Igal laupäeva õhtul, kui nädala töö on selja taga ja ees ootavad mõnusad ning huvitavad puhketunnid. Mõtleme, mida ette võtta, kuhu minna. Valikuvõimalusi on palju. Kas minna teatrisse või kontserdisaali istuda kodus huvitava raamatuga või külastada sõpru. Või ehk astuda sisse viivuks kohviku neoontuledega valgustatud uksest. Ühel jaanuarikuu laupäeva õhtul astusime sisse üsna tagasihoidlikust uksest Rataskaevu tänaval ja leidsime end Paul Pinna nimelises isetegevuslikus teatris. Sattusime sinna hetkel, mil saalis valitses pimedus ja etendus laval Hella vooli. Joe vastumürk oli lõppemas. Kas teie abikaasad Tead selle naise nime, kellega teie nagu te ütlete, postijaamas veetsite? Ei, ta ei tea. Ja toiduhagist teada. Temal on kõige tähtsam minust lahti saada võinud selle peale öelda, et olite väga edukalt selle vastumürki posti jäämas oma huvides ära käsutanud, enne kui me selle postijaama juurde tagasi tuleme. Ma tahaksin teile teatada järgmist. Oleme juhatuse kaasliikmetega arutanud tehase tervishoiuolude üle ja oleme otsustanud kõige lähemal ajal haigla ehitada ja teid ülemarstiks paluda. Ja samuti oleme otsustanud kõige lähemal ajal asendada vanad masinad uutega. Mis teie arvamust siis nii äkki muuta distei? Te ju tahtsite minu arvamusi muuta. Kas tasuks selle postijaamas veedetud ööst? Teate väga hästi, et ma olin sunnitud selle tasu vastu võtma? On lihtsalt vastik närvest et kõik minu mõistlikud ettepanekud ei kaalunud midagi. Aga see nali postijaamas otsustas kõik. Te olete tõesti tänamatu lainet täis, küsite mulle meelega armast abitut, naist, kelle soovidel ei saa ju ükski mees vastu panna. Ja ei ole rahul siis, kui olete saavutanud kõik, mida te tahtsite. Ma võlgnen teile seletus eilse õhtu eest ja ma olin teinud õhtupoolikul kaks rasket operatsiooni käinud mitme raske haige juures kus oleks olnud vaja rohkem leiba kui arstimeid. Kogu päev oli täis häda ja viletsust. Ja siis juhtus see kokkupõrge. Ma olin posti jäme, jõudis väsimusest nõrkemas. Ja siis ma päris meelega tahtsin, et te oleksite mind lohutanud. Ma olen alati olnud üksi. Ma olen pidanud alati iseenda eest hoolitsema. Käristasin seda kontoripreilit, keda te endaga kaasa kutsusite. Ja kadestasin teid, kes te vajasite ainult vastumürki. Ainult vastumürki. Aga ma tundsin teeselnud maid tahtnud teid solvata. Kuidas? Jah, ma ei saa sinna midagi parata, kui jäädes sile eksisite olen see, kes ma olen. Saata. Kui tulid uuesti süttisid ja rahvas väljus saalist, saime riietehoius vestelda teatrikülastajatega, enne, kui nad jõudsid oma muljed koju kaasa viia. Kuna mul üks tuttav esineb siin siis tulen lihtsalt huvi pärast vaatama, kuidas ta laval siis on. Aga igatahes väga hea mulje on jäänud nii kuidagi loomulikult nad kõik mängivad ja mõni pisiasi on küll, aga see nagu kaob kõik selle särtsu sisse ära, nagu ma aru sain, te olete isetegevusliku teatri esmakordselt vaatamas, kui võrrelda kutselise teatriga, palju huvitavam kutselisest teatrist käinud kõiki neid näitlejaid juba näinud. Kuidagi nad on tuttavad, aga see kõik moodne ja kuidagi nii loomulik ja kodusem on nagu teadet, nagu nagu ei olekski tehtud see teater võib-olla tulevikus hakata nüüd tihedaminegi käima ja oi, ma juba abikaasal ütlesin, et järgmine kord kindlasti tule, kellega me vestlesime. Paike Kamberk, töötan kalanteri vabrikus. Kangrona järgmine tänase lavastuse külastaja. Seltsimees Artur Rips, kas te olete varem ka külastanud praeguse Paul Pinna nimelise rahvateatrietendusi, kui varem oli kommunisti tund, usud isetegevuslased, siis ma külastasin. Aga kui ta nüüd nimetuse sai Paul Pinna nimeliseks teatriks, siis ma sel ajal esimest korda külastanud, kuidas teie arvates teatriareng on olnud? Ma pean ütlema, et ma olen väga üllatatud, osatäitjad mängivad väga hästi ja on kindlasti loota siit. Nii mõnigi edaspidi saab isegi kutseliseks näitlejaks, kuna siin on nii võrdlemisi häid jõude. Üldmulje tänasest etendusest. Ma jään igati rahule ja loodan, et ma järgmise külastama teatri edukust. Riietehoiu kõige paremini hinnata riietehoiu tädi enda suhtumine asjasse tuleb ju teil tööl olla laupäeva, pühapäeva õhtuti vahel hilisõhtu oligi siin. Kas teile tülikaks ei lähe? Mulle väga meeldib sellepärast, et ma näen neid neid mängimas, mina olin aasta-aastalt ning kuidas nemad on arenenud, kuidas nemad astuvad edasi, nad mängivad paremini ja paremini. Teie töö seisukohalt, kas aasta-aastalt külastajate arv kasvav külastajate arv on tõusnud? Heitsime pilgu kallava taha. See oli 17 aastat tagasi, kui trükikoja kommunist klubi näike ringi tuli, seltsimees tulik, asi algas minu osas päris juhuslikult. Kunagi oli siin lastehommik, lugesin neile ühe väikese lookesi, ei mäletagi enam, oli see Lutsusta. Ja siis muidugi pandi seda tähele ja tema tegi mind siis trükikoja näiteringi, kui seltsimees rajala asus seda näit ringi juhtima. Esimene lavastus oli Simonovi vene inimest. Teie olete siis kõik etapid näiteringist teatrini ise läbi elanud? Jaa, seda küll lavastatud õhtuid. Täitvaid näidendeid on lavastatud, ka lühinäidendeid on teadvustatud, on deklareeritud. Esimene nii. Kolmevaatuseline näidend oli sügavalt juurelt jällegi kadunud Lembit rajala lavastuses. No selle juures läks tööd üsna tublisti, oma neli kuud vähemalt läks selle lavastuse valmimisega. Kord-korralt. Tulid jälle uued lavastused, mis hakkasid juba nii kiiremini valmima. Oli Rahmaninovi rahutu vanadus, Kornitsuki, Platon, kreetset neid on olnud paarkümmend. Juba kui tuli Valter Luts trükiga kommunist draamaringi juhtima siis asi hakkas juba elavnema. Lavastused tulid välja kiiremini. Üks paremaid lavastusi, meeldejäävamaid oli kroonini Jupiter naerab. Ja selle lavastusega me esmakordselt esinesime riiklikus akadeemias teatris Estonia kus tüki võeti väga hästi vastu ja samuti oli ka kriitika selle kohta väga hea. Nii imelik kui see ka ei tundu, aga just vastutavatel etendustel on juhtunud selliseid väikesi episoodikesi, mis on teatud määral näidendi käiku. Mul tuleb meelde, et meil oli Jupiter naeralt etendus Estonias, kui üleval rambis lõhkes parajasti lamp, mis tegi suure mürtsuga. Teine juhus oli jällegi Estonia laval. See oli Heyermalsi kaluridraama loodus, õnnistuse kolmandas vaatuses. Seal jagatud lava kaheks mingisuguse võrega ja seal on uks, peab liikuma. Mul tuleb selle võrra ukse vahet käia, edasi-tagasi korraga uks ei avane. Sikutan, sikutan, mis väike, ära teed, lõpuks kummardusin alla ja, ja seal oli mingisugune konks, on jäänud selle selle võre taha kinni, kuni sain siis sinnapoole minna, kus mul olid näidendis vaja olla. Teatud määral see siiski segab, aga ja on hea, kui ta õnnelikult lõpeb. Ja hiljem kuulsin, et oli õnnelikult läinud, ei ole palju märgatud teda. Osatäitjad tulid oma ülesannetega korralikult toime. Läks osatäitjate peale praegusest rahvateatrist, kunagisest Trükikoja kommunist näiteringist on võrsunud mitmeid küllaltki nimekaid näitlejaid. Lydia Koidula nimelisse Pärnu Draamateatri, need olid Milvi Koidu. Nüüd on ta juba edasi läinud Vanemuisesse. Lembit Kees. Tiiu Vahi, näitlejate pere on see suurenenud. Näitlejate pere on siiski olnud kaunis, nii liikuvust on ka ikka olnud märgata. Mõnikord on ta suurenenud, mõnikord jälle natukene tagasi tõmbunud. Ja siin teine näitleja, Serie Moor teeb kaasa oma esimeses näidendis. Kuidas teie näitleja, teie õieti alguse sai, siin? Minuni? Hea küll, selles teatris on väga noor ja sellesse tüki tulin ma ka juba siis, kui tükk tegelikult oli lõpukorras. Ma tundsin siit ühte ringi liiget ja astusingi temaga ühendusse ja tema kaudu ühendusse seltsimees Lutsuga. Selgus, et neil oli sellesse tükki vaja põhiliselt inspitsient, see tähendab etenduse juhti. Ja minule usaldati see ülesanne. Küllaltki vastutusrikas ja varem midagi taolist ei olnud teinud ja sellepärast ma küllaltki närveerisin. Aga kõik olid nii kenad ja ahvi valmis. Lavastaja näiteks minu osa raamatusse märkis kõik kohad ära, kus mul mida oli vaja teha. Nii et ma tean, kus mul on vaja laua taga välku lüüa ja kus on vaja mürist. Kõik märgiti ära. Teie esimesed muljed, esimesed tähelepanekud uuest kollektiivist, kuhu te nüüd sattunud olete? Muljet kollektiivist on väga head ja põhiliselt, mis mulle kohe silma torkas, on see, et kollektiiv on väga töökas, kõik võtavad asja ääretult tõsiselt. Proovidel käiakse korralikult, nii kaua, kui mina siin olen olnud, ei ole kunagi veel ette tulnud, et keegi oleks puudunud. Samuti on ringijuht seltsimees luts, väga nõudlik. Kõik konarused nii-öelda lihvitakse maha ja korratakse ikka veel kord ja veelkord, kuni lõpuks lavastaja jääb rahule. Keegi pole tööd palju, ei tööd, paljuks ei pane. Meil oli siin lõpuks peaproovid, mis kestsid peaaegu kella 12-ni öösel. Keegi isegi ei mõelnud sellele, et võib-olla jääb viimasest rongist maha. Teil on osa ka vastu mürgis. Osa on mul ja pisikene osakene mängin teenijat ja ma loodan, et ka uutes tükkides minule usaldatakse mõni Gene, mida ma püüaksin teha oma võimete kohaselt, kes siia on tulnud, see enam minema ei lähe? No vaevalt küll, sest siin on tegelikult inimesi, kes ei ole mitte enam väga noored ja kes on aastaid ja aastaid siin olnud selles ringis, hoolimata sellest, et nad on perekonnainimesed. Ajal, kui lava eesriided on sulgunud ja külastajad vahetavad muljeid nähtu-kuuldu üle kohtame laval lavameistreid Voldemar Haas maad ja rekvisiitorit, Aleksander piir, valdi kibedas tööhoos. Ma olen elukutseline trükija kommunisti trükikojas üle ligi 40 aastat, olen seal järjest, töötan nüüd molempiinsi peal. Nuia sees, teen siin isetegevust ja ühtlaselt ka lavameistritöö. Need pensionil olles aeg igavaks ei lähe. Ei, minul igavaks ei lähe, mina olen mitmekesine inimene, käin jahil, käin kalal mootorratastega sõidan ja käin proovil ja mängin ka kaasa ja lava ka ehitan ja nii edasi ja nii edasi. Ja seltsi Vespirval. Ma olen väga loodusearmastaja ja kun, mul ütleme akvaariumid, mida ma korrast on need ja paljud on kaluga oma ajaviiteks eksootilisi muidugi. No see on kodune, kodune harrastus on piirvald tegeleb veel peale rekvisiitor ja ameti ka näitlemisega, quote nii-ütelda muidugi, et see ma ei ole mitte esmakordselt laval. Mängisin kunagi ka Narvas võitles ja ka Tallinnas siin olen tegutsenud, sellel alal need natukene mul on aimu, kas raskeks ei lähe, jõuab küll varem tulla ja siis selleks juba kõik ette valmistada, siis saab kõik korda. Siin muidugi on tegevus kõvasti, on iga etteastele peab olema kõik, kõik, ütleme nipet-näpet, toidu toodist, kuni konjakipudeli niukene kas täis või tühja butafoor muidugi, kuidas nende muretsemisega loodan. Enne kui dekaga välja tulema, siis paar-kolm nädalat hakkama meisterdama, teeme siinsamas väikses ruumis nad ära ja eeskuju valmis siis kunstniku joppab ära, värvib üle ees, paneme peaproov üles vaatama, kas klapp või klappi ja mis seal tarvis, põhiliselt kahe mehega olete teinud, kõikide seni näidatud tükkide elavad ja no muidugi mõnikord kad seda abistavad ka meie näitleja ringlased, oleme siin nii nagu üks pere. Võtame kõik need asjad ühiselt ja nüüd meil on oma väike lava ütelda kammerteater, kui te käite teistes kohtades esinemas, kas siis teie kulissid? Teie lavakujundus tuleb alati kaasa ikka kaasa kasvatate suuremale lavale kui oma väike lava. Muidugi suure lava peal väiksema aastaapida tuleb ikka. Ma arvan, et kui me edaspidi veel häid tükke toome, mis rahvale meeldib, siis hakkab ka rahvas meie teatris käima, seal meiega väga rahul. Tutvusime üksikute etappidega teatritöö argipäevast. Nüüd aga kuulakem katkendit valmis tööst teatri ühest menukamast lavastusest valgete tornide vari. Alustas ja kas teie panite partituuri siia? Miks te ei tööta? Tänu teile selle eest? Selle eest, et ma teile töölisi meelde tuletasin Et panite partituuris siia? Teie panete kõik alati õige koha peal. Varem koristas ema mu lauda. Sellest ei maksa rääkida. Halastas. Kas tõesti isegi raadios mind ei seda mängitakse väga tihti. Valjuhääldajad nõrgevad tänavanurkadel, püüdes trammi mürinast üle karjuda. Samuti bussides ka siis, kui kedagi pole kuulamas. Mootor põriseb, buss ragiseb, keegi sõimab konduktorit. Aga palju häälda paiskab endast Tšaikovskit. Seda nimetatakse nüüd ahvalifitseerimiseks. Aga võib-olla inimesed sellepärast ei käigi sümfooniakontsertidele? Ei, kindlasti te olete kuulnud viiendat sümfooniat ja ainult ei teadnud teose nime. Näiteks see pass? Kas ei meenuta teile midagi? Ei. Ma ei ole seda kunagi kuulnud. Tahan esitada seda teost 1000 esimest korda. Kas pole Narvas? Ja see oli ilus. Väga ilus. Kas teate, millest jutustavad need helid? Võib-olla mõnest peast? Võib-olla unistustest? Ma ei ole kunagi peole olnud. Sellepärast ei teagi, aga unistanud olete. Nii oli parem. Demonstreerisin teile uut õlitatust. Unistused, mis kannavad inimest. Aga teile meeldis rohkem? Paul Pinna nimelise rahvateatri juurde moodustati hiljuti juhatus, selle juhatuse töökogemustest teab kõige paremini jutustada näitejuht Erich Rein kogu praktilise töö juhtimiseks, siis moodustati juhatus vastavalt siis igale juhatuse liikmele Annama töölõik ette nähtud näiteks siin sekretär, kirja toimetaja, kõik fotokollid ja kirjavahetuses kuuluvad tema alla siis on finantsosa siis on lavainspektor, tema alla kuuluvad siis etenduste proovide organiseerimine. Siis on lavastusala juhataja lavameister, rekvisiit, kostüümiala muidugi automaatselt kuuluvad juhatuses veel kaks näitejuhti. Kogu juhatuse pere on üheksaliikmeline üheksaliikmeline. Millised probleemid on juhatusel praegu päevakorras? Muidugi, kõige raskem lõik on siin töös uuslavastuste väljatoomine ja etenduste ettevalmistamine, näiteks uuslavastuse väljatoomise puhul kogu lavapiltide teostamine, selle monteerimine meie lavale, kus on küllaltki nii väikene pindala, see on omaette kunsttükk ja sellepärast ongi vaja rohkem nõu kui jõudu, samuti etenduste ettevalmistamine. See nõuab ka küllaltki suurt tööd sest etenduste arv oleme planeerinud oma statsionaaris keskmiselt neli korda kuus pluss sellele veel siis väljasõidud rajoonidesse. Etenduste ettevalmistamise puhul on väga palju töid vaja ära teha. See on reklaamlinnas, napsas lihtsam, aga, aga kui välja sõita, siis juba kaugus ise teeb selle töö palju raskemaks kogu selle töö teeb juhatus omast vabastaja omast vabast ajast ühiskondlikel alustel siis meil veel. On ühiskondlikel alustel. Sellest juba juttu on kaks inimeste ühiskondlikud kontrollerid administraatorid. Ja võib öelda, kes iga etenduse algul tulevad tund aega enne etenduse algust kohale juhatavad inimesi saali olnud piletikontrolörid, eks, kui ka kavade külastajatele üleandmiseks. Ja lahendavad nii enne saali kõik küsimused külastajatega võib-olla paari sõnaga ka juhatuse tulevikuplaanidest uuslavastuste osas. Siin plaan on momendil mitmesuguseid, kuid veel ei ole otsustatud millistega nüüd järgmisena tööle hakata. Momendil on meil pooleli Saveljevi draama eksisamm, mis peaks valmima veebruari lõpuks. Otsime üles ka teise Paul Pinna nimelise rahvateatri näitejuhi. Valter Lutsu. Tema käe all ongi kujunenud draamaringist rahvateater saab siis ju ka tema kõige paremini iseloomustada tervet kollektiivi. Kestnud juba 15 aastat ja sellega on olnud väga palju mälestusi, nii häid kui halbu. Rääkides kollektiivis, siis meil on minu arvates üks väga tore kollektiiv ja sellepärast, et kollete nii tore on. Olen mina kahtlematult siin nii hulga aastaid töötanud kui vaadelda etappide kaupa draamaringi kujunemist rahvateatriks sellest ajast peale, kui mina asusin juba oma eelkäija seltsimees Lembit rajala jälgedesse, mina algasin oma tööd alguses paari lühinäidendiga. Esimene oli mul võitlejad kahes pildis, sellel juba jätkusivad suuremat ja meie töö kulges nii rahulikult, rada edasi. Ja esimene tulemus, kus meid juba nii märgiti ära, oli kroonini Jupiter naerab. Lavastusega, millega ma vabariigile ülevaatusel saavutasime esikoha. Sellele järgnesid veel mitmed-mitmed, teised lavastused. Ja järgmine meie kollektiivi märkimine oli Mai talvesti komöödiaga. Naisevõtt pole naljaasi, millega isegi kollektiiv suunati Moskvasse üleliidulisele draamakollektiivide ülevaatusele, mis kahjuks ei toimunud. Muidugi, raskusi on olnud ka selles osas, et nii mitmete mitmete aastate töö tulemusena oleme kasvatanud juba ühe ansambli ja siis tekkis väike mõõn meil, kus meil kollektiivist lahkusid, mitmed kollektiivi liikmed kutselise teatrisse ja tuli alustada jälle nii-ütelda algusest peale. Noorematega. Kuid nüüd viimased aastad meil sarnast lahkumist pole enam olnud kuna on paljudele ka ettepanekut tehtud kutselise teatrisse siirduda, kuid nad on jäänud siiski truuks oma kollektiivile. Viimane etapp, see nime omistamine rahvateatriks meie töötulemuste tagajärjel muidugi meile väga suurt rõõmu valmistas, et meie tööd on hinnatud peale selle, et meile omistati meie kuulsa näitleja suure inimese Paul Pinna nimetus, mul oli hiljuti kohtumine siin kusagil Tallinna klubis ja seal üks seltsimees nimetas, et kuulge, kuidas te julgesite endale sarnast nimetust võtab, millal sa selle seltsimehed, aga mikspärast, et ei või pidanud siis mitte julgema? No et kas te saatega nii mängida kui Paul Pinna, siis ma selgitan selle seltsi meil ära, et mitte sellepärast, et me saaksime kunagi nii hästi mängida, Paul Pinna, aga me siht on hästi mängida Paul Pinna nime jäädvustada, sellega me palusime, kas ta nimetas seda endale? Iga kollektiivi iga areneva kollektiivi teel on kive ja kände raskustest nende kändudes kividest üleminekuks. Muidugi kahtlemata on ka meil kõigepealt, kuigi käitise juhtkond on põhiliselt heasoovlikult mee suhtes olnud kogu aeg, kuid sealjuures on siiski väiksed kännud ja mügerikud olnud ka sellepärast, et nemad sugugi ei ole Nende aastate jooksul, mis ma olen töötanud siin ei ole sugugi heatahtlikult vaadanud selle peale, et mikspärast Edaatega nii palju nii avalikkuse ees esineda ja kas seda on vaja ja kuhu te siis õieti nüüd püüate ja samuti teater nimetas, juures oli väga palju ütlemised. Muidugi on mitmesuguseid arvamusi, aga lõpptulemus on see, et ka käitise juhtkonna juures juhtivtöötajate juures nad nii ühinesid selle ettepanekuga, et meile rahva Teder kollekti Wanda Praegult jätavad soovida veel põhiliselt külastajatepoolne osa. Mis suhtes tähendab saalis toolide. Kuigi on peres mugavad toolid meil saalis, nad on kaunis suured tugitoolid, peaaegu siis võtavad nad väga palju ruumi saalis. Kõige valusam küsimus, muidugi on see eriti talvekuudel. Me oleme riietehoiuks kasutanud endal klubi alumisel korrusel asuvat võimlat. Trepist alla minnes, nagu te märkasite üles tulite, meil siin siis oli seal kõrval üks suur ruum on, kus asub Harju elu toimetus. Ja Me taotlesime seda koos vabariiklik komiteega juba üle aasta aja. Seoses Paul Pinna nime omistamisega muutus kindlasti ka teie teatritöös nii mõndagi. Ja kahtlematult juurde tuli kunstinõukogu. Teatri kunstinõukogu kollektiiv valis oma üldkoosolekul ja see koosneb põhiliselt väljaspoolt teatrid olevatest inimestest. Ma võiks mainida nende hulgast. Kõigepealt seltsimees Lülle rahvaloomingu keskmaa juurest, kes tegeleb põhiliselt just rahvateatritega, seltsimees Ingrit, late endine ametiühingute nõukogutöötaja ja siis oleme astunud ka kontakti kirjanikega ja üks nendest, seltsimees Paul, on ka meil kunstinõukogu liige, kelle näidend on meil nüüd uus näidend on meil ka plaanis siis peale selle Tallinna linna kultuuriosakonna instruktor, selliseid Pajula peale selle siis juba oma kollektiivi liikmeid seal peale selle on siin kunstinõukogu liikmete hulgas. Ja millised ülesanded on kunstinõukogul? Kunstinõukogu ülesanded on põhiliselt teatri kunstilist taset jälgida oma ettepanekuid teha teatri kunstilise taseme tõstmiseks, näitajate kunstilise taseme tõstmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks siis repertuaari valimise juures, kui kõigepealt meie kirjandusala juhatab dramatooksindlate oma ettepanekuid, deep repertuaari teoseid võtta, kunstinõukogu arutab neid kõigepealt loevad läbi muidugi need teosed, mida kavatsen plaani võtta ja siis kunstinõukogu arutab ja soovitab ja ütelda kinnitab siis repertuaariplaani peale selle, kui on veel mingisugune uuslavastus juba tahab võetud repertuaariplaani on valmimas, kuulata ära siis lavastaja lavastuse ekspositsiooni, samuti lavastuses olevat kunstniku lavakujunduse kavandid, neid kinnitada, omas nõuandeid nende suhtes anda. Vot taoliste küsimustega tegeleb meil kunstinõukogu. Jutt läks uuslavastuste peale, mis on teatril praegu kavas? Praegusel momendil on õppimisel meil Sabelevi draama eksisamm, mida me lavastame kahekesi seltsimees Reinuga. Siis järgmiseks on meil plaanis remargi lõpp-peatus, mida tuleb külalisena lavastama meile seitsmes Lülle. Ja siis ongi meil plaanis, sest Paul aidanud kuldne kodukotus võib olla Ta on võimalus mõnda katkendit ette valmistatavatest näidenditest juba kuuldagi. Võimedele proovi käigus esitada raadius sedasama sadelevi eksisammust, ühte väikest lõigukese katkendit. Hästi. Ühe hotelli numbritoas avastati meelemärkuseta naine põrandal. Voodis magas rahulikult laps. Kiirabi tõi selle naise siia. Ma vaatasin ta läbi ja tegin kindlaksmürgitusse mingisuguse narkootilise ainega. Ja andsin talle esmaabi. Don praegu veel meelemärkuseta. Aga mis minusse puutub? No miks sa mind siia öösel kutsusid? Sellepärast et see naine jättis maha sinule adresseeritud kirja. Minule ja sele Jakobi tänav 19. Korter kolm. Aleksander Nikolajevitš Luninile. Tunned seda käekirja? Ja ja. Ja, ja siis ei olla läbi lugeda. Zaza sain sinu kirja. Sa teadsid, et abiellud varem või hiljem see pidi tulema. Kuid ma siiski uskusin ja lootsin, et tuled tagasi minu juurde. Ta kaotab, isa. See mõte närib mind. Ma ütlesin kõik sinnapaika ja esimese rongiga. Imelik mõte tõukas mind tagant. Ta viis mind sinu maja, et seisin ukse taga. Käsi tõusis kellale. Hiljem seistes aknal, ma nägin. Sa suudlesid teda kirglikult ja õrnalt. Ja ma mõistsin, et meil pole millestki rääkida. Mad, austan sind igaveseks. Jumalaga, kallis. Mul heliseb kõrvus ja käed värisevad. Kirjutan neid ridu ja kuule meie poja hingamist. Ta magab rahulikult. Sasha oli tema vastu tähelepanelik asi siis mitte ainult rahas, mida sa meile saatsid. Võib-olla hakkab temagi teda armastama. See on just sinu poeg. Ja nii saab tal olema ema ja isa. Jumalaga, mu armas. Mai saanutest. Hullumeelne selle kirja avastasin meditsiinilisel ülevaatusel. Kuidas on tema seisukoht raske? Väga raske, palun luba mul tema juurde minna. Ta on meelemärkuseta. Et tema oli siis akna taga. Ja ma nägin teda, kui väljas käisid. Miks sa seda mulle kohe jõelnud, kui sa oleks öelnud, oleks võinud õnnetus ära hoida. Ma ei tahtnud siin õnnes segada. Sinu õnne, Leenaga. Sa ju ütlesid, et oled tema ees täiesti puhas. Hulluks võib minna, alles eile sai telegrammi, kes on see naisvihkan teda tas seisab mul ees nagu saatus. Kas see on kõik, mida sa võid tema kohta öelda? Ma kirjutasin talle, ma ju lubasin tal aidata last kasvatada ja palusid ainult ühte, et Kõitjaks saladuseks. Näemistadits, saladus tuli ilmsiks, ega ma praegu sellest kuidas ometi võisid seda teha, see on armastus, armastus ja seda, mida sina pole kunagi tundnud Sahhaar, armuseiklused ja lühiajalised tutvused. See ei ole veel armastus. Ainult kahju, et lapsed sündimata.