88 eesti nimekad kultuuriteadusi ja ühiskonnategelast saatsid ÜRO-le, Euroopa parlamendile, Euroopa nõukogule, NATO-le ja OSCE-le pöördumise, milles nad taunivad Venemaa pidevaid süüdistusi, nagu rikutaks Eestis inimõigusi. Ja pöördumises öeldakse, et Venemaa väited vähemusrahvuste õiguste rikkumisest Eestis on valed ja kujutavad endast maailma avalikkuse desinformeerimist. Raskete süüdistuste tõestuseks pole iial esitatud mingeid tõendeid, kuid süüdistuste pideva kordamise abil on saavutatud olukord, kus tõendeid nagu polekski vaja. Nii kirjutab siis tänane Eesti Päevaleht. Meil on nüüd telefonil riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, tere päevast. Kuidas hindate niisugust Eesti nimekate kultuuri, teaduse ja ühiskonnategelaste avaldust? Ma arvan, et see avaldus on väga õigeaegne ja, ja väga tähtis just nimelt sellest seisukohast, et kultuuriavalikkus sedavõrd jõuliselt, et sekkub need probleeme, mis on, mis on tegelikult kogu riigile tohutult tähtis ja mis aitab ka Eesti esindajatel, kes ka parlamendi tasemel kaitsevad meie meie huve. Nii olgu see Euroopa parlament. Et need süüdistused tulevad ikka ja jälle esile ja, ja käsitletakse siis Eestis, aga samamoodi ju Lätis olevat venekeelset elanikkonda umbes umbes samamoodi üritatakse käsitleda, kui põlisvähemusi ehk siis segi lähevad, lähevad kaks terminit. Ja ja samasuguse mudeli järgi siis seda rahvastiku osa, kes on okupatsiooniperioodil tulnud balti riikidesse ja see võrdne käsitlus ei ole siin kindlasti mitte õige. Aga samal ajal Eesti riik kindlasti on käitunud kõigiti korrektselt, andnud nendele inimestele väga palju võimalusi kodakondsuse saamiseks ja nii edasi, mis on vastavuses kõigi kõigi euroopalike kriteeriumitega. Aga see ei ole takistanud tõepoolest seda, et seda küsimust aeg-ajalt esile tuua. Ja kindlasti see selles mõttes annab, annab ka meie parlamendiliikmetele rahvusvahelistel foorumitel oluliselt tuge seda, seda kirja vastavates komiteedes ja vastavatele inimestele levitada, sest ma, ma arvan, et kirja mõju ei ole mitte ainult selles, et ta jõuab organisatsioonide juhtide laudadele, võib kirja mõju on eeskätt selles, kui me ise teeme nüüd tõhusalt tööd selleks, et partnerriikide liikmesriikide delegatsioonide hulgas vajadusel sõda levitada. Kirja mõju kohta tahtsingi küsida, mis te arvate, kui suurt tähelepanu Eesti kultuuritegelaste kiri ÜRO-s Euroopa Parlamendis Euroopa nõukogus NATO ja OSCE peakorterites võib pälvida? See sõltub nendes küsimustes, mis on parasjagu üleval, ma ütleksin niimoodi, et sellel kirjal on teatud preventiivne iseloom. Me oleme kuulnud ju pidevalt hüpotees, et järjekordselt vene delegatsiooni eestvedamisel siin kui seal näiteks Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblees on kavas algatada mingisugust dokumenti, mis puudutab Eestit ja Lätit ja siis vastandatakse kaatoriiki teineteisele öeldakse umbes niimoodi, praegu Eestiga pole suurt probleemi, alustatakse seda protsessi näiteks Läti vastu, aga et selline asi üles tulla ja selles mõttes on niisuguse MÜÜK kirja olemasolu, isegi kui ta ei pälvi kõige suuremat tähelepanu nüüd käesoleval hetkel on see alati hea väljavõte juhtumil, kui mingisugune selline ebaõiglane rünnak, tule. Aga ma julgeksin mõeldasid ka natukene natukene, võib-olla kaugemale. Et iseenesest võiks põhimõtteliselt kaaluda nüüd sellest kirjast lähtudes ka mingisuguse omapoolse dokumendi algatamist. Mis puudutaks siis niisugust ajaloo käsitlus, sest ajalookäsitlus on Eesti ja Venemaa suhete puhul nüüd nüüd tõesti komistuskivi, millest, et millest me ei saa üle ega ümber. Ja siin on, on sellist oma nägemust esitada hädavajalik ja ma ütleksin, et selles kontekstis üheksas mai ja kõik sellega seonduv juba Läti ja Poola president Ta on teinud, on teinud võimsa avangu ja kui nüüd see kiri, võib-olla mingisugune mingisugune potentsiaalne algatus veel, mille peale on põhjust mõelda tuua laudadele rahvusvahelistes organisatsioonides, sest ma ütleksin, et me oleme kogu selle ebameeldiva diskussiooni käigus astunud siiski ühe sammu selles suunas, et meid mõistetakse rohkem. Kui te ütlete, et Eesti peaks tegema omapoolse konkreetsemat dokumendi, kas te viitate siin riigikogule, valitsusele, välisministeeriumile? Ei, ma viitan nendele parlamentaarses Nendele delegatsioonidele, mis Eesti riigikogu esindavad, olgu see siis Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee juures kus ma ise olen liige või, või siis ma ei oska nii palju rääkida OSCE ja NATO parlamentaarse assamblee Ta aga vajaduse korral koostöös meile lähedaste riikidega, näiteks Läti, Leedu kindlasti, sellise dokumendi algatamine võiks millalgi kõne alla tulla. Aga ma juhiksin ka tähelepanu ja teistpidi seal algatusele, mis Eesti delegatsioon tegi ju sügisel Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee juures, see puudutas siis soome-ugri rahvaste olukorda Venemaal ja, ja käesolevaks ajaks on nüüd selge, et sellest peaks tulema üks resolutsioon millalgi. Nii et, et riigikogu tasandil meil kindlasti ei ole põhjust erisuguste avaldustega esineda pelgalt selle peale, et vene riigiduuma mingi avalduse teinud. Tahtsin just küsida, missugune on teie arvates 88 kultuuritegelase allkirjaga kirja mõju Vene suunal Moskvas, Kremlis. Ma arvan, et see, see võiks, võiks olla hea, kuna nende nimede hulgas on väga palju ka neid inimesi, kes võib-olla Lääne-Euroopas ei olegi neid tuntud, aga kelle, kelle nimed võiksid midagi öelda ka vene kultuuritegelaste hulgas. Ja ma usun, et võiks vene ühiskonna teatud osa see on olulisel määral mõtlema panna, sest ma usun siiski siiamaani. Putini poliitika ja, ja selle vahel, mida intelligents mõtleb. Nii et see ses osas võiks, võiks olla positiivne ja ma pean niisugust intelligentsi sekkumist sellisesse meile niivõrd olulisse küsimus väga Eesti ühiskonna jaoks ääretult positiivseks. Ma tänan kommentaari eest, riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel