle kaudu eks ju kokku puutunud erinevate valdkondade inimestega, et selles mõttes neil on ka mingi taust siis olemas jah. Väga hea, nii et erinevad siis kunstiliigid seal kohtuma, nii teater, muusika, kunst. Ja meil oli just esimesel nädalal oli selline tore minule see vaatepilt lihtsalt meelde, et meil on seal see esimene teos on selline, justkui Al tatar seisab seal lava ees ja siis oligi seal oma loominguõhtu ja siis sättisime sinna diivanid seal teose ette ja kohvilaua ja mõned toolid ja siis lihtsalt vaata kuidagi sa vaatadki sellest torust vaatad alla, seal seisab siis justkui see kunstiteos, aga selle asemel, et nagu lasta tal seal olla, kukuksid sinna ette igasugust sellist vanapaari mööblit ja siis istuvad seal ees inimesed hakkavad luuletusi lugema. Ja, ja ma ei tea, miks eksi, ma olen igasuguste inimestega kohtunud, ma kartsin, et võib-olla kunstnikele see ei meeldi, aga nemad olid täiesti sillas sellest sellisest just nimelt erinevate loominguga kunstiviiside, eks ju segunemisest. Mis järgmised üritused, mis sinu käe alt nüüd tulevad? Jätkamegi sedasama pinnalaotust läbilõiget viimase teose ehk siis ka kogu näituse esitlemine on ülejärgmisel pühapäeval, see on siis neljas mai, kui ma ei eksi. Ja sealt edasi natukene aega saab seda kogu tervikut vaadata ja siis alustavad arhitektid Kas on midagi, millest sa tegelikult tahtsid rääkida ja mida ma ei küsinud? Jah, kui me rääkisime sellest ruumist ja et, et see ei ole valge kuup ja et seal ei saanud igasuguseid asju teha ja ja sa uurisid seda, et kellaajad ja noh, mis asi ta ikka on siis seal mulle ka nagu meeldib see mõte, et see kunst on kitsalt, ma räägingi omanikes, kuraatoripositsioon olid seal ruumis, aga mulle meeldib see, et kunst on toodud sellisesse keskkonda. Et meie võtame seda väga tõsiselt. Et me ei mõtlegi, et, et me nagu läheme baari seina kaunistama või nii arutame need kontseptsioonid läbi ja teeme oma teosed valmis, siis ütleme kell 11 õhtul oled seal just läpaka kaane kinni pannud ja ja istud ja siis sa näed, kuidas inimesed niimoodi ma ei tea, kas lähevad suitsuruumi või või astuvad tualetist välja ja siis niimoodi avastavad, et ootasin ruumis nagu midagi Pisad tähendab, või seal nagu midagi paistab ja siis ja siis lähevad vaatama. Et mulle pärast tuli üks kunstnikest peale esimest esitlemist tuli ütlema ka, et täitsa lõppema, istusin siin nurgas ja vaatasin ja täiesti võõrad inimesed seisid 10 minutit meie teose ees, rääkisid, sellel pole niukseid asju varem näinud. Et mulle meeldib see, et ta on sellises nagu aegruumilises mõttes tõstetud hoopis teise keskkonda, eemaldab sellised galerii piiranguid just nimelt ütleme etiketi mõttes ja mingisuguse formaadi mõttes, et sa ei pea ennast panema pintsakus ja triiksärki või kena kleidi selga panema. Kui see siis oleks ometi valgetes kuupides, no ma ei tea, eks ju on ka, on ka sellised. Pane kleiti selga, ei panda kleiti selga ja pintsakut, vähe kleite, vähe pintsak, kuid ma ütlen, on see võiks olla ju rohkem. Võiks olla, võiks olla ju. Noh, mida väärtustatakse teatrisse mineku puhul maal ja see asi ei ole pintsaku Su kleidis ju tegelikult asi on selles, et sa paned ennast mentaalselt juba kodus valmis, et on sündmus ja sa häälestatud juba, et ma mõtlen, et seda võiks vabalt rohkem olla. Nojah, selles mõttes küll jah. Nii et kui seda võiks sinu meelest rohkem olla, siis mina jälle nagu veelgi enam kelmi kaudu leian, et sellele võiks vastanduda. Väga hea poole, seda on paigas, aga ma veel üks asi, mis on, küsin ikkagi juurde, on see, et küsisin nende piirangute kohta ka, et kui sa paned selle kunsti nii-öelda Ma ei tea, halvasti öeldes elu keskele siis kas sa tunned, et jällegi sellel, sellel valikul on teatavad piirangud, et kindlasti töötab paremini asi, mis sädeleb? Ei ole mõtet sinna panna midagi väga abstraktset, minu meelest on hästi suur osa kaasaegse kunsti, mis väga hästi töötaks just näiteks mingis klubi kaunistusega ja mitte üldse halvas või kuidagi Hirarhiseerivas mõttes, aga väga siiralt ja ausalt, paljud asjad oleksid palju ägedamad, kui need asuksid näiteks mingis sellises keskkonnas. Aga väga palju asju, mis sellises keskkonnas panevad ainult õlgu kehitama ja keegi ei saa aru ja jalutatakse mööda, et kas sa natuke püüad selles suunas, et ikkagi kureerida nii-öelda kohaspetsiifiliselt. Ja muidugi muidugi ma ei oska sulle öelda seda, et mis te sädelust täpselt sealjuures on, eks ju. Aga Me ikkagi nagu arutame neid ideid läbi niimoodi, et see üks asi on kontseptsioon, aga et teostus, jääks ka midagi selline noh, tunnetuslikult oleks lihtsalt jälle mingi pilt baari seinal vaid vaid jah, tekitakski just nimelt nagu sellist mingit elementi, et sa lähed nagu paari ja siis on nagu opad, mis asi see on või noh, nagu niuke. Sorry, aga jah, niuke dekoratiivsus võib-olla juures mitte nagu üldse halvas mõttes aidata mängikski selle keskkonnaga, et oleks osa nagu sellest noh nädalaks tahaks nii kauaks. Ese seal on, et ta oleks nagu see Tõmbame siit selle otsa kokku, ühesõnaga vaimu üks. Mis päevadel nüüd siis olete lahti ja mis kellaaegadel? Lahti oleme iga päev ja reegel on see, et kindlasti viiest või on uks lahti, võib-olla keegi peseb põrandat, aga juua pakutakse, võid maha istuda ja internet on ka nüüd olemas. Väga tore, nii et vanalinnas leidke üles siis uus kultuuriklubi kelm. Kunstiministeeriumis oli Siim Treiman ja saatejuht oli Mari Mürk. Kohtume järgmises ministeeriumis. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.