Keelekõrv 554. saade, siin Mari Tarand ja nüüd on see number ka õigeks aetud. Head kuulajad, vaevalt et te seda tähele panete, aga ma möödunud, kes läksin numbritega natuke sassi. Nendel numbritel mõistagi ei ole mingit erilist tähendust, aga ikkagi oli päris hea tunne, kui vabariigi aastapäeva pidustustel astus minu juurde keegi härra esitas ennast ja ütles, et ta on kohtunud minuga 550 korda. See on muidugi väike liialdus, sest vaevalt keegi nüüd 10 aasta jooksul kõiki keele kõrvasaateid kuulata jõuab. Aga ikkagi lugesin ma sellest välja, et saate vastu on huvi ja olen rõõmus, kui keegi on kuulanud seda viis, 15 või 50 korda. Kuid aitab nüid arvude maagiast ja hulgaga uhkeldamisest. Läheme asja juurde. Ma tahan täna teha väikese vahekokkuvõtte saabunud kirjadest, vaatame, kuulame ühiselt, mis inimestele muret teeb, mida nad keele muutumises hea või halva poole märkavad ja mida avalikule keelele ette heidavad. On mõned asjad, mille kohta ikka ja jälle aru päritakse ja ma pean siin vastama, et keelekõrvas on nendest küll ja küll juttu olnud. Siis ma libistan need ainult üle. Ikka see 50. juubel, mis ju õieti on esimene juubel või seaduste määruste ümbervaatamine, pro ülevaatamine, parandamine, muutmine, kontrollimine no näiteks siin korraldasid pikette ja nõudsid valimistulemuste ümbervaatamist. Siis pidulik aktus, lihtsalt aktus, pidulikus juba sisaldubki selles aktuse sõnas. Või järgmine lause Haridusfoorumil rääkisid erinevad õpetajad oma probleemidest. No miks erinevad õpetajad, õpetajad rääkisid oma probleemidest? Avalikkusest nopitud keelendeid nagu vigasid, kivisid, loodakse, toodakse, tehtakse algust. Eriti nuhtleb kirjutaja Pikasiid osastava kasutajaid. Kindluse mõttes vaatasin kössi ja näen, et niigi viisid, kui vigasid, on paralleelvormidena lubatud lühikese osastava kive vigu kõrval. Ja võtke või jätke, selles peegeldub teatav demokraatlik suhtumine keelekõnelejasse ühel või teisel pool murde piiri. See kiri tegi mind tähelepanelikuks ja kui ma kuulsin raadiost lauset, et võtavad endale varjupaigast koerasid tundus mulle, kel on lõunaeestiline põhikeeles, see ka imelik, aga uss ütleb, et ka koerasid täpselt samamoodi, paralleelvormid on lubatud ja siin jääb ainult siis öelda, et igal kas kasutagu endale armsamat ja sobivamat vormi. Ja niisuguste murdekallakut üle on ju vaieldud meie keele ajaloos, meie kirjakeele kujunemise ja kujundamise ajaloos. Alati. Aga kuulake seda lauset. Palts ei heidutanud. Kui keegi kedagi heidutab sisse keegi heitub, niisiis pöideleks ei heitunud. Ja siis muidugi kõik need poolt-konstruktsioonid või tarindid laste poolt ehitatakse lumelinn, seda ja teist. Lapsed teevad laste ehitatud, laste tehtud. Järgmine lause näeb inimesi, kes on otsimas üles oma tuttavaid. No kas on midagi viltu? Minu arust piisaks ja siinkohal sobiv sõna piisama, minu arust piisaks täielikult, näeb inimesi, kes on otsimas oma tuttavaid või lihtsalt, kes otsivad oma tuttavaid. See üles annab tegevusele niisuguse lõplikkuse. Siis kui on üles otsitud, siis on juba leitud ja siis ei ole enam nisust kestvat tegevust. Nii et parem oleks, näeb inimesi, kes otsivad või on otsimas oma tuttavaid. Nüüd Veljo Kaalep Kanadast kirjutab. Kas te saaksite kuidagi midagi teha praegu vohava keeleuuenduse vastu, mis seisneb selles, et sõna raha asemel kasutatakse väljendeid rahalised vahendid või vahendid? Ma tsiteerin praegu kirja. Argipäeva saates kuulsin peaministri esinemisest finantsilised vahendid seal kohal, kuhu ilus sõna raha oleks täpselt sobinud. Olen Eesti bürokraatide raadiojutus ja kirjutistes tähele pannud, et väga peen on raha asemel kasutada rahalised vahendid, finantsvahendid, palgavahendid või lihtsalt vahendid. Kas vana eesti sõna raha on nüüd roppsõna? Ei ole ropp sõna. Ja kui mõni riigiametnik, bürokraat, minister või veel parem tema nõunik juhtub seda juttu siin kuulama, siis võiks oma juhile ülemusele kolleegile seda meelde tuletada. On teisigi kaugemalt kirjutajaid peale kanada mehe huvitavaid kirju olen saanud elektronposti teel. Ja kirjutab mees märgusõna all. Larko. Nüüd aga ma tean, et õige oleks hääldada Largo sest tegemist on soomlasega. Ta kirjutas keelest ja stiilist kui oli kuulanud saadet, kus puudutati kooli õpilaste keelt ja seda, kas telekas õpilaskirjandisse sobib või mitte. Kas õpetaja seda veaks peab lugema või mitte ja mõtiskleb nii, kui on tegemist toanurgas seisva mööbliesemega, siis kasutan televiisor. Kui räägin info kanalist või informatsiooni allikast, ütlen telekas. Kui aga viitan sellele, et mõned saated on sisu poolest tühised ja magedad, siis võin kasutada telepurk. Ühest meie saatest oli Largaga tähele pannud Henn Saari mõte, mida mina tsiteerisin. Et veategijate hulk võib küll kasvada, kuid sellest ei muutu viga olematuks. Siin arutleb ta edasi, et lõppude lõpuks ikkagi määrab ka ühe teatud vormi üldrahvalik kasutamine selle tuleviku ja selle astumise keelekorraldajate poolt lubatud keelde. Ja veel on Largo kuulanud saadet Jaan Krossi keelest, see on talle huvi pakkunud. Ja nõnda võtsin ma kirjutajaga kontakti, et uurida, kellega on tegemist. Tuleb välja, et selle varjunime taga peitub soome veebikirjanik mees, kelle nimi on Margus Largo virda. Mitmekülgsete huvidega inimene, kes on eesti keele nii hästi ära õppinud, et tema kirjades valgule ei aimanudki, et tegemist on soomlasega. Largo on palju veebilehekülgi ka Eesti serveris, nii et tema mõttemaailmaga, tema keelemaailmaga saab kokku puutuda, kui see kellelegi huvi pakub. Hiljuti võeti Margus Largo wird aga Eesti ajakirjanike liidu liikmeks. Akadeemik Paul Ariste 100. sünniaastapäeva aegu. Rääkisime keele kõrvas muidugi ka temast ja selle saate peale sain huvitavat teavet tartust Enn Lillemets. Sealt nimelt oli saates juttu sellest. Kahju, et Ariste ei pidanud päevikut, milline tohutu kultuurimälu oleks võinud sealt välja tulla. End hiljem, mets aga arvas teadvat, et Paul Ariste ikkagi pidas päevikut ja et tema päevikute kohta teab rääkida ajakiri Akadeemia toimetuse liige Mart Orav. Võtan temaga lähemal ajal kontakti, et seda veel täpsustada. Igatahes aitäh selle vihje eest. Pikemat aega ootab vastust kiri, mille saatis Toomas lemming. Teda ja muide ka paljusid teisi kuulajaid paneb muretsema televisiooni filmi tõlgete keel. Ta leiab sealt vigu ja halbusi. Ja näide, mille ta konkreetselt toob, on kahjuks ETV kanalilt. Sest üldiselt siin on nüüd minu arvamus, on Eesti televisioonikeel tunduvalt parem kommertskanalite keelest. Nii, aga näide on filmiklassikasse kuuluva Ameerika filmi teegahele tõlkest. No siin on niisugused laused nagu oma silmi ei usu maa. Kui sellest lobised töö kaotad ja teised niisugused eesti keele seisukohalt kohmakad laused. Ja edasi ütleb kirja autor, et häirib filmi tõlgetes küsisõna ärajätmine. See küsisõna ärajätmine on viimasel ajal mingi üldisem moehaigus ja selle vastu tuleb tõesti mingit rohtu leida. Toomas lemming rõhutab õigusega, et filme näidatakse aastas sadu ja sadu ja vaatavad neid tuhanded ja tuhanded. Ning filmitõlgete keel, subtiitrite keel. Kindlasti mõjutab vaatajate, eriti noorte keele tarvitust. See kiri seisis kaua ja ma ei tahtnud enne mingit vastust anda. Kui asja natuke lähemalt uurin. Helistasin Eesti televisiooni tõlke toimetusse, kus sain rääkida Tõnis Verniku. Tõnis Vernik kinnitas, et filmi tõlgetele pööratakse väga suurt tähelepanu viimasel ajal ja loomulikult vigu tuleb ette, eriti et sageli on vaja tööd teha kiiresti ja tuleb välja, et on isegi selliseid olukordi, kus filmi originaali juurde, seda niinimetatud dialoogilehte, kus tekst peal on, ei olegi kaasa pandud ja sel juhul peab tõlk ainult heli põhjal oma tõlke tegema. Sageli matavad helitaustad mürinat muusika, kahuripaugud. Aga üldiselt sain kinnitust sellele, et Eesti televisioon püüab koondada sellele tööle parimaid tõlke ja seda on ka tunda, eriti dokumenti Taal filmide tõlgetest, kui te olete tähele pannud, need on üsna laitmatud. Aga, rõhutas Tõnis Vernik, kõik märkused ja etteheited on teretulnud, aga sel juhul peaksid nad olema väga konkreetsed, mitte nii, et küll teil on halvad tõlked, vaid ikka mis päeval, mis film, missugune viga, siis saavad nad oma vigu parandada ja tõlgete kvaliteeti jälgida. Siin ta tõi ühe toreda näite ka, kus väga heal tõlgil tekkis väike, kuidas öelda, näpuviga oli tegemist sajanditetaguse ajaga ja kui mees ütleb teisele, et kui jõuad Pariisi, Holmi kirjutas tõlkija. Helista mulle. Aga paraku paraku oli telefonieelne ajastu ja kolmi võib ka tähendada lihtsalt võta ühendust, astu läbi või anna endast teada. Aga tegijal juhtub mõndagi. Edasi, Ilmar Pärtel poja kiri. Ta saatis pika loendi võõrsõnadest koos eestikeelset vastet. Ega see oli omamoodi humoorikas. See on paks pikmaterjal, ma ei suuda seda siin ette lugeda ja ta oli selle saatnud seisukohavõtuks ka Eesti keele instituuti. Peeter Pällile. Peeter Päll on vastanud kirjutajale tänades ja möönab, et tõepoolest huvitav on seda kahte tulpa oma sõnu kos võõrsõnadega jälgida ja et see võib kohati ka lõbustada või kurvastada. Nimelt on selles väikeses võõrsõnade leksikonis nii neid sõnu, millel on omakeelne hea vaste kui ka neid, kus tegelikult võõrsõna on väga sobiv ja omal kohal. Võib-olla tuleme selle teema juurde mõnes keele kõrvas veel tagasi. Edasi. Sel päeval, mil toimus Valgusfestival märkasid raadiokuulajad, et hommikust saadik räägiti raadios valgus kuppelist. Et tegemist oli meie oma firmaga, siis teavita eriti sellest veast meid kõiki sisevõrgus. Ja see tekitas väikese arutelu. Ja ma toon siin ära ühe keelehuvilise kolleegi Arno Rohlini toreda visandi. See kõlab nii. Kuppel, kuppeli, kuppelit, kannel, kanneli, kannelit, Põder, Põderi, Põderit, viimases on kasutatud suurtähte, siis see oleks, ütleme, pärisnimi. Ja edasi järgneb 10 küsimust kantseliidi sõpradele. Kas Andrus Kivirähki looming on populaarne ka Saare- ja Muhumaal? Kas Jüri Pislil on nüüd aega süvenedega Olavi pihlamägi publikatsioonidesse? Kas Kalle kurgi pajatuste sekka on sattunud mõni väheusutav kurgi jutt. Kas Hannes Rummi esivanemate hulgas võis olla ka legendaarne rummi Jüri kes oli see häbematu, kes soovitas Margus Sirtsil minna Sirtsi sohu? Kas Marika tuusil on olnud konflikte ka mõne raha tuusiga? Kas Lennart Meril oli kavatsus väisata ka uus meri maad? Kas oli, see oleks sõlgi tütar, kes nii kenasti esines ansamblis sõlgike. Kas Uku Toomil on veel alles mõni intervjuu Jüri Toomepuuga? Kas Riho kuldi lemmikfilmide seas on ka Chaplini kuldi palavik? Päris naljakas ja vaimukas, aga sellele Vilsandile reageeris meie keelenõunik Einar Kraut järgmiselt. Tsiteerin. Need näited on tabavad ja mõtet ärgitavad. Siiski tuleb siin täpsustuseks lisada, et pärisnimede ehk proop ruumide ja üldsõnade ehk apellatiivide käänamist ei saa käsitleda päris üksüheselt. Ning seda üsna mitmel põhjusel. Esiteks on perekonnanimede seas terve hulk neid, mis üldsõnadena on tavalisest kasutusest väljas võimurdelised ja mille algupärane käänamine seetõttu mõnele lingvistilegi paras pähkel. Näiteks nimed, kaats Petkel Remmel, vahk õppu. Ja isegi kui käänamine õnnestub, võib mõistmine muutuda küsitavaks. Teiseks on nimede hulgas neid, mis juba enne on käändes. Männil, Lepikult, Saari. Kas peaksime nii-öelda taandama need nimetava käändevormi et tohtida nendega nii-öelda keelekohase korrektsusega edasi talitada? Näiteks Henn saare pärand eesti keele hooldes? Omajagu probleeme sünnib murdepinnalt. Kas Künnap, Künnapu või Künnap künnapa? Kuidas olla kindel, et härra Soest kõneldes on silmas peetud inimest, kelle nimi on susi ja mitte soe? Mina küsiksin, kas Marika Tuus ja Uku toom ise soovivad, et nende nime käänataks vastavalt A tüvelisena? Kolleeg Kaarel Toom oli väga rahul Iidüvega Lennart Meri otse soovivat. Et tema nime tüvi jääks käänamisel muutmata. Tahame või mitte? Neid asju võiks arvestada sõnu ja eesnimesid, aga õppigem, harjutagem käänama, nii, kuidas meie keelepõline ehitusette näeb? Õlu, õlle, õlut, esiet, susi, soe sutt. Kaarlit Endel Endli tarvas tarva Toomas-Tooma Joonas Joona, Kai Kaie, Kai-Mai, Maie Mai. Head kuulajad, kas suutsite selle mõttekäiguga kaasa minna? Need on huvitavad küsimused, eks ole, aga inimeste nimede nii ees- kui perekonnanimede käänamine on üks igavene küsimus ja ilmselt vaidlused selle ümber jäävad meid saatma nii kaua, kui meie keel kestab. Siiri Laidla on Ilmatsalu kooli eesti keele õpet ja tema tähelepanu on pälvinud liiklusteated meie raadio hommikukavades ja ta kirjutab. 43. aastal sündinud Mikk sõitis otsa 60. aastal sündinud mannile. Kannatada sai ka 90. aastal sündinud kaasreisija, on vast pikaealised. Ju siis pole veel mõned taibanud, et elame 21. sajandil ja käimas on aastal 2005. Kirjutaja arvab, et seda viga saaks mina hõlpsasti parandada. Ametlike teadete keelest oleme ju rääkinud ka siin omavahel raadios. Saatejuht saab neid mõnevõrra vormida, kui jääb aega mõnevõrra stiililiselt parandada. Tegelikult kas on üldse mõtet nendel vanustel? Täpselt nii nagu ei ole sügavat mõtet ka kõikide autode pidulikel täisnimedel. Võib ju kasutada ka vormi, et noormees, mees või naine vanahärra koolilaps poisike sattus liiklusõnnetusse, sai vigastusi kindlasti kehale, nii et isegi see kehavigastused mõjub kantseliidina ja viidi haiglasse. Need niisugused kohmakad ja koomilised viidi kehavigastustega Pärnu haiglasse või kehavigastustega Viljandi haiglasse. On muidugi raskete kurbade uudiste juures ebavajalikud, aga üldiselt pean ütlema, et meie liiklusminutite keel on palju paranenud ja kui te tähele panete, siis paljud saatejuhid otsivad seal paremaid ja inimlikumaid võimalusi rääkida inimestest, kes jäid auto alla, sattusid liiklusõnnetustesse ja viidi haiglasse. Jah, meie raadios tegeldakse keeleküsimustega ja seda mööda keel ka paraneb, julgen seda väita. Hiljuti tegi meie keelenõuandja Einar Kraut väikese kokkuvõtte jaanuaritormiaegsest raadiotööst. Ja ta leidis, et neil päevil ilmnes meie saatejuhtide ja toimetajate võime end mobiliseerida selgeks arukaks, infotihedaks raadiojutuks ja ununes maneerlikus ja mõnesugune tühi lobisemine, mida ju aeg-ajalt raadios ette tuleb. Sellest hoolimata leidis Einar Kraut ka nende päevade tööst. Mõned tüüpilised vead ja siin nad on ikkagi kantse liidi, koleda kroonu keele näited. Nagu need koheselt ja ööpäevaringselt kõik need abid ja kriisikeskused selle asemel, et öelda ööd, kui päevapäev läbi töötasid päästjad töötasid kriisikeskused samuti ka Need hurjutused, väljendid nagu orienteeruvalt ja hinnanguliselt näiteks ujutati üle hinnanguliselt 15 protsenti Pärnust selle hinnanguliselt asemel oleks parem, kas laias laastus ligemale ligi umbes. Hinnanguliselt on tegemist viimaste aastate suurima looduskatastroofiga. Jällegi näib, et on tegemist või kõige järgi otsustades on tegemist. Niisuguseid kroonu keele väljendeid tuleks siis edaspidi vältida. Nii palju jõudsime täna sirvida keelega kuulajate kirju, aga südamel on mul üks mullune lubadus. Praegu on jälle tali väljas, tore jää ja nägin ise, et naabrilapsed maal läksid kruusakarjäärist liugu laskma selle toreda asjandusega, mis meenutab pesukaussi ja mis on üks tänapäeva kelk millele ka möödunud aastal nime otsisime. Nüüd oleks hea, kui kuulaja, kes pakkus sõna Rõngel võtaks keele kõrvaga uuesti kontakti teist sellega head talve jätku mõnusaid lume lõbusid ja kohtume nädala pärast.