Tere, Jaan Pehk. Tere. Rügasin täna hommikul hakkasin rügama ja tulin tartust läbi lume ja lopa ja sodi ja jõudsin sinna juurde Türile, et me istume sinu köögis, külmkapp jäi vait ja mõtlesingi, et võiks alustuseks rääkida sellest türist. Siin Türil väga palju teada-tuntud asju ei ole. Siin on küll, noh, lillel laat ühes oma laulus laulad sa ka Paide-Türi rahvajooksust ja, ja siis muidugi teavad tülit kõik Ellen Niidu lasteraamatu rongisõit järgi. Mis sa sellest raamatust laulust lapsena arvasid? No see oli tegelikult noh, suur tähelepanu ikkagi mina olin selle üle uhked, et seal see Türi linn nagu sees oli ikkagi, et kuigi seal vist kiisud ei saanud Türile või aga noh, meil oli plaan ikkagi Türile tulla ja noh ju siis on midagi head. Ma just mõtlesin, et, et jah, et kas sa oled nagu uhke või siis just nagu pettunud, et näed, mingisugune loomakari tuleb Türile. Ei ole pettunud, et las tulevad. Ja siis ausalt öeldes, aga väga palju kirjanikke ja muusikuid ka ei tea, Türilt võib olla väga palju muusikuid, siit pärit paidest on see Paide paradoks, kunagi oli, kes laulis, et ära möödu must lähedalt. Aga nagu rohkem ei tea. No Türilt pärit Silver Anniko, kes kirjutas suurromaani rusikad, siin on meil näitekirjanik Enn vaigur, on elanud siis muusikutest Euromuusik, Sven Lõhmus on Türilt pärit. Nendest muusikutest, keda mina pean, on minu lemmiktrummar, Eestis on Lauri Pajos, kes on antud hetkel töötab Tartus Vanemuise teatris. Vahepeal sa rääkisid paidest natukene, et see Paide on selles suhtes täiesti nagu globaalse mõõtmega pesa, kuskohast on lennanud igasuguseid värvukesid välja nagu näiteks Carmen kass ja Arvo Pärt, siis on ka Herman Hesse vanaisa näiteks paides pärit minu teada. Aga Türilt ja Türil on juba ringhäälingu muuseum. Siin oli Euroopa kõrgeim moodne raadiomast, mis lasti sõja ajal õhku. Tallinn-Türi Tartu legendaarne kutsung oli kunagi ammu raadiokuulaja kõrvades. Seal vahepeal elasid Tallinnas ja õppisid seal. Aga, aga nüüd sa oled mingi vahelduva eduga, ma saan aru, et elate nii nii Tallinnas, aga peamiselt ikkagi siin Türil ja siis ma mõtlesin, et noh, mingis mõttes on väga lihtne olla näiteks mingi pealinnast pärit vett, et noh, see identiteedi küsimus, et ahah, mina olen pealinnast või siis et ma olen nüüd see kuskil mingi metsamees, et ma olen nagu loodusega üheks kasvanud ja juba lehed kasvavad peos ja või siis noh, seal on väga palju, suhtled ka Aapo Ilvese ja nende noh, lõunaeesti poeetidega. Et noh, neil on nagu väga selge selline identiteet, millele või noh, mingi see koht, kuhu toetada, et, et mis see, mis see Türi sinu jaoks on selles mõttes. Hirmutav sõna, et noh, igaüks on sealt pärit, kus ta on, ega seal midagi väga minu arust seletada ei olegi, et mina olen Türilt ja kes on siis Pärnust ja kes on Sauelt ja ei oma nagu väga suurt tähtsust võib-olla seal selles mõttes ta noh, lapsepõlve nagu mõjutavad sellised need asjad, eks kindlasti lapsepõlve, kus kohas sa nagu pärit oled, kas sa silkad oma mängupüssidega trummide trollide vahelt läbi ja jookseb suurmajade vahel või siis siin sukeldud järves ja juuksed kaskede vahel, et miskitmoodi see avaldub võib-olla siis hiljem täiskasvanuna. Et kuidas sa mingitest asjadest nagu mingi mõõde või kui me nüüd läheme kuidagi tarka juttu hakkama, et ma ei tea? No ma mõtlesin, et et kui ma seda saadet sinuga ette valmistasin ja lugesin su luuletusi ja kuulasin su muusikat ja laulmist, et siis ma mõtlesin, et kas oleks nagu õiglane see saade jagada kuidagi osadesse, et nüüd räägime sinu muusikas, siis räägime sinul luuletustest ja siis lõpuks räägime, et kuidas need asjad nagu kokku kõlavad, et sinu viimase aja tegevusest veetud millega sa oled nagu juba kuulsust lõiganud, et, et see on selline mees nagu orelipoiss, kes sa oled, et laulad peenikese veidra häälega enda tekste, kas sa ise jagad neid tegevusi enda jaoks või või on see sinu jaoks kõik üks Ei, ma ei jaga neid eriti, et ma ei oska niimoodi nagu asjale läheneda, et midagi peaks. No ma ei mõtle selle peale. Teen nii, nagu torust tuleb. Laulmist oled sa koolis õppinud, sa oled käinud otsa koolis. Õppinud lauljaks. Nojah, eriala oli nii-öelda popjazz laul, aga kuna mul õnnestus mind valiti Kustas kikerpuu džässrühma, siis ma sain seal natukene rohkem nagu oli võimalus õppida, kui, kui tavalist, nagu kipp, poplaulu lõõritamist, et seal sai harmoonias ja džässajaloos ja üldse kuidagi see otsa kooli aeg oli selline tore aeg, et et nüüd hiljem ma jätsin otsa kooli pooleli. Aga nüüd hiljem on aru saada, et sealt koolist, mis saadu on päris tugeval määral, mõjutanud neid tegemisi, mida ma tänapäeval teen. Ma just tahtsingi küsida seda, et et mida su õppejõud, kes sind korralikult laulma õpetasid, need mõtlevad, kui sa seal veidra peenikese häälega laulad, ma ei tea ükskõik mida mingit mõttetust põhimõtteliselt. Noh, ma ei tea, tegelikult ega see orelipoiss ei ole ainult veidra peenikese häälega laulma, nii et seal on seda veidrat peenikest häält, on seal noh see on väga-väga suvaline, et mõnikord on rohkem, mõnikord ei ole üldse ja ja ma nagu ei mõtle sellele, et kuidas ma laulan seda, kui ma seda teen, et kuidagi see tuleb. Ma arvan loomulikult, et ma ei pea selle peale mõtlema, et, et kuidas ma nüüd seda, seda nooti nüüd võtab. Ma arvan, et õppejõud suhtuvad minu tegemistesse hästi, ma loodan seda vähemalt ma olen nendega Užilp kas poejärjekorras või kohtunud või siis kuskil tänava peal ja siis me ikkagi paar sõna juttu Vestnud ja neil on nagu hea meel mind näha, nii et ma loodan, et nad väga ei pea häbenema. Aga sa oled hästi mitmetes eri ansamblites kaasa teinud näiteks nagu Claire's Birthday siis selline ansambel nagu koer. Kõige tuntum laul muidugi on see Maiu on piimaauto. Ütle, mis selle Maiu on, piimaauto, mis sellega on või et et mis tekst see selline on? See tekst on tegelikult üles korjatud Kohila raudteejaama WC seina pealt, et nii-öelda nagu graffiti oli kirjutatud. Selliseid väriseva käega tinten Pennyga Maiu on piimaauto. See lugu sündis samamoodi väga juhuslikult kuskil proovis ja ja ega siin võib-olla sa absurdsus Nonii niimoodi tuntuks tegigi, et kõigepealt loed need loetled Tähed ette. Millest see fraas koosneb siis hüüad selle südamevärinal rahvale ette, et et see on ilmselt kellegi puberteedi märgades unenägudest, kus ta võib-olla tema klassis käis keegi Maiu, kellel olid suured rinnad ja siis ta läks, kirjutas väriseva käega selle sinna Kohila raudteejaama WC peale. Aga noh, Maiu on piimaauto. O. A. N. E. A. U. H. Kas selline bändi tegemine, kus sa mängid pilli või, või noh, ei ole sellises esilaulja osas see pakub sulle huvi või mida sa nagu nagu pakub, et kas see noh, ütleme, kui see ei ole nagu sinu tekstiga ega sinu muusikaga lihtsalt mängid seal, et, et mis, mis asi, see bändi tegemine sinu jaoks on? Mul on selles suhtes vedanud, et ma olen saanud seda bändi teha sellise inimesega nagu Vaiko Eplik, kes on olnud nende nii-öelda siis bändi liider ja ja siis ka ütleme, tagant utsitada asjaajajad. Ja lisaks veel ka väga hea laulukirjutaja ja väga hea laulja ja ja noh, minule endale tundus, sellel ajal, kui kleebeefti toimis, et momendil maailma kõige paremas bändis. Et seal oli samas mis, mis mulle mulle meeldis ja ma mõtlen seda tihtipeale siiani tagasi võttes selle kleebee FDA. See oli üks kuradi hea bänd, mul on nagu vaja sellist utsitajatet ise, ma ei viitsi kuidagi mingeid bändi nagu otseselt tegema hakata, et see on see proovida kokkuleppimine, kes saab ja kes ei saa ja noh, palju lihtsam on plaan, sihuke laisk mees, et näiteks ansambel kööki on selles suhtes väga hea teha. Et seda saab teha kodus, et Madis Aesma märtsis turske köögiteine pool saadab mulla internetist läbi interneti, ühesõnaga mingisugune muusika põhja ja ma ei peatoolilt tõusma ja ma saan sellele kohe näiteks midagi peale laulda ja talle tagasi saata. See on mugav, ma olen väga mugav inimene ja laisk. Kuiminko ta abi siis võid küüsi ta, mis, et siin Puubi siis vastata, sul võined. Miks sa? Nii. Vastad. Ta miks ja see nii. Vastata et nii palju kui vaada aga paksuks läinud. Meeksa Roosele saada ei taha. No miks ma siis ei saa ja ega ma loll ole. Ega ma alla jale. Põhimõtteliselt see Orelipoiss on ka midagi väga mugavad või noh, mis ei ole nagu selline bändi tegemine. Jah, Orelipoiss on lihtsalt iseenesele nagu rahulduse pakkumine, et Mul on tihtipeale nagu mul on natukene nagu segane peastest mul hakkavad nagu tihtipeale mingi meil kogu aeg mingisugused meloodiajupid kummitavad koos mingisuguste suvaliste sõnadega, et ja väga hea tunne on, kui sa saad selle selle väikese mõtte laulukeseks vormistada ja veel sinna lisada näiteks kuus häält. Et siis ta nagu võimendub ja seal on jälle, kui me räägime mingist mõõtmest, et siis et see on nagu ja kinnipüüdmine mingil hetkel, et et kui ma panen ahju alla puid ja mõtlen, et ah, minu väike ahjukene ja siis lähen laulan seal sisse, siis ma olen. Noh, see aeg on nagu kinni püütud. Just, seesama hetk ja ma seda lugu kunagi ümber ega ei kavatse seda kunagi uuesti lindistanud, näiteks noh jah. Nii see on. Sa oled teinud kaasaga muusikaalides isegi ühes minu muusikalis, mille ma kirjutasin, Georg olid sa karu ja siis olideks muinaseestlane väejuht, kes karjus, ei mäleta, mida, umbes et Georg kuulub meile või midagi sellist, et mida Sa ise mäletad? Ja see oli nii mehed 700 aastat orja ööd elasime üle esimese öö, õiguse kannatasime ära. Ristiusu võtsime vastu. Pargi me ilma võitluseta ära ei anna. Et see oli selline, mulle väga meeldis. Georgi tükk on nendest umbes 10. muusikalist, kus ma olen osalenud nagu kõige sügavamalt nagu sisse istuma jäänud, et meenutada nagu kõige suurema härdusega, et selline asi oli ja et see oli suurepärane kamp, kes seda nagu tegi ja lisaks on, oli see ka väga hea tükk iseenesest. Aitäh, mul läks kohe süda soojaks selle peale, aga mida see muusikalides nagu kaasategemine selle andis, et noh, see oli küll nii-öelda koori liige. Aga noh, lisaks sellele sa tõesti tantsisid ja jooksid seal puumõõgaga ringi noh, mingeid muid selliseid asju, kogu see muusikalid Tegemine mulle meeldis selle seda protsessi nagu jälgida, kuidas ma asjadest aru saan, alates sellest hetkest, kui ma esimest korda näiteks seda näen, seda lugu paberi peal, oletame siis kas kas siis näidendit või, või siis laule ja kuidas see asi nagu siis üles ehitub ja kuidas ma sellest saan aru peale selle protsesside lõppu. Ühesõnaga, kui viimane etendus on ära olnud, et et just see pidevalt mingisuguse uue asja iseenda jaoks ilmnemine ja see nagu väärt kogemusena. Ja see, mis nende muusika lide juures oli, et. Ma siin rääkisin, et ma olen väga laisk inimene, aga see aitas üks umbes kolmeks kuuks aastas ennast nagu kokku võtta, et päris lodevaks nagu ära tahaks, et see ikkagi see oli vastutuskindlad ajad, kus sa pidid olema proovis ja, ja kõik, see noh, iseenese nagu tagant utsitama ka kergelt, et aga noh, loomulikult meeldis sellepärast et mulle muusika meeldib. Järvamaal on palju vaatamisväärsust. Kui Pärnu jõgi lõbusa lillena Mil sõsarlillad medaleinaweikleva. Kui Dirnas tõi ta Väätsale Mäe otsast vasakut kätt jääprao teemet, saamen. Kui sõidad voodi all laupale Näed äärbereidma Suefina. Neli kuningat. Neli kuningana ülikooliga. Unile neli kuningat. Kui ma siia Türile sõitsin, siis mu kuulasin vahelduva eduga sinu muusikat ja siis kuulasin vahepealkraat selle ansambli köök, muusika, mis on nagu selline naljakas, võisin veider nagu kõlab nagu kohati nagu vene disko või või ongi mingi lotosaatemuusika või taustamuusika. Ja seal peal on sellised tekstid, mis, mis on nagu noh, justkui sellised tekstid, nad nagu nad on põhimõtteliselt nagu lollid tekstid või. Ma ei tea, kas sa oled nagu nõus sellega natukene. Noh, mida nad on kohati ilmselt lollid ka naiivsed, pigem et seal halba emotsiooni ei tohiks nagu kuskilt välja tulla, et kõik on, vaatad roosade põskedega ja naeratad ja laulab neid samu tekstidega, mingeid ängi ei tohiks ka kuskilt välja purskuda ja see ongi selline. Ta on natuke võib-olla selles suhtes mingi orelipoisiga sarnane, et need tekstid on ka, need ei ole nagu väga-väga mingi kirjutatud punnitades, vaid need on lihtsalt tulnud kuidagi kiiresti ja valutult. Siis, kui ma sõitsin, kuulasin seda muusikat ja siis vahepeal panin raadio peale Tuberkuloitedit, laulis seal ja laulis, et, et ma ei saa iialgi enam armuda. Ja siis ma kuulasin jälle sinu muusikat edasi, mulle tundus, et tegelikult noh, samasugused tekstid on seal ka ainult selle vahega, et need tekstid, mis tulevad tavaliselt raadiost et need on ka samamoodi naiivsed, rumalad ja, ja maitsetud, aga need tekstid, mida sina teed ja see muusika, et see on nagu meelega tehtud niimoodi, nagu teised proovivad tõsiselt teha. Nojah, see on tegelikult niimoodi välja kukkunud küll, kuigi sellist päris sellist taotlust nüüd ei olnud, et et nüüd kindlasti peab kuidagi. Jürgen Rooste vist kirjutas kuskil arvustuses, et san eemalt seisev ja irvitab. On see köögi nagu laulud, et ülejäänud Eesti popmuusika nagu eemal seisev ja irvitab, eks ole. Et noh, tegelikult tal võib isegi õigus olla, et need asjad on lihtsalt niimoodi läinud jälle, et ega ei ole. Kogemata ausõna. Tahad sa nende tekstidega midagi öelda, noh, ju sa tahad. Kui nüüd seda võtta köögiasi, siis on, seal on päris palju juttu nagu Järvamaast ja üldse nagu Eesti Eestimaast ka, et võib-olla võib siis nii mõelda, et siin koos Paide, Paide poisi Madis Aesmaaga siis ehk siis tursaga väärtustame oma kodu kodukanti, et temast ilusti laulame vahepeal ka kogu Eestimaad, kui näiteks laulame, et vaata noh, vaata, kui tore on meil siin tõrvas ja ja noh, Mäos põleb, laeb ja ja kuidas inimesed tulevad seda laeva kustutama ja noh, see on kõik on nagu ma arvan, et see on lihtsalt positiivne. Meie lähme, tipp tipp, tippigaühel käes on lipp. See on naiivismi tipp. Sain ühe toreda tüdrukuga tuttavaks, järgmisel päeval ta nagu ei tundnudki mind. Küsisin siis, et mis värk on ta härdus. Aga hiljem tuli välja, et neid on kaks kaksikud. Ja nüüd on kiumist kools ja foor kist vools. Viiekordne maja, neli trepikoda, idioodi tagumiseks, parim sepikoda, tagumiseks esimeseks nüüd ei leinud Riini. Tulge, halvad luuletajad, muga ühte tiimi. Sõber Ants, kel perenimi oli vist perfoom. Sittus keset tänavat kuses suure kuuse alla, oksendas pitsa, ame rikanasse. Loll oled või? Küsisid inimesed. Oli mingi murrava, tundis huvi, tumedam, ersuga rullnokk. Minge siit ära. Arvasid tammetõru moega pensionärid? Mis su nimi on? Küsis politseinik. Olen perfomance ja seon perfomance. Loppime ettekujutluse vilja, paranoia poolt. Kõik on nii halvasti. Taamal korstnapühkija kukub kohe alla. Oi vaadake, mingi tüdruk kõnnib raudteel. Elektrik, ära mine posti otsa. See ei ole faas. Terve esimene klass läheb metsa suusatama. Minge üle silla. Pikkamisi väikesed joped, jää all. Seal on kaks luulekogu väljas, ühe pealkiri on sisukord ja teine on tuigu kui tuled. Ja see teine on ilmunud 2006. aastal. Aga see esimene luulekogu sisukord on selles mõttes kummaline raamat, et tema tiitellehe taga ei ole mitte mingisuguseid tähiseid sellele aastat, mis aastal see välja on tulnud ja seal ei ole ka seda i-s VIN numbrit, need põhimõtteliselt raamatut ei olegi olemas. Et noh, raamatukogutöötajate jaoks ei ole raamatut olemas. Selle üldise, selle raamatu numbri mõttes Vot jah, ma ei tea seda numbrit, kuna ma selle sisukord oli esimene raamatus andnud sellest eriti midagi sellest numbritega. Ma lihtsalt andsin selle raamatu välja, kuigi kuskil midagi ära registreerisin, aga ma ei tea, miks teda seda asja raamatusse ei saanud? Ei mäletagi. Aga minu arust on ta ikkagi see number on tal olemas, et ta peaks nagu ikkagi olemas olema. Noh, näed, on laual on praegu, et andliku täitsa olemas. Aga see teine kogu tuigu, kui tuled, et see on üks rida ühes sinu lühikesest luuletusest, aga mis, mis mõttes, et vigu, kui tuled või usunadki küsinud võib-olla seda, et mis pealkiri see selline on? Noh, tegelikult on see lihtsalt meelevaldne sõnamäng kunagi Maian Kärmas andis välja oma plaadid, Uibu tuled ja siis ma arvasin, et siis ma lihtsalt mõtlesin, et tulgu kui tuled, et noh et ju siis võiks midagi sellist tähendada, et kui sa mulle külla tuled, siis ole juba piisavalt napsi, need saame koos pidu edasi panna või midagi. Leidsin internetist sellise informatsiooni, et sa oled kuulsa Ingvar Luhaääreluulevõistlusel saanud auhinnalise koha. Ja sain selle eest isegi teine koht ja see oli vist kuldne kaseleht ja aasta võis olla äkki 97, kui ma õigesti mäletan. Saatsin sellise luuletamise üsna algusaegadel, siis saatsin ka Luhaäär ala. Ja siis talle vist meeldis. Mäletad sa seda teksti? Seal oli mitu teksti. Üks tekst oli Monica Lewinsky ste, Bill Clintonist. Kand ja varvas, kand ja varvas. Nähtamatuks muutus pill. Jäidast paremale, Winski sääre parema Lewinsky presidendi tuharale Errogeenselt puhavale. Valge maja ohtu sääme sosin kõrva, kohtus näeme. Kolasse hakkasid kirjutama või, või mis ajal sa hakkasid kirjutama või mis, mis nagu motiiv oli? Vaevalt et sa nagu väikse poisina juba kirjutasid või kirjutasid. Tegelikult hakkasin umbes 90.-te alguses, kui oli rahareform ja raamatupoodides järsult läksid, oli mingisugused segased ajad, kus olid raamatud väga odavad, eriti luuleraamatut maksed seal 10 15 senti ja siis ma käisin Türi raamatupoes ja siis ostsin endale 50 sendi Eestist neli raamatut ja võib-olla, ja siis sealt alates ma, kui ma tegin Andres Vanapa luulekogu koeraga kastekann, tegin selle lahti ja nägin sellist luuletust. Oli oli, ei olnud ja jälle oli ja kogu ülejäänud lehteli valge mitte midagi rohkem ei olnud ja siis nagu vaatasin teda veel seal ja ostsin need ära, üks oli siis Rudolf Rimmel osakaal siis oli üks Ehini kogu ei mäleta, mis oli ka, ja Aleksander Suumanni, kui seda metsa ees oleks, ma vaatasin ja imestasin, et ma ei olnud oma kooliaja jooksul ja siis ma käisin, last mindi üheteistkümnendas vist. Et ei olnud oma kooliaja jooksul kuskil kirjandustundides, aga keegi ei olnud nagu seletanud, et niimoodi saab, et niimoodi üldse võib ja niimoodi see on ka luule. Et ikka oli seal vaja mingeid ängi ja õõva endale pähe taguda ja, ja noh noh, ütleme nii, et et sealt, mis nagu see alguse saada, kuigi mul on olnud ka lapsepõlves selline õnn, et ma omasin, omasin oman siiamaani päris palju lastekirjandust, mis on luulevormis. Ja seal siis need Ehini tõlgitud kolu matsid ja üks raamat, mis mulle väga meeldis, oli kus mul kõik luuletused vist isegi peas olid kunagi. Lehte Hainsalu, kui ma ükskord, et neid ma deklareerisin juba võib-olla mingisugune 10 11 aastaselt inimestele ette neid luuletusi, need võib-olla sealt ja selline see luule rütmi pisike, kuidagi sajevis sealt külge veel, aga päris niimoodi kirjutama hakkasingi, siis ostsin endale väikse kaustiku ka kohe sinna selle Vanapa luuleva koguni läbi elu, vähemalt siis hakkasin täiesti suvalist kõdi kirjutama täieliku absurdi ja siis ise olin väga õnnelik seal. Jah, eriti sinu teises kogus tuigu, kui tuled on, on sellist, seda kõdi või? Minu meelest on väga tabav, mida sa ütlesid seda nagu kuidagi pooleks, et seal on selliseid nii-öelda riimilisi, vemmalvärsi moodi luuletusi ja siis ongi seda, seda kõdi. Ja tihtipeale need võib nagu aimata, et ta seal on taga mingi suurem asi või või et, et sa viitad millegile, aga noh, mina, kui lugeja sellest aru ei saa või siis mõnikord tekib ka see tunne, et äkki ei ole mitte midagi taga, et seal ei olegi mingit kalambuure või, või nalja või sellist teravmeelsust, et ongi mingi paar rida, mis nagu ei ütlegi mitte midagi. Jah, nii see ilmselt on, et sinna toidu kui tuled seal raamatus. Pean ausalt tunnistama, et selle väljaandmisega läks natukene selles mõttes kiireks, et mul oli mingil hetkel millegipärast suva ja siis ma paningi kõik luuletused kirjutasin seal selle tuju või tuletan, et väiksemad, need kõdi luuletused üsna kiiresti valmis ja siis nagu sa enne mainisid, et kas selle taga on midagi või mitte, ma arvan, et ei ole. Samas kui sa nagu loed luules läbi ja sa tunned, et seal taga midagi ei ole, siis juba on midagi seal taga, niiet. Jah, ma mõtlesingi välja tulla sellise avaldusega, mis nagu noh, kehtib nii sinu nende kõdi tekstide kohta kui kõige orelipoisi noh, nende laulude kohta, mis ongi ju ka sinu ja mingite teiste inimeste tekstid ka, et et see tundub nagu mingi mõttetu või, või et seal ei ole nagu midagi taga ja ja ja nad ei ole ka nagu otseselt naljakad, kuigi lõpuks nad on nagu naljakad ja aga, et, et mul on tunne, et kui mingit asja, millel ei, ei olegi mingit mõtet või vajadust või üldse mingit eesmärki. Et kui seda tehakse järjepidevalt ja hästi palju siis see saab mingi sellise suurema ja üldise tähenduse. Sul võib olla õigus ja võib-olla ei ole ka. Ma nende orelipoisi tekstide koha pealt ja üldse selle orelipoisi laulukaste koha pealt ikkagi ise kaldun arvama, et seal on noh, pea igas laulus on ikkagi midagi natuke rohkemat taga kui näiteks mõnes tekstis seal selles tuju või tuled raamatusse, et sõin jäätist, mine putsi, noh, mis seal taga saab olla? Ega ma ise ei pruugi, ei peagi nagu midagi sealt nendest orelipoisi lugudest leidma, aga millegipärast enamus inimesi sealt leiab, et nad kuulavad seda kümnesekundilist klippi iga päev 20 korda. Mõtled, ah jaa, naeravad ja vahetu Juss vabastab võib-olla mingitest pingetest, mida ta võib teha, ma ei kujuta ette, ma olen võib-olla nõid, äkki teen teraapiat. Ta on lai. Tööpõld on lai. Aga nüüd on seal tulemas orelipoisi plaat välja, kus on peal 99 lugu. Jah, need on enese poolt, et siis välja valitud nii-öelda Enda arvates siis paremik ja seal on mõeldud ka selline asi juurde, et lood on nii-öelda siis elavas järjekorras, et hakkavad sellest hetkest pihta, kui ma esimesed lood tegin kuni siis nüüd lõpuni välja, et siiamaani välja, tähendab, et. Toole kallis naabreeme, nussi. Aga mida sa teed, et et kuidas su elu välja näeb? Minu elu. Minu elu läheb välja niimoodi ärkan ülesse hommikul ja kuna ma töötan poole kohaga raadio kahes ja teen sinna hommikul sünnipäeva laulukesi, siis kui ei ole vaja teha sünnipäeva laulukesi, siis ma tegelen mõne muu asjaga, kas siis kirjutan üht-teist, kus kirjutan laulu, sõnum, mida on siis nagu tellitud. Ja siis noh, nagu sa siin praegu tunnedega, siin nad on, siin majas soe ei ole, talvel on vaja paar korda päevas tuua puitkuurist kütta, soe oleks. Ja siis käin Tallinnas, kui on vaja sinna minna, näiteks mingil põhjusel. Ma ei oska öelda, mis nagu järgmine päev ette toob, et üldiselt ma olen laisk inimene, nagu ma olen juba varem seda öelnud ja ma ei, ma ei käi tööl, teen kodus tööd, sissetuleku allikas on kodus arvuti taga. Jah. Inemise sisu saates on võimalus saatekülalisel küsida üks küsimus. Ja siis ükskõik kelle käest. Et Jaan Pehk, kellega sina küsiksid, mida? Küsiks Aleksei Turovski kilt. Kas homo sapiens kõrval on loomariigis ka mõningaid teisi liike, kes vaevlevad paranoia käes? Sellise lausega sellise väitega nagu mina praegu, et väga hea küsimuse tähendab, et küsimus on keeruline, vastust ühemõttelist vastust ei ole teada, kuid vastamata meil nii mõnusat küsimus loomulikult ei jäta ja kõigepealt proovime natukene mõistet paika panna. Paranoia on siis üks Nov skisofreenia nähtuste liig või nimetus? Küsimus tegelikult on korraga kahele vähemalt kahele spetsialistile sooloogili nagu minema. Tänan. Ma võtan küsimuse vastu ja päris kindlasti samal ajal ka psühhiaatrile, vaadake, te ütlesite välja liiginimetuse homo sapiens. Tark, mõtlev inimene. Selles asi ongi, et skisofreenia nähtused, see on üldiselt koondnimetus ja terve see nähtuste valdkond nimetatakse skisofreeniat. Just nimelt sellepärast, et teadvus on lõhestatud kõikide nende nähtuste patoloogiliste nähtuste puhul. Kõigepealt peab olema tõestatud otse sama teadvuse olemasolu, siis alles saab rääkida sellest, on seal ületatud või mitte. Ja teadvust inimlikus mõttes psühholoogiliselt võttes loomadel kindlaks tehtud, teaduslikult mõõdetud ja kindlaks tehtud ei ole. Loomad mõtlevad ja nendel on vastasmäluga. Jaa, situatiivselt olukorraliselt sündmuslikuld. Inimesel on aga teatavasti väga spetsiifiline mõtlemise võime inimesel on olemas ka teadvus, mis eeldab minapildi, isiksuse olemasolu ja inimmõtlemine on kontseptuaalne etega sõnadega keelega. Keel inimlik keel on olemas tõepoolest, ainult inimesel suhtlevad kõik loomad absoluutselt kõik loomade liigi maailmas. See on selge ja vastavalt kommunikatsiooniprotsessis kasutavad nad igasuguseid märke, igasuguseid signaale, sümboleid ka. Kuid anud inimese keel on või õigemini ütleme nii, inimesel on olemas kontseptuaalne keel sõnadega keel, et loomadel on fantastilised mälu, võimed, selles ei ole mingit kahtlust, nagu näiteks noortel šimpans itel ja mida Simpansitel kõrgematel afilistel ja ma täiesti usun, et paljudel keskealistel on tohutu kiire ja uskumatult Peemiat täpne nägemismälu fotograafiline, kusjuures ma ütleks isegi kinograafiline näitaja nendele no näiteks mingisuguste täpikeste jaotust ekraanil ja vii looma nii kaugele. Seleta talle, see on täiesti võimalik, ta saab aru, et ta saab kummi, kui ta teatud järjestuses puudutab need valgustäpikesed sõrmeotsaga. Ja ta teeb seda ja ta teeb seda tohutu kiirusega. Jällegi ja päris kindlasti kõrgemad kiskelised imetajad. Vareslased, nii et õpeta talle araabia numbrid ei tähenda, et tal on teadvus. Nii et kui ma vastan niiviisi, et loomadel neurootilisi nähtusi on autismilaadseid, nähtusi on ja mul on loomaaias olnud siin Tallinna loomaaias küll ja küll loomi, keda inimesed toovad peamiselt need ahvid, kuid mitte ainult olnud loomi, kellel oli tõepoolest mis see lapse väikese lapse autistlike nähtustega väga-väga sarnased seisundid istub, selline afice raputab järsult pead natukest aega vaid telle, raputab pead ja nii päevade viisi ja see ei ole vaatajatele, see ei ole inimestele suunatud mingisugune kehakeelevõte, ei ta on enda sisse uppumas mentaalselt nii-öelda. Kuid kas paranoia on võimalik, kas loom hakkab paaniliselt looma endale mania kaalseid ettekujutusi? Sellele saab vastata ainult siis, kui me saame kätte mingisugustki tõepoolest konkreetset vihjet sellele, et loom üldse loob mingisuguseid kujutisi kujul maid. Ja siis vastavalt esitab ülesse. Küsimus minu poolest jääb praktiliselt vastamata. Töötame edasi, uurime, loodame, ma võin uskuda. Isiklikult. Mul võib olla ka selline tunne, et jah, paljudel loomadel on midagi kontseptuaalse mõtlemise võime taolist. Kuid sellest siiski ei piisa. Esialgu. Loomne finaal. Sebra ja panda malelaua ääres. Elu pole mustvalge. Te kuulsite saadet joon Pehkist. Tema küsimusele vastas Aleksei Turovski. Saate pani kokku helirežissöör maris Tombahja toimetaja Urmas Vadi. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljel saates kõlasid ansamblid, köök, koer, orelipoiss ja Jaan Pehki luuletused. Peale intervjuud istusin Jaan Pehki jahedas köögis ja rööpasin teed Jaan kadusega teise tuppa ja tegi Inemise sisule laulu. Pühapäeval. Kolm täis null millimeeter. Tere õhtust, kallid loto, sõbrad. Tänase loosimise võidunumbrid on. Neli. 18.