Trükikoja suur rotatsiooni masin hakkas teises ruumis mürisevad kiirpressid. Ladujat klõbistavad nagu kirjutusmasinaid. Ajalehtede, raamatute ja ajakirjade valge paber kattub tuhandete ja tuhandete trükitähtedega. Sageli seisatab masinate juures hallipäine pisut vimma, mees. Ta tuleb, käib ruumid läbi, õpetab ja naljatab töölistega. Teda tunnevad kõik. Hans heidemanni nimelises trükikojas öeldakse. On pärastlõunatund minu ette lauale kogunevad vihikud, kaustikud mitmetelt ajajärkudel pärit raamatud, ajalehed, ajakirjad. Vana trükitööline Jaan Virk ei tunne väsimust. See on nüüd tema maailmad rikas ja mitmepalgeline. Aastakümnete jooksul kogutud tähelepanekud ja uurimused. Eesti trükikodade ajaloost on kirja pandud 1500-l leheküljel. Tunnen nagu seinal tiksuv kell viiks mind tagasi. Sajandi algusse. Viiks aega, millel Jaan Virk hakkas 16 aastase poisikesena endale leiba teenima. Tol ajal oli trükkimine enamus käsitsi isegi suures Postimehe trükikojas kuid asetati 1800 97. aastal raekoja keldris. Kas seal postimeest suut tartu lehti aeti masinat käsitsi ümber? Tähendab see küll, sest see on ju tohutu suur morsk, masinal on suur see hooratas, ehk nagu tol ajal nimetati funk ratas hooratas, seal oli val küljes kaunis pikk pool meetrit pikk kaks poissi oli, siin pole selle tähendavatest kapsaid teisel pool vastamisi masinasse liiva ikka siis teise tuppa. Seise söövad meest. Seitsmes jagu meeste sidemed, nii et siis seise jõulist poissi õpipoisi nüüdisturgu ratast väntama. Siis läksin mina teine, kolmas ja hakkas ratas, tähendab, ajasime tund aega ümberratast, siis tulid jälle teised ja nii edasi. See oli siis, kui Jaanise trükkali juurde õpipoisiks sai Õpipoiss oli see nuhtusele kõiksugu tööd ära teha. Hommikune pidi paar tundi tund vähemalt varem sinna tulema põrandat pühkima, joogivee sisse tooma, kätepesuvee välja viima, uue asemele tooma ja siis sai alles kasti juurde minna. Edasi siis, kui ta kastiga sai. Hea küll, aga seal. Kuule Jens, paun need loba börsi, need on seda või teist õpilane, ei tohtinud kõvakübaraga väsi kuppel uut kava sellega käia, see oli abiliste eesõigus. Õpilane ei tohtinud jalutuskepiga käia, muuseas oli tol korral väga jalutuskepiga käia, igaüks täismees käis ikka jalutuskepp käest. Ikka mitt, spaat, spadžištok ei tohtinud käia avalikes kohtades, õpilane ei tohtinud tütarlapsega broneerida. Seadused olid väga range, Need olid niisugused õpipois ja ranged ja kuigi nendest keegi eksis, siis oli trahv risti pooleaastase õppega juures. Siis oli veel üks õpilastel. Kui õpilased, trükikoda ja peremehe korteril, ühel sa samal kohal. Siis oli õpipoisidiskett, distidi, puulõhkujad ja keegi keemiat ja nii edasi. Ent Jaan õppis ja talus alandusi polnud ju teist väljapääsud. Alustas Tartus, õppis Võrus ja töötas Peterburis, siis jälle Tartus. Elukutse meeldis, sest nii sai olla raamatute hulgas. Raamatud olid siis kallid ja ainult rikaste lõbuks. Trükikojast saiaga olla. Otse sündmuste keskel. Eks trükitöölise elukutse oli niisugune, et tema oli alati esimesena kursis kõigega mis maailmas kõige kõige uuem, aga just ja vot, ega siis muidu 12-l aastal Peterburis üks professor. Väga palju trükikodadega tegemist, komme, käsikirju, teie korrektori viis ja ja sai ja nii edasi. Siis ütled need yhtegi õlu kutset ilmast ei ole, kes nii palju teaks, kui tur. Keladuja. Aga lisab sealsamas suvel teise lause, aga ühtegi inimest ei ole ka, kes nii pealiskaudselt kõike seda teab. Kutsel kuradi. Olge head, kõik, aga tõid pealiskaudselt, aga kuidas te arvate? Küll, ega see ei ole väga täpselt öeldud, ega siis igavesti saagi tungida, temast saab ainult pealiskaudselt selle osa ära lugeda, mis tema käest läbi käib. Praegu näeme trükikodades ladumis masinate taga naisperet. Ja keegi ei imesta. Loomulik nagu autosõit. Trükitöö pole, naiste töö oli niiviisi laul. Trükikojas oli kõik aeg mehed ja mehed ja mehed. Aga kus siis naistrügi töölisi ei olnud? Ei kusagil siia Tallinnasse? Ei tundud. Esimesed mais trükitöölised võeti 1900 kolmandal aastal asus kastani tänaval 59, aga seal olid ikka välja andma. Siis võttis Karl Koppel esinemisi, tütarlapsi ladujaid ja neid oli kuus. Ja ta võttis sinna. Munasid oli nunna Johansson, siis oli Adeele karja ehk vajaguniverk. Abikaasa ja tema hakkas siis võib-olla abikaasa, tuleb ka siiapoole. Paar sõna juttu esimestest õpilasaastatest. Tuli paus. Adeele Virk istub laua äärde, näpib lina serva, nagu ei tihkaks rääkida. Naine ja trükitööline. See oli kunagi mõeldamatu. Ja teile, Virk alustab. Naistel on käed, nõrgemad on muidugi nobedamad ja oligi just sellest, et meie kuuekesi tütarlapsed, et me suutsime muidugi lihtsalt kohe megi megi lüüa, nii et nemad jäävad tahapoole ja olidki mehed olid meie peale vihased, kurjad ja nii et meid ei nähtud kitsendada nelja aastat, mis me õppisime, aga et me muidugi oma nobedusega ja usinusega muidugi löömisalge megi ületiga tahes Kust pärit, aga see, te olete hakanud uurima Eesti trükikodade ajalugu, istungeid, ajalugu. Ja miks see teid huvitama hakkas? Tööliste küsimusest hakkas huvitama mind. Kahekümneaastane Tartusse siis trükitööliste ühisuse vaid valige sega täis 21. aastal Pärnu trükiplast töödeldes võinud üldse vanim, seal läksime aga pärmiga tülli. Muidugi ta ei tahtnud ühte täita isegi joogivett, idioot. Töölistel tärminid jah, sest meie peale ütles kollektiivlepingu üles. Ta saatis meid kõik minema, siis andku streigi, pärslane isend meid Tartus ilma tööta ja teised peremehed ei võtnud minti õli ja siis läksin taies. Selleks on Tallinnas ja seal siis trükitööliste ühingusse trügi tööliste liidus seal pandi mehele sekretäriks ja seal oli siis 20 teine aste 20, kolmas aasta olin trükitööliste liidus sekretäriks, asjaajajaks ja elasin seal niidud inimeste keldris. Tennisekeldris oli siis keskkoht, seal oli siis üks tuba tüki töölistele kah trükkides liitu tulid kõikide trükitööliste andmed tõlki tööliste kohta üle Eestimaa kokku. Kõigil ja ei midagi üle Eesti 700, mis need ja paljud on küll Eesti tükkideks. Aga mis nüüd trükiplaat iseenesest, kas neist ka siis andmeid midagi on? Ja siis hakkasin omal algatusel ise trükikodade nimestikke tegema. Esmalt muidugi olemasolevatel, mis sellel momendil 22. aastal üldse Eestis oli? Trükikoderi nimestik läks juba niisama kui tühistel natuke tagasi, kuni nende sünniajani trükipataljoni müstika, punnide rajamiseni. Nüüd aga tuli 23. aastal ja ma sain jälle tar tartust kutset tulla tööle Tartusse tagasi. Seal läks jällegi palganõudmise streik lahti ja kui triiklõppes osaliselt saidi töölistel küll rahuldatud osaliselt ja firma ja mitmete hellist jälgi. Mure parta, jälle olin streigi pärast niimoodi, et ja nii olin siis elus streigi pärast tsaariajal ja korralisel ajal ja kõik kokku kuus korda. Millal siis Nõukogude Eesti territooriumil esimene trükikoda ja missugusena see võis välja näha. Esimene tüdruk juba täiest territooriumi 1631. Ja on andmed ütleva september. Kuulavati avati akadeemia Gustav vanajuure. Tema tööde valmistamiseks kohver ka on teada, kus kohas tema kõht arvatakse olema nii Maarja kiriku kõrval. Maarja kirik oli aga praeguse ülikooli kohal sissekäik muidugi toome poolt, nii nagu Jaani kirik igaõhtust hommikuni. Maarja kiriku kõrval on siis asunud trükikoda ja arvatakse umbes seal kohal, kus praegu on üliõpilaste söökla. Siin on küll huvitavad andmeid. Koondlehekülje peal. Tartus oli esimene Eesti trükikoda aastal 1631. Tallinnaga sai esimese trükikoja 633 kuus Reisner kolm ja 100588 ja Moskva 1563. Aga missugune on praegu säilinud Trükikoda kõige vanemast ajast? 1814 siin meie ees ongi selles trükikojas trükitud raamatukogu nimestik, nimestik, nimestik, mis trükki. Saksakeelne muidugi kirjas vanavanaemaks ühestikus vana seal sees nelja seitsmeteistkümnel augustil 14-l aastal 1814 14 ja see trükikoda on siis säilinud kuni tänaseni, kus asub Vallikraavi tänaval. Tema asus selles puumajas, kus praegu on Kirjastus Eesti riiklik Kirjastus Tartu filiaal. Seal puumajas asus tookord Schen manni trükikoda. Ja see maja, kus praegu trükikoda on see suur kivimaja see on ehitatud minagi 1000, kajastada 40.-te aastate ümber. Kiir pris Eesti territooriumile. 1800 41. toodi Stockmanni trükikotta. Sul tarkus, see oli Tartus, tema tegi esimese kiirpressi Heinrich Laakmann 1800 41. aastal. See põles kõige trükikojaga teisel ilmasõjal 44. aastal. Maha. Repress tõi Mattiisen 1800 46. aastal. Masin nimetati number üks Vallikraavi tänaval ja too muuseumi kõige vanem masin, mis Tartus on, oli siis suulise kiir pris ja number üks ja ja see on siis nüüd üle antud luuseumile. Seltsimees veel siin on siis nüüd see ruum ja see trükikoda kus seisis kõige vanem, kõige vanem trükimasinad. Siin me praegu seisame, oli asetatud kolmanda akraite seisak, mees oli number kaks ja kolmanda nurga akna ees oli number kolm, number teine masin annetati sakslasi seltskonna poolt laasi trükikojale 1902. aastal. Siin trükikoda lõpetas laasi, trükikoda lõpetas oma elukäigu 1900 üheksandal aastal. Masin number kolm. Kuna masin oli, see anti 1930. aastal Pärnusse ja nende asemele nüüd võeti ja pandi uued automaat, suured masinad üles edasi reas terve rida masinaid, näeme, mis on nõukogude päritoluga uue konstruktsiooniga, väga moodsad masinad, mis oma kiiruse poolest ja oma tehnilise uudsuse poolest automaatsuse poolest ületavad kõik senised masinad, mis on vabast anuvad piiravast käsitööst, poognad alla laskmised või ka vastuvõtmisest. Paidet, palju töölisi? Teie olete nüüd trükikojast ära juba tükk aega, jah, üheksa aastaga olen, trüki katkeb ära selle üheksa aasta jooksul, mis mina siis teravnenud on järele jäänud? 10-st masinast kaks. Teised on käigu uuendit ja trükiosakonnas ja masina lad osakonnas on tollest ajast järele jäänud ainult üks ladumise masin kõik seitse ladumis, masinad on uued, siin ruumides. Siis köitekojas, käisime ringi, seal on enamus masinad, kõik uued. Et vanu käsimasinaid peaaegu enam ei olegi. Ja siis mõni veel nurka kate alla jäänud. Mida teie arvelt, kui mitu korda kiiremini praegu raamat valmis trükitakse? Sellest ajast, kui teie õpipoisiametit pidasite trükkaliks õppida tahtsite? 1000 905.-st aastast kuni 1962. Nüüd võib arvestada keskmiselt, nii, ma arvan, seejärel viis korda. Jewitiini realistlik jooksevad umbes viis korda kiiremini. Tol korral oli seitse 800 kõige kiirem kiivreist puhat päri tunnis, aga nüüd on kolm-neli 1000. Ladumine on masina lauga on kuus-seitse korda ehk rohkem kiiremini läinud kui käsiladu. No aga kui nüüd ette pisut mõelda, mida te arvate? Kui palju kiiremaks läheb veel raamatu trükkimine? Meie põlv, kes praegu nüüd trükikojas töötab nende põlve sees ta võid küll minna veel neli-viis korda kiiremaks. Kujutan mina ette. Kui kaua, mitu aastat ei ole tulnud ja trükitööline 1905.-st kuni 1953. Ja nüüd on pension 53.-lt aastalt märtsikuu tulidentsile igav ei hakanud. Alguses ei ravioole tagasi, olin käinud mitu korda neile, kes miinimumkursusi. Kui kaua peab õppima, et heaks trükitööliseks saada? Jääks trügid öiseks. Üks kolm-neli aastat kuulub kindlasti kohe ega seni, kui kõik tööd praktiliselt läbi teha, aga et ainult läbi osta seda vaid poole aastaga. Milles seisneb just selle selle töö kunst, selle omapära, et see just nii kaua aega võtab selle pärast väga palju erisuguseid tükke täis on kõiksugu tiitrid, raamatut kisud siis kutsugu, valemite tabelid ja igalühel on erireeglid ja nendega tutvuda ja nendega. Enne seda ja peale sai siis nii ruttu teha. Ega see ei ole ju aega, kui tal saab uue töökäte tundma ta tabel, siis ta hakkab, mõtleme neljana, siin nuud. Ta ütles töö nõuab. Töö, nõuab süvenemist ja hoolt. Tahtejõudu ja armastust. 1500 lehekülge ülestähendusi, tööst ja trükitöölise kutsumusest. 1500 lehekülge ajalugu. Tihti astub Jaan Virk Toomeradu. Täna läheme koos. Sügise kuld on juba kokku riisutud ja esimene lumi tiga tuleb. Teerada on kõva. Liivaterad on kõvasti üksteise külge jäätunud. Heegelist pole seda arvutanud. Niisamuti pole Virk kokku löönud, mitu tähte on ta oma eluaja jooksul ladunud, mitu raamatut trükkinud. Ent tema elutöö on laiali koguma. Ta on teie käes, lugeja ta juurdle. Mitut tera on vaja, et saaks, näe ta teab ainult, et mägi on tarvis. Seepärast istub ta õhtul jälle raamatu, tahab. Homme on loeng noortele trükitöölistele. Pärast taga asub ise koolipinki. Kultuuriülikoolis. Jah. Mitmest liivaterast koosneb mägi.